Kiriku lääneviilu nisis asub Stockholmis valatud pronksist tornikell. Karja kiriku ehedalt säilinud arhitektuur ja rikkalik kaunistus teeb temast ainulaadse kiriku Baltikumis ja kogu Põhja- Euroopas. Kiriku pühakud on Aleksandria Katariina ja Püha Nikolaus. Algselt kolme portaaliga kirik sai Jüriöö ülestõusu ajal kannatada, lõhuti külgmised põhja- ja lõunaportaal. Kooriruumi kõrval asub kahe võlvikuga käärkamber. Peaportaal avaneb läände, altar jääb peaportaali vastu. Altari kavandas Peterburi arhitekt F. Giencken. Pseudogooti stiilis kujundusega orel asub peaportaali kohal rõdul. Karja kiriku kantsel on heatasemeline puunikerduslik kunstiteos, mille valmistas tolleaegne Kuressaare meister Balthasar Raschky. Suure väärtusega on ka tänaseni säilinud tammepuust annetustepakk, kaetud raudvitstega ja mitme tabalukuga suletav. Kunstimälestisena hoitakse kirikus väikest puidust altari krutsifiksi 15. sajandist
arhitekti Viktor Schröteri projekti järgi. Kelder: ehitati pommivarjendiks Vundament: maakivi, tellis Seinad: tellis Seinakate: - algne: tellis -praegune: tellis Värv: - algne: punane tellis -praegune: punane tellis Katusekate: - algne: plekk -praegune: plekk Trepikoda: tornitrepp Arhitektuursed elemendid ja fassaadidekoor: W-küljel neljakandiline torn, selle külgedel nurgatornikesed, pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid, peaportaali kujundus neogooti raamides akna ja kaarsillusega sissepääsuga. Aknad: neogooti raamistuses aknad Uksed: neogooti stiilis peasissepääs Interjöör: sambad kannavad 2-korruselisi vääre, apsiidi roidvõlv. Altarimaal 1890. J. Kölerilt, altarisein 1900 (G. Beermann), orel 1891, W. Müllverstedt Väikevormid: Krundi piirded: metallaed tellispostide vahel
Jüri kirik Jüri kirik on Jüri kihelkonna kirik. See asub Harjumaal Rae vallas Jüri alevikus Endine kirik Varem asus samas paigas aastail 12201227 ehitatud Vaskjala kirik, esimesi kirikuid Põhja- Eestis.Augustis 1884 lammutati keskaegne kirik vundamendini maha. Lagunevat vana kirikut alles ei jäetud ega tehtud ülesmõõtmisi, mis oleksid muinsusest arhitektuuriloossegi jälje alles jätnud. Vaid asjaarmastaja detailitäpne joonistus annab ettekujutuse, milline praeguse kiriku eelkäija Jüris välja nägi. See oli tõenäoliselt 14. sajandi keskpaiku ehitatud, kolme kandekonsooliga nelinurkse viilutorniga ühelööviline, Harjumaal haruldane kolmetraveeline, nelinurkse kooriruumiga kirik Praegune kirik Praegune Jüri kirik, mis ehitati vana kiriku vundamendile, pühitseti sisse 15. detsembril 1885.1886. aastal sai orelimeister Gustav Normanni poolt Jüri kiriku jaoks ehitatud o...
kujutises on palju kaasaelamist ja õudustunnet. Sümboolika. · Inimese kujutamine : ei pööratud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele . Pühakuid kujutati alati koos mõne vastava esemega, näiteks Peetrust võtmega. Eeldati, et vaataja tunneb sümbolite keelt. Figuurid olid ilmekad, milles väljendub kirglik tunnete avaldamine ja naiivne, kuid südamlikult siiras jutustus. · Näited: Reimsi peapiiskopi Geo rist, Chartres'i katedraali peaportaali skulptuurid, Kristus Autuni katerdaali portaali tümpanonilt. Maalikunst: · Ornamentika abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid , ümberkujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis mõjuvad väga meeldivalt. · Seinamaalid piiblistseenidega · Miniatuurmaal kasutati rohkelt ornamentikat, usulistel teemadel pildid, fantaasiaküllased, väljendusrikkad. Riietuse voldid ei sõltu keha vormidest ja
Alates 1984 tegutseb ka muuseum-kontserdisaalina KIRIKU EHITUS Rajati algkujul 1230 kaitsekirikuna Valmis esimesena arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone, mis sisaldas ka läänetorni, pikihoone külgseintes asetsesid aga raidportaalid. 14. JA 15.SAJAND Põhjalik ümberehitus (1405-1420) Püha Matteuse kabel , Püha Barbara kabel (põhjaküljele torni äärde), Püha Jüri kabel (peaportaali ette) ning Väike kabel 1486-1493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks 15 saj. rajati uus koor ning rekonstrueeriti pikihoone Reformatsiooni ajal ainuke kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata Koguduse eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis lasta 17.-20 SAJAND Ümberehitused puudutasid kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ning torni Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskoja Püha Barbara kabeli asemele rajati Peter August Friedrich von
sealhulgas rõivaste kunstilise kujundamisega. Romaani kullassepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. Relikviaar - väärismetallist või väärispuidust valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Relikviaar võib olla kasti-, risti-, majakese-, jne- kujuline või omab selle säilitatava pühaku kehaosa (käsi, pea, jne) vormi. Hildesheimi toomkiriku pronksuks Notre-Dame-la-Grande'i kirik Poitiers's Chartres'i katedraali peaportaali skulptuurid Müstiline veski. Vézelay Madeleine'i kiriku kapiteel. Prantsusmaa. 12. saj. Reljeef Vézelay Madeleine'i kiriku portaali viiluväljalt (nn. tümpanonilt). Prantsusmaa. 12. saj.
sajandi teisel poolel. Valminud pikihoone on kaetud vööndkaartega varustatud servjoonvõlvidega. Vööndkaari kandvad konsoolid on külglöövides kolmeosalised ning geomeetriliselt lihtsad. Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali. Võimas neljaastmeline peaportaal paikneb lõunaseinas, idast teises travees, ning on rikkalikult profileeritud. lejäänud portaalid on üheastmelised, põhjaseina portaalid arvatakse olevat algselt pärinenud lõunaseinast, kus nad asetsesid enne praeguse peaportaali valmimist. Selliselt 15. sajandil valminuna on kiriku põhikehand säilinud põhiliselt ka täunaseinas, Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks, olles praegusest kõrgem ning varustatud kõrge renessansskiivriga. Lääneküljel polnud kirikul torni kuni 18. sajandini, seal paiknes suur väliskantsli ärkel. 15.
17. Tsentraalehitis ehitise äärmised punktid on keskpunktist ühekaugusel. 18. Roidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis koosneb teravkaarroietest. 19. Vitraaz - läbipaistvast materjalist kunstiline kompositsioon. 20. Fiaal kaunistavad tornid. 21. Päiskivi võlvi siile ühendav kaunistatud kivi. 22. Veesüliti räästajoonest etteulatuv, sageli dekoratiivselt kujundatud vihmaveerenn, - toru. Roosaken - peaportaali kohal olev suur ümmargune aken 23. 24. 25.
kiriku hõbevara. Suurepärase akustikaga saal on armastatud kontserdipaik. Kiriku juurde kuuluvad neli kabelit: · Antoniuse kabel, ehitati 1493. aastal (algselt Püha Matteuse kabel u.1350) Kabelis asub säilinud osa Lüübekist pärit meistri Bernt Notke unikaalsest maalist "Surmatants" (15. sajandi lõpp) ning püha Antoniuse altar (16. sajand). · Bogislaus von Roseni hauakabel (ehitati 1651. aastal) · Püha Jüri kabel, peaportaali ees 14.sajandist · maanõunik Gustav Adolf von Clodti hauakabel (ehitati 1678. aastal) · Peter August von Holstein-Becki kabel kiriku põhjaküljel (ehitatud 1773. aastal) Ehitus,ümberehitused, kahjustused ja restaureerimised läbi aegade 13. sajandi lõpul lisandus neljatahulisele kooriruumile kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest.
Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Järgnevatel sajanditel sai kirik hulgaliselt juurdeehitisi. Juurde ehitati 4 kabelit juba olemasoleva Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga Püha Barbara kabel torni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning ka Väike kabel. 15. sajandil toimusid kirikus aga põhjalikud ümberehitustööd - rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Samuti rajati hoonele ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. 16. sajandi luterliku reformatsiooni ajal oli Niguliste ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata sellele kaasnenud pildirüüstamisest, kuna koguduse kaval eestseisja lasi
· Suuremad kirikud 32 m (kesklöövi kõrgus) Notre Dame (jumalaema kirik) 12 saj; Chartes'i katedraal 13 saj; Reims'i katedraal 37 m; amiens'i katedraal 42,5 m · Põhiplaaniks ladina rist · Pikihoone 3-5 lööviline · Transept mitme lööviline · Krüpt puudus, kooripõrand pikihoones samal tasapinnal · Koorilõpmik polügonaalne · Kõige tähtsam Maarja kabel- kiriku pikitelje lõpus · Välisilme: perspektiivportaal, ehisviil e vimperg, peaportaali kohal roosaken raidkivi raamistuses, fassaadil skulptuuri rida ,,Kuningate galerii", lisaks väiksemad kaunistuselemendid ristlillikud ja krabid HILISGOOTI 15-16 saj SAKRAALARIHTEKTUUR Konstruktsioon lihtsustub Rohkem kaunistusi võlvidel kõrvalroided võrk- ja tähtvõlvid Kaared muutuvad teravamaks-lansettkaared või eriti lamedaks korv- või roodkaared
o Ei kujutata ruumi ega kõrvaldetaile. Tavaliselt paigutati reljeefe portaali külgedele (palestikule) ja selle kohale, ümarkaarsele viiluväljale (tümpanonile). Tihti oli reljeefe ka piilarite kapiteelidel. Reljeefid olid üldistatud ja kaugelt vaatamiseks. Keskaja kirikute reljeefid = vaestepiibel. [Pühakirja seletati piltlikult kirjaoskamatul erahvale] Reimsi peapiiskopi Gero rist u 975-1000 o Puust, sisaldab reliikviat Chartes'i katedraali peaportaali skulptuurid. o Prantsusmaa o Valminud enne 1194. a. tulekahjut Apostlite teod o Reljeef Véxelay Madeleine´i kiriku portaali viiluväljal (nn. tümpanonil) o Prantsusmaa, 12. sajand Müstiline Veski o Véselay Madeleine´i kiriku kapiteel. o Prantsusmaa, 12. sajand Keiser Friedrich Barbarossa büsti kujuline relikviaar. Kullatud pronks Kristus Autuni katedraali portaali tümpanonil. o Prantsusmaa, 12. sajand
sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. 14. sajandil ehitati hulk juurdeehitisi. Lõunaküljele praeguse Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga (läänest ida poole liikudes) Püha Barbara kabel torni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning Väike kabel, mis on põhjalööviga ühendatult säilinud tänini. Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega
põhinev neogooti stiilne Jaani kirik koosneb kolmelöövilisest pikihoonest, millega lääneosas liitub telkkiivriga torn, idaosas polügonaalne, eraldi katustatud kooriruum, põhjaosas avar eeskoda ning lõunaosas ruumikas käärkamber. Pikihoonel on basilikaalne ülesehitus, milles kesklööv on külglöövist pisut kõrgem. Nii välis- kui sisearhitektuuris domineerib arhitektuurse vormina gootikalt laenatud teravkaar. Gootika arhitektuursest repertuaarist on pärit ka peaportaali kohal ja põhjaeeskoja seintel paiknevad ümarad roosaknad - vaikimise sümbolid, samuti aknaid kaunistav leekestiilis puust ehisraamistik. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Skulptuurid moodustasid ühtse terviku kirikuhoonega. Ornamentikas olid ka uuendused võrreldes romaani stiiliga: lihtsustatud akantuslehe asemele tulid värsked, looduslähedased taimemotiivid (viinapuuväädid, vaher, tamm). Näiteid: Kõik eelpoolnimetatud suured katedraalid on rikkalikult kaunistatud skulptuuridega, neid võib olla kokku tuhandeid. Nt Reimsi katedraalis 2500 üksikskulptuuri, Chartres`is 1800. * nn Külastusgrupp Reimsi katedraali peaportaali palestikus (Elisabet, Ristija Johannes ema läks külla Neitsi Maarjale, mõlemad lapseootel. Ilusad hingestatud näod) * Bambergi katedraalis Saksamaal ka väga kuulus Külastusgrupi motiiv * Strassburgi katedraalis kiriku ja sünagoogi allegoorilised figuurid * Magdeburgi toomkirikus Saksamaal tarkade ja rumalate neitsite figuurid Gooti aja lõpupoole hakati rohkem valmistama värvilisi puuskulptuure. Nendega kaunistati altareid
ning Niguliste oli ühtlasi kaitsekirikuks. Kiriku uksed olid raskete riivaplkidega suletud ning samuti olid sellesse ehitatud laskeavad ning pelgupaigad. 14.sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Lõunaküljele praeguse Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga Püha Barbara kabel torni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning Väike kabel, mis on põhjalööviga ühendatult säilinud tänini. Arvatakse, et esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13.sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid
Niguliste kirik. Lk 7 3 9 massiivsemate seinamüüridrga läänetorn väga levinud. 1515.aastal kõrgendati torni ja krooniti see hilisgooti telkkatusega10 Torni põhjaküljele püstitati 1342. aastal mainitud Püha Barbaruse kabel, mille kuju pole teada ja selle kõrvale peaportaali ette arvatavasti roidvõlvidega kaetud 2-võlviline Püha Jüri kabel. Otsas külgneb sellega sama sajandi lõpus ehitatud nn. Väike Kabel, mis ühendati põhjalööviga kahe kõrge kaare abil.11 Koos pikihoonega kerkis koori põhjaküljele juba varem rajatud vundamentidele nüüd väike kaheruumiline käärkamber, mis oli kooriga ühepikkune ja laiuselt võrdne põhjalööviga. Selle käärkambri arhitektuurist, niisama kui laekonstruktsioonist kindlaid andmeid ei ole.
Ehitatud gootika algusajastul Oleviste kirik Gooti stiilis sakraalehitised Reimsi katedraal amiensi katedraal varagootika näiteks Pariisis Jumalaema kirik ehk Notre Dame. Chartresi katedraal. Sisenemine läänefasaadilt. Peaportaali kohal on näha roosakent. Sainte Keskaegne sakraalarhitekstuur Eestis - Niguliste, Oleviste, Pühavaimu ja Toompea kirikud.
terviku. Reljeefide lame primitiivne laad jätkab Tallinna dominiiklaste ja Padise kloostrist lähtuvat traditsiooni. Lisaks baasireljeefidele ja kiiriku kaitsepühakutele on piilaritel ka kaks vappi. Ilmselt kuulusid need kiriku patroonidele, kes vahest olid ka uute võlvide ehitamise initsiaatoreiks. Läänepiilari karukujutisega vapp kuulub nõndanimetatud kõnelevate vappide hulka - selle omanikuks oli von Behr. Keskmisel piilaril kahe apostli vahel paikneb von Polli vapp. Torni seinal, peaportaali kohal näeme dolomiidist unikaalset ristikolmikut meenutamas Kristuse ristisurma Kolgatal. Portaali kõrval on tahvel raidkirjaga "Sel aastal on se kirk walmis sanud Petri paewal an 1407", mida on peetud vanimaks säilinud eestlaste kirjutatud tekstiks. rift ja sõnastus osutavad siiski sellele, et tekst pärineb märksa hilisemast ajast kui 15. sajand. Portaali kaare all näeme dolomiidist maagilise tähendusega mehepäid, viinapuuoksa ja tammelehti,
sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15.sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. 14. ja 15. sajand 14. sajandil ehitati hulk juurdeehitisi. Lõunaküljele praeguse Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga Püha Barbara kabeltorni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning Väike kabel, mis on põhjalööviga ühendatud tänapäevani. Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone
Ilmselt kirikut samas mahus ei olnud, kuid mingi kirik seal kindlasti oli. Pole võimalik rekonstrueerida. Kiriku mõõtmed ja ruumivorm ei ole tüüpilised Tallinna 13. s sakraalehitistele, mis olid Vestfaali mõjutustel laiad ja lühikesed kodakirikud. Arhitektuuriliselt läheneb pigem Tallinna 15. s ümberehitatud kirikutele. Põhiplaan sarnaneb Pirita kloostri kiriku (1417 36) ja Mihkli kloostri kiriku põhiplaaniga. Pirita kirikuga ühendab veel peaportaali kujundus ja võlvistik. Ehitusandmete põhjal saab väita, et 14. s lõpus tehti Katariina kiriku juures ehitustöid, allikatest ei selgu, kas ehitati uus kirik või vana ümber. Aita on ürikutes mainitud 1397. al, kas see on identne ürikutes mainituga, ei saa kindlaks teha. Katariina kirik oli 15. s algul ilmselt kodakirik (aknad pikihoone seintes liiga kõrged basiilika jaoks). Roidekatkete järgi võib oletada, et seal oli tähtvõlve (võibolla kooris), pikihoonel
kimppiilareid. Välisarhitektuuris oli massiivse nelitistorni asemel oli sale ja sihvakas torn. Lääne fassaadile olid iseloomulikud kaks torni (kas kiivriga või tömbiotsalised). Kirikute tugipiitadel oli pisikesed peened tornid fiaalid. Iseloomulik oli akende ja portaalide kohal kolmnurkne ehisviil e. vimperg. Fiaalid ja vimpergid olid kaunistatud mugulate e. krabidega. Kõik teravad osad tipnesid ristlillikuga. Need jätsid pitsilise mulje. Palju roosaknaid. Mõnikord oli peaportaali kohal skulptuuride rivi, mida tuntakse kuningate galeriina. · Prantsusmaa gootika sünnimaa Ile-de-France's, mis oli Prantsuse kuningate domeen (kuninga perekonna isiklik valdus). Gootika levis sealt üle kogu Prantsusmaa Euroopasse. 1) Varagootika (1140-1200) Saint Denis abtkonna kirik, mis oli kauaaegne Prantsuse kuningate matusepaik. Alustati Notre-Dame ehitust, mida ehitati etapiviisiliselt. Nurgakivi 1163, esimesena valmis 1182 koorihoone,
löövipealsetel, välisseinteäärsed kaitsekäigud. kaupmeestekirik võlvidepealne kaubaladu madal kuubitaoline läänetorn, lühike ja lai pikihoone, ruudukujuline kooriga kolmelööviline ehitis, kompaktne ja suletud seinapindadega. juurdeehitusi ja tugipiilareid polnud 14. saj: kogudusekirik lisandusid kabelid: 1342 Barbara kabeli esmamainimine, asub torni põhjaküljel (hävitati 16. saj), ~1350 Püstitatakse 2-võlvikulised püha Jüri kabel peaportaali ees ja Matteuse kabel torni lõunaküljel ~1385 Püstitatakse Väike kabel ühendatakse kahe kõrge kaarava abil põhjalööviga 15. saj: Ulatuslikud ümberehitused 1405-1420. Vana koor lammutati, polügonaalse lõpmikuga kolmelööviline kooriruum ehitati vana pikihoone laiune ja selle ümber kujundati Tallinnas täiesti uudne ümbriskäik. Kesklöövi kõrgseinad ja võlvid lauti tunduvalt kõrgemaks. Tornialune võlvik ühendadi kaarava abil pikihoonega, muutes torni kesklöövi nagu
sajandi teisel poolel. Valminud pikihoone on kaetud vööndkaartega varustatud servjoonvõlvidega. Vööndkaari kandvad konsoolid on külglöövides kolmeosalised ning geomeetriliselt lihtsad. Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali. Võimas neljaastmeline peaportaal paikneb lõunaseinas, idast teises travees, ning on rikkalikult profileeritud. Ülejäänud portaalid on üheastmelised, põhjaseina portaalid arvatakse olevat algselt pärinenud lõunaseinast, kus nad asetsesid enne praeguse peaportaali valmimist. Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks. Võimas lääne torn rikkalikes vormides barokk-kiivriga ehitati valmis 1779. aastaks, kirikukellad ja unikaalsed sihverplaadid seati üles 1792-96. Ühe sihverplaadi läbimõõduks oli kolm ja seieri pikkuseks poolteist meetrit. Rauast kellamehhanism kaalus umbes kuussada kilo. Lääneküljel polnud kirikul torni kuni 18
võlvruum ühendati nagu Olevisteski kaare abil pikihoonega, et selle suundruumilist iseloomu koos torni suure lääneaknaga paremini rõhutada. Uus Niguliste on proportsioonidelt ning ruumipildi ühtsuselt Tallinna hilisgootika täiuslikem basiilika. Interjööris valitsevad suured puhtad seinapinnad ja servjoonvõlvide lakooniline lihtsus. Uude, ümberehitatud kirikusse on püsima jäänud mitmeid vanemaid arhitekt. raidehitisi: ümberehitatut torni külgseintes säilinud raidportaalid. Peaportaali ees olevas kabelis säilib omapärane altarinisi raamistus, kujutades baldahhiinitaolist kraidega kaunistatud ehisseina. Lääne ja Põhja-Eesti kirikud: Hilisgooti arhitektuuri areng sellel alal (Narvast Saaremaani) kulges otsestest välismõjudest suhteliselt vaba teed. Ehitusmeistrite pool kasutatud plaanilahendusideed ja raidkunstimotiivid on valdavas osas tuletatud eelnenud perioodil juurdunud eeskujudest. Kirikute põhikarakteris kohtab peaaegu
Kirikutes võis kohata ka maalitud ornamentikat. Gooti kunst Nagu romaani stiil, nõnda oli ka gootika eelkõige sakraalne, s.t. kiriklik kunst. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roiete kasutuselevõtt võimaldas ehitada õhemaid ja kõrgemaid seinu ning ehitada ka rohkem aknaid. Teravkaar on gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Kõige kuulsam Jumalaema kirik Pariisis. Peaportaali kohal kuningate galerii, ümmargune roosaken, kõrvaluksed väiksemad, kaks torni, veesülitid. Tornidel puudub tornikiiver. Amiens´i katedraal, Reimsi katedraal, Kings College Cambridge´is, Jaani kirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik. Kirikutel kasutati ka raiddetaile- ristlillikuid, krabisid. Kirikutele hakatakse ehitama kellatorne (läänetornid). Tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata. VAATA LK 114-115 Gooti ajal oli ka klaasvitraazi õitseaeg. Linnaehituses:
seotuid skultuure: • Enamsti reljeefid kiriku fassaadil (kiriku portaali külgedel; selle kohal viiluväljal, mõnikord Fassaadi ülaosas) • Siseruumis paigutati reljeefid piilatite kapiteelidele ja lääneseinale. Reljeefide ja maalide ülesanne oli jutustada pühakirja kirjaoskamatule rahvale, sellest nimi ka „Vaestepiibel“ Chartres'i katedraali peaportaali skulptuurid. 12.saj. Müstiline veski. Vezelay Madeleine'i kiriku kapiteel. 12.saj. Apostlite teod. Reljeef Vezelay Madeleine'i kiriku portaali viiluväljalt. 12.saj. Kujurid ei pööranud tähelepanu inimese tõelisele kujutamisele, vaid eesmärk oli: • Ilmekas tunnete avaldamiine
imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule. Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi: 1. 13. sajand, nn klassikaline ajajärk, millal valmisid kuulsaimate Prantsusmaa katedraalide (Reims, Chartres, Amiens jt) skulpturaalsed kaunistused, samuti mitmed teosed Saksamaal. Prantsuse 13. sajandi plastikas peetakse kõige kaunimaks Reimsi katedraali portaalidel paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi peaportaali palestiku "Külastusgruppi ". Sageli lõi kiviraidur religioossed tegelased oma kaaskodanike näo järgi, seetõttu näeme gooti skulptuuris eelkõige keskaegset inimest. Selle perioodi plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri ilmestamiseks. 2. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste
haaravad iga väljakule astuja oma embusse. Chiesa di Sant' Andrea al Quirinale - Peafassaad on vaatega Via del Quirinale nagu ka San Carlol. Erinevalt San Carlost on hoone tänavast kaugemal ja ruum väljaspool kirikut on ümbritsetud madala kaardus kandilise seinaga. Kuplti ümbritseb ovaalne silinder ja suured volüüdid. Peaportaali kohal olevat poolringi kujulist verandat hoiavad kaks joonia sammast. Üleveranda küünib Papmhili patrooni heraldika vapp. Francesco Borromini (1599 1667) Itaalia arhitekt ja Bernini rivaal, kes juhatas keerulise ruumipaigutuse ning dünaamiliste põhiplaanidega sisse Rooma hilisbaroki. Üks fantaasiarikkamaid ja uuendusi püüdlevamaid Taalia arhitekte. Tema peamisteks töödeks on Rooma San Carlo alle Quattro Fontane kirik ning Sant' Ivo alle Sapienza ülikoolikirik
Kaarli kirk ehitati eestis haruldase kahe kõrge läänetorniga. Torn täidab enamasti ainult eeskoja ülesannet ja kampaniiliga itaalia krikute puhul on see maaliline märk, millel on ainult kunstiline mõju. Kirikul karniis viilu allosas puudus, katusekarniis liigub horisontaalselt üle torni nurga ning alles seejärel tõuseb diagonaalselt üles, moodustades viilu. Kaarli kirikul on suured ümarkaarsed aknad, mis valgustavad kogu kirikut. Läänefassaadile peaportaali kohale kavandas Hippius suure roosakna. Niisugune aknatüüp oli levinud juba romaani arhitektuuris, kuid eriti armastatuks sai gootikas.roosaken oli patroon Schonerti kingitud ja kujutas lihtsat lilleõit. Roosakna keskele on kell, millel on elektriliselt valgustatud numbrilaud. Kaarli kirikut liigendab mitu rida karniise, mis kulgevad ühtse lindina
Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule. Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi: Gooti skulptuur 13. sajand, nn klassikaline ajajärk, millal valmisid kuulsaimate Prantsusmaa katedraalide (Reims, Chartres, Amiens jt) skulpturaalsed kaunistused, samuti mitmed teosed Saksamaal. Prantsuse 13. sajandi plastikas peetakse kõige kaunimaks Reimsi katedraali portaalidel paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi peaportaali palestiku "Külastusgruppi ". Sageli lõi kiviraidur religioossed tegelased oma kaaskodanike näo järgi, seetõttu näeme gooti skulptuuris eelkõige keskaegset inimset. Selle perioodi plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri ilmestamiseks. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste
ja põhjaseina kõrgete akende lintvuugistikuga raidplaendid. Kodanikesaali lõunaseinas oli kaks seestpoolt suletatavat profatti ehk käimlakambrit kuna põhiliselt kasutati saali pidulikel puhkudel ning teatavasti kaasnes söömingutega ka kõvasti joomist. Raekoja kõige tähtsam ruum oli aga raesaal ehk dornse, mis võrreldes eeskojaga oli veidi madalam ja ametlikum. Kahelöövilise saali võilvide tippe kaunistasid kaks ümarata ornamendiga päiskivi, mille kaudu sai saali tuulutada. Nagu peaportaali uksepealselgi, nii oli ka raekojast raesaali viiva portaali kohal niss, mille algsest sissut pole säilinud mingeid andmeid. Raesaali sisekujundust lähtus eelkõige tema funktsioonist. Keskaegsest sisustusest olid kõige olulisemad pikad nikerdatud pingid. Säilinud on 14. sajandi lõpust ja 15. sajandi algusest pärit pingileenid. Tähtsate vastuvõttude korral kaeti kõrgetele külalistele mõeldud lauad just raesaali, mistõttu oli see ka ainuke köetav ruum raekojas.4 1530
mis matkisid trifooriume ilu pärast. neis inimesed käia ei saanud. Oluline on Lundi toomkirik rootsis, kuna selle alla kuulus ka põhja eesti. Sk(a millel on o peal)ne Romaani kujutav kunst ja tarbekunst Romaani ajastul hakati kirikuid kaunistaa arvukate reljeefidega, paremini on säilunud väijaspool olevad reljeefid. Kuna kirikud on tehtud _ siis ei pääsenud sees olevad reljeefid sedavõrd võimule ja väljaspool olevad näisid paremad välja. Peaportaali kohal kujutati tümpanoni e. viimsepäeva kohut, Jeesus Kristus oli kohtumõistja. Paremini on säilinud mitmed lõuna prantsusmaa Arles'i kiriku reljeefid. Marseilles' lähedal. paar sajandit oli arealaadi kuningriigi pealinn. Seintel võib näha küllaltki head romaani stiilis reljeefi. kohmakad ja anatoomiliselt ebatäpsed, kuid võrreldeskarolingide ajastuga toimus kunstis suur edasiminek. Lihtrahva jaoks on olulised reljeefid, mis kujutavad piibli tegelasi ja
portaali. Romaani portaal on sissepoole ahenev perspektiivportaal. Portaali külgseina nimetatakse palestikuks, kui selle astmetesse on paigutatud väikesed sambad, siis kannab see sammasportaali nime. Sambad jätkuvad silluskaares arhivoltidena, üleminekut palestikust arhivoltidele markeerib talum. Poolsõõrikujulist kaarevälja nimetatakse tümpanoniks, see on kaunistatud reljeefiga. Ka arhivoldid ja palestiku sambad võivad olla kaetud dekoratiivse reljeefiga. Läänefassaadil peaportaali kohal, mõnikord ka põiklöövi uste kohal on ehisraamistikuga roosaken (eriti iseloomulik gootikale). Teised aknad on väikesed, kitsad, ümarkaarelised( võivad olla ka kaheosalised). Romaani kirik on reeglina osa suurest tervikust, kloostrikavatisest. Kloostrihooned olid kavandatud sulushoonestusena, kirikuga olid nad ühendatud ristikäigu abil. Ristikäik kujutas endast võlv- või talalaega galeriitaolist ringteed, mis ümbritses kloostri nelinurkset sisehoovi
elemendiks. Vastandina teravkaarsele peaportaalile oli kangialuse portaal Tallinnas reeglina ümarkaarne ning sageli ka raidkividega ääristatud, kuid nende profiil oli eelnevaga võrreldes väga lihtne. Puhaste raidkividega olid reeglina piiratud ka fassaadil leiduvad kaubaluugi- ja valgusavad ning vahel koguni petiknishid. Peasissekäigu ees asetses elamutel ning ka ühiskondlikel hoonetel tavaliselt nelinurkse platvormi kujuline etik, mis kujutas endast peaportaali ette tõusvat sirget treppi. Mainitud trepp oli sageli väga kõrge, ulatudes kuni 2 meetrini, seega ka väga pikk. Kahel pool treppi paiknesid kivipingid, nende otstesse olid asetatud aga püsti seisvad paeplaadid ehk etikukivid, millega etik oli kaunistatud. Etikukividele olid raiutud omaniku peremärgid ning sageli ka muud kaunistused. Raidkunsti teosteks muutusid etikukivid peamiselt just renessanssperioodil, 16. sajandil.
Sagedamini kujutatud piiblistseenid ja tegelased: a) Vii mne kohtupäev b) Neitsi Maarja Kristuslapse ga (Spoos) c ) Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga (Pietà) d) Kristuse kannatuslood. Skulptuuride paigutuses oli kindel kord ja sise mine loogika. Skulptuurid m o odustasid ühtse terviku kirikuhoone ga. Ornamentikas olid ka uuendused v õrreldes ro maani stiiliga: lihtsustatud akantuslehe ase m ele tulid värsked, looduslähedased taime m otiivid * nn Külastusgrupp Rei msi katedraali peaportaali palestikus * Ba mbergi katedraalis Saksa maal ka väga kuulus Külastusgrupi m otiiv * Strassburgi katedraalis kiriku ja sünagoogi allegoorilised figuurid * Magdeburgi too mkirikus Saksa maal tarkade ja rumalate neitsite figuurid Gooti aja lõpupoole hakati rohke m val mistama värvilisi puuskulptuure. Nendega kaunistati altareid. Kujunesid välja tiibaltarid õhuke kapp, mille tiivad (uksed) kaeti maalide ja/v õi skulptuuridega. Maalikunst
Igatahes mitte aeg. Ja kes on vana gooti altari asemele, mis oli täis toredaid säilmekirste ja pühaduselaekaid, pannud selle raske marmorsarkofaagi inglipeade ja pilvedega, mis Val-de-Gräce'i või Invaliidide hoonest siia näib eksinud olevat? Kes on nii totralt selle kohmaka kivik anakronismi kiilunud Hercanduse meisterdatud karolingliku põranda kivitahvlite vahele? Kas polnud see Louis XIV, kes Louis XIII soovi täitis? Ja kes on pannud külmad valged ruudud aknaraamidesse, kus varem peaportaali roseti ja apsiidi teravkaarte mitmevärvilised klaasid meie isade imetlevaid silmi küt-kestasid? Ja mis ütleks kuueteistkümnenda sajandi koorilaulja selle kollase vaaba kohta, millega meie barbaritest ülempiiskopid oma katedraali üle on määrinud? Tal oleks meelde tulnud, et kollase värviga märkis timukas ara hukkamoistetute maju, ta oleks meelde tuletanud Peht- Bourboni lossi *, mis ka kollaseks oli värvitud Konnetaabli reetmise pärast, ja «nii hea ja
annaabi.ee 
