.......................11 2 1 Järva-Peetri kirik 1.1 SISSEJUHATUS 12. sajandil oli Järvamaal välja kujunenud kolm muinaskihelkonda, suurim neist Ämbra. Ämbra kihelkonna keskuseks oli Kareda küla (Carethen), üks suuremaid külasid muinas-Eestis. Muinaskihelkonna nimi Ämbra püsis 17. sajandi alguseni, sealt edasi oli nimetus Peetri kihelkond. Peetrit (Petri- Pauli) nimetatakse esmakordselt Hartmanni manuskriptis aastal 1627 seoses kirikuvisitatsiooniga Heinrich Stahli poolt. Järva-Peetri Püha Peetruse kirik asub Järva maakonnas Kareda vallas Peetri alevikus. Varem jäi kirik Järvamaale Peetri kihelkonda. Käesolevas referaadis uuritakse Järva-Peetri kiriku ajalugu, tänapäeva ja kiriku ning Eesti kultuurilooga seotud isikuid. 1.2 AJALUGU Rahvapärimus räägib kiriku ehitamise kohta järgmist:
Keda siis uskuda, keda mitte? Selle keelu poolt olevad õpilased arvasid, et tänu sellega tehakse endale mark täis. Vastu olev õpilane Mardo Kööp aga lubas kindlat minna protesteerima plakatite ja allkirjadega. Olenemata pikale konverentsile jäi direktori vastus kindlaks ja väitis, et sellised asju koolis teha EI TOHI! Nagu tal oleks endal probleemid suhetega ja kallistustega. Kohal oli posimehe ajakirjanikud ja õhtule ajakirjanikud, 4 õpilast, 3 lapsevanem,at ja kooli direktor. Toimus Peetri kirikus. Kokkuvõtteks ei suudetud Direktorit veenda, ta jäi kaljukindlaks. Tekkis küsimus, kas koolis kehtivad ikka õiged seadused, või on see Direktori otsus, mida võib, või ei või teha. Õhtulehe toimetus: Mardo Kööp
Fifth level Fifth level Baldahhiin e. tabernaakel Click to edit Master text styles Second level Kujundanud Lorenzo Third level Bernini aastatel 1624 - Fourth level 1633. Fifth level Baldahhiini all võib jutlust pidada aind paavst. Haiguse korral kardinal. Baldahhiin kujutab endast Peetri haua kohal olevat varikatust. Peetruse troon ja kuju Berninilt Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Kolonnaad
......................10 2 1 Järva-Peetri kirik 1.1 SISSEJUHATUS 12. sajandil oli Järvamaal välja kujunenud kolm muinaskihelkonda, suurim neist Ämbra. Ämbra kihelkonna keskuseks oli Kareda küla (Carethen), üks suuremaid külasid muinas-Eestis. Muinaskihelkonna nimi Ämbra püsis 17. sajandi alguseni, sealt edasi oli nimetus Peetri kihelkond. Peetrit (Petri- Pauli) nimetatakse esmakordselt Hartmanni manuskriptis aastal 1627 seoses kirikuvisitatsiooniga Heinrich Stahli poolt. Järva-Peetri Püha Peetruse kirik asub Järva maakonnas Kareda vallas Peetri alevikus. Varem jäi kirik Järvamaale Peetri kihelkonda. Käesolevas referaadis uuritakse Järva-Peetri kiriku ajalugu, tänapäeva ja kiriku ning Eesti kultuurilooga seotud isikuid. 1.2 AJALUGU Rahvapärimus räägib kiriku ehitamise kohta järgmist:
Iseseisev töö Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute mälestusmärk 1. Mälestusmark on pühendatud Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute omakestele. 2. Pole teada. 3. Mälestusmärk asub Järvamaal, Kareda vallas, Peetri alevikus, Järva-Peetri kirikuaias. Ümbruses on hauad, puud ja kirik. 4. Kuju pikkus on 165 cm., samba kõrgus on 350 cm ja laius on 270 cm. 5. Samba materjal on betoon ja sõjamehekuju on pronksist. 6. Võrdhaarne rist samba peal. 7. Mundris sõjamees kes hoiab mõõka. 8. Raidkirjad puuduvad, kuid on pronksist tahvlid kuhu on kirjutatud langenute nimed ja veel on kirjad: "LANGENUILE VABADUS- JA MAAILMASÕJAS" ja "MÄLESTA LANGENUID". 9
veebruar (28. jaanuar) 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721. aastast kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 1613-1917. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid, kes orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 16821696 oli Peeter I troonil koos poolvenna Ivan V-ga (kuni viimase surmani). Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest, milleks kasutas esimesena ajude äravoolu soodustamist arenenud Euroopa riikidest. Nimi Peeter I kasutas saksapärast nime Peter (ee).
Buonarroti Simoni · Elas 6. märts 1475 - 18. veebruar 1564 · Sündis Itaalias Arezzo lähedal · Õppis Firenzes 1488 1489 maalikunsti ja 1489 1490 maalikunsti · Michelangelo oli väga mitmekülgne (skulptor, maalija, poeet, teadlane), oli ka oma aja geenius Teoseid · "Taavet" · "Viimne kohtupäev" · "Kentauride lahing" · "Mooses" · "Surev ori" · "Võitlev ori" · "Madonna Doni" · Sixtuse kabeli laemaal · Peetri kiriku kuppel · "Öö" · "Koidik" Michelangelo Buanorreti "Taavet" · Valmis vahemikus: 1501 1504 · On elusuurune · Asub Firenzes Fresko "Viimne kohtupäev" · Valmistatud vahemikus 1536 1541 · Mõõtmed: 1370 cm × 1200 cm · Asub Vatikanis Sixtuse kabelis Vatikani Sixtuse kabeli laemaal · Maalitud ajavahemikus 1508-1512
.................................................4 1.1.Projekti sisu ja elluviimise plaan....................................................................4 1.1.Projekti probleemi lahendamine....................................................................5 2. PROJEKTI MAJANDUSLIKUD MÕJUD......................................6 2.1. Projekti mõjud jaotusele............................................................................... 6 2.2. Mõjud majanduslikule efektiivsusele Peetri alevikus....................................7 KOKKUVÕTE....................................................................................10 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU...................................................11 2 SISSEJUHATUS Antud töös autorid analüüsivad avalikku projekti, mille käigus antakse põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäära kehtestamisest. Töös tutvustatakse projekti sisu ja
2 Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist 1721. aastast kuni surmani. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne- Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 16821696 oli Peeter I troonil koos poolvenna Ivan V-ga (kuni viimase surmani). Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest. Nimi Peeter I kasutas saksapärast nime Peter (ee).
Peeter I valitsusaja ebaõnnestumised ja tegematajätmised Sissejuhatus Peeter I-st on iseloomustatud kui teravat ja tormakat valitsejat. Sama võib öelda ka tema valitsusaja kohta, mida iseloomustavad arvukad reformid, mille eesmärgiks oli viia Venemaa lääneriikidele lähemale ja suisa edestada. Peetri valitsusajal saavutas Venemaa teistele riikidele ohtliku võimsuse ja tugevuse ning temast sai osa Euroopast, hõivates Baltikumi riigid ja pääsedes lõpuks välja Läänemerele, kuid sellel kõigel oli oma hind. Peeter I-se eesmärk oli saavutada edu võimalikult kiiresti, ühiskond polnud aga muutusteks valmis. Peetrile eelnenud tsarinna Sofia oli alustanud uuendustega, et Venemaad moderniseerida. Koos oma poliitpartneri Vassili Golitsõniga kaotasid nad teenistusraamatute
Tema lapsepõlv möödus külas Moskva lähedal. Peeter õppis seal tundma sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Võimule sai Peeter I 1689. aastal pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset. Alguses valitses ta koos oma poolvenna Ivan V-ga, aga pärast Ivani surma 1696. aastal sai ta Venemaa ainuvalitsejaks. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma patriarh Joakimi toetusel Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist. Ent peagi algasid streletside rahutused hovanstsina, mille
rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Agulites valitses põhiliselt vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremlisse ja nõudsid tsaari poegi näha. Kui vana tsaari õde Sofia ning vennad Peeter ja Ivan rahvale näha toodi, oli rahvas juba hullunud. Rüseluses lükati Peeter pikali. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks Peetrit, osa Ivani ja osa Sofiat. Venemaal pandigi kehtima kolmikvõim. Tegelik võim oli ikka aga Sofia käes. Sofia saatis Peetri emaga Preobrazenski lossi. Streletside mäss jättis Peetrisse paanilise hirmu ja vihkamise, ta ei suutnud neid eluski enam usaldada. Peetri noorusaastad möödusid Preobrazenski lossis. Seal valitses puhtus, kord ja töökus ning seal osati ka lõbutseda. Peeter oli väga elav, püsimatu ja seiklushimuline. Ühel oma retkel sattus Peeter Kukui külasse. See oli saksa agul, mis erines täiesti muust Venemaast. Peeter leidis sealt endale palju sõpru. See oli imedemaa, mis võlus
Rakvere 2012 PEETER I 1672-1725 Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar aastatel 1682-1721. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Tema peaeesmärgiks oli muuta Venemaa euroopalikuks suurriigiks. Tema valitsusajal laienesid ka linnad ning kasvas kodanluse arvukus ja mõjuvõim. Peetri valitsuse all ehitati valmis Venemaa esimene arvestatava suurusega laevastik. Kujundati õmber ka sõjavägi Lääne mallide järgi, sõdurid said mundrid ja moodsad tulirelvad, seati sisse läänemaine väedrill. Peeter rajas Venemaal ilmalikud koolid ja ergutas teaduse arengut. Samuti kehtestas ta juuliuse kalendri ning moderniseeris vene tähestikku. Tema valitsusajal 1702 aastal hakkas ilmuma Venemaa esimene ajaleht Vedomosti. Peeter I andis välja ka määruse,
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Peeter Pint- taluperemees, Anne- Peetri naine, Juts- Maie ja Peetri poeg, Maie -Peetri ja Anne tütar, Erastu Enn ja Männiku Märt- Maie kosilased, KureAadu- vallavalitsuse kasak. Kokkuvõte Mulgid pettsid Peetrilt välja talu ja maad, sellepärast vihkas Peeter kõiki mulke. Peetri tütrel Maile oli kaks kosilast-Erastu Enn ja Mäeotsa Märt.Peeter ei tahtnud Maiet anda Märdile, sest too oli mulk.Aga Ennu vastu tal midagi polnud.Kuid Maie Ennu ei tahtnud, põhjendades sellega, et Ennul puudub pöial
Ta läks äratas kaja ülese.Nad läksid täna kirikusse ja ristivad lapse ära.Kui nad hakkasid kiriku poole minema mõtles lars et keegi ta klassivendatest teda ei näe sest siis arvaksid kõik et ta mängib kodu.Nad jõutsid kiriku ette.Nad tegid ukse lahti kõik oli pime ja põranda lauad kraaksusid.Nad ristisid lapse nimeks viktooria.Nad pidid viktooriale elukoha leidma nad ei saanud ju teda niisama koju jäta.Nad läksid naela peetri maja juurde.Naela peeter oli larsi parim sõber aga nad kolisid ära.Lars läks naelapeetri ukse juurde.Ta avas ukse ja nägi et kõi oli pime ja must põranda lauad kraaksusid.Aga see oli hea koht.Kuni ühel ööl tuli naela peetri isa koju.Ta oli täiesti teistsugune tal oli habe ja pikad juuksed.Naela peetri isa kuulis lapse nuttu.Ta küsis kes see nutab siin.Kaja ütles et meie nukk.Naela peetri isa ütles et see kõlas nii päris lapse moodi
Peeter I Täielik nimi: Pjotr ALeksejevits Romanov tuntud ka kui Peeter Suur Sündis: 30. mail 1672 Moskvas Suri: 28. jaanuaril 1725 Peterburis gangreeni Troonile asus: 27. aprillil 1682. Ainuvalitseja alates 29. jaanuarist 1696. Enne seda valitses regrendina Peetri poolõde Sofja Aleksejevna. Naised ja lapsed: (1)Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina, kes sünnitas Peetrile 3 poega. (2)Marta Skawroska(Katariina I), kellega sai Peeter 12 last. Tema vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja selle teine abikaasa Natalja Narõskina. Peeter oli oma isa kaheteistkümnes laps. Peetri sündimise puhul peeti kolm päeva järjest tänupalvusi ja tulistati suurtükkidest.
Ainelises mõttes ei puudunud tal midagi. Tema sündi oli tähistatud pidusööminguga, kus pakuti tsaaripoja väärilisi maiuseid- riigivapi kujulist hiiglaslikku piparkooki, suhkrust parti, papagoid ja kotkaid, tervet suhkrust Kremlit koos jalaväe ja kahe torni kohal liugleva kotkaga, ning suurte liuatäite kaupa martsipani, külmutatud puuvilja, sukulaadi ja teisi maiustusi, millest osa kingiti külalistele koju kaasa võtmiseks. Peetri sündimise puhul peeti kolm päeva järjest tänupalvsusi ja tulistati suurtükkidest. Tsaar Aleksei Mihhailovits tegi kodakondsetele kiingitusi,andis andeks võlgu riigile ning laskis vange vabaks või vähendas nende karistust. Kaks päeva pärast tema sündi algas Peetruse paavst, siis lükati ristimine ja ristsed edasi. Peeter ristiti 29. Juunil, Peetruse mälestuspäeval, 1672 Tsudovi kloostris. Valitsejaperekonna
arhitektuur, skulptuur ja maalikunst moodustavad ühise terviku. Kõverdatud, illusoorse ruumi loomine kõverajooneliste vormide ja mahtude voolavuse abil. Barokk arhitektuuri lopsakas mõjuvus, esinduslikus ja teatraalne vaatemängulisus, Eksterjööri rikkalik kaunistamine. Kulla, puu ja kivinikerduste, lopsakate dekoratiivsete kaunistuste ja skulptuuride küllus. Valguse ja värvi rikkalik mäng. Rooma Peetri kiriku edasiehitus Loobuti tsentraalehitistest ja ehitati kirikute juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest kupli ära varjab. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Peetri kiriku peamised arhitektid olid Michelangelo, Giacomo della Porta, Carlo Peetri kirik Roomas Mederna, Bramante ja Raffael. http://www.youtube.com/watch?
aasta 30. mail Peeter, kes ootas samuti trooniletulekut. Jõulise ja jõhkra uuendaja Peeter Suure valitsusaega vaadeldakse otsustava murranguna vana Moskoovia ja uue Venemaa vahel. Tegelikult päris Peeter suurema osa enda eesmärke oma Romanovitest eelkäijatelt. Tema isa, sooja südame ja kuuma verega Aleksei Mihhailovits tahtis lane kogemuste alusel uuendada sõjaväge ning oli esimene tsaar, kes sekkus otseselt põllumajanduse ja tööstuse arendamisse. Peetri poolõde Sofia oli esimene ennast isevalitsejaks nimetav naine Vene troonil ja üritas ajada vallutuslikku välispoliitikat. Peeter erines oma eelkäijatest tegutsemisviisi ja tulemuste ulatuslikkuse poolest. Ta mõistis, et Vene riigi saatus sõltub sellest, kas ta suudab saada territoriaalselt ja kultuuriliselt Euroopa suurriigiks. Sundinud aadlile peae Lääne-Euroopa kombed, süvendas Peeter tegelikult lõhet selle ja muu elanikkonna vahel tulevikus. Tema
Kõrgrenessanss Itaalias. Kunstielu keskmeks oli Rooma, järgemööda olid paavstideks mitmed kuulsate suurnikuperekondade esindajad. Arhitektuuris süntees: üksikasjadesse takerdumine, dekooriga liialdamise asemel püütakse luua suuejooneline tervik üksikosade loomuliku lülitamisega üldpilti. Donato BRAMANTE nn. Tempietto (väike kabel, Peetri kirikus) MICHELANGELO BUONARROTI Peetri kiriku projekti muutused: suurendamine fassaadis. Veneetsias A.PALLADIO Redentore kirik Veneetsias: palju sambaid, sarnasus antiiktempliga. Maal. LEONARDO DA VINCI maalija, skulptor, graafik, arhitekt, kirjanik, teadlane. Vähe maale, osad halvasti säilinud, maalid täiusliku kompositsiooniga. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa"=,,Gioconda". MICHELANGELO BUONARROTI Vatikanis Sixtuse kabeli laemaal ja idasein. Maalid jõulised dramaatilised, dünaamilised. ,,Viimne kohtupäev"
,, SÄÄRANE MULK ehk sada vakka tangusoola" Oleks siiski hea , kui oled raamatu enne läbi lugenud , sest see on lühi kokkuvõtte ja tehtud lugemiskontrolli alusel. Tegelased: 1) Enn Pealetükkiv ja ebameeldiv mees. Ajas Maiele ligi , aga Maie mitte ei tahtnud teda. Enn meeldis algul väga Maie isale ,Peetrile. Enn ei meeldinud kellelegi peale Peetri.Teisi Enn koguaeg mõnitas ja solvas. Pealegi sundis Enn Maiet vägisi enda juurde tulema , Maiele see ei meeldinud. Enn oli salakaval ja kahepalgeline ,kasutas inimesi igal võimalusel ära. 2)Maie Peetri ja Anne tütar. Ta armastas väga Märti , kuigi isa tahtis , et ta Ennule läheks. Ennu aga Maie ei sallinud. Maie oli armas ja hea , proovis teha kõik , et Ennu käest pääseda ja Märdi juurde saada. 3)Märt Ta oli mulk
Tartu ehitisi enne 20.sajandit Sisukord 1. Jaani kirik 2. Peetri kirik 3. Tartu Ülikool 4. Inglisild 5. Tartu Raekoda Jaani kirik Jaani kirik Aadress: Jaani 5, Tartu Aeg: 12. sajandi teisest poolest või hiljemalt 13. sajandi algusest Stiil: Gootika Jaani kirik Kiriku eripära: * terrakotafiguurid Terrakotaskulptuuride kuulsus: * ükshaaval käsitsi valmistatud - isenäolised Jaani kirik Hüpotees: Need terrakotakujud kujutavad kunagisi Tartu linnaelanikke.
· Barokk-kiriku siseruum o Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel o Laemaalidel kujutatakse arhitektuuridetaile · Barokk-kiriku välisilme o Tähtsad kuppel ja läänefassaad o Läänefassaadi ülemine korrus kitsas, alumine laiem. Neid ühendavad voluudid spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv o Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad · Ehitustegevus Roomas o Urbanus 8 toetas kunsti o Rooma Peetri kiriku edasiehitus Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Ladina risti kujuline põhiplaan Autor Carlo MADERNA · Suured ansamblid o Lorenzo BERNINI Peetri kiriku ees olev PEETRI VÄLJAK · Piirab kahekordne kolonnaad NAVONA VÄLJAK · Keskel obeliski ja skulptuuridega kaunistatud purskkaev
KÕRGRENESSANS 21.01.2011 16.sajand !!! Eesmärk pühitseb abinõud !!! Kunstikeskus Rooma Indulgentside müük, mille eest on ehitatud Peetri kirik. Au sees kunstniku arvamus, kunstniku ja tellija suhted muutuvad. Hakati tunnustama kunstniku loovust ja erineust tavainimesest. Arhitektuur: Levinuim ehitustüüp on tsentraalehitis. Silmapaistvaim kirikuehitus PEETRI KIRIK ROOMAS ehk Püha Peetruse Basiilika on Vatikanis Püha Peetruse väljakul asuv kirik, mille ehitus algas 1506 a ja lõpetati 1626 a,
Paavstide käsutada olid tohutud varandused ja nende ettevõttel arenes Roomas vilgas ehitustegevus. Kui 15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse. Antiikarhitektuuri roll eeskuju andjana suurenes veelgi. 16. sajandi suurim ja tähtsaim ehitis oli Rooma Peetri kirik, mille kavandamist ja ehitamist alustati juba 15. sajandil, tööjärje võttis üles Michelangelo Buonarroti, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Donato Bramante (1444-1514)-tema tähendus 16.sajandi arhitektuurile on võrreldav Brunelleschi tähendusega15. sajandi arhitektuurile. Avastas ehitisosade selged proportsioonid.Püha Peetri kiriku uue ehitise esimene arhitekt. Tempietto kõrgrenessansi tähtteos Katedraal.
Kirikut iseloomustavad harmoonia ja taskaal. Ta on küll väga võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Kirik Asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul, Tiberi jõe lähedal. Ehitust alustati 18. aprillil 1506 ning lõpetati 1626 aastal. Matmispaigaks See kirik oli Püha Peetruse, esimese Rooma piiskopi matmispaik. Basiilika alla katakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti. Sisevaade Püha Peetri kirikust Kiriku kuppel Peetri kiriku kuplile lõi kavandi Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Monumentaalse kuppelkiivri siseläbimõõt on 42 meetrit. Kupli allserva ümbritseval friisil on Jeesuse sõnad: "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma võtan ehitada oma kiriku." Vaade kirikule öösel Üldvaade kirikule ja selle ees olevale väljakule Kuulus Püha Peetri kirik on kristlikest kirikutest maailma suurima
Uus aeg soosis ka uut moodi ehitiste rajamist. Arhiekti Bramante väikest ümarehitist - tempiettot - peetakse kõrgrenessansi stiilinäiteks. Kloostriõuel seisev kabel on hea näide sellest, kuidas renessanss antiigist pärinevaid elemente kaasajastas. Kahekorruseline ümarehitis asub mitmeastmelisel alusel ja sellel on väike kuppel. Kabelit ümbritseb ümar sammaskäik, millele toetub teise korruse rõdu. Rooma peetri kirik - Michelangelo Bramante nimega on seotud ka suurima 16.sajandi rajatis Rooma Peetri kiriku ehituslugu. 15.saj. Bramante suurimaks tööks oli paavsti peakiriku, Rooma Peetri kiriku projekteerimine. Esimene Peetri kirik ehitati samasse paika juba 4. saj.-l, mis aga 15. saj. keskpaigaks oli täiesti kohutavas seisukorras. Bramante jooniste järgi ehitamist siiski kunstniku surma tõttu ei alustatud.
rahust ja selgusest ning siin on Michelangelo jõudnud juba baroki piirimaile. Aastatel 1508- 1512 maalis Michelangelo Vatikanis Sixtuse kabeli laemaali, mis kujutas piiblilegende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni, lisaks on seal veel stseene ning isegi pilte argielust. Umbes 500 meetrisel pinnal umbes 350 figuuri ei olnud tema eesmärk luua ühtset ruumi illusiooni, vaid kujutada mitut ruumi. Noorena tehtud tööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504). Peetri kiriku kupli ehitas Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Katedraali parempoolses võlvkäigus asub Michelangelo maailmakuulus skulptuur Pietà (1498 1499). ,,Taavetis" avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. Looming on suurejooneline ja kirglik, tema
kabeleiks. Barokk-kirik on ühtlasi tavaliselt pikliku põhiplaaniga. Kuppel säilitatakse, mille aknad on ruumi tähtsaimaks valgusallikaks. Barokkstiili aitab lõplikult võidule Carlo Maderna, kes esindab siiski veel mõõdukat varabarokki. Tema esimene tähtis töö on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. Selle ajastu kuulsaim meister Itaalias, ühtviisi silmapaistev nii arhitektuuri kui skulptuuri alal on Lorenzo Bernini. Tema meistriteoseks on väljak Peetri kiriku ees ühes seda ümbritseva kolonnaadiga. Kaasaegsete poolt kõige hinnatum oli aga üks tema dekoratiivset laadi teos, nimelt 1633a. valminud pronkstabernaakel Peetri kiriku kupli all. Peaaltari kohal on siin baldahhiin, mida kannavad neli keerdsammast; viimased on barokiajastu eelistatavamaid motiive. Bernini kaasaaegne Francesco Borromini esindab barokkarhitektuuris äärmuslikku, kõiki reegleid ja traditsioone hülgavat suunda
Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline Mõned seinaosad etteulatuvad risaliidid Fassaadipind võis olla laineline, astmeline või kaarjalt nõgus Tavaline arhitektuuriliste vormide kuhjamine Ebasümmeetria valguse ja varju ootamatud kontrastid Ehitustegevus Roomas Alates 16.saj lõpust eriti hoogne Paavstid tundsid end kindlalt Urbanus II toetas kõige rohkem kunsti Maitse muutumist näitab Rooma Peetri kiriku edasiehitus ° Loobuti tsentraalehitisest ° Ehitati kirikute juurde kõrge fassaadiga pikihoone ° Kuppel ei paista enam ° Ladina risti kuju ° Juurdeehituse autor Carlo Maderna ° Üksikvormide poolest sarnaneb uus fassaad Michelangelo kavandatud kirikuga ° Lisaks pilastritele Hiiglaslikud sambad tihedamalt mõlemal pool peaust Baroklik terviku loomine suured ansamblid Ruumilised illusioonid ja efektid Lorenzo Bernini
käivate vaidluste tulipunktis. Pärast ema surma 1694. aastal hakkas Peeter valitsemises osalema üha innukamalt. Oma peamiseks eesmärgiks pidas ta Venemaa rahvusvahelise seisundi kindlustamist, väljapääsu saamist Mustale merele ja ligipääsu rajamist Läänemerele Rootsi arvel.Neeva suudmeala vallutamine võimaldas Peetril mais 1703.aastal asutada uus meresadam. Sankt Peterburgile valitud asukoht oli kehv, ümberringi laius soo ja sageli juhtus üleujutusi. Puitu oli külluses, kuid kivi, Peetri lemmikmaterjali, polnud, samuti ka tööjõudu. Ehitustöödele toodud talupojad, sõjavangid ja sunnitööle mõistetud kurjategijad surid kümnete tuhandete kaupa haiguste ja nälja kätte.1710.aastal tõi Peeter uude linna üle ka tsaariperekonna ning 1712.aastal kuulutas ta Peterburi Venemaa pealinnaks. Peetri surma ajaks oli seal juba 40 000 elanikku. Peetrit vaevasid seljavalud, mädanikud ja kuseteede põletik. Kõik see
Kõikjal valitses vormide kuhjumine. Aknad olid valged, üks avatud saal. Arhitektuur-(välis): pikergune hoone. Detailide arsenaal:sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste baaside ja kapiteelidega.Välimusel oli tähtis kuppel(torn).Keskosa kahekorruseline, ebasümmeetria. ROOMA linna arhitektid: Giovanni Lorenzo Bernini- kuulsaks sai skulptuurigrupiga "Apollon ja Daphne". Kunstniku eluajal ülistati kõige rohkem tema dekoratiivset "Peetri tooli" Peetri kirikus. Carlo Maderna (1556-1629) Santa Susanna kirik (Rooma). 1556-1629. Itaalia arhitekt.Muutis Peetri kiriku põhiplaani ja lisas juurde ühe risti. F.Borromini- liialdusi armastav (San Carlo kiriku kuppel). MÕISTED- Petiikaknad-võlts aknad. Voluut-spiraal-kujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Eesti(1630'ndad) Meil domineeris Hollandi tagasihoidlik barokk. Itaalia näide(kadrioru loss).
Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Vaeste hulgas oli vaesus ja nälg. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks Peetrit, osa Ivani ja osa Sofiat. Venemaal pandigi kehtima kolmikvõim. Tegelik võim oli ikka aga Sofia käes. Sofia saatis Peetri emaga Preobrazenski lossi. Lapsepõlv Peetri noorusaastad möödusid Preobrazenski lossis. Seal valitses puhtus, kord ja töökus ning seal osati ka lõbutseda. Peeter oli väga elav, püsimatu ja seiklushimuline. Peeter leidis sealt endale palju sõpru Kukuis tutvus Peeter ka Anna Monsiga, kellest sai tema armastus pikkadeks aastateks. Preobrazenskis elades sisustas oma päevi sõjamängudega. Kohalei toodi ka poolsada mängusõdurit, kes õppisid seal mereasjandust. Olukord Moskvas
Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Kokkuvõte Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint - vana talunik Anne Peetri naine Maie Peetri ja Maie tütar Jüts Peetri ja Maie poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Valla kirjutaja Maie ja Enn tulid õuest tuppa. Enn ainult rääkis Maiega ega jätnud teda kosimise jutuga rahule. Enn ainult rääkis ,, Tule mulle naiseks". Maie aga selle peale: ,, Enne hüppan ojja kui sinule naiseks tulen ,,. Enn ei saanud üldse Maie aru miks ta niimoodi temaga räägib ,varem oli ta poole normaalsem. Enn aga oli jõukas mees
“Bust of St Peter” Nicolas Cordier 1608 “St Peter Weeping before the Virgin” Guercino 1647 “The Crucifixion of Saint Peter” Caravaggio 1600-1601 PEETRUS PEALE KRISTUSE SURMA Jeruusalemma kristliku koguduse juht Kristluse levitaja 43.a sattub vangistusse Sureb Rooma esimese piiskopina Lüüakse pea alaspidi risti PEETRUSE-NIMELISED EHITISED Peeterpauli katoliku kirik (Tallinn) Rooma Peetri kirik Peetruse- nimelisi kirikuid Rooma Peetri Kirik leidub väga paljudes riikides Püha Peetri kirik Viinis, Püha Peetri kirik Austrias Vitorias, Hispaanias MIDA UUT SAIN TEADA Üks Jeesuse 12nest õpilasest Esimene piiskop Kõige rohkem Peetruse-nimelisi kirikuid on Inglismaal KASUTATUD ALLIKAD “Pühakuteraamat” Kirjastus Perioodika, Tallinn 1995 http://en.wikipedia.org/wiki/Saint_Peter http://www
kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. 2 Lorenzo Bernini Ta elas aastatel (1598-1680). Ta elas peamiselt Napolis ja Roomas. Ta oli 17. sajandi barokiajastu üks silmapaistvaim Itaalia skulptor ja arhitekt. Tema tuntuimad tööd on Peetri kiriku esine väljak, „Apollon ja Daphne“, „Püha Teresa ekstaas“. Tema esimesed tööd olid inspireeritud hellenismiaegsest skulptuurist. Peetri kiriku kolonnaad asub Roomas ja mis on teostatud aastatel 1657–1667. Peetri kiriku esine väljak Bernini lisas Rooma arhitektuuri uut, baroklikku. Monumentaalne Püha Peetri kiriku esise väljaku sammastik on Bernini arhitektuurialane peateos. Väljak ühendab omavahel
Absolutism Venemaal Modeliseeriti riigi juhtimist. Luuakse valitsusasutused ja neile kõikidele antakse konkreetne vaalitsusala. 1712 Peterburg venemaa pealinnaks. 1700-1721 Põhja sõda Venemaa vallutas Eesti ja Läti. 1725 Peete I suri ja Tsaar oli nimetamata. Peale Peetri surma hakkas palee pööreteperiood võimul olid Peetri naine, tütred, sugulased. 1762 aastal sai võimule Peeter III Katariina II tõi tsaaririiki valgustatuse, ta kutsus kokku esinuduskogu. Andis välja Armukiri aadlile ja Armukiri linnadele, kus ta seadustas aadli kui ka linnade seadused ja kohustused. Ta raja pealinnna teatri kui ka muuseumi ning toetas kultuuri arengut.
Arhitektuuri ajalugu Tartu Peetri kirik Lauri Liping LE10 Tartu Peetri kirik on neogooti stiilis. Kirik valmis aastatel 18821884 arhitekti Viktor Schröteri projekti järgi. Kelder: ehitati pommivarjendiks Vundament: maakivi, tellis Seinad: tellis Seinakate: - algne: tellis -praegune: tellis Värv: - algne: punane tellis -praegune: punane tellis Katusekate: - algne: plekk -praegune: plekk Trepikoda: tornitrepp Arhitektuursed elemendid ja fassaadidekoor: W-küljel neljakandiline torn,
Tegelikult oli kogu Maria perekond saadetud eemale ning ära tõugatud tõenäoliselt Jelizaveta enda poolt. · Sellest sai alguse Katariina pidev tagantkiusamine, see tähendab et keegi ei tohtinud saada talle liiga lähedaseks. Õigupoolest väljendus selles ka Jelizaveta kadedus ja soov juhtida asju nii nagu tema seda tahtis. Näiteks ei tohtinud keegi pidudel näha välja ilusam, kui oli seda tema. Piiluaugud · Peatükk räägib edasi Katariina ja Peetri elust ning nendevahelistest suhetest Jelizavetaga. · Kord oli Peeter puurinud Jelizaveta söögituppa oleva ukse sisse piiluaugud, kust oma kaaskonnaga jälgis sealpool toimuvat. Kui Jelizaveta sellest teada sai, pahandas ning sõimas ta Peetrit suure vihahoo saatel. · Peatüki teine pool räägib, kuidas Tsernõsovite kolmik sai Katariina ja Peetriga liiga lähedasteks ning ka nemad kadusid ükspäev salapäraselt. Valvekoer
loomisest suure veeuputuseni Michelangelo Taavet Erines teistest selle aja Taaveti- teemalistest teostest oma tõsisuse tõttu Arhitektuur Oluliseks sai suurejoonelise terviku loomine Võeti veel rohkem eeskuju antiikarhitektuurist Bramante (1444-1514) Bramante Tempietto (väike kabel) pani aluse kõrgrenessansi arhitektuurile Kavandas Peetri kiriku Michelangelo (1475-1564) Lõpetas Peetri kiriku ehituse Michelangelo muutis kuplikavandi kergemaks, hõljuvaks Andrea Palladio (1508-1580) Võttis otsest eeskuju antiikarhitektuurist Ehitisi kaunistas sammastega Kuulsaim tema kujundatud villa Villa Rotonda
suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal. 1488 õppis Michelangelo Firenze maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulpturaalse väljaõppe sai ta aastatel 1489-1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tuttvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Roomas ja Firenzes, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas, kus ta suri 18.veebrualil 1564. aastal Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta" Rooma Peetri kirikus (u. 1498-1501) ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501-1504); viimases avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab eikspresiivselt suurt sisepinget ja jõudu. 1505 aastal kutsuti Michelangelo Rooma paavsti Julius II hauamonumenti looma. Selle jaoks raius ta muu hulgas valgest Carraras marmorist 5,5 meetrise võitluseks valmistuva "Taaveti", "Moosese" ja "Aheldatud orja". Hauamärk mille kallal ta 30 aastat töötas jäi lõpetamata
sajandil Ehitistele hakati ehitama kupleid Kõrgrenessansi keskuseks oli Rooma Eeskuju tuli antiikarhitektuurist Tuntumad arhitektid DONATO BRAMANTE (1444 – 1514) MICHELANGELO BUONARROTI (1475 – 1564) DONATO BRAMANTE (1444 – 1514) Oli Itaalia arhitekt ja maalikuntsnik Väike kabel – Tempietto: Kahekorruseline ümarehitis, mida katab kuppel. Ehitist ümbritseb sammaskäik Hakkas kavandama ka Rooma Peetri Kirikut, mida ei jõutud lõpetada, kuna Bramente suri. Tempietto MICHELANGELO BUONARROTI (1475 – 1564) Oli Itaalia arhitekt, skulptor, maalija, luuletaja ja teadlane Jätkas Bramante tööd Kreeka risti kujuline põhiplaan asendus ladina ristiga Kuppel mõjub kergemana ja peaaegu hõljuvana Rooma Peetri Kirik ehitus algas 18. aprillil 1506 ja lõpetati 1626 Asub Vatikanis Umbes 140m pikk
Federico da Montelfeltro ja tema naise Battista Storza portreed. Andrea Mantegna. Püha Sebastian, paremal Surnud Kristus. Filippo Lippi. Madonna lapse ja kahe ingliga. Giovanni Bellini. San Zaccaria kiriku altarimaal. Giovanni Bellini. Doodzide portreed. Vasakul Leonardo Loredan (1501). Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Donato Bramante. Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuel Roomas (1502). Püha Peetri kiriku üldvaade Roomas. Varakristliku Püha Peetri basiilika läbilõige, selle kohale ehitatakse 16.saj. uus hoone. Peetri kiriku põhiplaan. Vasakul Donato Bramante, paremal Michelangelo. Michelangelo Buonarroti. Rooma Peetri kiriku kuppel. Püha Peetri kiriku kuppel Peetruse haua kohal. Püha Peetri kirik Vatikanis. Andrea Palladio (1508-1580). Lunastaja (Redentore) kirik Veneetsias. Andrea Palladio. San Giorgio kirik Veneetsias. San Giorgio kiriku fassaad.
Federico da Montelfeltro ja tema naise Battista Storza portreed. Andrea Mantegna. Püha Sebastian, paremal Surnud Kristus. Filippo Lippi. Madonna lapse ja kahe ingliga. Giovanni Bellini. San Zaccaria kiriku altarimaal. Giovanni Bellini. Doodzide portreed. Vasakul Leonardo Loredan (1501). Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Donato Bramante. Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuel Roomas (1502). Püha Peetri kiriku üldvaade Roomas. Varakristliku Püha Peetri basiilika läbilõige, selle kohale ehitatakse 16.saj. uus hoone. Peetri kiriku põhiplaan. Vasakul Donato Bramante, paremal Michelangelo. Michelangelo Buonarroti. Rooma Peetri kiriku kuppel. Püha Peetri kiriku kuppel Peetruse haua kohal. Püha Peetri kirik Vatikanis. Andrea Palladio (1508-1580). Lunastaja (Redentore) kirik Veneetsias. Andrea Palladio. San Giorgio kirik Veneetsias. San Giorgio kiriku fassaad.
Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse, kus arenes väga kiiresti. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. 1508. aastal läks Rooma, kus teenis paavst Julius II. Roomas täitis Raffael paavst Julius II suurtellimust maalides Vatikani lossi ruumide freskosid. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri Kiriku ehitusel Elulugu Rooma Peetri kirik Elulugu Nagu Leonardo da Vinci ja Michelangelo, polnud ka Raffael kunagi abielus Raffael töötas ja elas Firenzes 1504-1508 - samal ajal kui kaks teistki suurt kunstnikku (Botticelli ja Leonardo). Raffael oli kena noor mees ja võiks arvata, et pilt Bindos Altovitist on pilt temast endast. Kuid tegelikult on see tema noorest sõbrast ja armukesest, kes oli 22-aastane, kui Raffael (32a.) teda maalis.
BAROKK ITAALIAS 1.Giovanni Lorenzo BERNINI(1598-1680) Püha peetri kirik Baldahhiin Püha Püha Theresa ekstaas Peetri kirikus 2.CARAVAGGIO(1572-1610) bachos Peetruse ristilöömine Uskmatu Toomas Poiss, keda hammustas Poiss puuviljakorviga sisalik BAROKK PRANTSUSMAAL Louvre'i loss Versaille'i loss BAROKK HISPAANIAS 1.EL GRECO(1541-1614) Kristuse lahti- Püha perekond Veronika rätik riietamine Püha Sebastian apokalüpsise viienda pitseri lahtimurdmine 2
Toimus streletside mäss, sest nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Agulites valitses põhiliselt vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremlisse ja nõudsid tsaari poegi näha. Kui vana tsaari õde Sofia ning vennad Peeter ja Ivan rahvale näha toodi, oli rahvas juba hullunud. Rüseluses lükati Peeter pikali. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks Peetrit, osa Ivani ja osa Sofiat. Venemaal pandigi kehtima kolmikvõim. Tegelik võim oli ikka aga Sofia käes. Sofia saatis Peetri emaga Preobrazenski lossi. Streletside mäss jättis Peetrisse paanilise hirmu ja vihkamise, ta ei suutnud neid eluski enam usaldada. Peetri noorusaastad möödusid Preobrazenski lossis. Seal valitses puhtus, kord ja töökus ning seal osati ka lõbutseda. Peeter oli väga elav, püsimatu ja seiklushimuline. Ühel oma retkel sattus Peeter Kukui külasse. See oli saksa agul, mis erines täiesti muust Venemaast. Peeter leidis sealt endale palju sõpru
Eesti vaatamisväärsused HINNI KANJON Hinni kanjon asub Rõuge vallas Võrumaal Kahrila järve lähedal. Hinni kanjon on tähelepanuväärne seepärast, et on ainus koht Eestis, kus oja mõlemal küljel paiknevad järsud liivakivipaljandid. PEETRI JÕE MAASTIKUKAITSEALA LUBJAKIVI PALJAND Peetri jõe maastikukaitseala asub üsna Läti piiri lähedal: Võrumaal Mõniste vallas Tiitsa, Villike ja Karisöödi külas. Loodusliku paljandina avaneb Devoni lubjakivi Eestis vaid Peetri jõe kallastel. Karisöödi paljandi alumises osas asub allikakoobas, millest legendi järgi algas maa-alune käik Koivalinna linnusesse. VASTSELIINA LINNUS Vastseliina piiskopilinnuse varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina vallas Võru maakonnas
läänefassaad, mille keskosa on kahekorruseline ja teiste osadega fassaadil ühendavad seda voluudid (teokarp). Fassaad on rahutu, ohtra dekooriga ja ebapraktiline. Sageli mõni osa seinast ulatus ette või kaugenes ja terve sein võis ,,lainetada", lisandusid igasugused kaunistused: sambad, kaared, astmed, ovaalid... palju ebasümmeetriat ja kontraste. Siseruumides kasutati palju maale, peegleid, laemaale, mööbel oli kumerate raskete vormidega, kohati oli vihjeid eksootilikale. Rooma Peetri kirikut kujundati ümber: põhiplaan koosnes ovaalidest, saades ladina risti kuju, kõrge fassaadi planeeris arhitekt Carlo Maderna. Linnaplaneerimisel püüti kõike suurema ja illusoorsemana näidata. Ovaalse Peetri kiriku esise väljaku sammaskaaristu ja selle peal olevate kõigi pühakute kujudega loob Lorenzo Bernini. Prantsuse arhhitektuur ei ole just barokilik, vaid pigem vanaklassitsistlik. Claude Perrault kujundatud kuningalossi,
Laemaalidel kujutatakse sageli arhitektuuridetaile Kiriku välisilme Oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil Läänefassaadi ülemist ja alumist korrust ühendavad voluudid Kõik detailid on allutatud tervikule Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu Kiriku välisilme Kasutati seinaosade eendamist ehk risaliiti Esineb väga palju ebasümmeetriat, kuid sellega saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste Rooma Peetri kiriku edasiehitus Juurdeehituse autor oli Carlo Maderna Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Omandas ladina risti kujulise põhiplaani Kasutati hiiglaslikke sambaid Peetri väljak Rajaja Lorenzo Bernini Ovaalne põhiplaan, mis mõjub avaramana ja kiriku fassaad kõrgemana Väljakut piirab kahekordne kolonnaad Navona väljak Kavandas Lorenzo Bernini Keskel asub obeliski ning skulptuuridega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
