Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Perekond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
religioon, teism, abielupaar, sugulasi, usklikatrilokaalne, matrilokaalne, neolokaalne, suguluse, arvestamine, bilateraalneatrilineaarne, arutle, klann, islam, universaalsus, üleloomulik, kardab, kalduvus, jumaluste, marxrotestantism, religioonid, budism, religioossus, võtnud, rituaalid, olend, tuumikpere, monogaamiaolügaamiaolügüüniao Inimesed ei oma täiuslikku infot võimaluste kohta o Inimesed ei oska ratsionaalselt otsustada, isegi kui neil on kõik võimalused teada, näiteks: väärad ettekujutused juhuslikest protsessidest ja statistikast- nt. ilma kujunemine. · Sotsioloogiline lähenemine majandusprotsessid on mähkunud teistesse sotsiaalsetesse protsessidesse, sotsiaalsetesse võrgustikesse. VI Religioon · Religioon - on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid. Tänapäeval religiooni tähtsus langenud, seega on ka sotsioloogilised uurimisteemad sellel valdkonnas vähenenud · Teoloogia arutleb religiooni sisu üle (ning eeldab üldiselt religiooni tõe vastavust.) Sarnane õigusteadusele, mis uurib ka õigusnormide sisu. · Religioonisotsioloogia ei tegele, religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle.
Tööalane sooritus (job performance) kui edukalt inimene oma tööülesandeid täidab; seda mõõdetakse produktiivsuse või ülemuse hinnangu alusel. Tööga rahulolu (job satisfaction) Tööalane motivatsioon (work motivation) Organisatsioonile pühendumine (organizational commitment) Töölepühendumine (job involvment) Vabatahtlik töö organisatsioonis (citizenship behavior) Tööjõu voolavus (turnover) Religioon Religioossete uskumuste tüübid - Animism: usk kogu looduse hingestatusesse - Totemism: usk sotsiaalse grupi erilisse seotusse mingi looma- või taimeliigiga (tootemiga), mida peetakse tihti selle grupi esivanemaks ja mille suhtes tuleb käituda erilisel moel (nt. seda ei tohi süüa) - Teism: usk et eksisteerivad maailmast eraldiseisvad olendid (jumalad), kes on maailma loonud ja valitsevad seda o Polüteism jumalaid on mitu
pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Sotsioloogia on kõige üldisem sotsiaalteadus. Mis teadus üldse on? Teaduse ,,ametlik" definitsoon: teadus on realsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Teadus on üks viis, kuidas inimesed saavad enda jaoks maailma lahti mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Tavamõtlemise all peetakse silmas igapäevast mõtlemist, nt kui nad tegelevad igapäevaste asjadega, siis inimesed mõtlevad praktiliselt, et kuidas midagi teha. Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine Teaduslik teadmine on süsteemne ja ei sisalda loogilisi vastuolusid. See on kontrollitav ja päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab aga vastuolulisi ja kontrollimatuid väiteid.
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1
) b) Diffusionism 15. Milline neist printisiipidest ei ole osa Max c) Tsükliteooria Weberi bürokraatia mudelist? 11. Mida väidab Max Weber teoses "Protestantlik a) Bürokraate edutatakse nii kaua kuni nad oma eetika ja kapitalismi vaim"? töökohustustega enam toime ei tule a) Protestantlik religioon soodustas kapitalismi b) Bürokraate võetakse tööle ja edutatakse teket oskuste eest b) Protestantide sissetulek on kõrgem c) Bürokraatia on hierarhiliselt organiseeritud katoliiklaste omast d) Bürokraadi töös on olulisel kohal kirjalik c) Kapitalism soodustas protestantliku religioni asjaajamine teket 2 16
Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne rahumeelne, tegutsemisvabadus suur, hinnatakse iseseisvust ja ettevõtlikust Karl Marx materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst) Baas = tootisvahendid (inimesed ja tööriistad, teadmised) ja tootmisuhted (määravad tööjaotuse ja produkti jagunemise) Klassid kapitalistid ja töölised Ühiskonna areng tootmisviiside vaheldumine o Ürgühiskond (klassideta) orjanduslik feodalism kapitalism kommunism Emile Durkheim sotsiaalsed faktid (paljude inimeste ühislooming), mis mõjutavad inimese käitumist
. . . . . . . . . . . . . . . . 33 7 Sugulussüsteemid, perekonna- ja abieluvormid 34 7.1 Sugulussüsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 7.1.1 Sugulasgrupid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 7.1.2 Põlvnemise ja suguluse arvestamise printsiibid . . . . . . . . 34 7.1.3 Erinevate sugulaste tähtsus, rollid erinevates kultuurides . . . 35 7.2 Seks, abielu, perekond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 7.2.1 Abieluvälised suhted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35
.................... 127 17.1.3. Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine.........................127 17.1.4. Massikultuur .............................................................................................128 17.1.5. Massimeedia.............................................................................................. 129 17.1.6. Massimeedia tähtsus ja mõju.....................................................................129 18. Religioon................................................................................................................. 130 18.1.1. Religioonisotsioloogia ..............................................................................131 18.1.2. Sotsioloogiline religiooni analüüs ............................................................ 131 18.1.3. Emile Durkheim usust............................................................................... 131 18.1.4
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
annaabi.ee 
