Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pendli võnkumise uurimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võnkeperiood, täisvõnge, uurimine, niiti, massidega, kruvikeeraja, kork, patarei, muudan, loenSeega võime kirjutada, et 11. Impulsi jäävuse seadus (sh selle rakendamine erinevatel juhtudel) Iga keha liikumisolek on muutumatu (keha kas on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt) seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või kehale mõjuv resultantjõud on null. 9 Olgu meil kaks keha massidega m1 ja m2, mille kiirused on vastavalt v1 ja v2. Kahe keha põrkumise (lühiajalise vastastikmõju) tagajärjel jaab kehade liikumissumma muutumatuks, küll aga võivad muutuda eri kehade liikumiskiirused ja -suunad. p1 p 2 p1 ' p2 '
all samal vertikaalil viimasega. (joon.5) Pendli kallutamisel tasakaaluasendist nurga võrra tekib pöördemoment, mis toob pendli tasakaaluasendisse tagasi. See moment M=-mgl*sin , kus m on pendli mass, l- inertsikeskme kaugus kinnituspunktist. Väikeste hälvete korral sooritab füüs. pendel harmoonilisis võnkumisi, mille sagedus sõltub pendli massist, tema inertsimomendist pöörlemistelje suhtes ja pöörlemistelje ja inertsikeskme vahelisest kaugusest. Füüsikalise pendli võnkeperiood on T=2l/mgl. Matemaatilise pendli pikkus on lt= l / ml. Suurust lt nim. füüsikalise pendli taandatud pikkuseks. Seega on füüsikalise pendli taandatud pikkus võrdne niisuguse matem. pendli pikkusega, mille võnkeperiood on võrdne antud füüs. pendli võnkeperioodiga. MATEM. PENDEL- Matem. pendliks nim. idealiseeritud süs.-mi, mis koosneb kaalutust ja venimatust niidist, mille mass on koondunud ühte punkti. Matem. pendli küllalt heaks lähenduseks
2) Kui muutub süsteemi inertsimoment, peab vastupidiselt muutuma(kasvama või kahanema) süsteemi nurkkiirus. Võnkumised ja lained Võnkumiseks nimetatakse füüsikalise suuruse muutust, milles see kaldub oma keskmisest väärtusest kõrvalde kord ühes, kord teises suunas. Mehaaniline võnkumine on keha liikumine, milles see kaldub oma tasakaaluasendist kõrvale kord ühes, kord teises suunas. 37. Harmooniline ostsillaator: võnkumine , võnkeperiood ja sagedus; harmoonilise võnkumise diferentsiaalvõrrand ja selle lahend (harmoonilise võnkumise võrrand); harmooniliselt võnkuva punktmassi kiirus ja kiirendus, nende graafikud; harmoonilise võnkumise energia ja graafik faasiruumis. Harmooniliseks nimetatakse võnkumist, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi. Teisisõnu veel: harmooniline võnkumine on võnkumine hälbega võrdelise ja tasakaaluasendi poole suunatud jõu mõjul. Faas
jõudu. Gravitatsioon ja vaba langemine. Gravitatsioonivälja olenevus kehadevahelisest kaugusest. Vaba langemine. Raskusjõud ja kaal. Kaalutus. Esimene kosmiline kiirus. On kindlaks tehtud, et kõik kehad tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on seda suurem, mida suuremad on kehade massid ja mida lähemal nad üksteisele on. On kindlaks tehtud ka gravitatsiooniseadus, mis ütleb, et iga kahe keha vahel mõjub tõmbejõud, mis on võrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. Vabaks langemiseks nimetatakse keha liikumist ainult raskusjõu toimel. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Raskusjõu suurus leitakse valemist F = mg. Kaal näitab jõudu, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaalu tähis on P. Paigalseisu korral on kaal arvuliselt võrdne raskusjõuga: P = mg. Erinevus seisneb selles, et
Lugu jõudis meie päevani tänu Voltaire'ile, kes pani selle kirja Newtoni ühe naissugulas mälestuste põhjal alles pärast kuulsa füüsiku surma. Newton oma töödes pole mainitud sündmust kuskil kirjeldanud. Gravitatsioon on mõju, mis avaldub iga kahe keha vastastikuses tõmbumises ja oleneb nende kehade massist. Kaks teineteisest kaugusel r asetsevat punktmassi m1 ja m2 tõmbuvad jõuga, mis võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga F = (Gm1 m2)/r2 F (N) punktmasside vahelline jõud, m1 ja m2 (kg) puktmasside massid, r (m) punktmasside vaheline kaugus, G -gravitatsioonikonstant G = 6,67 x 10-11 Nm2/kg2 1.1.6.2. Raskusjõud . Raskusjõud F ( N ) võrdub keha massi m ( kg ) ja vabalangemise kiirenduse g ( m/s2 ) korrutisega.
On suunatud taustsüsteemi kiirendusele vastassuunas: FI=ma. kui mingi süsteem liigub kõverjooneliselt, siis vastavalt valemile F I=ma peab temaga kaasa liikuvatele kehadele mõjuma inertsijõud, mis on suunatud kõveruskeskpuktist eemale- kesktõukejõud e tsentrifugaaljõud. 6. Gravitatsioonijõud. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. vaba langemise kiirendus e raskuskiirendus, tähiseks g.Vaba langemise kiirendus ei sõltu langeva keha massist. Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nimetatakse sellist kiirust, millega peab liikuma proovikeha mingi taevakeha gravitatsiooniväljas, et jääda tiirlema ringikujulisele orbiidile. Et jääda tiirlema ringikujulisele orbiidile, peab temale mõjuv gravitatsioonijõud olema
Võnkumised liigitakse vabavõnkumisteks 10 ja sundvõnkumisteks. Vabavõnkumised toimuvad süsteemisiseste jõudude toimel. Sundvõnkumised toimuvad välise perioodilise jõu toimel. kui sundiva jõu sagedus langeb kokku vabavõngete sagedusega, kasvab võnkeamplituud järsult. Sellist nähtust nimetatakse resonantsiks. Võnkeperiood on aeg, mille jooksul sooritatakse üks täisvõnge. Tähis T. Võnkeperioodi saab leida võngete arvu n ja nende sooritamiseks kulunud aja t kaudu: T=t/n. Võnkesagedus on ajaühikus sooritatud võngete arv. Tähis f. Võnkesagedus on võnkeperioodi pöördväärtus: f=1/T Ring-ehk nurksagedus on võrdne täisvõngete arvuta 2π sekundi jooksul. Tähis ω. Kehtib seos ω=2πf Harmooniliseks nimetatakse võnkumist, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi. Kiirenduse võrduse võib üles
15), saame kõverjoonelisel liikumisel kehale mõjuva kesktõukejõu ehk tsentrifugaaljõu mv 2 Fkt = ma n = . (3.7) r 5 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. Kahe punktmassi vahel mõjuva gravitatsioonijõu moodul avaldub valemist Gm1 m 2 Fg = . (4.1) r2 Siin m1 ja m 2 on vaadeldavate punktmasside massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant, mille arvuline väärtus on N ⋅ m2 m3 G = 6,67 ⋅ 10 −11 = 6, 67 ⋅ 10 −11
TIP: Loengute materjalide põhjal üksi on võimatu head hinnet saada (Näiteks 45. küsimuse puhul peaks teadma, et inertsjõud on kiirendusega vastupidise suunaga mõjuv jõud, kuigi seda võrrandis ei ole otse välja toodud). Käi loengutes kohal ja soovitavalt lindista neid. Võrrandid ja neist arusaamine on tähtsam, kui pika jutu kirjutamine. 1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel 2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Tihti ei lükka uus teooria vana ümber, vaid näitab, et vana on rakendatav kitsamates tingimustes. Kaasaegsed probleemid on lahendatatavad ainult interdistsiplinaarse koostöö tulemusena. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursu
Et maailma mõista ja oletada selles toimuvaid protsesse ning seaduspärasusi tuleb neid tunda ja luua kogu maailmas toimuvate muutuste süsteem. Inimene kuulub maailma ja on selle üheks osaks, ta on paljude protsesside esile kutsujaks ja põhjuseks. Iga sündmus toimub mingis kohas, mingil ajal. Täpselt tuleb määrata ruumi ja aja mõiste. Kõik see, mis jääb üle peale aja ja ruumi eraldamist on mateeria. Ruumi, aja ja mateeria vahekordade uurimine on füüsika kõige tähtsam ülesanne. Ruumi matemaatilisi omadusi kirjeldab geomeetria. Ta on pidev ja lõpmatu, ta on homogeenne (ühtlane). Tema omadused igas ruumi punktis on ühesugused ja seal kehtivad ühesugused seaduspärasused. Ruum on isotroopne üks kõik kuidas keha ruumis ei pööra on keha füüsikalised omadused ühesugused. Mateeria olemasolu ruumis võib ruumi põhi omadusi muuta. Maailm on muutuv ja liikuva ja koosneb mateeriast, millega
Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumi
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 18 TO: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l. Kui viia koormis
harmoonilisi võnkumisi? Seda nii sumbuva kui ka sumbumatu võnkumise korral. Harmooniline võnkumine on võnkumine, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooniga. Harmoonilise võnkumise võrrand: x = A ∙ cos(ω 0t + ϕ0) või x = A ∙ sin(ω0t + ϕ0). A – amplituut (tasakaaluasendi ja maksimaalse hälbe vahe) ω0 – nurksagedus (täisvõngete arv ajaühikus) ϕ0 – algfaas (määrab ära võnkumise asendi ajahetkel 0) T – periood, aeg, mille jooksul tehakse üks täisvõnge ω0t + ϕ0 – faas (võnkumise asend suvalisel ajahetkel) f – sagedus, mitu täisvõnget tehakse ajaühikus β – sumbuvustegur, sumbimise logaritmiline deklament Harmoonilise võnkumise korral on kiirus suurim tasakaaluasendis ning kiirendus suurim äärmustes. 28. Tuletada valmeid, kuidas on harmoonilise võnkumise korral kiirus ja kiirendus seotud ajaga? Millal on kiirus suurim/väikseim ja millal on kiirendus suurim/väikseim. Kiirus on suurim tasakaaluasendis ja kiirendus äärmustes.
Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ........................................................................................ 25
FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; km/) 10. Kiirendu
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele
KLASSIKALINE GENEETIKA 1. Kas tütarkromatiidid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? On, sest nad tekkisid replikatsiooni tulemusel (samad geenid, samad alleelid). 2. Kas homoloogilised kromosoomid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? Ei, sest üks on saadud isalt ja teine emalt. 3. Millisteks osadeks jaotub rakutsükkel? Interfaas (G1, S, G2), profaas, metafaas, anafaas, telofaas (meioosi puhul jagunemisi 2). 4. Mis on mitoosi bioloogiliseks funktsiooniks? Organismi kasv, mittesuguline paljunemine, hävitatud rakkude asendamine; geneetiliselt identsete tütarrakkude saamine. 5. Mis on meioosi bioloogiliseks funktsiooniks? Geneetilise materjali ümberkombineerimine suguliselt sigivatel organismidel. 6. Miksa on mehed geneetiliselt kaitstud, naised aga mitte? Geneetiline konsultatsioon. Naistel munarakkude eellasrakkude arv määratud juba sünnihetkel ja elu jooksul neid juurde ei moodustu, seega vib sinna kuhjuda kikvimalikke mutatsioone. Meestel uute spermatosoidide moo
võimsus, teekate, inimese kehakuju, õunasort jne). Mudelid lubavad füüsikas kasutada ühtesid ja samu seadusi väga erinevate konkreetsete olukordade uurimisel. Põhjusi, miks tuleb kasutada mudeleid, on veel mitu: originaal võib olla vahetule uurimisele kättesaamatu ( näit. Päikese sisemus); protsessid võivad kulgeda liiga aeglaselt või liiga kiiresti (näit. Universumi areng, elementaarosakeste reaktsioonid); originaali uurimine on liiga kallis või ohtlik ( näit. tuumaplahvatus); originaali ei ole enam olemas ( näit. Suur Pauk). Kuidas suhtuda väitesse, et looduses toimub kõik füüsika seaduste järgi? See väide on vale. Looduses toimub kõik loodusseaduste järgi. Füüsika püüab neid seadusi avastada ja kirjeldada. Füüsika ei suuda kunagi kindlalt väita, milline loodus on, küll aga suudab ta kindlalt öelda, milline loodus ei ole. Näide
Kui poleks õhu takistust, oleks nende energiate summa alati ühesugune. 8 4.2. Impulsi jäävus Kui piljardilaual lüüa ühe kuuliga teist seisvat kuuli, võib enne liikuv kuul seisma jääda ja panna liikuma teise kuuli. Seda saab seletada impulsi jäävuse seaduse abil, mille kohaselt suletud süsteemi impulss on jääv. Vaatleme suletud süsteemi, mis koosneb kahest kehast massidega m1 ja m2 ning kiirustega v1 ja v 2 . Põrkugu need kehad kokku aja t jooksul. Pärast põrget olgu kiirused v1 ' ja v 2 ' .Esimesele kehale mõjugu seal juures jõud F . Sel juhul mõjub teisele kehale aja t vältel jõud - F . Esimese keha impulsi muutus avaldub m1v1 - mv1 = Ft .
mehhaanilise energia jäävuse seadus siin vaid ligikaudselt. Molekulide, aatomite ja elementaarosakeste liikumisel hõõrdejõude ei ole, seepärast kehtib seal energia jäävuse seadus täpselt. Kui makrokehade liikumisel arvestada ka siseenergiaks üle läinud mehhaanilist energiat, siis kehtib üldine energia jäävuse seadus ka siin täpselt. 3.6. Gravitatsioonijõud. Vaatleme lähemalt üht põhilist konservatiivset jõudu. Kaks punktmassi massidega m1 ja m2 , mis asuvad teineteisest kaugusel r, mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mille moodul arvutatakse valemist: m1 m2 Fg = , (2.22) r2 N m2 kus = 6,67 10 -11 on gravitatsioonikonstant. Valem (2.22) väljendab Newtoni poolt kg 2
tavalise kahemolekulise hapinku aatomiga . Selle toimumiseks peab energia hv korrutis piisav olema. Planetaarne kaitsekiht osoonikiht mis kaitseb maad.Osoon võib tekkida ka autokütuse mittetäieliku põlemise tõttu . Sudu koosneb tihti osoonist . h=6.62 * 10-34 J s v= UV-kvandi võnkesagedus veel energiaarvutamise staff hv= Plancki constant* w (ringsagedus) Lainepikkuse leidmine = cT=c *1/v , T on kiirguse võnkeperiood , c valguse kiirus. Elektromagnetilist kiirgust lainepikkusega 10400 nm nimetatakse ultraviolettkiirguseks . Omab tugevat bioloogilist toimet mis on seletatav keemiliste protsessidega. Toime sõltub lainepikkusest. Päikese kiirgusena ei jõua lühemad kui 200 nm maapinnale . Seega lainepikkused 200-400 jaotatakse kolme ossa A. B ja C . A (315400 nm) koige "mahedamad" ja vahem ohtikud UV kvandid, soodustavad nahas pruuni pigmendi ja D-vitamiini moodustumist .
Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x60
See mõju genereerib algosakestele inertse massi niisamuti nagu gravitatsiooniline mõju genereerib raske massi. Massi olemus on siiani üks ebaselgemaid asju füüsikas (eelkõige on vastuseta küsimus: miks inertne mass ja raske mass on nii hästi võrdelised, kui nad kirjeldavad looduse kaht põhimõtteliselt erinevat oma- dust?). Selgust võiks tuua gravitoni ja hiioni katseline avastamine ning nende omaduste uurimine. Maailmapildi struktuursed tasandid: algosakesed, liitosakesed, keemilised aatomid, molekulid, rakud, organismid, Maa, Päikesesüsteem, meie Galaktika, Lokaalne Grupp, Universum tervikuna. Üldreeg- lina on võimalik ühel struktuuritasemel aset leidvaid protsesse edukalt kirjeldada, arvestamata kaugematel tasemetel toimivaid seaduspärasusi (maailma tasemelise struktureerituse printsiip).
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile elusolenditele). Hinge olem
Einsteini arvates võis Universum läbida varasema kokkutõmbumise faasi, millest ta siis hakkas järsku paisuma kuni praeguse üsna tühise keskmise tiheduseni. Kuid nüüd me teame, et selleks, et tuumareaktsioonid varajases Universumis said toota hulgi kergeid elemente, mida me nüüdisajal näeme enda ümber, pidi tihedus olema vähemalt kümme tonni kuuptolli kohta 2 kümne miljardi kraadisel temperatuuril. Mikrolaine-taustkiirguse uurimine on näidanud, et kõige tõenäosem tihedus oli koguni 10 72 (arv, mille kirjutises on 1 järel 72 nulli) tonni kuuptolli kohta. Veelgi enam möönis Einstein üldrelatiivsusteooriast tulenevat järeldust, et massiivsetes tähtedes jõuab aeg lõpule. See juhtub nende elu lõpus, kui nad ei suuda enam tekitada küllalt soojust, et tasakaalustada nende enda gravitatsioonijõudu, mis püüab neid pisendada. Einstein arvas, et säärased tähed peaksid jõudma
45 Celsiust). Mõnede materjalide soojusülekande omadused 300K ja normaaltingimuste juures. Materjal Tihedus (kg m-3) Soojusjuhtivutegur k Kontaktkoefitsient b (J (W m-1 K-1) m-2 K-1s-1/2) õhk 1,161 0,026 Klaasfiiber 16 0,043 24 Kork 120 0,039 92 Paber 930 0,180 470 Klaas 2500 1,4 1620 Tsement 1860 0,72 1020 Pehme puit 510 0,12 290
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne? (Sin a >0) a ×b =ab sin 2. Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne? a ×b =ab sin (Sin a <0) 3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne? kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand) 4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne? kui on suurem kui 90 kraadi (II ja III veerand) 5. Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0? Kui vektorid on paralleelsed 6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0? Kui koosinus on null ehk vektorid on risti 7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus meeter massiühik kilogramm ajaühik sekund elektrivoolu tugevus amper termodünaamiline temperatuur kelvin ainehulk mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu. a=1m/s2 10. Kirjutada s
Kiirus – v(1m/s); aeg – t(1s); teepikkus – l või s(1m); tihedus – ρ(loe roo, ühik 1kg/m³); mass – m(1kg); ruumala – V(1m³); jõud – F(1N); võrdetegur ehk vaba langemise kiirendus Maal – g=9,8m/s²(varem ühik N/kg); optiline tugevus – D(1dptr); fookuskaugus – f(1m); rõhk – p(1Pa); pindala – S(1m²); kõrgus – h(1m); mehaaniline töö – A(1J); võimsus – N(1W); jõumoment – M(1Nm); kasutegur – η(loe eeta; %); võnkeperiood – T(1s); võnkesagedus – f või ν(loe nüü, ühik 1Hz); lainepikkus – λ(loe lamda,1m); soojushulk – Q(1J); temperatuur – t(1°C või 1K), erisoojus – c(1J/kgK); sulamissoojus – λ(ühik 1J/kg); aurustumis- ehk keemissoojus – L(1J/kg); voolutugevus – I(1A); laeng – q(1C); elektripinge – U(1V); takistus – R(1Ω, loe oom). Nagu näed võib mõni sümbol tähendada ka erinevaid suurusi.
Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI paisuma kuni praeguse üsna tühise keskmise tiheduseni. Kuid nüüd me teame, et selleks, et tuumareaktsioonid varajases Universumis said toota hulgi kergeid elemente, mida me nüüdisajal näeme enda ümber, pidi tihedus olema vähemalt kümme tonni kuuptolli kohta2 kümne miljardi kraadisel temperatuuril. Mikrolaine-taustkiirguse uurimine on näidanud, et kõige tõenäosem tihedus oli koguni 10 72 (arv, mille kirjutises on 1 järel 72 nulli) tonni kuuptolli kohta. Veelgi enam möönis Einstein üldrelatiivsusteooriast tulenevat järeldust, et massiivsetes tähtedes jõuab aeg lõpule. See juhtub nende elu lõpus, kui nad ei suuda enam tekitada küllalt soojust, et tasakaalustada nende enda gravitatsioonijõudu, mis püüab neid pisendada. Einstein arvas, et säärased tähed peaksid jõudma
visatud keha liikumine. Selliseid liikumisi uuris juba XVI sajandi algul Galileo Galilei. Ta tegi kindlaks, et need liikumised on ühtlaselt muutuvad ning et kiirendus on 9, 81 m/s 2. Alla liigub keha kiirenevalt: tema kiirus suureneb igas sekundis 9, 81 m/s võrra. Kui lasta kivitükil, vatitükil ja sulel langeda ruumis, kus õhk on välja pumbatud, siis jõuavad need ruumi põrandale üheaegselt. Vaba langemise kiirendust tähistatakse tähega g. Erinevate massidega kehade ühesuguse kiirendusega langemise faktist järeldub, et jõud, mis annab kehadele vaba langemise kiirenduse, peab olema võrdeline keha massiga. Seda kõikidele kehadele mõjuvat Maa külgetõmbejõudu nimetatakse raskusjõuks: Fr = mg. II ARVESTUS NEWTONI SEADUSED. TÖÖ JA ENERGIA 1. Inertsiaalne taustsüsteem Taustsüsteeme, mille suhtes keha väliste mõjude kompenseerumisel liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, inertsiaalsüsteemideks.
Süsteemissisesed jõud peavad olema väikesed 2. Sundvõnkumine toimub välise perioodilise jõu mõjul. Näiteks: haamriga löömine, kiikumine, õmblusnõel. Reeglina sumbumatu võnkumine (süsteem peab kogu aeg perioodiliselt energiat juurde saama - hõõrdejõud) Võnkumisi iseloomustavad suurused t aeg 1. Võnkeperiood ühe täisvõnke sooritamise aeg: T N võn.ajaüh. 1 N 2. Võnkesagedus täisvõngete arv ajaühikus: f ühik : 1Hz T T 3. Hälve(X) kaugus tasakaaluasendist. Võnkumisel see suurus pidevalt muutub 4. Võnkeamplituud(X0) maksimaalne hälve. Amplituudi mõõdetakse tasakaaluasendist ja võetakse positiivsena.
Süsteemissisesed jõud peavad olema väikesed 2. Sundvõnkumine – toimub välise perioodilise jõu mõjul. Näiteks: haamriga löömine, kiikumine, õmblusnõel. Reeglina sumbumatu võnkumine (süsteem peab kogu aeg perioodiliselt energiat juurde saama - hõõrdejõud) Võnkumisi iseloomustavad suurused t aeg 1. Võnkeperiood – ühe täisvõnke sooritamise aeg: T N võn.ajaüh. 1 N 2. Võnkesagedus – täisvõngete arv ajaühikus: f ühik : 1Hz T T 3. Hälve(X) – kaugus tasakaaluasendist. Võnkumisel see suurus pidevalt muutub 4. Võnkeamplituud(X0) – maksimaalne hälve. Amplituudi mõõdetakse
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Kohtumeditsiinis kasutatakse (molekulaar)geneetikat isikute tuvastamisel - inimpopulatsioon on geneetiliselt heterogeenne, mis tähendab seda, et DNA nukleotiidses järjestuses on indiviiditi erinevusi. Neid erinevusi on võimalik tuvastada molekulaarsete meetoditega. Meditsiinis on geneetikal palju rakendusi, kuna paljusid haigusi tekitavad geenimutatsioonid. Nt on geenis nukleotiidide järjestus ,,normaalsest erinev" mis pärsib/üliaktiveerib geeni avaldumist või mille tõttu geen kodeerib muutunud omadustega valku. Nt Huntington, fragiilne X jne. Geneetiliste haiguste raviks saab kasutada geeniteraapiat - geenidefekti kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Selleks kasutatakse nt modifitseeritud viiruseid. Näiteks on seda üritatud rakendada tsüstilise fibroosi puhul. Molekulaarne diagnostika aitab organismist tuvastada haigusttekitavaid mutantseid geene, mis ait
annaabi.ee 
