Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahuolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkulepeid isegi Türgi sultanitega, kes kristlikke maid anastas. Üheks Reformatsiooni põhjuseks oli indulgentside müük. See oli ebaõiglane, et sai end pattudest vabaks osta; pattudest pidi end vabaks lunastama ehk midagi tegema ka selle eest, et vabaks saada. Vaimulikud ja preestrid polnud eeskujuks - ette oli kirjutatud, et nad ei ole jõukad, kuid nemad hakkasid järjest jõukamalt riietuma, sööma ja hakkasid poliitikasse sekkuma mis oli ebaeetiline. Poliitiline killustatus - kirikutel oli vaba voli kõike teha, kuid see poleks tohtinud nii olla. Martin Luther-üks reformatsiooni algatajaid-Saksamaalt. Lutheri meelest polnud
peale surma läks maatükk järgmisele rüütlile. Valitsemine põhines feodaalide suhetel ja truudusel, kirjalikke lepinguid ei sõlmitud. Feodalismi kõige suurim tunnus on katoliiklus. Katoliikluse aluseks on piibel, püha pärimus ja kiriklik traditsioon. Keskajal oli usk üks kõige tähtsamatest asjadest üldse. Ainukesed inimesed, kellel oli lubatud tavainimesele piiblit seletada olid vaimulikud. Keskajal usuti, et kui inimene tahab lahti saada oma pattudest ja pääseda paradiisi, siis tuli pöörduda preestri poole, sest ainult nemad said inimesi pattudest puhastada. Neid, kes olid teisitimõtlejad ning julgesid piiblit omamoodi tõlgendada olid ketserid. Keskaegne inimene uskus, et maapeale elu on vaid lühike viiv enne igavest elu paradiisis ja tal tuli alati surmaks valmis olla. Keskajal oli enesetapp väga suur patt. Feodaaltsivilisatsiooni kõrgkeskajal tekkisid linnad, kuhu kogunesid kaupmehed ja käsitöölised
Armulaud Katoliku kirikus, luteri kirikus ja õigeusu kirikus Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: "See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!" (Luuka 22:19) - põhineb Jeesuse sõnadel Pühal Õhtusöömaajal. Armulaud katoliku kirikus Armulaual vein - Jeesuse veri, Armulaual leib - Jeesuse ihu Toimed: 1. inimhinge üleloomuliku elu suurendamine 2. pattudest puhastamine 3. inimese kurjade kavatsuste nõrgendamine 4. igavese õndsuse pant Ristimine sümboolselt tähendab patu mahapesemist ähtealuseks on pärimuslikud puhastumisrituaalid vettekastmist praktiseerivad vaid õigeusklikud ja baptistid. Teistes kirikutes piserdatakse veega http://www.youtube.com/watch?v=1HGrlCJ5wAo&feature=related
(toomhärrade) kogu. 5. Toomhärra- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. 6. Kardinal- paavsti nõuandja, kellel on õigus valida järgmine paavst. 7. Kuuria- paavsti õukond. 8. Kirikukogu- kõigi piiskoppide nõupidamine. 9. Patt- halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. 10. Pärispatt- Aadama ja Eeva üleastumine Jumala keelust. 11. Puhastustuli- koht, kus surnute hinged puhastuvad pattudest, et taevariiki pääseda. 12. Viimne kohtupäev- päev, mil Kristus mõistab inimeste üle kohut: kes on Jumalale meelepäraselt elanud, pääseb taevariiki, kes on patustanud, läheb põrgusse. 13. Sakrament (nimeta mõni)- püha toiming, mis vahendab inimesele Jumala armu ja toob inimese Jumalale lähemale. Näiteks armulaua sakrament, ristimise sakrament ja leeri sakrament. 14. Ketser- katoliku usust hälbinud kristlane. 15. Inkvisitsioon- katoliku kiriku uurimisorgan ketserite
Kärt Johanna Ojamäe 10A Kokkuvõte Novellid raamatus ,,Dekameron" rääksid peamiselt armastusest, truudusest, petmisest ja teistest pattudest, mis olid sel ajastul eriti taunitavad. Sageli pääses peategelane, kes just kõige rohkem patustas, karistuseta ja mõnikord sai isegi erilise kohtlemise osaliseks või lausa pühaku staatuse. Esimene novell, mille ma lugesin, rääkis mehest, kes oli suli. Ciapperello, see oli ta nimi, ei käinud kunagi kirikus ja elas oma elu vastupidi jumala õpetusele. Arvati, et pärast surma läheb ta otsejoones põrgusse. Ciapperello oli ka väga kaval, kui ta surema hakkas,
paavstide ametisse määramise korras. Paavste hakkasid nüüd ametisse määrama Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad. Nad hakkasid taotlema kirikuvõimu sõltumatust ilmalikust võimust.Nad seisid vastu vaimulike ametite müümisele ja sellele, et vaimulikke nimetavad ametisse ilmalikud valitsejad. Need nõuded sõnastas kõige selgemalt paavst Gregorius VII. Paavst Innocentius III ajal viidi Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. 7 Sakramenti Pattudest pääsemiseks oli kirik teostanud 7 sakramenti, mida igaüks pidi elu jooksul ära täitma. Sinna kuulusid ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine ja preestriks pühitsemine. Ilma tarvilike sakramentideta polnud surmajärgset õndsust loota. Gregorius VII Innocentius III Tänan Kuulamast!
Probleemiaken „Hamlet” Probleemi olemus Põhjused Surve Hamletil isa surma eest kätte maksta 1. Kuninga tapmine oma venna poolt 2. Verepilastus 3. Isa vaim on neetud öösiti uitama ning päeval seni tules paastuma, kui ajaliku elu pattudest on puhtaks saadud Tagajärjed Lahendused 1. Hamlet sai teada tõe isa surma kohta 1. Vaimu mittekuulamine. 2. Ta hakkas kättemaksuplaane hauduma Hamleti võimu laiendamine riigis. 3. Hamleti hullumine Claudiuse kukutamine troonilt. 4. Hamleti võõrastumine ning kaugenemine Hamleti kuningaks hakkamine.
olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. Napolis hakkas ta tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana.Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu Dekameron kirjutas ta aastatel 13491353, mis oli minu arvates väga põnev.Oma teostes räägib ta inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Risto Ruuben
frantsisklased- kerjusmungad, pidid olema vesed ja hankima elatist kerjates generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal gild- kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas hunnid- Sise-Aasiast pärit mongoliidne rahvas, kes 4. sajandil tungisid Ida- ja Kesk- Euroopasse, põhjustades suure rahvasterändamise indulgentsid- patukustutuskirjad; väideti, et neid ostes saab patune inimene osa Jumala armust ja vabaneb nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattudest kaheväljasüsteem- põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvati täis umbes pool põllupinnast ja teine poole jäeti kesana puhkama
rasvumisega. Ta suri Cerdaldos 21. detsembril 1375. Looming Boccaccio loominguline tegevus algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" ('kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353. Eesti keeles on ilmunud ka Boccaccio romaan "Madonna Fiammetta eleegia" (tõlkinud Lauri Pilter, 2014). Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Boccaccio (film 1920) "Boccaccio", tuntud ka kui "Boccaccio armuööd" (Boccaccios Liebesnächte) on 1920
• Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. • Novelližanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Giovanni Boccaccio. 16. juuni 1313 – 21. detsember 1375 Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameroni" ("Decamerone"; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 1349– 1353. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust. Tuntuid novellimeistrid • August Gailit • Nikolai Gogol • Franz Kafka • August Mälk • Edgar Allan Poe • Anton Tšehhov • Friedebert Tuglas • Peet Vallak • Arvo Valton Hümn • on antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. • 19. sajandil hakati hümnideks nimetama pidulikke laule,
Tähtis roll oli kloostritel, millest said omamoodi kultuurikeskused. Munkade kaudu kandus antiikajast nii mõndagi edasi (näiteks näidend), koostati ka pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest. 3. Boccaccio 'Dekameron'. Teose üldiseloomustus. Milline on sisu? Tähtsus. Boccaccio peateos on 'Dekameron' (raamjutustus, mis koosneb sajast novellist). Kümnel päeval räägiti kümme lugu, kokku 100 lugu. Põhiteemaks on armastus ja erootika, räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, pilkab rumalust ja liiderlikkust, ülistab armastust ja elurõõmu. 4.Novelli mõiste. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt ehk ootamatu lõpp. 5. Kolme keskaja eepose pealkiri ja millest seal kirjutati. Vene eepos: ''Lugu Igori sõjaretkest''. Eepos räägib noore valitseja Igori sõjaretkest, kaotusest ja põgenemisest. Prantsuse rahvaeepos: ,,Rolandi laul''
Oru Pearu oli täielikult Andrese vastand. Ta oli salakavalik ja riukalik ning enese arust oskas ,,rehnutti" mitme eest pidada. Armastas alkoholi ja laaberdamist ning samuti tüli norimist. Ta ässitas isegi enese pojad naabrite vastu. Vahel siiski tundub, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahlikult nõus vaenlasega ära leppima. Hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Pearu kujutab enda tegelaskujuna tõelist eestlast, kes on ainult enese heaolu peal väljas. Andrese ja Pearu erinevused põhjustavad nende vahel palju tüli norimisi ja kohtus käimisi. Seal käidi tegelikult ainult pisiasjade pärast. Kord oli asi maa piiride panekus, kord selles, et kellegi rukis oli ära rikutud. Kohtus käisid mõlemad mehed ainult enda õigust taga nõudmas. Andres püüab seda teha tõega, Pearu aga valega. Kahjuks saab Andres varsti aru, et
keelsetest töödest Teine ainus suurtöö oli Corbaccio Boccaccio parandas Decameroni 13701371 aastatel See käsikiri on säilinud tänaseni. Tema viimased eluaastad olid haigustest vaevatud Ta suri Cerdaldos 21 detsembril, 1375. Looming Algas 1330. aastate keskpaiku Kirjutas luulet kui ka proosat Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353 Millest räägivad tema novellid? Inimeste pattudest Nõrkustest Ülistades armastust Imetleb teravat mõistust Pilkab rumalust Jumalasulaste liiderlikkusest Ükski novell ei räägi otseslt Ühiskondlikest teemadest Poliitikast Religioonist Filosoofilistest teemadest "Dekameron" 1348. aastal, suure katkuepideemia ajal on ühte Firenze lähedasse villasse varjunud rühm inimesi 7neidu ja 3noormeest Igaüks räägib päevas 1novelli Päevas jutustatakse kokku 10novelli Tuuakse inimeste pahesi ja ka häid jooni esile Õpetlikud lood Pildid
oli tema muusa. Ühe jalaga keskajas, teisega renessanssis. 2) Francesco Petrarca - Kuulsaim sonetti looja. Tema muusaks oli Laura, luule oli väga avatud ja emotsionaalne. Täielikult renessanssis. Meie aja kuulsaim soneti valmistaja on Marie Under. Elas Prantsusmaal. 3) Giovanni Boccaccio - Novell "Dekameron". 100lugu. 7noormeest ja 3neidu. Loos räägitakse 10päeva jooksul erinevaid lugusi. Novelli kui kirjanduszanri rajaja. Novellid räägivad igapäevastest asjadest nagu nt. Inimeste pattudest ja nõrkustest ja ülistab armastust ja elurõõmu. Teosed ei puuduta poliitikat ega religiooni. 4) Miguel de Cervantes - "Don Quijote". Hispaania poeet, romaani-ja näitekirjanik. Põhineb rüütliromaanil. Don Quijoteil on muusa, keda ei manita koradgi teoses kui relistliku inimest. Tal on paariline Sancho Panza. Üksteise vastandid.
Wildeil soovitati vanglasse minnes enda mina unustada, kuid ta ei saanud ega tahtnud sellist asja kuidagi teha. Vanglas olles avastas ta end rohkem kui kunagi varem, ta ei kahetsenud ühtegi hetke kus ta oli elanud selleks, et lõbutseda. Wilde arutleb ka pikalt Jumala üle, kuid leiab, et Jumalal pole mingit pistmist tema vanglasse sattumisega, ta leiab, et Jumal on kõige individiualistlikum artist, kes armastas kõige rohkem ignorante. ,,Need kes päästeti pattudest, on lihtsalt päästetud nende elu ilusamaidest hetkedest." Wilde loodab elada nii kaua, et teda jäädaks mäletama kui meest, kelle elu juhtis tema loomingulisus. Wilde tahab leida ainult rahu ja sisemist tasakaalu, vähem tormilist süda ja sõbralikkumat tuju. Ta mõistab, et ühiskond teda enam vastu ei võta, jääb ainult loodus oma peidupaikade ja müstilisesuga, kividega mille taha peituda ja tähistaevas mille all magada, ilma, et keegi tuleks segama.
inimestel on vaja uskuda midagi püha. Usundis on olemas olnud kogu aeg ja jäävad alles ka edaspidi, vähemalt nii kaua kui inimesi maakeral leidub. Hetkel pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel puuduksid religioossed uskumused või kombed. Usk mõjutab maailmapoliitikat, kultuuri ja kombeid. Religioossetest teksitdest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Meie ühiskond just välja kujunenud selle põhjal. Usun, et usk mingil määral puhastab meid pattudest ja aitab meid elus. Kui tänapäeval keegi ütleb, et ta on usklik, siis inimesed vaatavad teda natuke teistmoodi. Kõik püüavad mõelda ja käituda ,,teistmoodi", olla mingil viisil erinev. Kardetakse seda, mis teised inimesed arvavad. Minu meelest suhtuvad paljud eestlased negatiivselt usklikesse. Näiteks, kui mõni võtab neid omale usul põhineva maailmavaate jms. Iga religioon eeldab õiget arusaamist kõigi asjade ja olukordade suhtes
Nende läheduses kohtab ta Sibyli venda Jamesi, kes arvab Doriani ära tundvat ja üritab teda tappa. Dorian aga pääseb, väites, et nii noore mehena ei saanud ta kaheksateist aastat tagasi Jamesi õega kihlatud olla. Viimaks otsustab Dorian taas kõlbelist elu elama hakata. Ta kohtas üht maatüdrukut kelle ta tahtmatult endasse armuma pani, ning jättis neiu maha sooviga, et ta ei saaks Doriani pärast haiget. Dorian lootis, et head tehes muutub maal paremaks, et ta saab oma pattudest kahetsusega lahti. Portree aga vananes sellegi poolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ning lööb noa lõuendisse. Kui teenijad tuppa sisse murdsid, olles kuulnud karjatust, leidsid nad seinalt eest täpselt sellise pildi, nagu Basil oli ammu aega tagasi maalinud, ja põrandal lebas tundmatuseni moondunud laip. Hiljem tunti Doriani laip ainult tänu tema sõrmuste järgi ära.
peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on teoses kui külameeste kohtumispaigana, kus käib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Kõrtsis joodi , istuti ja räägiti ilmast ja maast. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt ,Lambasihver ,Juss ,Mari ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Peategelasi oli kaks , kelle vahel käis vaidlemine ja sõdimine.
Poeemist sai meeliszanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puskin, Lermontov) SONETT 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". GIOVANNI BOCCACCIO (13131375) Peetakse uue zanri, novelli, rajajaks. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Tuntuim teos "Dekameron". Dekameroni sisust: Novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest tütarlapsest, kes on Firenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse lossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks
ristiusu levitamiseks, pidasid mõlemad pooled ristiusu vastuvõtmist alistumise märgiks. Eestlase jaoks lõppes see sõda kaotusega. Kuid mis põhjustas eeslaste lüüa saamist võõrvägede käest? Esiteks oli ristisõdijatel katoliku kiriku toetus, kuna sõja eesmärgiks oli ristiusu levitamine. Paavst lubas sõdimise eest anda andeks kõik patud. Näiteks kui mõni inimene oli saanud hakkama mõne kuriteoga, siis saadeti ta sõtta ning selle eest pidi ta oma pattudest vabaks saama. Paljud astusid ka rüütlite ridadesse, et sel viisil kiiresti rikastuda. Allutanud enda alla maad, võeti sealt kaasa suured rikkused. Samuti oli katoliku kirik tol ajal Lääne- Euroopa tähtsaim poliitiline jõud. Kui tänapäeval valitseb riiki kuningas või parlament, siis tol ajal oli suurim võim paavsti käes. Kõige selle tagajärjeks oli Baltimaade ristiusustamine. Paganad alistati siis kas rahumeelselt või vägivaldselt
kirjutatakse alguses mitu päeva lühidalt ning lõpuks viimased päevad täpselt) seitsmest naisest ja kolmest mehest pärineb aga sellest ajast. Töö oli suuremalt osalt 1352. Aastaks valmis ja see oli Bocaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimaseid Itaalia keelseid töid. Teine ainus suurtöö oli ,,Corbaccio". Boccaccio parandas ,,Dekameroni ,,1370- 1371 aastatel. See käsikiri on säilinud tänaseni. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ning silmakirjalikust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest: armuihast, armukadedustest, abielurikkumistest jms. Eesti keele on tõlgitud ,,Dekameron" Johannes Semperi poolt, teos on ilmunud aastal 1957, 1993 ja 2004. Giovanni Boccaccio ütlused:
piisavalt suur põhjus kõigi poolt tunnustatud isiku jaoks, kes soovib laiendada oma võimu ning leida võimalikult palju pooldajaid? On olemas fakt, et lihtrahvas kannatas kiriku ja paavsti mõju all rohkem kui keegi teine. Sisimas nad võib-olla isegi kartsid kirikut. Kõikvõimalikud ähvardused katoliku kiriku poolt panid inimesi kartma Jumalat, seega ka kirikut ennast, kuna just kirik oli ainuke võimalus Jumalaga suhtlemiseks, nn. vahelüli, mis kandis edasi Jumala sõna. Pattudest pääsemiseks oli kirik teostanud 7 sakramenti, mida igaüks pidi elu jooksul ära täitma. Sinna kuulusid ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine ja preestriks pühitsemine. Piisavalt palju tegevust terveks eluks. Sünnist surmani ning nii kogu aeg. Neid aga, kes kirikule kuuletuda ei soovinud või kaldusid kõrvale kristlikust õpetusest, ootas karm karistus, mida tol ajal nimetati inkvisitsiooniks. Ketserid protesteerisid eelkõige kiriku
2015 Ühiskonnanormid ja väärikus “Idioodis” Fjodor Dostojevski on vaieldamatult üks 19.sajandi suurimaid vene kirjanikke. Ta märkas ja analüüsis vene ühiskonda vägagi avameelselt ja kartmaltult, lahates ka selle tumedaid külgi, kuid ei kaotanud kunagi usku Venemaa jumalikku äravalitusse: Dostojevski uskus, et just Venemaa päästab ülejäänud maailma pattudest ja häbist. “Idioot”, nagu ka Dostojevski teised 1860. aastatel ilmunud teosed, kannab endas kirjaniku eriti tugevat ja siiani inimesi kõnetavat filosoofiat. Teose peategelane vürst Lev Nikolajevitš Mõškin on kõikide Dostojevskile tähtsate vooruste kehastus. Ta on siiras, abivalmis, avatud, tagasihoidlik (nagu ka vürsti nimi Mõškin viitab hiirekesele) ja tõstab teiste heaolu alati enda oma ette. Tollane vene ühiskond oli üles ehitatud
piinav, ning masendust tekitav. Inimesed üritavad paaniliselt pääseda, sellest põhjatust august. Kõik pürgivad kuskile kõrgemale, nad lausa paluvad põlvili kuradit ennast, et ta neile halastaks, kuid asjata. Põrgu on koht, kust välja ei pääse. Seega, see koht väärib enda nime täielikult. Põrgu on nagu uue elu algus, kus inimesele antakse võimalus pöörata uus lehekülg, oma pattudest jagu saada, ning lõpuks leida meelerahu, ning asuda elama uude ühiskonda. Seal õpetatakse juba vana tõde, et meie elu olemus on meie mõtte tulemus. Koostöös teiste inimestega leitakse armastus enda ja teiste vastu, sest kuidas saaks armastada teisi, kui puudub armastus iseenda vastu? Selge on see, et põrgust ei pääse keegi, ning me kõik peame oma patud lunastama mingil ajahetkel. Tublimatel põrguelanikel avaneb võimalus minna lõputusse
Kristlik usk ehk ristiusk sa alguse Vana-Rooma impeeriumist. Selle aluseks oli Jeesus, kes hakkas seda levitama mööda Juudamaad. Talle tulid appi ka 12 jüngrit, kes aitasid tal usku levitada. Lõpuks ei meeldinud Jeesuse tegutsemine Rooma valitsusele, sest arvati, et ta õhutab juutide ülestõusu. Ta mõisteti surma läbi risti löömise ja ta sõbrad matsid ta maha. Seejärel ärkas ta ellu, ning läks jüngrite silme all taevasse. Ta lubas, et need, kes Jumalasse usuvad, saavad vabaks oma pattudest. Mina mõistan seda kui üht põhilist põhjust, miks inimesed Jeesust usuvad. Kokkuvõtteks ütlen, et seda referaati tehes sain päris palju targemaks ristiusu koha pealt. Usk on usk, ning minul ei ole selle vastu midagi, kui usuvad. Mind see referaat kahjuks ei inspireerinud Jumalat hakata uskuma. Mina usun endasse ja tean, et inimene arenes välja ahvist. Usun evolutsiooni ja ei mõista põhjust, miks peab usu pärast sõdima. Piibel ja kristlik kirjandus
pärast. Ta hakkas otse risti vastupidi enda iseloomule, sõbralikult võlga tagasi nõudma. Mõne ajapärast ta haigestus surmasse tõppe ja oli nüüd vendade hoole all. Kahel vennal aga tekkis mure, kuhu panna Ciappelletto pärast surma, sest arvatavasti pole ükski kirik nõus seda petturit, kes kunagi pole kirikus käinud, matma. Haige ise aga palus enda juurde toimetada munga. Nii tehtigi, kuigi ei oodatud mingit tulemust. Kuulates Ciappelletto pihtimusi tema pattudest( valetades jättis ta mulje, et suurim pattudest oli see,kudias ta kunagi oma ema sõimas. Ülejäänud nt nagu liigne söömine paastu ajal jne), hakkas munk arvama et see inimene on väga pühalik. Kui Ciappelletto suri kuulutati ta pühakuks( San Ciappellito) ja ta maeti kloostrisse, kust oli pärit munk. II novell: Pariisis elas kaks kaupmeest, kellest üks oli kristlane nimega Jeannot ja teine juut nimega Abraham
Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale.
Boccaccio parandas Decameroni 13701371 aastatel. See käsikiri on säilinud tänaseni. Tema viimased eluaastad olid haigustest vaevatud. Suuremalt osalt tema rasvumisega seotud ja ta suri Cerdaldos 21 detsembril, 1375. LOOMING Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Eesti keelde tõlkis "Dekameroni" Johannes Semper, teos on ilmunud 1957
· draama Hiline keskaeg e. Renessanss 16. saj Ristiusu ja kiriku tegevvõim · Võeti üle ladina keel · Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jumala asemik · Kõige rangem karistus oli kiriku vande alla panek · Memento mori- pea meeles, et sa sured · Maapealne elu on ettevalmistus igaveseks eluks · Selge käsitlus taevast ja põrgust · Pattudest lunastas A) kirikule meelepärane elu B) klooster C) kerjusmunk D) osavõtt ristiretkedest E) indulgents(patukahetsuskiri) · Tähtis on inimese hing · Keha on patune · Patt (üleastumine piiridest) · Kunst ei pööra tähelepanu inimese välimusele · Kiriku müüdid(pühakud) · Inkvisitsioon( katoliku kiriku kohtu- ja politseiorgan, võitles ketserluse vastu(tulesurm kuni 19
Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Andresel head omadused olid ,et ta ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui seda tegi Pearu. Ta soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd. Ta suutis andestada ka Pearule
·,,Tõde ja õigus I" A. H. Tammsaare 1.Iseloomusta Andrest noorena (lootused, tulevikuplaanid, kordaminekud)! Noorena oli Andres nagu ikka tol ajastul elanud noored töökad talunikud. Pärisorjusejärgsel ajastul alustasid noored iseseisvat elu ning tahtsid oma perele kõike kõige paremat. Selleks võeti tihti suured laenukoormad kanda ning sageli ei vabanetud sellest oma elupäevade lõppu. Kui Andres oli omale talu soetanud, hakkas ta kohe kasumi teenimiseks seda parendama. Algselt lootis Andres mõne aastaga põllud piisavalt kuivaks saada, et need hakkaksid loomi kandma. Andres oli vägagi heasüdamlik ja soovis oma perele pakkuda parimat elu, tehes selleks sageli suuri ohverdusi, unustades iseenda vajadused. Tema tulevikuplaanideks olid põldude kvaliteedi tõstmine, kaevates selleks kuivenduskraave, ning remontida oma talu ja tehes erinevaid laiendustöid, kuna ta ...
omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Pearu Murakas - on kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel raamatut lugedes tundus küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Põhiprobleemid,sündmustik ja toimumispaik Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine
kuritegusid. Ausast ja seadusekuulekast don Jose Lizarrabengoast oli järel vaid must südametunnistus ning hilisem kahetsus oma väärtegude pärast. Neiu nimel toodud suured ohvrid aga ei kindlustanud mehele õnnelikku lõppu: Carmen armus uuesti ning meeleheitehoos tappis Jose oma armastatu. Enne Carmeni tapmist käis Jose kirikuõpetaja juures ning palus tal ühe mustlashinge eest palvetada- mees polnud hoolimata pattudest ja kahetsusväärsest elust Jumalast lõplikult lahti öelnud. Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk, nii oli ka Jose tulvil meeletut armastust ning lõpmatut usku oma armastusse ja armastatusse. Merimee teos ,,Carmen" on romantiline jutustus, milles külluslikult eksootilisust, pimedat armastust ning traagikat.
Peamiselt olid need selleks väljaõpetatud orjad, sõjavangid või süüdimõistetud kurjategijad Hunnid- Aasia rändrahvas, kes tungis 4. Sajandil Euroopasse ning põhjustas suure rahvasterändamise Jeesus Kristus- juudi soost rändjutlustaja Palestiinas 1.saj eKr. Tema pooldajad hakkasid Jeesust pidama vanas testamendis ettekuulutatud messiaseks ja Jumala pojaks, kes oma ristisurmaga on inimkonna pattudest lunastanud Kapitooliumi küngas- üks Rooma linna seitsmest künkast, mis oli Vana-Rooma usuline ja poliitiline keskus Kartaago-9.saj eKr foiniiklaste rajatud linnriik Aafrika põhjarannikul Klient- vaene kodanik, patrooni kaitsealune Vana-Roomas Konsul- Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik, kes juhtis sõjaväge ja juhatas senati koosolekuid Kollegiaalne- igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest
Kuna maarahva jaoks oli Kurat rohkem hingelähedasem ja vanal ajal oli halbu sündmusi rohkem, siis võime sellest järeldada, et just sellepärast on tänapäeval rohkem jutte Kuradist ja tema tempudest. Fr. Tuglase teosest ,,Poeet ja idioot" võime välja lugeda niivõrd palju iseloomulikke jooni Kuradi kohta. Näiteks puuduvad Kuradil piirjooned, ta on vaenu ja vale isa, tema nime kasutatakse kõige närusematest pattudest vabastamiseks, samas on ta salliv ja heatahtlik ning alistub nõrkusele, toetab ja kaitseb. Jumala tunnusmärke leiame kogu teosest aga väheseid. Näiteks on Jumalat kirjeldatud kui selgete piiridega, egoistlikku ning idealiseeritud meest. Pärast maailma loomist jäi Jumal magama, aga Kurat elab siiani ja teeb oma pahategusid. Kuradi ja Jumala vastastikustest suhetest on loodud erinevaid lugusid. Enamasti on tegu
Juhtimatud aistingud võivad viia tegudeni, mida tegelikult teha ei taheta või hiljem kahetsetakse. Teod omakorda viivad tunneteni, mida tunda ei taheta või ei suudeta. Ilmselt võib süükoormaga suremine olla lihtsam kui sellega elamine. Teiste inimeste keskel elades saadakse pidevalt neilt tagasisidet, mis on hästi, mis halvasti ja need hinnangud mõjutavad suuresti arvamust enese suhtes. Kui kaaslased ka ei tea tehtud pattudest, siis tegija ise teab ikkagi ja peab selle teadmisega elada suutma. Usun, et enamus meist tahab sisimas olla hea inimene ja teistele meeldida. Tekib suur hirm, enesesüüdistused ja pinge veendumusest, et ollakse halb inimene ja lähikondlased ei armasta sellist inimest. Iseenda eest ei saa põgeneda. Inimese mõtted ja tunded on alati temaga ning nendega peab suutma elada. Mulle tundub, et õnnelikud on inimesed, kelle kuriteod tulevad välja ning kes saavad teenitud karistuse.
reisidel. Suurt huvi tunti just eelkõige Baltimaade vastu, sest asukoht oli soodne kauplemiseks Vene vürstiriikidega. Lisaks Saksa kaupmeestele olid tegutsemisvalmis ka Taani kaupmehed, roostlased ning kirikutegelased. Innocentius III saatis Saksimaa ja Vestfaali kristlastele teate, milles ta kutsus neid alustama ristisõda Liivimaa paganate vastu, et kaitsta katoliku kirikut Liivimaal. Ta lubas ristisõtta minejatele vabastust pattudest. Muuhulgas kirjeldas ta ka liivlaste kombeid, kes "austavad mõistmatuid loomi, haljendavaid puid, selget vett, rohelisi taimi ja ebapuhtaid vaime. 12. sajandi lõpuks olid Euroopas paganateks jäänud vaid Soome ja Baltikumi rahvad ning seetõttu oli nende sunniviisiline ristimine ka peaaegu paratamatu. 1199. aastal nimetati aga uueks Liivimaa piiskopiks Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa-retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1202.
abikaasadest ja naiivsetest armukestest on alati rahvale huvi pakkunud. Suletud novell sündmustiku arenedes põnevuse üha kasvab, kuni jõuab ootamatu ja üllatusliku lõpplahenduseni (puänt). avatud novell mis ei pruugi lõppeda puändiga. Novell (itaalia keeles novella ´uudis´), lühijutt: tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Novelli lõpus on tavaliselt üllatav pööre (püänt).Boccaccio- räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. 7. Commedia dell´arte ehk maskiteater ehk itaalia komöödia.Lavale astusid uut tüüpi näitlejad, kes olid
tuntum teos. Kitsamast vaatenurgast on ta ühtlasi itaalia kirjanduse (ja kirjakeele) vundament ning keskaegse teoloogia kõige eredam kirjanduslik illustratsioon. Giovanni Boccaccio Sündis Toscanas, kasvas üles Firenzes. Kolis Napolisse. Ta määrati panka õpipoisiks. Talle pangandus ei meeldinud ja läks õppima õigusteadust. Decameroni kirjutamist alustas 1349. aastal. Ta räägin oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja rõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Räägib armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Francesco Petrarca oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, teadlane. Õppis koolis õigusteadust. Huvitus teiste kirjanike loomingust. Asus elama mägikülla, kus haris end ja tegeles luuleloominguga
mahajäänud varale ei tohtinud nad tagasi vaadata. Loti naine aga tundus puudust varast ning vaatas siiski tagasi, ning muutus siis soolasambaks. 9. Mida tähendab "kuldvasikas" ja kes ning miks selle tegid? - Kuldvasikas on ebajumal. Selle valmistas rahvas, kuna ei teadnud, mis Moosesega juhtunud. 10. Seleta lahti sõnapaar "kadunud lammas" (LK 370) - 100st lambast läheb üks ära, ent omanik läheb ja otsib ta üles ja on rõõmus et ta leidis. samamoodi on taevas, et pattudest tagasi pöördunud patusest on rohkem rõõmu kui sellest kes pole kunagi olnud eksiteel. 1. Kes ja millal ning kus tõi rahva ette Meie Isa palve? - Jeesus tõi rahvale Meie Isa palve, kui ta mägedes jutlustas (mäejutlus). 2. Kaini ja Aabeli lugu - Kain-Aabel olid Aadama-Eeva pojad. Kain ohverdas Jumalale vilja ja Aabel karja. Kaini ohvrit Jumal ei tahtnud, kuna ohvrisuits temani ei ulatanud, samas kui Aabeli suits ulatus.
2-armupatused 3-vihapidajad(sumpasid soos ja külma vihma sadas) 4-rahaahned ja pillajad(lükkavad raskeid asju) 5-laisad,tigedad ja raevukas(võitlevad üksteisega) 6-ketserid ja türannid(leegitsevas hauakambris kinni) 7-tapjad,vägivallatsejad,suitsiidesed(keeva vere jões) 8-altkäemaksuvõtjad,võltsijad,vargad(peaalaspidi kukuvad) 9-reeturid(jää sees kinni) viimane ring on kuradi lõugade vahel Puhastustuli: hing pääses pattudest mäest üles kõndides,mäetipus oli puhastustuli,sealt jõuti maisesse paradiisi 9 taevast on pärast puhastustuld,millest viimane on Taevane Paradiis 7 surmapattu: ahnus,kadedus,viha,uhkus,laiskus,kitsidus,liiderlikkus ''Teravmeelne hidalgodon Quijote La Manchast'' 1605-1615 Hispaaniast,aadlik don Quijote- naiivne, abivalmis,sirgejooneline,sihikindel,lahinguvalmis, võime ohverdada end ideaali nimed,kõrged ideaalid,käskiv,jäärapäine.
Lydia siis solvub et mees kahtlustab teda selliste tegudega ja lubab et enam ei kahtlusta teda kunagi. 10. novell Kuningas jutustas ühte lugu kahest noormehest kes olid armunud ühte naise. Meuccio ja Tingoccio olid head sõbrad. Meuccio oli lapse saanud ja lapse emaks oli Mita. Mita hiljem armus Tingocciosse ja vastupidi. Tingoccios teeb patu ja magab oma ristilapse emaga ja hiljem sureb haigusesse. Kolm päeva hiljem tuleb ta tagasi elavate maailmasse ja räägib Meuccioga oma pattudest. Andestavad üksteisele oma teod ja Kuningas lõpetab oma loo. Ta kroonib Kuningannaks Lauretta. Lauretta lasi Filomenal laulda. Hiljem nad sõid ära ja läksid laiali. 2. Mida saad teada elu-olu ja inimeste kohta 15. sajandi Itaalias? Oli keskaeg, kus olid kuningad, müürsepad, kudujad jt ametid. Toimus palju petlusi ja armatsut, nii naiste kui ka meeste poolt. Oli ka vaesus. 3. Kõik 10 novelli jutustavad üsna sarnastest probleemidest, nimeta, mis on
(Jehoova, maailma looja), Jumal-poeg (Jeesus Kristus), Püha Vaim 2) monoteism: usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse 3) patt: Kristlased usuvad, et kõik inimesed on oma olemuselt patused 4) pärispatt: Patus, mille kõigi inimeste nimel sooritasid Aadam ja Eeva, süües paradiisiaias 5) lunastus: Jeesus Kristus, surres ristil, oli ülim ohver, kes lunastas kõik inimesed kõigist nende pattudest. Kristus on nende lunastaja. 6) igavene elu: see, kes usub Kristuse kuulutusse ning võtab vastu tema õpetuse pärib igavese elu. 7) Paradiis: Kristlased usuvad, et igavene elu on paradiis 8) Põrgu: Põrgu on usundeis igavene kannatusseisund või ka paik, kus hukkamõistetud hinged viibivad pärast surma. 9) Jeesuse õpetuse põhijooned: see, mida Jeesus on rääkinud eetikast, käitumisest, elamisest. Kuldreegel -
Põhja- ja Ida Euroopas. b) Paavst Innocentius III ajal (1198 1216), kelle valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke, kuulutati IV ristisõja (1202 1204) kõrval välja ristisõda ka Läänemere idaranniku paganate vastu: Innocentius III saatis 1199 Saksimaa ja Vestfaali kristlastele bulla (e paavsti läkituse), milles kutsus neid alustama ristisõda, et kaitsta katoliku kirikut Liivimaal ning lubades ristisõjaga liitujad vabastada pattudest. Muuhulgas kirjeldas ta bullas ka liivlaste kombeid, kes "austavad mõistmatuid loomi, haljendavaid puid, selget vett, rohelisi taimi ja ebapuhtaid vaime". c) Balti ristisõja nime all tuntakse sõda eestlaste, läti- ja leedu hõimude kristianiseerimiseks (ristiusustamiseks) ja nende alade vallutamiseks 12. 13.saj saksa ja taani ristisõdijate poolt. 3. Henriku "Liivimaa kroonika"
Maailma pidasid nad olemuselt paheliseks. Maailma loojat, Vana Testamendi Jumalat samastasid nad kurja jumaluse Demiurgi ehk Saatanaga. Katarid ei tunnistanud kiriku õpetust pühast kolmainsusest ning kaldusid uskuma, et Jeesus oli vaimolend, kes tuli inimesi juhtima jumala poole. Jeesuse inimlikku olemust nad ei uskunud, sest nende õpetuse järgi on kõik materiaalsed objektid patu kütkeis. Katarid uskusid hingede taassündi; pääsemise teeks pidasid nad vaga ja kasinat elu ning pattudest hoidumist. Katarite juhid, kes püüdsid elada läbinisti puhast elu, nimetasid end täiuslikeks, headeks inimesteks või headeks kristlasteks; koguduse lihtliikmetelt nõuti kuulekust, kuid doktriini sügavama olemusega neid ei tutvustatud. 6 Arvati, et nende pääsemiseks taevariiki on piisav täiuslike poolt läbi viidav puhastus pattudest ja sidemest maise ilmaga. Seda puhastust ehk lohutust (consolamentum)
2)Võidmine toimetatakse vahetult ristimise järel. Preester teeb ristimärke ristitule, kes saab sellega püha vaimu anni pitseri. 3)Armulaud on tähtsaim sakrament, kirikuelu kese. Preestri õnnistades armulaua elemente usutakse leiva ja veini muutma Kristuse ihuks ja vereks. Armulauast võivad osa saada ka väikesed lapsed, kes on saanud ristimise ja võidmise sakramendid. 4) Piht ehk patutunnistus toimub enne armulauale minekut preestri ees, kes mõistab pattudest lahti. 5)Preestriks pühitsemine tähtis sakrament sest preesteri enda peamiseks ülesandeks oli sakramentide jagamine piiskopi poolt määratud ulatuses. 6)Abielusakramendiga vahendatakse abielupaarile pühitsevat abielu kooselu jaoks. Laulatuse pidulikum osa on kroonimine. See sümboliseerib piibellikku tähenduse järgi tasu vagaduse ja ustavuse eest. Piiskopid ei tohi abielus olla, kuid preestritel on õigus abielluda õigeusklikuga enne preestriks pühitsemist
aru, ning armastas peeglisse vaatamist edas. Loo puänt, üllatav pööre: Novell oli lühike ning konkreetne, otsest pingestumist väga ei olnudki, võibolla ainult siis kui Ciesca onu oli talle öelnud, et ta peeglisse ei vaataks. Siis arvasin, et äkki tuleb ootamatu lõpplahendus ning Ciesca ikkagi muutub ja saab asjadest aru, kuid ei. Ciesca jäi elulõpuni ülbeks ja upsakaks. Kõikide novellide kokkuvõte ning minu arvamus: Enam-vähem kõik need novellid räägivad pattudest ja kuidas nendesse suhtutakse.Autor on kirjeldanud selle aja elu kui elu, mis on täis patte ja pettusi, mis mitte alati ei saa karistatud.Ka mungad ja nunnad ei ole alati süütud jumalateenrid, vaid ka nendel on patte.Kuigi arvatakse, et nemad on kõige süütumad ja alandlikumad, jumalasulased on just nemad need kõige suuremad patustajad.See pani mind mõtlema, et kui valelik, liiderlik ja petlik maailm olla võib.Võib-olla tahtiski autor tutvustada meile elu mitte nii ilusat poolt
Faktid Jeesus Kristus nimetas ennast tõeliseks viinapuuks. Vein kuulub armulaua koosseisu. Katoliku kiriku õpetuse järgi muutuvad armulaualeib ja -vein preestri pühitsuse tulemusena vastavalt Jeesuse ihuks ja vereks ning seda muundumist nimetatakse transsubstantsiooniks. Armulaua sakrament esineb paljudes kristlikes kirikutes, sealhulgas luteri ja õigeusu kirikus. Kristlastele on nii saadud inimvere joomine kohustuslik. See arvatakse puhastavat pattudest ja tagavat igavese õndsuse. Islam keelab alkohoolsed joogid, sealhulgas veinid. Ometi on muhameedlikud riigid Türgi ja Iraan maailma 10 suurima viinamarjakasvataja hulgas. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Viinamari http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/viinamari.h tm http://ak.rapina.ee/jaan/viinamarjad/est/kasvuhoone.htm https://www.google.ee/search?q=%D0%B2%D0%B8% D0%BD%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D0%B4&espv=
Need kes teenivad Jumalat ja ei patusta, saavad õndsaks ning pääsevad taevariiki (paradiisi). Jumala vaenlaseks on Saatan (langenud ingel Lucifer), kes püüab inimesi patustama meelitada. Katoliku kirik fikseeris seitse surmapattu (kõrkus, ahnus, iharus, kadedus, liigsöömine- ja joomine, viha, südamelaiskus), millega Saatan meelitab inimesi oma võrku. Patuseid ja Jumala salgajaid ootab ees põrgu koos sealsete piinadega. Pattudest saab inimesi päästa vaid katoliku kirik, sest kirik on vahendajaks inimeste ja Jumala vahel. Pattudest vabanemiseks jagas kirik sakramente (lad k sacramentum – püha toiming, vanne), millega vahendati inimestele Jumala lunastavat armu. Sakramente on katoliku kirikus seitse- ristimine, konfirmatsioon e usukinnitus (luteri kirikus leer), armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja preestriks pühitsemine. Ilma
annaabi.ee 
