Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pere ja Inimsuhted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtle, inimsuhted, peredes, varasemast, kalduvus, leibkond, arvestasid, nooremad, luuakse, hilja, suhtlemine, toetavad, põlvkonniti, respekt, iseendaga, teistega, arvestamine, aegadelkoos vanematega kogu aeg. 12. klassi vastused sarnanevad aga 10. Klassi omadega, ainult protsendid erinevad. 51% ehk 16 õpilast vastas, et vanematega koos on nad harva, 28 % ehk 9 õpilast vastas, et nad käivad väljas aga õhtuti on koos vanematega, 11 % ehk 4 õpilast vastas, et nädalavahetusel on nad koos vanematega ja 10 % ehk 3 õpilast vastas, et on vanematega koos kogu aeg. Vanuseliselt erinevust on näha, et nooremad lapsed veedavad vanematega aega rohem, kui vanemad õpilased. Vanemate õpilaste vastused on aga üksteisega väga sarnased. 7. Kas usute, et saate tulevikus vanematega hästi läbi ? Selle küsimuse vastused on aga kõigil klassidel sarnased. Kokku vastas 91 % õpilastest, et kindlast suhtlevad nad tulevikus vanematega edasi, 9% vastanutes loodavad, et tulevikus on suhted neil vanematega head ja mitte üksgi õpilane ei vastanud, et tulevikus nad vanematega ei suhtle.
teisest grupist välja vanematepoolse süüdistamise elusse liiga kergemeelse suhtumise ja otsustusvõimetuse pärast. Küsimusele "Kuidas lahendate oma probleemid?" vastas 42 inimest seitsmekümne viiest (52%), et probleemid lahendatakse alati rahulikult rääkides. Mitmel juhul lahendab probleemid aeg või lahenevad need ise. Mõned probleemid jäävad tihtipeale õhku ning mõned on lahendamatud. Küsitletavate hulgas ei olnud ühtegi, kes oleks kirjutanud, et ei suhtle oma vanematega üldse. 8 3. Moraalne tugi Kõigil meil on vaja kedagi, kellega arutada oma probleeme ning kelle peale saab alati kindel olla. Uurisingi, kui kindlad saavad täisealised nende endi arvates olla vanemate peale. Selgus, et 42 inimest 49-st (82%) iseseisvalt elavast vastanust usaldavad oma vanemaid alati ning on nende peale kindlad. Koos vanematega elavatest usaldavad neid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
...................................................16 SISSEJUHATUS Suure osa oma aktiivsest ajast veedab laps väljaspool kodu ja perekonda. Sellest hoolimata on perekonnal ja kodul tähtis roll lapse arengus. Laps sünnib perekonda. Perekond ja kodu on talle esimeseks kasvukeskkonnaks. Samuti on lapse kõige lähem sotsiaalne keskkond tema perekond. Lapse emotsionaalne kasvatus algab perekonnas. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad ning mida nooremad on lapsed, seda enam on nad seotud perekonna ja vanemate mõjutustega. Pered on oma lastele elukeskpunktiks. Pered on oma laste eest hoolitsejateks, otsustajateks ja õpetajateks. Lapsed saavad peres psüühilise, emotsionaalse ja arengulise heaolu ja pered on esmased laste õpetajad. Oma töös ma annangi ülevaate kodust ja perekonnast kui lapse arengu esmatähtsast mõjutajast. 2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA
sotsiaalse interaktsiooni kaudu, kui vanema ja lapse häirunud suhet. Järgnevalt käsitletakse lähemalt mõningaid laste väärkohtlemise riskiteguritest lähtuvaid teoreetilisi mudeleid. Psühhopatoloogiline mudel. Psühhopatoloogiline mudel kui lapse väärkohtlemise psühhiaatriline käsitlus keskendub väärkohtlevatele täiskasvanutele omastele düsfunktsioonidele. Selles mudelis tuuakse ära väärkohtlevat käitumist soodustavad karakteristikud. Nendeks on kalduvus tajuda endast sõltuvaid inimesi moonutatult, raskused agressiivsete impulssidega toimetulekul ja enda väärkohtlemise kogemus lapsepõlves. Psühhopatoloogilise mudeli kohaselt põhjustab väärkohtleja sotsialiseerumishäire tal isiksusehäire. Peale selle on väärkohtlejal eelsoodumus vägivaldseks käitumiseks (Browne 1988, 18). Üheks lapse väärkohtlemist soodustavaks teguriks on oma tunnete projitseerimine lapsele. Nii näiteks võib vanem käituda lapsega kui
virtuaalsest ja sotsiaalsest keskkonnast ning nende olulisusest lapse jaoks. 17 1.4 Last ümbritsev keskkond Keskkonda käsitledes tuleb arvesse võtta ajalist dimensiooni, kuna keskkonnas toimuvad protsessid on dünaamilised ja pidevas muutumises. Keskkonda saab käsitleda järgmiselt: füüsiline keskkond- loodus ja arhitektuur; sotsiaalne keskkond ja selle võrgustikud- inimsuhted, rollid; kultuurikeskkond- sootsiumi kultuurimälu, väärtushinnangud, usuline kuuluvus (Tulva, Tikerpuu-Kattel, Viiralt, Väljataga 2002). Kultuuri keskkond Sisaldab sotsiaalseid norme, väärtusi ja ootusi. Kultuur on vastastikune mõistmine ja kokkulepe sootsiumi liikmete vahel, näiteks austus eakate vastu, mis on kultuuriti erinev. See avaldub keeles, peresuhetes, töös, söögikultuuris, ajaloolises kultuuripärandis.
jagatud vaba aja tegevused koos avatud (eriti mitteverbaalse) hooliva kommunikatsiooniga soodustavad pere liikmete emotsionaalset seotust Kõrge tase pere emotsionaalses interaktsioonis ja kommunikatsioonis seotud vaba aja tegevustega väljas /õues. Vaba aja tegevused ja konflinktid – 1/ 3 konfliktidest verbaalset laadi (järgnevad kodutööde tegemine, seksuaalse intiimsuse jagamine, ka peredes, kus on tegu uuesti abiellumisega). Vaba aja tegevused: positiivne ja negatiivne kommunikatsioon- peredes terve toimetulekumehhanism, mis ventileerib peres pingeid ja eelarvamusi. Paralleelsed vaba aja tegevused vähendavad ka pereliikmete vahelist kommunikatsiooni- vähem avalikke konflikte, kuid pinge ei vähene Vaba aeg ja sotsialiseerumine- vaba aja tegevuste edasiandmist põlvest- põlve tuleb anda lastele edasi.
Maailma taasloomine toimub keele alusel. See, kuidas omavahelisi suhteid kirjeldame, mõjutab seda, kuidas selles suhtes elame ja vastupidi (kui mees nimetab naist litsiks ja naine meest seaks, siis nad elavadki nagu lits ja siga). Psühholoogi ülesanne on luua uus keel, mille alusel kirjeldada oma suhet teisiti, et suhted süsteemis muutuksid paremaks. Kirjeldused pole kunagi universaalsed, vaid kultuurispetsiifilised. Oma kirjeldusega luuakse olukord, kus teine süsteemi liige jätkab vastavat käitumist. Suhted, kommunikatsiooniteooriad Suhete väliseks väljenduseks on see, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. Kommunikatsioon on suhete ilming, ilma selleta suhet ei teki. See kommunikatsioon on väga mitmekülgne ja ei piirdu ainult rääkimisega (mitte ainult, kas räägitakse või mitte). Kommunikatsiooniteooriaid on mitmeid. Neil on erinevad eesmärgid (kirjeldavad erisuguseid nähtusi inimeste vahel)
-soov meeldida teistele Destruktiivne kuulekus (blind obedience) •Inimesed võivad alluda teatud sotsiaalses olukorras teiste käskudele, mis on vastuolus indiviidi enda põhimõtete ja väärtustega = destruktiivne kuulekus •Stanley Milgram (1963): elektrišoki katse Iseloomujoonte teooria - Üritab kirjeldada inimesi teatava komplekti iseloomulike joonte kaudu, mis muuhulgas moodustavad dispositsioonilise eelduse käitumiseks sotsiaalsetes olukordades - Inimestel on loomuomane kalduvus reageerida erinevatele olukordadele sarnaselt (Epstein, 1983). - Kusjuures lisaks teistele omadustele eristab inimesi ka see, kuivõrd nad on valmis muutma oma käitumist lähtuvalt situatsioonist (high self-monitors – kohandavad oma käitumist ümbritsevate inimeste, koha ja aja „nõudmistele” vastavalt; low self-monitors – jääb endale truuks hoolimata olukorrast). Neurootilisus - seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks; soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis
Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne toetus. Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toiduressursse ning kelle liikmed tunnistavad end üheks liikmeskonnaks. Leibkond Ehkki kõnekäänd leibu ühte kappi panema viitab abiellumisele ja ühise perekonna loomisele, pole leibkond perekonna vorm. Leibkonna võivad moodustada lühemaks või
Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne toetus. Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed tunnistavad end üheks liikmeskonnaks. Leibkond Ehkki kõnekäänd leibu ühte kappi panema viitab abiellumisele ja ühise perekonna loomisele, pole leibkond perekonna vorm.
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille
segistiga kõik, mis sinna satub, laguneb, peeneneb subatomaarse tasandini ja teisendatakse seejärel energiaks. Seega ei lähe midagi asjatult kaduma. A: Ütleme, et see on siis värav teise maailma? D: See on, nagu sulle ütlesin. Galaktikatevahelised ühendused on tehtud pööris- neelukohtade abil, mis eksisteerivad juba loomise algusest. On selge, et neid saab luua ka kunstlikul teel. A: Kuidas? D: Mõtete ja ülisuure kristalli abil. Projitseerides idee kristalli, luuakse võimendatud mõttevorm, mis loob Maatriksis teatud häire ja see omakorda formeerib füüsilise plaani. Seega, rääkides kosmosest, luuakse midagi kanalitaolist, mis on väga sarnane tunnelile, mis surub kokku vahemaa, luues universumite vahel sidepunkti. A: Siin on vaja teadvustada, et eksisteerib palju universumeid. D: Neid on kümme. A: Ja igaüks on selline nagu meie oma? D: Igaüks on individuaalne. Need on sarnased vaid nende loomise tasandilt ja on
Esimene on pealispinna kiht. See on silmakirjalik, võlts, väärastanud, sarnane Jungi personale. Teine on vahekiht. See on antisotsiaalne ja alateadlike tungidega, jõhker, sadistlik, agressiivne, vari. Kolmas on süvakiht, tuum, tegelik mina. Siit tuleb võime siiraks armastuseks, self. Ühiskond piirab üksikisikut. Inimene ei saa neid kolme vabalt väljendada. On vaja revolutsioone, nt majanduslik, seksuaalne jms. Pilet 9. Neofreudistid. K. Horney. Freudi mõtete pooldajad ja liitlased. Arvestasid ka kultuuri ja ühiskonna elemente. Tuntumad on Erikson, Fromm, Horney. Horney oli esimene feministlik psühholoog, tegeles ka kultuurilise eripäraga, uuris neurooside teket, mõjutatud ka idafilosoofiast. Väidab, et laps sünnib ärevus/rahutustundega nt esimese hingetõmbega võitleb elu eest, see tekitab stressi, mis on psüühika üks põhiomadustest. Sellest tundest vabanemise soov on põhiline motivaator. Püüeldakse alati kahe põhitendentsi suunas.
Läbirääkimiste psühholoogia põhimõisteid: Tehing Erimeelsuste tuum, ulatus Arutluse objekt Huvide, vaadete ühisala Kauplemisruum Kauplemine Võidule-või-kaotusele suundumus Kaksikvõidu taotlemine Olukorrataju Konflikt Koostöö Loobumine Kompromiss Ressursside analüüs Pakkumine ja vastupakkumine Avapakkumine Viimase hetke pakkumine Möönduse tegemine Ootus Rahuldav tulemus Talutavuse piir Varjatud kavatsused Muljeloomine Oma huvide kuulutamine ja kaitse Vastase huvide arvestamine Vastase huvide eiramine Vastase positsiooni väljapeilimine Vastase vaateviisi mõjustamine Kavatsuste varjamine Lubaduste andmine Valvsuse uinutamine Kõvakäeline taktika I PEATÜKK. DIALOOGI ANATOOMIA Mis on suhtlusakt? Dobrovits teeb ettepaneku seda vaadelda kui käitumisakti üksikjuhtumit. Ameerika psühholoog George Mead on välja pakkunud käitumisakti struktuuri skeemi. I faas ajend, tõug
Skisoidse inimese puhul ei ole see levinud, et ta ennast süüdistaks. Ta elab ennast välja ja ei mõtle selle peale. Tegurid, mis skisoidsust põhjustavad, on selle eelduseks Nende skisoidsete joonte tekkimisel on olulised ka sünnipärased eeldused. Soodumus on väga tundlikel lastel. Kui lapse tundlikkus on ülikõrge, siis nad vajavad distantsi enda ja maailma vahele. Kõike tuntakse liiga tugevalt, valjult. Selleks, et maailmaga toime tulla, luuakse distants enda ja maailma vahele. See on nagu kaitse ärrituste tulva vastu. Teine kaasasündinud põhjus on see, kui laps on motoorselt aktiivne, agressiivne, liikuv. Seal on põhjus selles, et selliseid lapse keelatakse, käsitakse, noomitatakse, karistatakse keskmisest märksa sagedamini. Nad kohtavad sagedasti tõrjuvat hoiakut. See tekitab umbusalduse maailma vastu. Seetõttu tõmbutakse endasse ja sellest võib kujuneda iseloomujoon
Sarnasusõpetus: Jungi sarnasusõpetus koondab kõike seda, mis on inimestes ühine ja sarnane. Kõige tipus on minateadvus ja põhjas kollektiivne alateadvus. Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona, vari, paar anima ja animus, self (isesuse arhetüüp). 1. Persona ehk mask sarnane Freudi superegole- inimene võtab omale rollimaski, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud olema jne. Kui ta kasutab rollimaski liiga palju siis see jääbki talle näkku kinni, nagu näiteks õpetaja kes
Ei oska erinevaid stiimuileid eristada. Reageerib kõigele. Tuleb eraldi õpetada nt, et see mis paksus kirjas õpikus, on tähtis. Tema jaoks on vb tähtis hoopis värviline joonis. Jätab sageli pooleli ülesanded, mida alustas. Ei kuula. Kergesti kõrvale juhitav. Raskused kontsentreerumisel õppetöös. Raskused mängulisse(õppetegevusse lülitumisel. 2. Impulsiivsus Kalduvus ilma mõtlemata reageerida. Enne teen ja siis reageerin. Lülitub ruttu ühe tegevuse juurest teise juurde. Raskused töö organiseerimisel. Vajab palju järelvalvet. Nt õpilane istub kohale, õpikut lahti ei võta. Ütlen talle kõvasti, sina ütle mulle järele, mida me nüüd tegema hakkame. Siis sina seda ka teed. ,,Enne istun, siis võtan raamatu ette." Kui saab hakkama tegemisega, siis lähed järgmise etapi juurde
Seepärast oligi Shamiril vaja välja pakkuda oma lähenemine. ENESEMÄÄRATLEMISE TEOORIA (E.L DECI & M.RYAN) SELF-DETERMINATION THEORY Inimesel on kaasasündinud vajadused, mis on selle teooria keskmeks.(esimesed kolm ppunkti) 23 Kaasa antud proaktiivusus oma sisemisi jõude arendama. Teisisõnu oleme kaasa saanud enesearendamise tungi. Ja teine aluselemnt on see et inimesel on sisiemine kalduvus areneda keerukuse ja edasiliikumise suunas. Vajaduste rahuldamise komponent on ka kaasatud. Kui KK suudab neid vajadusi rahuldada toimub normaalne areng ehk areng keerukuse suunas Sisemised vs välimised käitumist mõjutavad põhjused Vajadused määravad käitumise (neid vajadusi tuleks rahuldada): Autonoomsus (autonomy) – vajadust ennast rahulda; kuidas ma iseenndast juhin, tegutsemse vaba valik. Kui inimese käitumist sundival moel ei suunata ja
Eristatakse kahte amneesia vormi: · Edasihaarav e anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeda juurde õppida midagi uut · Tagasihaarav e retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustusi. · Liigmälu e hüperamneesia tähendab mällu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldetulemist. (mälupildid mingist varasemast sündmusest). Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See raskendab ka uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu e hüpoamneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need ka koos. · Joobe- mälulünk- mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene on ümbrusega kontaktis.
Sõprus on kui vaas mis seiasb laua äärpeal ja ootab oma kukkumist .Kui ta kukkub , siis veab kui saad selle kokkulappida , aga see ei pea enam niihästi vett kui varem . Ära kunagi katkesta sõprust, sest parandades jääb sõlm sisse ja sõlmitud sõprus on alati karm. kui sõber armub , kaotad temast üle poole ! Ma usaldan sulle oma saladused, ja sina ütled need välja siis, kui see sulle kasuks tuleb ! Tüdrukul, kellel on selline per*e , nagu minul , ei suhtle poisiga, kellel on selline nägu nagu SINUL. Ma suhtun sinusse ülbelt !? Sa küsid: "Miks ?" Ma vastan : " Sa pole paremat suhtumist väärt ! " Parem olen ilma sinuta, kui sinu ja su ülbusega. Sulle on mõistust vist lusikaga antud ja kulbika võetud ? Mul kadus perse ära, äkki annad oma näo asemele ? Please go away, I'm allergic to losers. Kas ma olen mingi kärbsepaber idiootidele ? On mul sjuke nägu peas et mulle läheb korda mida sa minust arvad ?
ja ta ei oska neid enam väljendada teisel moel kui agresiivsusega ja vägivallaga. Argliku lapse jaoks on agresiivne laps suur vaenlane.“Agresiivne käitumine väljendab lapse rahuldamata vajadust“(M.Parijõgi) Vanematel on tänapäeval võetud väga palju kohustusi ja eesmärke,unustades seetõttu oma lapsed, mis on väga kurb. Iga laps meie ühiskonnas peaks olema ju oodatud ja armastatud, seepärast peab aega lapse jaoks lihtsalt leidma, pärast on juba hilja teha korrektuure ja üritada „taime“ kasvusuunda muuta. Mänguekspert Jana Saluoks pakub välja artikli lõpus mänguteraapia võimaluse, mis aitab lastel toime tulla tunnetega, elumuutustega, enesehinnanguga. Mulle tundub, et see on üks tänuväärne võimalus suunata ja aidata last, sotsialiseeruda viisil, mis on kohane ja tõhus. Sotsiaalne areng toimubki läbi õppimise ja mängu.(„Õppimine ja õpetamine koolieelses eas“ E.Kikas) Igal sõnal oma lugu (Õpetajate leht 2014 3.09 M
.................................................................................................................................. 80 Lisa 2 Küsitlus .......................................................................................................................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku,
mille põhjal see teooria loodi, arvestab erinevate isiksuseomaduste lineaarseid mõjusid ehk üks üheseid mõjusid. Päris kindlasti ei ole isiksuses asjad ainult üks üheselt seotud. Tihtipeale teised omadused mõjutavad ka üksteist. See teooria ei arvesta kaudsemaid seoseid isiksuseomaduste vahel. Seetõttu ei pruugi see teooria olla väga täpne. Kolmas probleem on üks printsiip, mille vastu on rikutud, kuid psühholoogias on proovitud selle printsiibi vastu mitte eksida. Kui luuakse mingit teooriat või testi, siis ei saa pidada ühtesid omadusi teistest paremaks. Aga selle testi puhul tuleb selgelt välja, et nt kõrge sotsiaalsus on eelistatum kui madal sotsiaalsus. On vastamata küsimustele, miks see suur viisik kujuneb just selliseks, mis seda mõjutab. Kas loodusrahvastel on ka nii või on see nii ainult kultuurrahvaste puhul? Tegelikult 20. sajandi teisel poolel oli isiksuseteooriates sügav kriis. Tekkis küsimus, kas "isiksus" kui selline mõiste on
mmidagi ? Mille pärast me ütleme, et ta oli lihtsalt nagu iga teine ? Sest me ARVAME et me saame ise selle kõigega hakkama ! Mille kuradi pärast te ütlete, et liiga noored ei tunne liiga vara tõelist armastus ? Ei tea mille pärast siis nutame, igatseme ja tunneme valu ? Mille pärast me ei suuda enda valu, igatsusi, tundeid ja emotsioone sõnadesse panna ? Sest me ARMASTASIME ! Elu ongi see, mille häid hetki me hinnata ei oska, või kui hindame , teeme seda liiga hilja , terve elu me nutame taga inimesi , asju , hetki , mälestusi , mida me võibolla enam kunagi tagasi ei saa, kuid see ongi elu võlu , võlu seda kõike tagasi võita , korrata , või unustada , kõik mis me oma elu jooksul saavutame on siiski alati kellegi kaasabil , üksik inimene ei saa olema kunagi õnnelik ega saavuta ka elus seetõttu seda mille poole ihaldab ta kõige rohkem , tuleb hinnata seda mis on olnud ja eraldada kaunimad ja teinekord ka parimad mälestused
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi
Norras viidi vägivaldsete laste arvu kindlakstegemiseks 2.-9. ennetamaks laste vägivaldse käitumise tekkimist. Samuti jul- klassi õpilaste seas läbi küsitlus (vt. lk. 102, Kirjandust, Olweus, gustab käesolev raamat teid abi otsima, seda pigem varem kui liiga hilja. 10 MIS ON AGRESSIIVSUS? 11 Tänapäeval käsutatakse MIS ON AGRESSIIVSUS? Tüdrukute agressiivsus avaldub tavaliselt varjatud, verbaalsel ja
.. Kui ma näeksin välja nagu Sina, ei ütleks ma ‘’tere’’, vaid’’'ammuuu’’... Enne, kui sa tulid, olime me näljased. Nüüd on meil kõriauguni... Sul on auväärne sugupuu, aga vili on kuidagi mäda... Kindlasti pole Sa maailma halvim inimene, aga samas - ega mu tutvusringkond siis nii suur ka pole... Kas ma pean Sinusse suhtuma nagu Sa oled või pean ma Sust lugu pidama? Oled Sa tõesti sündinud 2. aprillil? 1 päev liiga hilja järelikult. Sa meenutad mulle ookeani: nägu rohekas ning ajad mul südame pahaks. Räägi edasi, ma haigutan alati, kui vaja huvi üles näidata. Ma kuulsin, et kui Sa kodunt ära jooksid, said vanemailt kirja: ‘’Ära tule tagasi ja me andestame Sulle.’’ Ma tean, et Sa ei suuda ilma minuta elada. Matuste eest maksan mina. Surnuid austan ma alati! Sind ju võiksin ka tegelikult... Ma saan alati aru, kui Sa valetad - huulte liikumisest. Mis su IQ on
annaabi.ee 
