PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt
perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus,
muul põhjusel otsusevõimetu; 5) abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates, kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline; 6) ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu); 7) abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. (2) Abielu kehtetuks tunnistamist ei ole õigus nõuda, kui abikaasa on varjanud oma varalist seisundit. 3. Millised on abikaasade varasuhete liigid? Varaühisus Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestus Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või
Perekonnaõigus Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Reguleerivad õigusaktid • EV põhiseadus (§ 24, 26, 27, 28) • Abieluvararegistri seadus • Lastekaitse seadus • Notariaadiseadus • Perekonnaseadus • Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisuasutus • Registreerib sünde ja surmi • Kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist • Teeb rahvastikuregistrisse neist tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid • Muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid Perekonnaseisuasutused • Valla- ja linnavalitsus • Maavalitsus • Eesti välisesindus • Siseministeerium • Notar ei ole perekonnaseisuasutus,
● varem abielus olnud isiku abielulahutuse tunnistus või -tõend, abielulahutuse kohtuotsus, abikaasa surmatunnistus (või -tõend) või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus ● teise riigi elanikule tema elukohariigist väljastatud tõend ● riigilõivu tasumist tõendav dokument. 3. Millised tegurid võivad takistada abielu sõlmimist? Sugulus, eelmised abielud, vanus 4. Selgita, mis on abieluvaraleping? Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused. See leping, mis on mõlema osapoole poolt allkirjastatud ja kinnitatud kohtus. 5. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sisaldada? Nt: tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid, anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale jne 6. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet?
vanemate vahel puudub valmisolek koostööks ning lähtuda lapse parimatest huvidest ja sellest, kumb vanematest faktiliselt hooldusõigust teostab. Kolleegium viitab ka sellele, et lapse huvides on kindlasti käia koolis, mis asub tema elukoha lähedal. 7 Praegusel juhul nii Heli kui ka Raju regulaarselt teostavad hooldusõigust Kaja suhtes. Kuid naabri Natalia väited, et Heli jätab oma kuueaastase tütre sageli Leiame, et nii väljatoodud kohtupraktika näited kui ka üleüldine lastekaitse põhimõte toetab vanemat, kes panustab lapsesse ajaliselt rohkem. üksinda koju, viitavad sellele, et Heli võib last ohtu seada. Nii väike laps ei suuda veel oma käitumisest ega tegudest objektiivselt aru saada, mistõttu erakorralise situatsiooni korral ei pruugi ta iseseisvalt probleemi lahendada. Raju käib tihti Heli kodus selleks, et ta puudumise korral lapsele süüa teha ja järelevalvet teostada. Järelikult, ei saa väita, et Heli panustab hooldusõigusesse Kaja üle rohkem kui Raju
Abielu ja abiellumine 1. Kuidas eristuvad mõisted abielu ja kooselu, lähtudes seadustest. Abiks võtke perekonnaseadus ja kooseluseadus. Abielu Ühised jooned Kooselu 1. Abielu sõlmitakse mehe ja 1. Nii abielluda kui ka 1. Kooselulepingu võivad naise vahel. kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, sõlmida täisealised isikud. kellest vähemalt ühe elukoht 2. Abielu ei või sõlmida isikute on vahel, kellest vähemalt üks on 2
sõlmimise ajal otsustusvõimetus: sõlmitud pettuse(fiktiivabielu), ähvarduse mõju. · Lapsega reisides tuleks küsida teise vanema nõusolekut reisimiseks, et poleks tegu lapserööviga. 7. Perekonna ülalpidamise kohustus + vastutus ja hoolsuskohustus · Ühena otsesematest abielu õiguslikest tagajärgedest on sätestatud abikaasade vastastikune kohustus kaasa aidata perekonna ülalpidamisel. · Abikaasad on kohustatud abieluvältel seisma teineteise heaolu eest. · Abieluline kooselu ei muuda ega vähenda kaitset väärkäitumise ning õigusvastaselt kahju tekitamise eest ka abikaassadevahelises suhtes. Kumbki abikaasa on kohustatud ajama teise abikaasa asju samasuguse hoolsusega nagu tema enda isiklikke asju (§ 20). Võrreldes muude võlaõiguslike suhetega väljaspool perekonda on siin sisuliselt tegemist
Õiguse jaotamine objektiivseks ja subjektiivseks on vaid teoreetiline, tegelikult omavahel tihedalt seotud Õigus (objektiivses mõttes) riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Nt: liiklusseadus. Õigus (subjektiivses mõttes) objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud 3. Õiguse allikad Eestis. Põhiseadus, seadus , Seadlus, Määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus Loeng 2: Õigussuhe. Õiguse realiseerimine. Õigusakt. Õiguse tõlgendamine. 1. Õigussuhe. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused. Õigussuhte elemendid. Õigussuhe on inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik. 2. Õigussuhte subjekt. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid.
Perekonna- ja varasuhted Perekonnaseadus Hakkas kehtima 1. juuli 2010. Abielu sõlmimine: abielluda saavad ainult mees ja naine. Abielluda saab alates 18 eluaastast. Alates 15 eluaastast saab abielluda, kuid selleks peab pöörduma kohtu poole. Kohus annab loa, st. laiendab nende õigusi ja teovõimet. Abielu sõlmimise takistused: samasoolised, veresugulased (otsejoones ülenejad- vanemad ja vanavanemad- ja otsejoones alanejad-lapsed ja lapselapsed. Veresugulasteks on veel ka õed ja vennad, poolõed ja -vennad
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS PEREKONNASEADUS Koostaja: ... Juhendajad: professor Raul Narits, lektor Silvia Kaugia Tartu 2010 1 SISUKORD · SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 · PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE....................................................................................
taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Lapse heaolu ohustamise korral on võimalik kohtu kaudu hooldusõigust piirata või täielikult ära võtta. 2. Hooldusõiguse äravõtmine ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 19 näeb ette lapse kaitse igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise eest. Samuti keelab Eesti Vabariigi lastekaitse seadus § 31 lapse alavääristamise, hirmutamise või karistamise viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus § 27 näeb ette, last ja vanemaid tohib üksteisest eraldada vastu nende tahtmist juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud või viivitamatult täitmisele
tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest. Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas euroopalikus kultuuripildis tähelepanu lapsele kui eritähelepanu vajavale indiviidile ning sotsiaalministeeriumis on hetkel valmimas parandus lastekaitse seadusse, mis keelustaks igasuguse lapse kehalise karistamise. Oma kursusetöö kirjutamisel ei sea ma eesmärgiks niivõrd lastekaitse tööga seotud ekspertide hinnangute ja arvamuste lahti mõtestamist kuivõrd lihtsalt seadusandlusest ülesse otsida laste õigused ja kohustused ning nende lühike ja lakooniline kommenteerimine. Kursusetöö koostamise käigus üritan välja selgitada, millised probleemid leiduvad laste õiguste ja kohustuste rakendamisel ning milliseid õiguslikke ja
1. Nooremametnik: vanus vähemalt 18. 2. Vanemametnik: vanus vähemalt 21. 3. Keskharidus 4. Eesti Vabariigi kodanik 5. Teovõimeline 6. Riigikeele oskus · Kes ei saa ametnikuks: 1. Karistatud kriminaalselt. 2. Kui ta on kohtu või eeluurimise all. 3. Ära võetud õigus töötada mingil kindlal ametikohal(kohtu poolt). 4. Ei tohi olla lähisuguluses või hõimluses oma vahetu ülemusega: lähisuguluses on nt. Vanemad, vanavanemad, vennad, õed.Hõimluses on kõikide nende abikaasad, lapselapsed. · Ametisse nimetamine: 1. Käib läbi käskkirja või korralduse. 2. Töötasu kohta andmed, mis on ameti palk. 3. Katseaeg: ametnike katseaeg on maksimum 6 kuud. 2 nädalat enne katseaja lõppu peab olema viidud läbi vestlus töötaja ja tööandja vahel. Atesteerimine (hindamine) peab kirja panema. 4. Teenistusstaaz · Ametnike õigused: 1. Ametnike töötasu: palgaandmed. Mingi palgaaste on miinimumilt 7. 1597 eurot miinimum
Millised tegurid võivad takistada abielusõlmimist? Abielu ei sõlmita isikute vahel, kellest üks on juba abielus, otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel, vendade ja õdede ning poolvendade ja õdede vahel, lapsendajate ja lapsendatute, samuti ühe isiku poolt lapsendatute vahel. Lisaks on keelatud meie riigis abielu samast soost isikuga. Selgita, mis on abieluvaraleping. Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaraleping on dokument, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes (erinevalt seaduses sätestatust). Abieluvaraleping on kehtiv ainult abielus, abielu lõppemisel lõpeb ka abieluvaraleping. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sasaldada? Näiteks, milline vara jääb abielus lahusvaraks ning milline ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada ja kuidas seda vajadusel jagada. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet. Abikaasade ühisvara on abielu kestel elukaaslaste omandatud vara
ainuomanik, kuid abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa. Abikaasade varasuhte saab valida abiellumisavaldusega või abieluvaralepinguga. Abieluvaralepinguga võib seaduses sätestatud ulatuses teha varasuhtes muudatusi/täiendusi (näiteks leppida varaühisuse puhul kokku, et abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul). Kui abikaasad ei ole valinud muud varasuhet, siis vaikimisi kehtib nende suhtes varaühisuse varasuhe. Varaühisuse varasuhte kohta sätestatut kohaldatakse abikaasadevahelistele varalistele suhetele ka enne uue perekonnaseaduse jõustumist (jõustumine 01.07.2010) sõlmitud abielude puhul, alates uue perekonnaseaduse jõustumisest, kui enne uue perekonnaseaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti. Ühisvara
Vanemad vastutavad tema üleskasvatamise ja arendamise eest ühiselt. Vanemal ei ole lubatud last kehaliselt, vaimselt ega hingeliselt halvasti kohelda ega jätta teda hooletusse. Ei tohi lapse vastu kasutada alandavaid kasvatusabinõusid. See tähendab, lapse kehaline karistamine ja solvamine ei ole lubatud. Hariduse andmisel on vanematel kohustus arvestada eelkõige lapse võimeid ja kalduvusi. Oskamatuse korral peab ta küsima abi õpetajalt või teiselt asjatundlikult inimeselt. Last puudutavaid haridus- ning kasvatusküsimusi peavad vanemad arutama ka temaga. Vanemal on õigus määrata ja otsustada, kellega laps suhelda tohid. Samas ei tohi ta unustada, et lapsel on õigus privaatsusele. Et vanemad oskaks hinnata, kas seltskond, sõber või olukord on ohutu, laps peab pühendama neid oma tegemistesse. Samas peab vanem selgitama, mis tema arvates ohutu või paslik ei ole.
2.ülesaane 1.Praegune Eesti Lastekaitseseadus kehtib 01.01.1993.aastast. Seadust on muudetud kolmel korral: 26.07.1996, 08.03.1998, 01.05.2004. 2.Lastekaitse tagatakse riiklike,omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. Riiklikku lastekaitsetööd kordineerib Sotsialministeerium. Omavalitsuslik lastekaitse on lapse kaitse ja abi korraldamine ning järelvalve kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituses. Sotsiaaltalituses peavad lastekaitsetööd tegema vastava erialase etevalmistusega ja selleks tööks sobivad inimesed. Ühiskonndlik lastekaitse toimub koostöös sotsiaaltalitusega ning käesoleva seduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt. 3.Riiklik lastekaitse on riigaeelarveline ja sotsiaalfondi vahenditest finantseeritav õigusloome ning
Perekonna õigus Abielu Abielu on suhete kogum, kus abikaasad on omavahel seotud õiguste ja kohustustega, toetades teineteist. Abielu on oma olemuselt riiklikult reguleeritud leping. Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, kus abiellujad pevad olema vähemalt 15-aastased, üldjuhul 18-aastane. Abielu sõlmitakse alati isiklikult perekonnaseisuametniku juures olekul. Abiellumisel allkirjastatakse abiellumise avaldus ning abielu kohta väljastatakse tunnistus. Abielluda ei või: 1)samasoolised 2)otsejoones üleneja/alaneja 3)vennad/õed
3. vend ja õde ning poolvend ja poolõde. 5. Leping mis on sõlmitud abikaasade vahel 6. 1) lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte; 2) kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või 3) seaduses ettenähtud juhtudel varasuhet muuta. 7. Ühisvara- see, mis on abielus omandatud, aga lahusvara on isilklik ühe abikaasa vara, mis on isiklikult ostetud, mitte kahe peale. 8. Kui mõlemad abikaasad töötasid ja ehitasid midagi suurt ja äkki keegi tahab lahkuda ja abiellu katkestada, siis jagatakse mõlematele võrdselt vara ning see on aus. 9. Korteri/maja ehitamine,selles elamine ning pärast kui on vaja jagada- selle müümine ning raha jagamine. Auto ostmine,selle kasutamine ning vajadusel jagada- müüa ja raha jagada. Arvuti / telefoni kage peale laenuga ostmine. Laen pangas mõlema abikaasa peale. 10. Jälgida ja hoida seda heas seisundis 11
isikunimel võib lisaks tähtedele kasutada järgmisi sümboleid: tühik, sidekriips, punkt, ülakoma, sulud. 11 28. nädal, 14.03.13 PEREKONNASEADUS: Abikaasade varasuhted: varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus, vara lahusus Kui abielu sõlmitakse, siis kohe tuleb see valik ära teha. Vara ühisus- ühisvara ja lahusvara: Ühisvara: abielu kestel soetatud vara. Seda kasutavad mõlemad abikaasad võrdsetel võimalustel. Kui otsustatakse midagi maha müüa, siis on vaja teise poole nõusolekut. Jagamine- kuulub mõlemale poolele võrdsetes osades, võib jagada ka kokkuleppeliselt. Kui ei suudeta vara kokkuleppeliselt ära jagada, siis tuleb kohtusse pöörduda. Lahusvara: see vara, mis kuulub abikaasale enne abielu sõlmimist. Abikaasa käest ei pea nõusolekut küsima. Abielu ajal saadud vara kinke või pärandi teel. See vara, mis on saadud lahusvara
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge
Näiteks, lapse õigus kaitsele tähendab vanema seisukohast kohustust lapse järele valvata ja hoida teda ohtude eest. Vanema õigus abile tähendab, et lapsel on kohustus abistada vanemaid perekonna ühistes tegevustes ja igapäevatöödes. Olgu lisatud, et vanem saab abi ja osalemist oodata lapse vanust arvesse võttes. Pangem siinjuures tähele, et lapsele peab jääma piisavalt aega mängimiseks ja puhkamiseks. Eestis reguleerivad laste ja vanemate suhteid põhiseadus (PS) ja perekonnaseadus (PKS), mis kehtib alates 1995.a. Lisaks peavad omavahelises suhtluses lapsed ja vanemad lähtuma lapse õiguste konventsioonist (LÕK) ja lastekaitseseadusest. Lapse õiguste konventsioon sisaldab rahvusvaheliselt tunnustatud laste õigusi. Konventsiooni kehtestamisega sooviti rõhutada, et laps on inimene ja tal on samasugused õigused, kohustused, huvid ja vajadused nagu täiskasvanul. Eesöeldut kipuvad täiskasvanud pahatihti unustama
Enamik kitsendusi on seaduse järgsed ehk need on seaduses kirjas ja eraldi neid kellegi suhtes fikseerima ei pea. Võõral maatükil viibimine ilma omaniku loata ei tohi. Omanikul on õigus välja nõuda tekitatud kahju. Tohib viibida piiritlemata alal päikese tõusust loojanguni. Naabrusõigused tuleb arvestada kohalike olude ja huvidega. Kinnisasja omanikul ei ole õigus keelata suitsu, müra, gaasi, auru, lõhna, soojuse, põrutuste teiselt kinnisasjalt levimist oma kinnisasjale, kui need ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Keelatud rajatis ja seadeldis kui on teada, et naaberkrundile hakatakse ehitama midagi, millel on negatiivne mõju, siis on õigus sekkuda. Varisemisohtlik ehitis ehitis lähedal teisele maale ja varisemisoht. Keelatud süvendamine piiri lähedased mullatööd, kahju kannab süüdlane
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta. 7.Abielu sõlmimine: Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest. 8.Abieluvaraleping.Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatust, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatut 1) Abieluvaralepinguga võidakse kindlaks määrata:
kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba, siis on näilik abielu ja kohus võib selle kehtetuks tunnistada. Antud juhul nad küll abiellusid seetõttu, et Mohammed saaks elamisloa, kuid eelkõige oli eesmärgiks ka see et noored saaksid lihtsamini omavahel suhelda. Seega ei saa kindel olla kas see on näilik abielu või mitte. Abielu ei tunnistata kehtetuks PKS § 11 p 4 näiliku abielu puhul kui abikaasad on pärast abielu sõlmimist elanud abikaasadena koos vähemalt kolm aastat või abielust on sündinud lapsi- kuid antud juhul ei ela nad koos ning see § ei kohaldu neile. Variant a: Kas olukord muutuks kui Anneli ootaks Mohammedi last? PKS § 11 p 4 – abielu ei tunnistata kehtetuks näiliku abielu puhul kui abielust on sündinud laps. Ehk see kui Anneli ootaks Mohameedi last olukord muutuks. Variant b: Pool aastat pärast abiellumist räägib Mohammed Annelile, et tal on
..........................................................................................5 2. Lapsevanemate õigused ja kohustused.............................................................................................6 2.1 Vanemate kasvatuslikud ülesanded............................................................................................6 2.2 Kohustused ja õigused peale lahutust........................................................................................7 2.3 Lastekaitse.................................................................................................................................7 2.4 Vanemate õiguste äravõtmine....................................................................................................8 2.4.1 Vanemate õiguste äravõtmise protsess...............................................................................8 2.4.2 Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed...............................................
perekondlikud põhjused. - tööandjapoolne rikkumine: 1. ebaväärikas kohtlemine; 2. töötasu maksmisega oluline viivitamine; 3. töö on ohtlik. · Töö andja võib üles öelda erakorraliselt: PÕHJUSED: 1. töötajast tulenevad põhjused - *isikust sõltuvalt tervis ei luba, *ebapiisav tööoskus, *käitumisest töökohustuste rikkumine (eelnev hoiatus). 2. majandusest tegevusest tulenevad põjused: *koondamine. PEREKONNASEADUS 95ndast aastast kehtib. I. Abielu - Abielu on võimalik mehe ja naise vahel. - Abielluda saab perekonnaseisuametis ja kirikus aastast 2001 (ristitud ja leeritatud). - Abielu on siis, kui on koostatud abieluakt. - Sõlmitakse isiklikult, üheaegselt, ühes ja samas kohas. - Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu. (järelemõtlemise aeg) - Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek.
6) vastutus välispool tööülesannete täitmist 7) vastutus ebakainena tekitatud kahju eest Kahju tuleb arvestada selle hetke seisuga, kui kahju tekitatud (raamatupidamise jääkväärtus). Saamata jäänud tulu eest ei vastuta töötaja. Kahju hüvitamine: 1) vabatahtlik palgast kinnipidamisi teha ei tohi, kaebad kohtusse 13 16.10. (L) PEREKONNASEADUS 95ndast aastast kehtib. I. Abielu Abielu on võimalik mehe ja naise vahel. Abielluda saab perekonnaseisuametis ja kirikus. Abielu on sõlmitud hetkest, kui aktile on mõlemad pooled allkirja kirjutanud. Antakse ka tunnistus. Abielu sõlmimiseks tuleb kahekesi ühel ajal kohal olla. Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu ning mitte kauem kui 3 kuud. On võimalik ka nihutada. Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek.
- Perekonnasedus - Kosselusedaus Paarisuhe ja selle seaduspärasus- Eesti vabariigi põhiseduses - Igalühel on õigus perekonn- ja eraelu puutumatusele - Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seduses sätestatud juhtudel ja korras - Perekond rahva püsimise ja kasvatamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all - Abikaasad on võrdõiguslikud - Vanematelon õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hooldada nende eest - Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse Paarisuhe ja sedauspärasus-perekonnaseadus - Abielu sõlmimine, seaduslikkus ja kehtetus - Abikaasade õigused ja kohustused - Varasuhted, sh vara juurdekasvu tasaarveldus 01.10.2017 Kooselusuhte etapid- arenguline perspektiiv
- Perekonnasedus - Kosselusedaus Paarisuhe ja selle seaduspärasus- Eesti vabariigi põhiseduses - Igalühel on õigus perekonn- ja eraelu puutumatusele - Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seduses sätestatud juhtudel ja korras - Perekond rahva püsimise ja kasvatamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all - Abikaasad on võrdõiguslikud - Vanematelon õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hooldada nende eest - Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse Paarisuhe ja sedauspärasus-perekonnaseadus - Abielu sõlmimine, seaduslikkus ja kehtetus - Abikaasade õigused ja kohustused - Varasuhted, sh vara juurdekasvu tasaarveldus 01.10.2017 Kooselusuhte etapid- arenguline perspektiiv
Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal täisealisel isikul. Lapsendada võib üksnes lapse huvides. Vähemalt 10-aastast last võib lapsendada vaid tema nõusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Vähemalt 10-aastase lapsendatu ees- ja perekonnanime võib muuta tema nõusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Lastekaitse Lastekaitse seaduse järgi on laps iga alla 18-aastane inimene. Lastekaitse seaduse eesmärk on tagada laste turvatunne ja õigus normaalsetele arengutingimustele ja heaolule. Lapse loomulik kasvukeskkond on perekond, kus tema eest hoolitsevad vanemad või isikud, kelle hoolde laps on seadusega usaldatud. Riik toetab lastega peresid laste- ja peretoetuste ning vajalike teenuste osutamise kaudu. Juhul, kui lapsevanemad või seaduslikud hooldajad ei suuda tagada lapsele
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Seega määrab tsiviilõigus tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid pool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
