Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks Tuumperekond- perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu last Uuspere- on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumperekond, st ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus Abielu- sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu- eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Kordusabielu- kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu Fiktiivabielu- abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus
Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine vastastikune abi ja moraalne vastutus. Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja toiduressursse ning selle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks. Tuumikperekond on perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu alaealist last. Laiendatud perekonda kuulub lisaks tuumperele veel täiendavad liikmed, kes kõik on omavahel suguluses. Mittetäielik perekond ehk üksikvanema pere. Uuspere on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumikperekond st. Ta on korduskooselus. Lasteta abielupaar on paar, kes pole veel lapsi saanud soovinud või saanud või kelle lapsed on juba kodust lahkunud. Monogaamia (ainuabielu) ühe mehe ja ühe naise vaheline abielu.
Millal lõpeb abielu? 20. Kuidas mõjub lahutus lastele? 21. Kirjelda lapsevanemaks olemises nelja erinevat vanemluse alaliiki. 1. Perekonna ülesanded: SOOJÄTKAMINE - ühiskonna uute liikmete tootmine, mis tagab rahvastiku püsivuse SEKSUAALFUNKTSIOON turvaline seksuaalsuhe MAJANDUSLIK TOIMETULEK - toidu muretsemine ja valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE - pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON - hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine 2. Perekonnatüübid:
o Igaühe jaoks on kuskil keegi · Voluntarism- Mul on täielik tahtevabadus teha, mida ma tahan o Kui tahan elan koos naise ja kassi/koeraga, kui tahan elan üksi · Perekond- · Leibkond- Ühel aadressil elav inimeste rühm (nt jagatakse üürikorterit jne) o Skvott- Lähedane kommuunile; Mingi seltskond ostab ühe maja ning elab ja korrastab seda o Kommuun- Mingi seltskond elab koos ühes majas ja jagavad asju Perekonnatüübid · Tuumperekond o Põhiperekond, tuumikpere, nukleaarpere o Ema, isa ja laps(ed) · Laiendatud perekond o Ema, isa, lapsed o Seal elab ka veel vanaema/ vanaisa/ ema või isa õde või vend jne · Üksikvanemaga pere/ mittetäielik pere o Üksikvanem, kes on lesk, vallaline, lahutatud või vabaabielu lõpetanud koos lapsega/lastega o Mehed sõdades surma saanud jms · Uuspere
perekonda sündivad lapsed. Perekonnas on mõlemast soost täiskasvanuid, kes on omavahel sotsiaalselt aktsepteeritud seksuaalsuhetes ning nende vähemalt üks laps. Miks see perekonna definitsioon meie ühiskonda ei sobi? …. sest Perekond võib koosneda ka ühest täiskasvanust ja lapsest/ lastest Laste vanemad ei pea olema vastassoost Lapsed on juba perest lahkunud Täiskasvanud ei pea olema omavahel abielus Perekonnatüübid Tuumperekond Laiendatud perekond/ suurpere Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere Uuspere Lasteta abielupaar Tuumperekond Tuumperekond koosneb mees, naine või üks nendest ja üks või mitu alaealist last Tuumperekonna mõiste ei ole seotud vanemate abielusuhete olemasolu või puudumisega! Mittetäielik tuumperekond - ühe vanemaga perekond Umbes neljandik lastest kasvab ühe vanemaga perekonnas. Tavaliselt on selleks üheks vanemaks naine
eluase ja majandamine ning perekonda sündivad lapsed. Perekonnas on mõlemast soost täiskasvanuid, kes on omavahel sotsiaalselt aktsepteeritud seksuaalsuhetes ning nende vähemalt üks laps. Miks see perekonna definitsioon meie ühiskonda ei sobi? .... sest Perekond võib koosneda ka ühest täiskasvanust ja lapsest/ lastest Laste vanemad ei pea olema vastassoost Lapsed on juba perest lahkunud Täiskasvanud ei pea olema omavahel abielus Perekonnatüübid Tuumperekond Laiendatud perekond/ suurpere Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere Uuspere Lasteta abielupaar Tuumperekond Tuumperekond koosneb mees, naine või üks nendest ja üks või mitu alaealist last Tuumperekonna mõiste ei ole seotud vanemate abielusuhete olemasolu või puudumisega! Mittetäielik tuumperekond ühe vanemaga perekond Umbes neljandik lastest kasvab ühe vanemaga perekonnas. Tavaliselt on selleks üheks vanemaks naine. Ühe vanemaga perekondade
Õppeaine:Inimeseõpetus Kursus: Perekonnaõpetus PEREKOND Perekonna ajalugu Kooselu vormid on aastasadade ja tuhandete jooksul muutunud, pidevalt arenenud. Üleminekud ühelt kooselu vormilt teisele pole olnud järsud. Seetõttu võib veel tänapäevalgi kohata iidseid kooseluviise. Vanimaks teadaolevatest kooseluvormidest on pakutud ühis- ehk rühmaabielu, kus üksteisele kuulusid terved rühmad mehi ja naisi. Sellel on mitu arengujärku: Sugulusabielud, kus omavahel võisid seksuaalvahekorras olla ka lähisugulased. Üksikisikul puudus isiklik vara, kõik kuulus kõigile. Esimene reegel, mis hakkas kehtima, määratlemaks mehe ja naise omavahelisi suhteid, oli intsesti tabu, ehk verepilastuse keeld. Selle kehtestamisel olid sotsiaalsed põhjused. Sooviti paika panna rollisuhted (N: kui mees on seksuaalsuhetes naise ja naise tütrega, siis pole ju enam tegemist ema ja tütrega, vaid kahe rivaaliga partneri pärast. Või kui mees saab oma tütrega lapse, siis
alaealised lapsed kasvasid 2006. aastal enam kui veerandis Eesti leibkondades. LEIBKONNA TÜÜP % Üksik pensionär/tööealine 31,8 Pensionäripaar/tööealiste paar 20,5 Üksikvanem alaealiste lastega/lapsega 4,4 Paar alaealiste lastega/lapsega 23,9 Muu 19,4 1.3. Perekonna tüübid Tuumperekond on perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu alaealist last. Sünonüümidena kasutatakse nimetusi tuumikpere, nukleaarpere, ka põhiperekond. Tuumperekonna alatüübi moodustab mittetäielik tuumperekond, mis koosneb ühest vanemast koos alaealiste lapse või alaealiste lastega. 1.3.1. Tänapäeva tuumperekonna iseloomustus Tuumperekonna aluseks olev abielu (kooselu) põhineb varasemaga võrreldes enam abiellujate emotsionaalsel suhtel.
1. Millised argumendid räägivad selle poolt, et lükata seksuaalvahekorda astumist edasi kuni abiellumiseni? Millised selle vastu? Põhjendage. 1. Mida varem astutakse partneriga seksuaalvahekorda, seda suurem on tõenäosus, et parnerite vahel kaob seksuaalne tõmme ja väheneb huvi suhte edasi arendamisel. Kardetakse ka kogematta rasedaks jäämist enne abielu. Kardetakse, et kui alustatakse varem, siis ei pruugi suhe abieluni jõuda. Ka osades peredes on traditsioonid ja kombed, mis keelavad enne abielu seksuaalvahekorda astumist. Kui naisterahvas on süütu kuni abieluni, on teaduslikult tõestatud fakt, et ta on oma abikaasale atraktiivsem. 2. Milliseid ettekäändeid kasutatakse tavaliselt selleks, et mitte kasutada kondoomi? 2. Et kondoom vähendab naudingut. Et ühest korrast ei jää rasedaks. Et kui seemnepurset ei toimu, ei ole võimalik rasedaks jääda. Väidetakse et kummalgi ei ole haigusi ja vastaspoolt usutakse. 3
leivateenijaks mees, naine on kodus ja kasvatab lapsi (neid peaks kindlasti olema "palju"), nad on kõik eestikeelsed ja meelsed, see on mehel ja naisel esimene kooselu ja nad on kindlasti abielus, oleks hea, kui nad käiksid veel kirikus ka. Sellises peres pole homoseksuaale ja suhtlemine toimub ainult teiste samasuguste peredega. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniline peremudel loob selgelt piiritletud rollid ja pakub suhteliselt kõrget kindluse- ja stabiilsustunnet. Traditsioonilise pereelu hinnaks on aga sugupooltevaheliste võimusuhete tasakaalustamatus, individuaalsete valikute puudumine ning demokraatlikul
Enesehinnang mõjutab eesmärkide püstitamist, saavutatud tulemus jällegi enesehinnangut. Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, end inimesega, kellel läheb halvasti. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, võib ta ka sellise inimese välja mõelda. Enesehinnang sõltubki ühelt poolt võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta, on seostada end hoopis mõne tuntud inimesega või lihtsalt inimesega, kes on eeskujuks. 2.Pere elukaar. Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus. Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- ,,Tühja pesa sündroom" Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia, siis ta laguneb. 3.S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühine kasvukeskkond lastele.
maailmaga. Liiga jäigad piirid tekitavad suletud peresüsteemi, liiga avatud piirid põhjustavad aga pere kokkukuuluvuse nõrgenemist. Perekond seega toodab ja õpetab uusi liikmeid, lõpuks annab neile autonoomia. Perekonna mõju jääb kestma igaveseks vaatamata lahusolekule või lahkumisele, suhete jätkumisele või purunemisele. Olevikusuhted kaasinimestega kujunevad minevikukogemuste baasil, kuid suhete võrgustik, mis on kujunenud pereliikmete vahel, ei teki mujal kunagi samasugusena. Hästi funktsioneerivat perekonda iseloomustavad ka järgnevad omadused kindel võimujaotus kindel struktuur, liidrid avatud suhtlemine suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase. Perekonna struktuur : - on nähtamatu kogum selliseid funktsionaalseid nõudmisi, mis kujundavad pereliikmete üksteisega suhtlemise viisi
Lapsevanemaks olemine on eriti oluline laiemas tähenduses - oma laste eest hoolitsedes ja neile oma igapäevaeluga eeskujuks olles, külvame me tuleviku seemneid. Kuna me võime üsna sageli olla ülekoormatud pereelu igapäevaste proosaliste pisiasjadega, siis võib keeruline olla hoida silme ees kaugemat sihti - milliseks me soovime, et meie lapsed kasvaksid. Argiaskeldustes läheb tihtipeale meelest endalt küsida - kas meie teod ja sõnad toetavad laste kasvamist sellisteks inimesteks, millistena me neid sooviksime näha. Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise
Rooma abielu polnud juriidiline suhe ning ühiskonda ei huvitanud teiste eraelu. Ka lahutus oli igaühe eraasi. Kumbki abikaasa säilitas õigused oma varanduse üle ja kumbki vastutas eraldi oma võlgade eest. Keisriaja naised pärisid ja pärandasid varandust, kontrollisid oma kaasavara, vabastasid orje, müüsid ja ostsid maad ning jagasid rikkalikuly ja vabalt annetusi. Lastele kehtestati seaduslik pärandiosa. Sama seadust kasutati ka emapoolse pärandi puhul. Lapsed kuulusid mehe perekonnale, sest neil oli isa nimi. Poegade ja tütarde võrdõiguslikkus pärijatena tõstis naiste majanduslikku iseseisvust. Roomlased hakkasid lisama oma nimele ema nime, selleks, et rõhutada oma sidet emaga. Naised käisid oma varandusega ümber nagu tahtsid. Lapsed olid kõige tähtsamad pärijad. Tekib küsimus, et mille või kelle heaks naised oma varandust kasutasid. Naised nagu mehedki seisid esmalt oma suguvõsa ja perekonna asjade ja au eest. Abielu ja lahutus
tõenäosust. Näiteks Lynch (1994) leidis oma uurimuses, et võrreldes mitteväärkoheldud lastega oli väärkoheldud d L v l I - - - - l Browne on täiendanud Gelles'i algupärast teooriat, näidates kompleksse mudelina, et perevägivalda põhjustavad situatsioonilised ja strukturaalsed stressorid sõltuvad interaktiivsetest peresisestest suhetest (viidanud Browne 1988, 19). Gelles'i ja Browne mudel (Browne 1988, 23) näitab ilmekalt, et kindel suhe pereliikmete vahel on "puhvriks" mistahes stressi mõjudele ning kergendab pere toimetulekut stressiga. Et ebakindlad ja rahutud suhted ei suuda olla peres puhvriks stressi korral, võib "ajutine ülekoormus" (nt. vaidlus) põhjustada emotsionaalset või füüsilist vägivalda, millel võib olla negatiivne mõju olemasolevatele interpersonaalsetele suhetele ning seega vähendada veelgi enam puhvri efektiivsust, mis omakorda lihtsustab stressoritepoolset süsteemi ülekoormamist
· naeruvääristanud või solvanud Sinu kõige pühamaid tõekspidamisi · avaldanud Sinu suhtes pidevat õigustamatut kriitikat · alandanud Sind kahekesi olles või avalikult · peksnud puruks mööblit või muid esemeid · ähvardanud noa või relvaga · kontrollinud Sinu käike, suhteid, rahakasutust · teinud ainuisikuliselt kõik teisse mõlemasse puutuvad otsused · ähvardanud Sulle või Su perekonnale haiget teha · ignoreerinud Sinu tundeid Mida rohkematele küsimustele vastasid jaatavalt, seda tõenäolisem on, et oled perevägivalla ohver ja võid selleks saada ka edaspidi. Keegi ei ole ärateeninud vägivaldset kohtlemist Toetavad laused meeldejätmiseks · Ma pole süüdi selles, et mind lüüakse. · Ma ei ole teise inimese vägivaldse käitumise põhjus. · Mulle ei meeldi vägivald ja ma ei soovi selle toimumist.
04.2016 http://foorum.perekool.ee/teema/lastehoid-vrs-lasteaed/ 3. Kasutatud 27.04.2016 http://uudised.err.ee/v/eesti/a9668bcd-4418-46ae-9d73- e4e48bc20763 4. Kalso, I. (2015). Miks ma eelistan lasteaiale lastehoidu. Kasutatud 27.04.2016 http://opleht.ee/20595-miks-ma-eelistan-lasteaiale-lastehoidu/ 5. Riigikogu. (1999). Koolieelse lasteasutuse seadus. Kasutatud 27.04.2016 https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011006?leiaKehtiv 6. Unt, M., Krussel, S. (2004). Lastehoid eesti peredes. Kasutatud 27.04.2016 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/lastehoid_eesti_ peredes_01.pdf 7. SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Hasartmängumaksu Nõukogu. (2008). „Kuidas alustada lapsehoiuga?“ abimaterjal teenusepakkumisega alustajale. Kasutatud 27.04.2016 http://www.heak.ee/WWW_files/files/user_files/failidVanaltKodulehelt/documents/ettevo tlus/Lapsehoiuteenus_2008.pdf 8
Ma otsustasin loobuda oma elukutsest kaubanduses ja tulin õppima sotsiaaltööd, et selles ametis kellegi või millegi eest vastutada. Nüüd on vastutus veelgi suurem, sest on lisandunud vastutus õppimise eest. Elukutse vahetamisega kaasnes ka töökoha vahetus. Sellega kaasnes aga veelgi suurem vastutus. Kuna töötan asenduskodus, vastutan paljude laste eest. Samas ei saa ma väita, et vastutan võõraste laste eest, sest need lapsed oleksid justkui minu enda lapsed, paljud nendest kutsuvad mind emmeks. Need lapsed pole sugugi väikesed, vaid teismelised, kes on asenduskodus elanud aasta või paar, kes mäletavad selgesti oma bioloogilisi vanemaid ja kellest nii mõnelgi on sidemed oma vanematega säilinud. Eriti ,,emmetavad" mind minu kaks tugilast, kellest üks on 13- ja teine 14-aastane lapsed, keda elu on räsinud, hoolimata nende noorusest. Nad on pidanud kogema seda, mida normaalses perekonnas kasvavad lapsed
meelepärane olla. 9 6. KODUSED OLUD Laste kodune kohtlemine järgib alati mingil määral rahvuslikke tavasid. Erinevatel maadel ja rahvaste hulgas on need erinevad. Iga komme paneb erinevalt proovile inimsoole ühiseid ja geenidesse ankurdunud bioloogilised protsessid, mis seostuvad peamiselt aju arenguga ja seal kujunevate psüühiliste toimingutega. Kodukahjustusest rääkides on peredes ikka see kus vanem laps kiusab nooremat ning vanemale antakse õigust. Samas on suur osakaal kodukahjustuse puhul vanavanematel, kes hirmutavad lapsi näiteks jumala kohutavate karistustega, kui tegemist on usklikega. Mõjutab suuresti ka kodune muster, mida vanemad on kogenud oma lapsepõlvest ja kuidas on 10 nende vanemad neid kasvatanud ja milliseid tehnikaid selleks rakendanud.
perekonna valikuvabadus liikuda erinevates suundades. Ükski sündmus elus pole nii määrava tähtsusega, et määrata elukäiku sünnist surmani sirgjooneliselt; on võimalikud erisugused lahendused. Sageli on raske määrata põhjuseid, mis toovad süsteemi muutuseid. Süsteemis endas võib peituda pürgimus paremaks toimimiseks; selle tugevnemisel tekivad süsteemi paremat toimimist ja süsteemi tervist toetavad protsessid. Probleemi lahenduse võti peitub süsteemi toimimises endas (see puudub terapeudil). Probleemi kõrvalt nägemine toob ise kaasa muutuse (valikuvabadus: kas jätkata vanaviisi või muuta toimimist). - Taju valivus tekib, kui hakatakse oma asjade üle mõtlema, neid teadvustama - Inimese enesevaatlusoskus on piiratud. Psühholoogi ülesanne on inimese metakognitiivsete
Armastus sisaldab intiimusts ehk lähedust(emotsionaalne; avatus, usaldus ja julgus olla aus oma partneri vastu.), pühendumist(soov ja kohustus suhet jätkata) ja kirge(paneb energia liikuma, väljendub seksuaalsuses). Suhted erinevad selle poolest, mida suhtes olles kõige rohkem tajutakse. 3. pühendumine lk 48 Pühendumine väljendub partnerite otsuse jääda kokku nii heas kui halvas, kusjuures nad on motiveeritud tegelema aktiivselt suhteporbleemidega. Pühendumist toetavad rituaalid: kihlus, abielu, ühised sünnipäevapeod. Pühendumine on vaid siis ressurss, kui sellega kaasneb pingutamine parema suhte poole. 4. 3 kiindumusstiili lk 50 Turvaline kiindumisstiil(kujuneb juba lapsena, kui ärevas olukorras on ema kaitsjaks, palju lähedust, pole hirmu). Vältiv kiindumisstiil(suhtes on intiimsust vähe). Vastuoluline seotus(tahab intiimsust, kuid tunneb ennast ebamugavalt). 5. 3 lähtekohta seksuaalkäitumises lk 56
Isadus Sisukord Sissejuhatus 3 Isa rolli olulisus 4 Isa psühholoogiline roll 5 Isad läbi aegade 6- 7 Milline on hea isa 7 Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest. Põhimõtteliselt võime rääkida kolme tüüpi isaduse
seda olla viiekümne aasta pärast ning seega on mõistlik igal perel ise otsustada, mis on parim nende pere jaoks. Pere lisa saamine on paljudse laste jaoks traumeeriv kogemus. Laps, kellel varem oli kogu vanemate tähelepanu, peab nüüd õppima seda jagama väikese õe või vennaga, ta peab õppima jagama ka kõike muud. Lapsed elavad läbi tõelisi tundeelamusi, sest nad samaaegselt ei salli, aga samas ka armastavad uut beebit. Paljud lapsed arvavad, et nendest ei piisanud vanemale ja et oli vaja muretseda uus laps. Seda teades, mõistame ka, miks paljud nooremad lapsed peres tunnevad ennast erakordselt enesekindlalt. Nemad ei ole pidanud kunagi tundma seda, et neid on asendatud kellegagi nooremaga. Õdede-vendade olemasolu on ka muidugi suur õnn. Neil on alati üksteisele seltsi pakkuda, kui vanemad on hõvatud millegi muuga. Kuna õed ja vennad on kursis peres toimuvaga, siis nad mõistavad ja kuulavad kõiki detaile
õigel ajal ja oskuslikult. Raske on elada kogu elu väikeses riigis ja väikeses kohas teadmisega, et laps saab sellest teada kõrvalistelt isikutelt. Rääkida lapsele tema päritolu kohta, on raskeim pool lapsendatud lapse kasvatamisel. · Bioloogilistest peredest eraldatud laps on reeglina traumaatilise kogemusega. Väikelapseeas ei oska ta sellest rääkida, kuid tahes tahtmata on need kogemused tema mällu talletunud ja nendest peab temaga rääkima. Kui seda ei tehta, võib see avalduda hiljem (eriti teismeeas) probleemina. · Tõe mitterääkimine/varjamine põhjendustega: "see teeb lapsele haiget", "ma lihtsalt ei oska rääkida", "laps ise ei küsinud" on sama, mis valetamine ja tõe moonutamine. Lapsel on õigus teada oma elu kohta. · Lapsele tuleb rääkida tema bioloogilistest vanematest "ilustatult" e. lapsele vastuvõetavalt
lapsik ja impulsiivne. Lois on hästi vastutustundlik ja katsub alati teha asju nii nagu peaks (alati see tal ei õnnestu). Suurt rolli mängib peres ka Briani, kes on olnud lastele alati toeks ja on astunud laste eest välja. Mingil määral usaldavad lapsed teda rohkem, kui Peterit. Võiks öelda, et Brianil on perekonnas kaasvanema roll. Stewie üpris õel, pahatahtlik ja tugev isiksus. Juba algusest peale on ta oma bioloogilisi vanemaid vihanud ja pidanud plaani nendest vabanemiseks (eriti Lois). Ta ei jõua ära oodata, mil saab olla sõltumatu ja üks tema suurimaid soove on valitseda maailma. Kuid see möödapääsmatu fakt, et ta on kõigest imik, teeb ta nii süütuks, pereliikmetele mõistmatuks ja aegajalt ka pehmeks (kui kukub, siis hakkab nutma ja kutsub emmet appi). Christopher pole ei silmapaistev ega mõjukas. Üleüldse pole ta kõige teravam pliiats sahtlis.
Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Tartu. Fernandez-Ballesteros, R. (2003). Encyclopedia of Psychological Assessment. London. , .., ,.., ,.. (1998). . . Heinla, E. (2000). Sotsiaaltöö nr.6. Tallinn: EV Sotsiaalministeerium. Ilmoja, M. (2002). Kasupere kui alternatiiv vanemliku hoolitsuseta lastele. Tallinn: Tallinna Pedagoogika Ülikool/Sotsiaalteaduskond/Sotsiaaltöö osakond. Justiitsminitseerium. URL= www.just.ee/index.php3?cath=2377/. (21 Jaanuar 2004). Kaplan, S. (1999). Kasulaps, kasuvanem, kasupere. Sotsiaaltöö . Kaseoja, M. (1997). Kus kasvavad vanema hoolest ilma jäänud lapsed? Tartu Postimees,lk 6. Klefbeck, J., Odgen, T. (2001). Laps ja võrgustikutöö. Tallinn: AS Omanäolise kooli arenduskeskus. Kukemeck, H., Karlep, K., Krull, E., Mikk, J., Pilli, E., Trasberg, K. (2001). Kasvatus ja aated. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Kõiv, K. (2003). Võrgustikutöö võimalusi koos lastega. Tallinn: Eesti Lastekaitse Liit. Leopard, M. URL= www.haridus
laste vastu füüsilist vägivalda. Sedalaadi kuritegevus ei ole seotud ühegi teatud inimgrupiga; tal on oma osa kõigis erinevates etnilistes, religioossetes, majanduslikes ja hariduslikes gruppides. Arvatakse, et laste vägivalla põhjuseks on pigem tingimuste ja tegevust vallapäästvate tegurite kombinatsioon kui üksikpõhjus. Mõlemad, nii tingimused kui ka tegevust vallapäästvad tegurid, on väga suuresti erinevate inimeste puhul ning kumbki nendest üksikult ei suuda kindlaks määrata võimalikku seaduserikkujat. Tingimused võivad endas hõlmata seaduserikkuja kallal tema lapseeas toime pandud vägivalda; tema üleskasvamist perekonnas, kus vägivallatsemine oli konfliktide lahendamise tavaline viis; tema alaväärsustunnet või ta võimetust kontrollida indiviidi ümbritsevat mikromaailma, arvesse võivad tulla ka teatud isiksust määravate joonte, nagu olla tundeküllane, puudumine.
teatud käitumismustreid +vaatluslik õppimine. Perekond =osade summa. Indiviidi ega pere arengut ei saa ette ennustada. Arengul ei ole lõpp-punkti , kuid arengu suund oleneb pere liikmete kinnituste.... Kontekstuaalne mudel- persooni ja konteksti saab eristada, persooni ja konteksti mõju on vastastikune, mõju on dünaamiline (vastastikmõju) , pidevalt muutuv, hierarhiline, mitmetasandiline, erinevate muutujatega Vastastikune interaktsioon pereliikmete vahel. Individuaalse arengu fookuses on indiviid suuremas pere süsteemis. Indiviid on seotud mitmetasemeliste kontekstidega k.a. pereväliste kontekstidega. Perekond ei ole osade summa. Vastastikune interakts tingib arengu erinevates suundades, mille ei ole lõpppunkti pereliikmetele. Arengu suund oleneb vastastikusest interaktsioonist: erinevatel tasemetel olevate muutujate vahel, interaktsiooni a Loeng 2 30. sept-17 Süsteemiteooria (Bronferbrenner)- 1
Sissejuhatus Käesolev referaat koosneb peamiselt Rudolf Steineri ja Maria Montessori pedagoogilistest meetoditest, mida ka n.ö ,,tavalistes koolides" võiks palju rohkem praktiseerida. Töö käigus püüan jõuda arusaamiseni, kas lasteaedades ja koolides oleks võimalik nii suhtumise kui ka õpetamise poolest midagi muuta selleks, et lastel parem keskkond arenemiseks oleks. Rudolf Steiner ( 1861- 1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus pedagoogikale on selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika, mis hõlmab nii tunnetuslike, kunstivõimeliste, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene Waldorfkool asutati 1919. aastal Saksamaal Stuttgardi lähedal. Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti-ja tegevusainete tasakaalul. Maria Montessori ( 1870- 1952) oli itaalia arst ja pedagoog, kes on tuntud eelkõige Montessori pedagoog
Pulmad Koostajad: Elor Lember Aut-21 Kenneth Põldemaa VLE-2 Juhendaja: Urmas Lehtsalu 7. november 2010 Kuressaare Valisin selle teema sellepärast, et minu ema ja nn. kasuisa on vabaabielus ja nad plaanivad abeielluda . Ema on seisukohal, et ta ei taha olla kellegi elukaaslane vaid tahab olla naine. Lähtun enda töös sellest, et nad soovivad selle korraldada väga väikeses ringis ja väheste kuludega. Korraldamine hakkab pihta kuupäeva paikapanemisest valiksin selleks 13 juuni . 13 se
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
kasutamisel on kaitse veelgi efektiivsem. Nagu selgus Põhjaranniku poolt välja antud artiklis, et vene rahvusest noored on kaitsevahenditest vähem teadlikud, kui eesti noored. Põhjus võib olla selles, et nende venelastel pole tavaks rääkida sellest nii palju kui eestalased. Seega ei saa siin ju lapsi süüdistada selles, et nende vanemad neid ohtude eest ei teavita. Kuigi meie arvates võiks isegi eesti peredes sellest rohkem rääkida ja mitte ainult kodus vaid ka koolis. Põhimõte oleks selles, et noored kuuleksid seda erinevatelt isiksustelt, alustades vanematega ning lõpetades õpetajaga. Kuna lapsele räägivad sellest erinevad inimesed siis tõepoolest hakkab mõtlema rohkem sellele. Näiteks võib tuua väikse lapse kellele öelda, et üle tee minnes tuleb alati korralikult vaadata mõlemale poole, siis paljud poisikese jutsid ei pruugi aru saada selle ohtlikusest ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
