Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Perekonnaõpetus: Sotsiaalne küpsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
küpsus, armastatud, kehakeele, adekvaatne, perioode, iseseisvus, positiivset, hinnangud, usaldust, kirg, lähedus, rõõm, kurbus, seksuaalsus, miimika, kehahoiak, puudutused, distants, ellusuhtumine, enesehinnang, arenguhäired, puuded, alkoholism, narkomaaniaSotsiaalne küpsus 1. Millised on inimese põhitunded ja kuidas ta neid väljendab? -rõõm -viha -kurbus -seksuaalsus Inimene väljendab tundeid verbaalselt ja kehakeele abil. 2. Nimeta 5 kehakeele komponenti. -miimika -kehahoiak -distants -žestid -silmside 3. Nimeta 3 armastuse komponenti. -kirg -lähedus -kohustus 4. Iseloomusta suhte kujunemise perioode. -ühtekuuluvuse ja kiindumuse periood (sotsiaalse, psühholoogilise, vaimse ja seksuaalse sfääri tundmaõppimine) -iseseisvusperiood (eraldumine, vastuolude periood) -tasakaalustatud periood (partnerid on isiksustena arenenud ja küpsenud, suhe on saavutanud uue sisu ja vormi) 5. Nimeta 3 suhte püsimajäämiseks vajaminevat tegurit. -tarkus -kannatlikkus -tahe 6. Nimeta mehe ja naise esmased vajadused suhetes. MEES: NAINE:
a) Välimus-annab esmast infot teise inimese tervise,soo,rassi ja kultuuritausta kohta. b) Distants- vahemaa,kui kaugele me kellestki jääme. c) Kehaoiak- kõneleb isiksusest,tunnetest,meeleoludest ja rektsioonidest. d) Silmad ,näoilmed. e) Puudutused-kahesugused: enda puudutused ja teise isiku puudutused. Armastus & Armumine · Sugupooltevaheline armastus koosneb üldjuhul kolmest komponendist: a) hingeline b) kirg c) pühendumine · Algul võib tunde moodustada üks neist komponentidest,seejärel lisanduvad ülejäänud. · Meeldimine tunnet iseloomustavad soojus ja hingeline lähedus,kuid puudub kirg ja pühendumine. · Meeletu armumine armastus esimesest silmapilgust,seob füüsiline külgetõmme,puuduvad hingeline lähedus ja puudub pühendumine. · Tühi armastus säilinud on ainult pühendumine,varem esinenud kirg ja hingeline
Siia alla kuuluvad hingamisrütm , nahajume , higistamine jne. *varjatud helisõnumid - siia kuuluvad kõnelemise rütm, kiirus ,rõhk ja toon , hääle kõrgus või madalus. *teadlikud ja ebateadlikud tegevused ja liigutused - väljendavad ootust , tüdimust, keskendumist , häiritust või mida iganes *sugupoolte vaheline armastus koosneb üldjuhul 3-st komponendist: *hingeline lähedus, *kirg *pühendumine *meeldimine- tunnet iseloomustav soojus ja hingeline lähedus , kuid puuduvad kirg ning pühendumine. Usaldussuhe .*meeletu armumine- tegu on kire ajal tekkinud tundega . seob füüsiline külgetõmme , puuduvad hingeline lähedus ja pühendumine. *tühi armastus-säilinud on ainult pühendumine, varem esinenud kirg ja hingeline lähedus on kadunud . *romantiline armastus-Kirele on lisandunud hingeline lähedus või vastupidi.*rumal armastus-kire alusel on tekkinud pühendumine, kuid hingeline lähedus puudub . *sõbralik armastus-hingelisele lähedusele on lisandunud
Veel 19 saj. arvati, et kui naine saab orgasmi siis ta ei rasestu ja samal ajal veel arvati, et kui naine saab rahulduse seksist, siis sünnivad puudega lapsed. Seksuaalne erutus- psühhosotsiaalne akt. Seksuaalne erutus füsioloogiline akt. Me elame maailmas, kus erinevad stiimulid meid mõjutavad. Seksuaalsete väärtuste süsteemist oleneb kas ja kuidas mingi asi meis erutust tekitab. Seksuaalsel erutusel on oma psühhosotsiaalne aspekt. Esiteks, teiseks hinnangud, kolmandaks emotsionaalne/ afektiivne aspekt. Otsene seksuaalne stiimul mõjutab rohkem füüsilise seksuaalse erutuse tekkimist. Nii meestel kui ka naistel kehtib, et kui partner kontrollib seksuaalakti, on erutus tugevam. William Masters ja Virginia Johnson seksuaalse erutuse mudel baseerub 12 aasta vältel tehtud laboratoorsetel uuringutel. Nende jaoks oli erutus puhtalt füsioloogiline. 14
tema käitumises, et ära hoida mõttetuid tülisid, kui vastassugupool ei käitu nii nagu talt ootame. Töö materjali kogusin erinevatelt internetisaitidelt. Antud referaadis on kolm peatükki, et esimeses rääkida mehe ja naise esmastest vajadustest suhtes, teises mehe ja naise erinevustest ning kolmandas jagan kasulikke teadmisi vastassoo käitumise kohta. 1 ESMASED VAJADUSED SUHTES 1.1 Mehel Mehe esmased vajadused suhtes on olla armastatud, pälvida positiivseid hinnanguid, leida tunnustust ning väärida usaldust. Positiivsete hinnangute pälvimine on mehel oluline selleks, et ta saaks end tunda tõelise, täisväärtusliku mehena, sama tunde annab tunnustuse leidmine - tema tegudel on positiivne tagajärg, ta on vajalik. Usalduse väärimine on mehel samaväärne tunnustuse leidmisega - tema tegevus on taganud usalduse. 1.2 Naisel
Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused. Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil. Luduse esindaja silmis kujutab armastus endast mängu ja tähendab paljusid partnereid ja vaheldust. Mania- mis moodustub Erosest ja Ludusest, on painav ja intensiivne tunne. Selle kandajat iseloomustavad tugev vajadus olla armastatud, suur kirg ning samal ajal hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida. Niisiis teeb Mania inimesed emotsionaalselt sõltuvaks. Tema lahutamatu osa on armukadedus. Pragmas- ühendatud Ludus ja Stroge. Seda tüüpi armastajad eelistavad kiinduda neisse inimestesse, kellel on õiged eluvaated, õige töö ja sissetulek. Partnerit otsitakse justkui sobivate omaduste nimekirja alusel. Pragmaatilise stiili olemuslikuks tunnuseks võib pidada
pettumine 42) Neli emotsioonide psühhofüsioloogilist väljendust, mis on tahtele allumatud, näited 1) Näärmeelundkond pisarad, adrenaliinieritus 2) Hingamiselundkond nuuskamine, nuusutamine, kiirenev/aeglustuv hingamine 3) Südame ja veresoonkonna töö südame töö kiirenemine/aeglustumine, tõusev/alanev vererõhk, kahvatus/punastamine 4) Seedeelundkond raskustunne, kõht kinni/lahti, suu kuivamine 43) Mõisted: indiviid, isiksus, individuaalsus, intelligentsus, sotsiaalne küpsus, ebanormaalne käitumine 1) Inimene kõrgelt arenenud aju, püstikõnnak, kuulub imetajate rassi 2) Indiviid üks eraldi võetud inimene 3) Individuaalsus inimese omapära, kõik see, mille poolest üks inimene teisest erineb 4) Intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime 5) Isiksus iga inimene, kel on eneseteadvus ja sotsiaalne roll
(Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel. Rahulduspakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt. Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes ("Olen su ema, minuga nii ei räägita!") Sotsiaalse vahetuse teooria ja suhted - võimalus analüüsida suhete loomist, püsimist ja suhtega rahulolu suhtega kaasnevate hüvede ja tulude kaudu.
, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel. Rahulduspakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt. Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes ("Olen su ema, minuga nii ei räägita!") Sotsiaalse vahetuse teooria ja suhted - võimalus analüüsida suhete loomist, püsimist ja suhtega rahulolu suhtega kaasnevate hüvede ja tulude kaudu.
· kirglikkus aja jooksul märgatavat väheneb, jõudes platoole küllaltki kiiresti. Sotsiaalse vahetuse teooria (Homans, 1958) Partnerid püüavad suhtes suurendada oma kasusid ja vähendada kahjusid. Suhtes vahetatakse ni materiaalseid väärtusi kui ka mittemateriaalseid nagu sotsiaalne heakskiit. Ebavõrdses suhtes olija tõenäoliselt lahkub suhtest. Kõige sagedemad põhjused abielu edukuseks. ( Lauer & Lauer 1985 ) Meeste hinnangud Naiste hinnangud Abikaasa on mu parim Abikaasa on mu parim sõber sõber Abikaasa meeldib mulle Abikaasa meeldib mulle isiksusena isiksusena Abielu on pikaajaline Abielu on pikaajaline kohustus kohustus Abielu on püha Abielu on püha Me lepime kokku Me lepime kokku sihtides ja eesmärkides sihtides ja eesmärkides Lapseea kiindumuse seos romantilise kiindumusega (Bowlby) · Lapseeas esineb kolme liiki kiindumussuhet
teise eest. Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused. Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil. Luduse esindaja silmis kujutab armastus endast mängu ja tähendab paljusid partnereid ja vaheldust. Mania- mis moodustub Erosest ja Ludusest, on painav ja intensiivne tunne. Selle kandajat iseloomustavad tugev vajadus olla armastatud, suur kirg ning samal ajal hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida. Niisiis teeb Mania inimesed emotsionaalselt sõltuvaks. Tema lahutamatu osa on armukadedus. Pragmas- ühendatud Ludus ja Stroge. Seda tüüpi armastajad eelistavad kiinduda neisse inimestesse, kellel on õiged eluvaated, õige töö ja sissetulek. Partnerit otsitakse justkui sobivate omaduste nimekirja alusel. Pragmaatilise stiili olemuslikuks tunnuseks võib pidada ratsionaalset kaalutlemist, kas suhted on kasulikud või mitte
Keskendub rääkija jutu sisule. Puudutab pigem fakte või ideesid kui tundeid, mida kõneleja väljendab. Ümbersõnastus on selline, kus kasutatakse kuulaja enda sõnu. Kuulaja peab suutma orienteeruda kõneleja taustsüsteemis. Tunnete peegeldamine Tunnete peegeldamine tähendab rääkija väljendatud tunnete kokkuvõtvat tagasipeegeldamist rääkijale. Üks tõhusamaid viise teise inimese poolt öeldust arusaamiseks on tema kehakeele jälgimine. Tähenduste peegeldamine Kui tunded ja faktid on koondatud ühte vastusesse, on meil tegu tähenduse peegeldamisega. X: Mis juhendaja esitab mulle kogu aeg minu isikliku elu kohta küsimusi. Tegelegu enda asjadega. Y: Sind häirib, et ta su privaatsust ei austa. Tähenduse peegeldamist õppima asudes on inimestel tavaliselt abi valemist: „Sa tunned (antud tunnet), sest (tundega seotud sündmus või kontekst).“ Valem ei ole vestlusest pealetükkiv. Kokkuvõtlik peegeldamine
teise eest. Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused. Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil. Luduse esindaja silmis kujutab armastus endast mängu ja tähendab paljusid partnereid ja vaheldust. Mania- mis moodustub Erosest ja Ludusest, on painav ja intensiivne tunne. Selle kandajat iseloomustavad tugev vajadus olla armastatud, suur kirg ning samal ajal hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida. Niisiis teeb Mania inimesed emotsionaalselt sõltuvaks. Tema lahutamatu osa on armukadedus. Pragmas- ühendatud Ludus ja Stroge. Seda tüüpi armastajad eelistavad kiinduda neisse inimestesse, kellel on õiged eluvaated, õige töö ja sissetulek. Partnerit otsitakse justkui sobivate omaduste nimekirja alusel. Pragmaatilise stiili olemuslikuks tunnuseks võib pidada ratsionaalset kaalutlemist, kas suhted on kasulikud või mitte
Väike Vanker) Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning "Suhtlemisoskused" Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. + Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke · Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) · Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) · Modifitseerida öeldud sõnu (nt. mõne sõna rõhutamine) · Vestluse reguleerimine (nt. pausid) · Emotsioonide ja hoiakute väljendamine
armastuse objekti hävitama. 3.2.2. Romantiline armastus Üks inimesi kõige enam huvitanud ning kunstis enim käsitletud armastuse liike on erootilis-romantiline armastus. Kõige sagedamini mõistetaksegi armastuse all sügavat, füüsilist ja emotsionaalset kiindumust kahe inimese vahel. Psühholoogid on püüdnud selle komponente ja stiile kirjeldada. 3.2.3. Armastuse kolmnurgamudel Sternbergi kolmnurgamudeli järgi on armastuse kolm komponenti kirg, lähedus ja kohustus, mis võivad esineda üksi või mitmesugustes kombinatsioonides. Ainult lähedus on armastus sõprade vahel. Ainult kirg on pime armumine esimesest pilgust. Ainult kohustus ilma kire ja läheduseta on ärakulunud või tühi armastus. Romantiline armastus koosneb kirest ja lähedusest ilma kohustuseta. Vennalik armastus koosneb lähedusest ja kohustusest ilma kireta; selline suhe võib valitseda ka staazikate abielupaaride vahel
Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt. läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel. Rahuldust pakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt. Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes ("Olen su onu, minuga nii ei räägita!") · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (nt. konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt) · Mõjutab elukvaliteeti (nt. lähedussuhete puudumine mõjutab hinnanguid eluga
mis võimaldavad tal pärast ühiskonnast osa võtta. *kultuurierinevused - keskkond, mille suhtes inimene sotsialiseerub, loob nii eneseteadvuse kui isiksuse. Inimese Mina Mina (self) eneseteadvuse väljendus, see, millega inimene ennast samastab, identifitseerib. Mina - väljastpoolt tulnud hinnanguid tõlgendamine hinnanguna iseendale (nt kiidetakse riietuseset ja inimene võtab seda kui positiivset hinnangut temale endale). George Herbert Mead: peegelmina teooria Pilt, mis inimesel iseendast on, on suures osas mitte isiklikult loodud, vaid selle peegeldus, kuidas teised inimesesse suhtuvad. Erving Goffman: mina presenteerimineSpontaanne ja refleksiivne käitumine. Eneseesitluse funktsioonid. Spontaanse käitumise puhul inimene ei pane tähele, kuidas ta käitub
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused
Kui meie enesehinnang on ohustatud, siis võrdleme end allapoole, nii saame endale kinnitada seda, et meie asjalood on paremad kui me eelnevalt uskusime. Siis võrdleme end nendega, kes on mingis suhtes meist kehvemad või kellel läheb halvemini kui meil (Taylor& Lobel 1989, Wills 1981). VÖRDLUS AJAS st inimene vôrdleb praegust mina varasema minaga. Inimesed vôrdlevad sageli oma mineviku ja praeguseid oskusi, vôimeid, seisundit ja teevad selle alusel hinnanguid. Kui need hinnangud ja vôrdlused on praeguse olukorra kasuks, siis inimene on üldiselt rahul, kui kahjuks siis ei ole. Sellist vôrdlust teevad meie suhtes ka teised. Nt vanemad räägivad oma lastele tihti sellest kuidas nad on kasvanud vôi kuidas nad kunagi antud olukorras käitusid vôrreldes praeguse käitumisega jne. Vanematel inimestel vôib selline vôrdlemine aga näidata nende vôimete ja tervise halvenemist. Selline vôrdlus vôib madaldada enesehinnangut ja pôhjustada depressiooni.
4. Olukorrast kujuneb ettekujutus – olukorra võrdlemine varasematega (kogemus, mälu), enda varasemate reaktsioonide ja minevikus toimunud interaktsioonide tulemuste meenutamine 5. Vastuse valimine – aluseks on sündmuse tajumine 6. Tegutsemine ning selle edukuse hindamine (Crick, Dodge, 1994, Semrud-Clikeman, 2007 järgi) NT. mõni võib sotsiaalses interaktsioonis naeratust võtta üleolevana ning kui talle on omane vihjetele tõlgenduste otsimine siis võib ta võtta positiivset asja kui negatiivset võtta (nt varasemate kogemuste põhjal vm). 8.november Teabe vahetamine. ● Kommunikatsioon – sotsiaalne interaktsioon ● Teabe vahetamine on protsess, mille keskmes on sõnumi vahetamine ● Efektiivne kommunikatsioon –mõlemad osapooled saavad sõnumist ühtemoodi aru ● Iga inimene vastutab ise selle eest kuidas ta ennast väljendab Erinevad mudelid: Lineaarne ühesuunaline – saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal.
tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teisele inimesele üle mingit teavet eesmärgiga panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust. Seega määrab suhtlemise sisu see, kas vastuvõtja saab sellest aru või mitte. Seetõttu tuleb arvesse võtta osapoolte tundeid, taotlusi ja võimet mõista. Piltlikult väljendudes tekib efektiivse suhtlemise korral osapoolte vahel omapärane mõttesild,
) Avastamine tähendas: siseelu kujunemist, privaatsusvajaduse teket, iseotsustamist, formaalseid õigusi (puutumatus, vägivald, alandamine), eripärade talumist (füüsilised ja vaimupuuded, elustiilid ...) Institutsionaliseeritud Mina inimõigused, sallivus Individualiseerumise erinevad "staadiumid" tänapäeval. Vrdl abiellumisotsuse iseseisvust!? Tsiviliseerumisprotsess Rühmast vabanemise (ka individualiseerumine, individuatsioon) kaasnähe - normide internaliseerumisega. Väline iseseisvus + sisemised piirangud, välise sunni asemele sisemine. Norbert Eliase (1900-1990) tsiviliseerumisteooria mille poolest erinevad inimesed eri ajastus igapäevaelus? Nt sülitamise, nina nuuskamise, söögikommete jne. Ta uuris, mida läbi aegade on käitumisreeglites keelatud (mis on keelatud, see on levinud). Algselt olid inimesed spontaansed, inimese käitumine on normistunud tsiviliseerumine. Ajaloo jooksul on inimene saanud grupist vabaks ja tsiviliseeritumaks
2)Mõtlemise liigid Divergentne lahknev, hargnev Konvergentne - koonduv Produktiivne uue idee leidmine Reproduktiivne vana nägemine uues valguses Probleeme mõtlemises *Mõtlemise heterogeensus *Teadvuse osa mõtlemises *Mõtlemise ja kirjaoskuse seotusest *Kokkulangevused lapse mõtlemises ja mõtlemise ajaloolises arengus *Animism kalduvus pidada esemeid elusateks *Worf Sapir'i hüpotees mõtlemise keelelisest relatiivsusest EMOTSIOONIDE MÕISTE JA LIIGID; MEELEOLU, AFEKT, KIRG Emotsioonid nim inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse. Emotsioonid väljendavad inimese rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja toimuvate sündmuste suhtes. Emotsioonid tekivad inimese vajaduste rahudlamise või rahuldamatuse korral, samuti inimese reageeringuna ümbritsevas keskkonnas toimuvale. Tundmused on inimese subjektiivne suhtumine tegelikkusesse ja iseendasse. Positiivsed tundmused, negatiivsed tundmused.
identifitseerivad naissooga, distanseerivad vastassoost. 3-6 eluaastat. Tekib ka kiindumus vastassoost vanemasse. Laps avaldab armastust (võtan su naiseks), edukas läbimine annab sooidentsuse, toimetulek välismaailma ja sisemiste impulssidega. Tohutu soov konkureerida ja silma paista (kui ei läbi edukalt?) Latentne faas 6-14 eluaastat, seksuaalsete ihade mahasurumine, Genitaalne faas 14-20 adekvaatne seksuaalsus, iseenda seksuaalsuse tunnistamine Faaside vahel liikumine ei tähenda, et eelmine faas on täielikult rahuldatud, aga piisav, et edasi liikuda. Margaret Mahler (1897-1985) Psühhoanalüütiline paradigma - psühhosotsiaalne arengukäsitlus Normaalse lapse jaoks kõige olulisemad mäng ja armastavad suhted, et nad kasvaksid üles mentaalselt ja psüühiliselt tervetena.
Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Noorukiiga(ld. keelest adolescens-kasvamine, täiskasvanuks saamine, küpsus)- on ülemineku periood lapseeast täiskasvanuikka. Noorukiea termin on laiem(Murdeiga on noorukiea 1 faasidest).Nimetatakse noorukiteks, noorteks, noor (Youth teenage). Nooruki ja noore kohta ing. keeles Youth on kasutusel teaduskirjanduses, erinevad lähetused. Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat
89. Mis on religooni funktsioonideks? - Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. - Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. - Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. - Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. 90. Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline käsitlus. Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda.
kasutusel sõna „eakas“ –positiivsem foon *eakate sotsiaalvõrgustikud, aktiivne tegevus on moes * väärikate ülikool Kuidas edukat vananeda? Elu on õnnestunud, eneseteostus, rahulolu- rahulolev ja tegus vanainimene. Meeldiv sotsiaalne roll Postiivne minapilt Optimistlik elukäsitlus Rahuldav füüsiline ja psühho-sotsiaalne tegutsemisvõime Kuidas aidata edukalt vananeda? Soov säilitada eneseväärikus ja iseseisvus ja tegevusvõime kaotuse puhul. Rehabilitatsiooni ja tugisüsteemid kättesaadavaks Haigusteadlikkuse ja abisaamise võimaluste teadvustamine Asutushooldus Kuidas aidata pere edukalt vananeda? Räägi vanainimesega, kuula teda, küsi tema-aegseid lugusid jne Ära naeruväärista vanadusega kaasnevaid veidrusi. Üleolev targutamine ja õpetamine ei aita. Aktsepteeri vanuri soove, kui võimalik Loeng 13.10
kuidas me seda edastasime (James 1998:36 ). Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena ning peetakse kauem meeles (James 1998:11). Mitteverbaalse kommunikatsioon etendab eriti tähtsat osa igasugust liiki läbirääkimistel, olgu see siis tipp poliitikute kohtumine või müügiagendi tegevus.
vajadused Mina- kontseptsioon koosneb mitmest aspektist, mis varieeruvad: 1) tähtsuselt; 2) peegeldavad tegelikke või potentsiaalseid saavutusi; ajalist dimensiooni; 4) positiivseid või negatiivseid aspekte ning 5) stabiilseid või konkreetseid (töö) elemente. Stabiilsus omandatakse läbi sotsiaalse võrdluse, tagasiside soorituse kohta; uute rollidega kohanemine, küpsus. Konkreetselt kättesaadavad antud ajahetkel, kuidas inimene mõtleb endast antud hetkel, oleneb vahetust kontekstist, emotsionaalsest seisundist. Enesehinnangu mõiste: mil määral me end hindame? Enesehinnang väljendub suhtumises endasse. Positiivne EH negatiivne EH On enesekindlad ja peavad endast lugu. Peavad Tihti halvustavad ennast. Ei tunneta oma end vajalikuks. Peavad end võimekaks. Tajuvad vajalikkust
avalik. 5. ENESEHINNANG. Kui inimese mina-skeem on seotud positiivsete kujutlustega endas, siis on ka tema enesehinnang kõrge. Erinevate minade teoorias on välja toodud järgmised minad: tegelik mina (milline ma usun end olevat), ideaalmina (milline ma tahaksin olla), oodatav mina (arusaam sellest, milliseks võime muutuda). Üldine enesehinnang peegeldab täheldatavat vahet tegeliku mina ja ideaalmina vahel. Inimest motiveerib püüd saada maksimaalselt võimalikku positiivset tagasisidet enda koha ja püüd vältida negatiivset. Eneseupitamine on üks kõige tugevamaid käitumist suunavaid jõude. Inimesed püüavad sotsiaalse võrdluse abil välja selgitada oma võimalikku positsiooni, asendit teiste seas. Kui enesehinnang on ohustatud hakkavad inimesed võrdlema end nendega, kellel läheb kehvemini kui neil (allapoole võrdlemine). Teiste aupaiste säras peesitamine on näha rahvusvaheliste spordivõistluste ajal
inimese täielikult ja kontrollimatult oma võimusesse. Afektiseisundis tajub inimene ümbritsevat ebaadekvaatselt, teadvus aheneb, inimene ei anna endale aru oma tegevusest ning ei suuda kontrollida. · Afektiivne sokk afektiseisundile järgnev rahunemine, väsimus, apaatia. · Ärevus emotsionaalne seisund, mida tekivad võimalikud või tõenäoliseks hinnatud ebameeldivused ja mis väljenduvad kartuses, kartlikkuses, ärevuses, erutuses, rahustuses, himus. · Kirg tugev ja püsiv tundmus, mis haarab ja valitseb inimest, avaldab tugevat mõju tema kõigile tegevustele ning väljendub mõtete, energia suunamises oma eesmärgile, kire objektile. · Emotsioonide bipolaarsus emotsioonide kahepoolsus (vastandemotsioon) · Emotsioonid: o Steenilised ehk aktiivsed - nt. rõõm, teeb inimese energiliseks jne. o Asteenilised ehk passiivsed nt kurbus, teeb inimese passiivseks jne. · Emotsioonide kategooriad
sissetulek, eluase, tööhõive, tervis, haridus • loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi - haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid • being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga- isiklik prestiiž, asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine Heaolu Õnn Elatustase Vajadused, millega rahulolu Subjektiivsed hinnangud ja tuleneb materiaalsete ja arvamused sellest, kui impersonaalsete ressursside rahulolevana indiviid ennast omamisest ja nende tunneb, lähtuvalt tema kasutamise võimalustest. materiaalsetest elutingimustest.
Tugevus seda võivad mõjutada sellised tegurid nagu suhted kas publikuks olid ,,olulised teised" või osa katsealuse spetsiaalsest referentgrupist antud kontekstist. Arvukus tähendab hõlmatud indiviidide hulka, kuid mõju tugevus ei suurene võrdeliselt inimeste arvuga. Mida enam on inimesi, seda võimsam on jõud, kuid üle teatud arvu muutub sotsiaalse mõju suurenemine iga inimese lisandumisega väiksemaks. Lähedus sisaldab kontakti ideed sotsiaalsed hinnangud kelleltki, kes elab teist kaugel, on lähemad (vahetumad), kui see inimene helistab teile sagedasti, ja kaugemad, kui te harva räägite temaga. Viimasel juhul kujutaks teie ja tema vaheline barjäär, mis teeb selle isiku panuse vähem lähedasemaks. 23) Vastutuse pihustumine. Vastutuse pihustumine vastutuse jagunemine kõigi kohalolijate vahel, mida tajuvad inimesed, kui teised on kohal, mistõttu nad on valmis abivajajat vähem
annaabi.ee 
