Michelangelo Buonarroti
Kaido Mõts
Elulisi andmeid
· Täisnimi on Michelangelo di Lodovico
Buonarroti Simoni
· Elas 6. märts 1475 - 18. veebruar 1564
· Sündis Itaalias Arezzo lähedal
· Õppis Firenzes 1488 1489 maalikunsti ja
1489 1490 maalikunsti
· Michelangelo oli väga mitmekülgne (skulptor,
maalija, poeet, teadlane), oli ka oma aja geenius
Teoseid
· "Taavet"
· "Viimne kohtupäev"
· "Kentauride lahing"
· "Mooses"
· "Surev ori"
· "Võitlev ori"
· "Madonna Doni"
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jumal123
Õppematerjali autor
KEILA GÜMNAASIUM [12B] [Reino Seli] MICHELANGELO BUONARROTI Referaat [City] 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................3 2. Michelangelo elulugu ja looming ..............................................................4 3. Kokkuvõte .....................................................................................7 4. Pildid ............................................................................................8 5. Kasutatud materjalid ...........................................................................9
Mainori Kõrgkool Referaat Michelangelo Buonarroti Koostas: Ebeli Pukk disain 1. Juhendas: Siim Sultson Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Michelangelo arhitekti ja skulptorina lk 5 4. Michelangelo maalikunstnikuna lk 6 5. Lõpusõna lk 8 6. Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Kui räägitakse, et Michelangelo oli geenius, siis ei peeta silmas mitte ainult tema arutlusi kunsti valdkonnas, vaid antakse ta tegevusele ajalooline hinnang. Geenius omas 16.sajandi inimeste arusaamist mööda mingit ebamaist jõudu, mis mõjus hingele.
kuulsamad skulptorid olid Lorenzo Ghiberti, Andrea del Verrocchio ja Donatello Lorenzo Giberti (1378-1455) Tuntuim töö- kullatud pronksuks Firenze baptisteeriumile nn. Paradiisi väravad. Kaunis töö, mis hõlmab endas sügavillusiooni. Giberti Aadam ja Eeva. Donatello (1386-1466) looming erineb gootikast-ühendab antiigi traditsoonid uusaegse realismiga. Kasutab kontraposti. Donatello oskab juba kujutada individualiseeritud inimest, teda on peetud ka kõrgrenessanssi suurmehe Michelangelo eelkäijaks ja vaimuks. Tema olulisem töö on Püha Jüri, mis hoolimata kiriklikust süzeest, on teostuselt täiesti ilmalik, kuju näojooned on teravalt modelleeritud ja keha kontuurid niivõrd selged, et näib, nagu ta hakkaks kohe liikuma. Donatello Taavet aga on märkimisväärne seetõttu, et on esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiiki, olles igast küljest vaadatuna väljendusrikas. Erinevalt antiikskulptuuridest
Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2. Giotto kampaniil - ehitamist alustatud 1334. a-l, ehituse lõpetasid Andrea Pisano ja Francesco Talenti 14. saj. lõpus. 84 meetri kõrgune, kaunistatud kuusnurkade ja rombidega ning nissidega. 3. Firenze baptisteerium - on pühendatud Ristija Johannesele, oktagonaalne, arvatakse, et on endine sõjajumal Marsi tempel Rooma impeeriumi ajast, praeguse kuju sai 11.-13. sajandil, seal on ristitud Dante ja Michelangelo. 4. Firenze baptisteeriumi 3 portaali - pronksuksed, lõuna(1330.a.)-, põhja(1401.a.)- ja idaportaal(1452.a.); lõunaportaali valmistajaks Andrea Pisano; põhjaportaali konkurss - teemaks "Iisaku ohverdamine", parimateks osutusid F. Brunelleschi ja Lorenzo Ghiberti (1378-1455), võitjaks valiti Ghiberti; uksel on 28 gooti raamistusega paneeli; idaportaal - kuldne kujundus 10 tahvlit (1425-52. a., gooti raamistuseta), valmistajaks Ghiberti; - gooti raamistus 5
Kõrgrenessanssi arhitektuur 16.saj. Rooma: · Püüdluseks suurejooneline tervik, üksikosade lülitamine ehitise üldmuljesse. · Suurenes antiikarh. eeskuju. Bramante kuulsaim töö oli Tempietto, templike, väike 5-6 m Ø antiikseid templeid matkinud kristlik kabel. Ka projekteeris uue Rooma Peetri kiriku, kuna vana oli muutunud varisemisohtlikuks = hiigkupliga tsentraalehitis. Mees suri ning tööd jätkas Michelangelo Buonarroti, kes oli lisaks arhitektile ka skulptor, maalija, luuletaja & teadlane. Matkib Bütsantsi arh, ühtsem ehitis, basiilika. Veneetsia: Palladio mõjutas eriti Inglise, Pr, Hollandi & Põ-Am arhitekte. Palladianism antiikarhitektuuri eriti range jälgimine, fassaadidel üle mitme korruse ulatuvad sambad, meenutas antiiktempleid. Villa Rotonda: kupliga -hoone, sambad ka hoone sees. Redentore kirik. Teatro
See on väike kahekorruseline kabel antiikse ümartempli laadis; alumist korrust kaunistab dooria sammastest ümbriskäik, hoonet kroonib kuppel. ● Peetri kiriku algne projekt on Bramante looming, kuid kiriku ehitamine jäi tema surma tõttu pooleli. Selle järgi pidi Peetri kirik olema hiiglasliku kupliga kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitis. Domineeriva peakupli kõrvale pidi kerkima 4 väiksemat kõrvalkuplit. Töö jätkajaks sai Michelangelo. (Püha Peetrus maeti a. 64 pKr. kalmistule, mis asus Circus Nero, tema ristilöömise paiga lähedal. Aastal 324 ehitas Constantinus haua kohale basiilika. A 1506 tegi paavst Julius II Bramantele ülesandeks ehitada vana varakristliku Peetri basiilika asemele uus hoone.) ● Bramante loomingul on väga palju järgijaid. ● MICHELANGELO BUONARROTI (1475-1564) ● Arhitekt, skulptor, maalija, luuletaja. Tema arhitektuurilooming sündis peamiselt tema
barokile. Hooned, mis on ehitatud kõrgrenessansi stiilis: Santa Maria delle Grazie (kiriku kooriruum) Palazzo della Cancelleria (loss Roomas) Peetri kirik (Roomas) Tuntumad arhitektid olid: Donato Bramante oli itaalia arhitekt ja maalikunstnik. Bramantet huvitas kuppelehitise probleem, mida süvendas tõenäoliselt tema läbikäimine Leonardo da Vinciga. Bramante kavandatud kirikud on peamiselt kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitised. Michelangelo Buonarroti jätkas Bramante tööd. Kreeka risti kujuline põhiplaan asendus ladina ristiga.Kuppel mõjub kergemana ja peaaegu hõljuvana. Andrea Palladio matkis antiikarhitektuuri, välisilme kujundamine sammastega.(san giorgio kirik,villa rodonda) Kunst Itaalias 16. sajandil 15.saj. lõpus rasked ajad Itaalias – killustatus. Takerdunud olid tööstus, majandus. Kultuurielus aga langus puudus. 16.saj. algust loetakse Kõrgrenessansi algusajaks. Kunstielu uueks keskuseks saab Rooma.
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid