a. Hallikasvalge ja jahe nahk on seotud kudede halva vereringega ning südame väikese minutimahuga b. Jahenev perifeeria võib olla suurte vigastuste või madala vererõhu tunnus 4. Kontrolli südame löögisagedust, võimalikke rütmihäireid: a. Löögisagedus ei ole <50/min või >100/min, ventrikulaarsed rütmihäired, vatsakeste fibrillatsioon jne Uuringud 1. Monitori ühendamine patsiendiga või pidev südame töö jälgimine EKG-monitori kaudu 2. EKG ehk südamefilm, ka V4R-lülitus vajalik 3. Algul mõõda vererõhku sageli: a. Nitroglütseriin alandab vererõhku b. Vererõhk ei tohi langeda allapoole 90/60 taset 4. Mõõda uriinikogused: a. Peegeldavad südame jõudlust ja selles toimuvaid muutusi 5. Loe hingamissagedust Ravi 1. Veenitee rajamine: soolalahus, mitte suhkrulahust 2
Arvestuse küsimused 1. Käte pesemine – mida saavutatakse? Kuna tuleb teha? Kätehugieen on standardsete ettevaatusabinõude peamine osa ning kõige efektiivsem meetod mikroorganismide ulekannete vältimiseks tervishoius. Käed pestakse seebi ja veega: • enne toiduga kokkupuudet; • kui käed on nähtavalt määrdunud; • peale tualeti kasutamist; • pärast kontakti patsiendiga, kes on infitseeritud Clostridium difficilega või Noroviirusega; • pärast tegelemist oksendava või kõhulahtisusega patsiendiga, sõltumata sellest, kas kanti kaitsekindaid või mitte. 2. Kirjelda erinevusi ja sarnasusi hügieenilise ja kirurgilise käte pesemise meetoditel Mõlemale järgneb käte antiseptika. Kirurgilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest küünarnukini. Käte pesemise kestus on vähemalt 3–5 minutit.
Humanism meditsiinis Humanism meditsiinis on vastastikune suhe arsti ja patsiendi vahel, mis rõhutab ennetust meditsiinis, patsiendiga suhtlemist ning tema harimist, surub maha majanduslikku mõtlemist, ületöötamist. Lisaks, see on suhtumine patsienti eelarvamuste vabalt, avatult ning inimlikult. Oluline on ka inimese vabadus, väärikus, väärtus ning uskumused. Tähtsaim oskus on empaatiavõime – see on võime tajuda teise inimese tundeid, emotsioone, vajadusi. Haigus, mis paneb patsienti sõltuma arstist, ohustab inimeseks olemise nelja aspekti:
Humanism minu jaoks on inimkäsitlus, inimlikkus. Humanism käsitleb inimest kui oma olemuselt head, loovat ja arenevat olendit, kusjuures rõhutades inimese vastutust oma valikute eest – igaüks on just see isiksus, kelle ta on enesest teinud. Meditsiinis humanism on väga oluline asi, sest kõik inimesed on erinevad ja nendel võib olla erinevaid religioonid ja traditsioonid. Sellepärast haigla töötajaid peavad olema tolerantseks oma patsiendiga ning alati abi inimestele nende vajadustega. Mida head ja milliseid puudusi Teie (näiteks patsiendina) näete Eesti meditsiinis? Eesti meditsiinis on nii head, kui ka puudusi. Minu arvamus on selline: + Haigla töötajad hästi harjunud; on võimalus helistada ja saada abi või soovitusi; praegu annatakse head ravimid ja suur valik; haigla töötajad on viisakad; haiglas palju erinevaid spetsialisti; on võimalus tasuta ravida; haigekassa kasutamine.
1. Tööergonoomika. Õppeaine eesmärk: Aine läbinud üliõpilane: 1. tunneb terviseriske töös füüsilist abi vajavate patsientidega 2. oskab kasutada ergonoomilisi võtteid riskide vähendamiseks, väsimuse ennetamiseks ja töövõime taastamiseks Hindamine: Kursus lõpeb hindelise arvestusega. Etteantud situatsioonülesande lahendamisel tuleb demonstreerida oma oskusi tööasendite ja võtete kasutamisel ning töö organiseerimisel. 1.1. Terviseriskid töös füüsilist abi vajava patsiendiga. Põhimõisted: Füüsilist abi vajav patsient Terviseriskid Füüsiline ülekoormus Ülekoormushaigused Patsiendile füüsilise abi osutamine kujutab endast rasket füüsilist tööd, mille terviseriskiks füüsiline ülekoormus. Füüsiline ülekoormus soodustab vigastuste ja ülekoormushaiguste teket. Füüsiline ülekoormusega kaasneb alati lokaalne vere- ja ainevahetushäire, mis põhjustab kudedes hapnikuvaegust. Hapnikuvaegus soodustab kudedes patoloogiliste
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Karin Roost AUTISM Iseseisev töö Tartu 2010 2 Situatsioon: 8-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriaosakonda seisundi täpsustamiseks. Sõnalist kontakti saavutamine poisiga on keeruline; mõne õega on nõus rääkima, mõnega üldse mitte. Samuti ei ole patsiendiga võimalik pilkkontakti saavutada. Poiss on haiglasse saabumisel rahutu ja ärev. Teadmata põhjustel eelistab ta viibida tualettruumis, kus ta keerab kraani lahti ja jälgib vee voolamist. Poiss on väga valiv toidu suhtes, mõnel päeval keeldub haiglatoidust täielikult. Toidust keeldumise põhjust ei ole õnnestunud välja selgitada. Emalt saadud info põhjal on poiss muust toidust keeldumisel alati nõus sööma mahlajäätist. Enamasti meeldib poisile veeta aega üksi, ainukeseks
Halbadeks külgedeks tooks välja selle, et antud situatsioonis kahtlesin iseendas, kas ma teen kõik õigesti. Samuti kogu aeg mõtlesin patsiendist, kellel oli suur valu, raskustunne kõhus, urineerimisega probleemi, iiveldus kogu aeg. Mina ei teadnud millest alustada, millist probleemi lahendada esimesena. 3 2.3 Analüüsimine Sellises situatsioonis on väga oluline patsiendiga pidev suhtlemine, sest see aitab patsienti rohkem ära tunda. Kelley jt. kirjutavad oma artiklis, et õed tahavad oma patsiendi tundma. Õdedel on vaja teada kaks aspekti patsiendist: kliiniline informatsioon ja personaalsed andmed. Teades nii patsiendi kliinilist kui ka isiklikku tausta, õed suudavad pakkuda patsiendile individualiseeritud ravi. (Kelley jt. 2013) On tähtis kuulda tähelepanelikult ka arsti, sest ta ütleb alati millises järjekorras tuleb teha teatud tegevused
Kui inimest koheldakse humaanselt siis on tervisenäitajad palju kiiremad tõusma ning ravi protsent maksimaalne. Spetsiifilisemalt välja tuues on minu jaoks humanism meditsiinis näiteks see, et inimest ei isoleeritaks ülejäänud maailmast ja leitaks piisavalt võimalusi füüsiliselt haigele inimesele liikumiseks (isegi ratastoolis lükates) ning suhtlemiseks teiste inimestega. Samuti kõik otsused, mis mõjutavad haiget, tuleks kaalutleda läbi patsiendiga, isegi, kui arst leiab et see ei ole kõige efektiivsem ravimeetod, võib see tulla kasuks ja osutuda isegi efektiivsemaks, kui patsient tunneb ennast niimodi paremini/rahulikumana. Minu jaoks on humanismi üheks suurimaiks aspektiks ka võrdsustamine ja mitte haletsemine. Seda nii haiglapersonali suhtes patsienti, kui ka sõprade-tuttavate poolest. Patsiendi minapilt peab jääma terveks füüsilise haiguse
hinnata, kas valu tugevneb või väheneb) - Eetiliselt kohane tuleb arvestada sõnastusega, mitte kasutada käibefraase. Probleemid võivad olla: 1) Aktuaalsed ehk hetkel olemasolevad 2) Potentsiaalsed ehk võimalikud ehk oodatavad või - Subjektiivsed - Objektiivsed 4. Kontrollitakse leitud vajadused ja valitud prioriteedid(võimaluse korral koos patsiendiga) 5. Õendushoolduse planeerimine Probleemide asetamine tähtsuse järjekorda 1) Elu ja turvalisust ohustavad probleemid 2) Tervist ohustavad probleemid a) Patsiendi poolt tunnistatud probleemid b) Probleemid, mida õde näeb aga patsient ei pea probleemiks 3) Heaolu ohustavad probleemid Eesmärkide seadmine probleemide lahendamiseks või vähendamiseks koos patsiendiga
Vanemad on elus, ema 87 aastat ja isa 85 aastat, elavad Viljandis. Elus on kaks õdet. Üks elab Tallinnas, teine Saaremal. Tervisega probleeme ei ole antud ajal. Kaks last patsiendil. Kahjulike harjumuse patsiendil praegu pole, kuid nooremas eas suitsetanud ca. 20 aastat. Alkoholi ei tarbi Narkootilisi aineid ja uinuteid ei kasuta. Haiguse anamnees Esimesel kohtumisel patsiendiga, esitas järgmised kaebused: Nii koormusel kui rahuolekus aeg- ajalt tekkiv suruv-pigistav tunne vasemal rinnus, mis laheneb spontaanselt.Teatud asendis, liigutustel tuim näriv valu paremal keskkõhus. Hospitaliseeritud südame virvendusarütmia pärast. Oktoobris 2009 järsku tekkinud südamepekslemine, "värelemine", külm higi. EKG-l kodade virvendusarütmia. Varem esinenud südamepeklemishoogusid, ent need on spontaanselt kadunud ning pole olnud nii ebameedlivad
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Üliõpilase nimi PRAKTIKATÖÖ Tallinn (aasta) 1. PATSIENDI KOKKUVÕTLIK KIRJELDUS (anamneesi alusel Gordoni ”Terviseseisundi hindamise skeemile” toetudes) 1. Kuidas saavutasite patsiendiga kontakti? - Enne patsiendiga kohtumist uurin tema haiguskaardi ja kogun sealt enda jaoks vajalikku informatsiooni. - Pöördumisel kasutan patsiendi nime, hoian silmsidet ja räägin aeglaselt, et patsient sõnumist aru saaks, vajadusel kordan öeldut. - Rääkimises näitan patsiendile, et tunnen huvi tema probleemide ja murede vastu. 2. Kuidas hindasite patsiendi terviseseisundit? 3. Mida veel tahaksite lisada enda ja/või patsiendi kohta? Tabel 1. Terviseseisundi hindamise skeem (Gordon)
Patsiendi teisaldamise meetod Mina valisin patsiendi teisaldamise meetodiks voodist ratastooli abistamise. Selleks, et tõstmine sujuks kergemalt, valisin abivahendiks pööramisplaadi. Enne tööle asumist on väga tähtis hooldaja: ·riietus (pükskostüüm) ·jalanõud (madalad kingad, millel on lai toetuspind ja optimaalne kontsa kõrgus 2 cm ning mis ei libise) ·välimus (kinnised juuksed, ja ehete puudumine, va abielusõrmus) Kui pole patsiendiga eelnevalt kohtunud on väga tähtis enda kui hooldaja tutvustus, sest patsiendile on oluline teada, kes teda hooldab. Teisaldamisel tuleb eelnevalt arvestada: ·kui suures ulatuses patsient abi vajab ·kas Ta on koostöövõimeline ·kas patsient on suuteline ja kas Ta tahab ise teisaldamisele kaasa aidata ·kas teisaldamisega saan ise hakkama või vajan abistajat, teist hooldajat Teisaldamine voodist ratastooli: ·Enne teisaldamist suhtlen patsiendiga, selgitan liigutamise vajalikkust
ravivõimalusi, mida pakuvad ajutist kergendust pakkuvad vahendid ja nende tagajärjed. On vaja jõuda veendumusele, et patsiendi soov on vabatahtlik ja et patsiendi arvates pole tema olukorras ühtki muud vastuvõetavat lahendust. Vestlused säilitatakse tervisetoimikus, nii et see dokument on andmete tõendiks; (2) veenduma, et patsiendi füüsiline kannatus on püsiv ja tema soov on korduv. Selle jaoks viib ta läbi patsiendiga mitmeid vestlusi, seda mõistlike vahedega patsiendi olukorra muutumise seisukohast. (3) pidama nõu teise arstiga haiguse raskest ja ravimatust iseloomust, täpsustades konsultatsiooni põhjusi. Nõustav arst tutvub tervisetoimikuga, vaatab patsiendi läbi ja veendub füüsilise ja psüühilise kannatus on pidev, talumatu ja väljavaadeteta paranemiseks. Ta kirjutab tähelepanekute kohta aruande. Nõuandev arst peab olema erapooletu nii patsienti
Õpetamise otsesed Teemad, mida Juhendamise/ Aeg Vajalikud Hindamise viisid eesmärgid õpetatakse õpetamise ressursid viisid/meetodid Kognitiivsed: Ergonoomika Ette näitamine, 25 Ratastool ja Patsient teab, vestlemine min aeg. Jälgimine ja patsiendi kuidas iseseisvalt patsiendiga. poolne tagasiside ratastooli abil hakkama saada. Afektiivsed: Endise Selgitamine 30 Informatiivn täisväärtuslikk patsiendiga min e materjal Jälgimine ja patsiendi Patsient mõistab, u elustiili suhtlemine. poolne tagasiside.. miks on tähtis taastamine. õppida ja harjutada amputeeritud jalaga hakkama saada.
Õde III VÕÕRUTUSSEISUND ALKOHOLIST Iseseisev töö Tartu 2009 55-aastane meespatsient. saabus psühhiaatriaosakonda võõrutusseisundi tõttu alkoholist. Saabudes on patsiendi arteriaalne vererõhk, 145/95 mmHg, pulss 115 x/min. Patsient kurdab üldist halba enesetunnet. Esineb tugev treemor kätes, patsient higistab tugevalt. Kontakt patsiendiga on katkendlik, sest patsient vastab lihtsatele küsimustele ebaadekvaatselt ja mõnikord ei vasta üldse. Patsiendi väitel ei tunne ta end selles palatis turvaliselt, sest ukse taga luuravad tema kunagised töökaaslased, kes soovivad teha tappa. Patsient on veendunud, et uksepiida vahelt püüavad need mehed teda pika noaga tabada. 1. Kuidas seostub situatsioon vastava psüühikahäire olemusega?
Praktiliste kogemuste käigus välja kujunenud intuitsioon Oluline on teha vahet kogenud õel ja algajal Tervis Õele prioriteet Kvaliteetne ravi Professionaalsed oskused Oskustasemed Keskkond Teooriatundide kaudu tutvuda töö iseloomuga Mõista patsiendi seisundit puudutavaid parameetreid Algajatel õdedel juhendajad Tajuda olukorda tervikuna Õendustegevus Algaja Edasijõudnud algaja Pädev e kompetentne Vilunud e spetsialist Ekspert Inimene Intuitiivne tegutsemine suheldes patsiendiga Kasutada teadmisi Tugineda kogemusele Eneseanalüüs Täname kuulamast!
Hollandis on eutanaasia legaliseeritud. Kuid see pole siiski lihtsakoeline protsess. Patsient peab andma tahtekohase, kompetentse ja hoolikalt kaalutletud nõude, loa ja volituse kogu tegevuseks, mille järal tohib kogu protseduuri üldse alustada. Lisaks sellele peab arst olema veendunud, et patsiendi kannatused on talumatud ning puuduvad väljavaated neid leevendada, samuti peab arst informeerima patsienti tema olukorrast ja tulevikuväljavaadetest ning jõudma koos patsiendiga järeldusele, et viimase kujunenud olukorrale ei ole arvestatavaid alternatiive. Arst on kohustatud konkreetse juhtumi asjus konsulteerima veel vähemalt ühe sõltumatu arstiga, kes peab samuti olema patsiendiga kohtunud ning andma kirjaliku hinnangu selle juhtumi eespool toodud nõuete täitmise võimalikkuse kohta. Vajalikku ühiskondlikku kontrolli teostavad vastavad komiteed, kellele esitatakse sooritatud eutanaasia juhtude materjalid ning kes hindavad toimunu vastavust kehtestatud
1.vastus Fenomenoloogia aitab mõista „õendushetke“ nii, et on vaja jälgida mis on, ilma „ahhaa“ effektita. See määrab ka nii, kui hästi õde teab ja mõistab patsiendi „haigusemaailma“. Samuti patsienti jaoks on oluline mõista, et tema haigus – on tema eluviisi haigus. Ei saa hinnangut anda, on vaja olla patsiendiga, on vaja ülal hoida teda. 2.vastus. Õendushetke iseloomustab valmisolekut olla patsientide lähedal. Näiteks „arusaamise hetk“. Patsient Bob oli kaelaluumurruga neurokirurgilises osakonnas. Õde ütles „kui ma lähen kohvi tooma, siis hakkan hüüdma teie jaoks“. Või teine näide. „Puudutuse hetk”. Oli selline olukord, et õde kuulas vanamemme läbi ja pärast seda võttis teda käed kätte. Või veel „juuresoleku hetk“
Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. Esimesse liiki kuulub kogu elektripaigaldis alates võrguga liitumise punktist või toitepunktist, kui elektripaigaldis asub: 1) plahvatusohu tsoonis või seda sisaldavas 2) suurõnnetusohuga ettevõtte ohtlikul objektil; 3) haiglas või muus ravihoones, kus raviruumides võidakse kasutada võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendiga füüsilises kontaktis; 4) raviruumis, mis ei asu ravihoones ja kus võidakse kasutada võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendiga füüsilises kontaktis. Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool on 35 amprit või vähem ja mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. Teise liiki kuuluv elektripaigaldis on: 1) kahe või enama korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olev elektripaigaldis;
Cotardi sündroom on haigus, mille põdejad usuvad, et on kaotanud organeid, kehaosasid, verd, või ka äärmisel juhul, et nad on surnud. Statistilises uuringus saja erineva patsiendiga teavitasid 69% patsientidest, et neid ei ole olemas. Paradoksaalselt kinnitas 55% subjektidest, et nad on surematud. http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1600-0447.1995.tb09764.x/abstract Sündroom tekib tavaliselt patsientidel, kellel eelnevalt on juba diagnoositud mingi teine häire, näiteks skisofreenia või bipolaarsus. Nagu ka Capgrasi sündroomi puhul kahtlustatakse, et haiguse põhjus peitub kahjustatud ühenduses aju nägusid tuvastava piirkonna ja emotsioone
Kui hindame ravi eesmärki,siis peale normaalse TSH-taseme seerumis ,peaks olema ka hüpotüreoosi sümptomite taandumine või ületalitluse sümptomite puudumine. Tegelikult on nii,et selle ülesande lahenduse puhul tulebki kaaluda, kas annus jääb samaks või tuleks vähendada annust. Peame mõtlema,kumb on olulisim,kas analüüsi tulemus või patsiendi kaebus, millele siis oma otsuses toetume. Kuna tegemist on näitega elust enesest(4 aastat tagasi),siis näitas minule aeg,kuidas patsiendiga läks. Vestledes patsiendiga vastuvõtul sain teada,et õppejõul on suur loengukoormus igal nädalal Tallinnas ja Tartus ,ta sõidab kahe linna vahel , tekkinud on probleemid pereelus ,unehäired jms. Räägime ärevushäire võimalusest, patsient mõistab psüühika rolli, kuid ei ole veel valmis alustama medikamnetoosse raviga ,vaid lubab proovida luua taskaalu vaimse ja füüsilise koormuse vahele, töökoormust vähendada. Kui vaatate
sellega seonduvalt asjade peitmist ja toidust ja ravimitest keeldumist. Esineda võib erinevaid foobiaid, ärevust ja meeleolu langust. 9. Milliseid meetmeid tuleb kasutada hüdratatsiooni hindamiseks ja dehüdratatsiooni ennetamiseks sügava dementsusega inimesel? Tuleb jälgida joogikoguseid, paluda tal üles märkida , kuna ja kui palju ta joob. 10. Too näiteid, kuidas väldid stresseerivaid nõudmisi ja frustratsiooni teket dementse patsiendiga suhtlemisel. Räägid rahulikult, seletad ning näitad. Proovi teha tegevusi rohkem mänguliseks ning hästi lihtsasti mõistetavaks. Kirjuta asjad üles ning lohuta patsienti, kui ta esimese korraga hakkama ei saa. Kiida edusammudel ning ole alati toeks. Toeta patsienti tema tegemistes, vii frustratsiooni tekke võimalus miinimumi. Ole abistamisel igapäevatoimingutes loominguline. 10. Toeta igapäevatoimingute tegemist, anna positiivset kinnitust. 11
saavad ka halvesti patsiendile mõjutada. Patsiendil tekkis hirm ja sundmõtteid, et keegi võiks teda kahjustada, selle tõttu naine saaks toidust keelduda ja ei maga öösel. Samuti naine, ei soovi enda eest hoolitseda, kui talle pesemisvajadust meelde tuletada, ärritub ja tõmbab teki üle pea. See oli seotud kvantitatiivse tajuhäirega (hüperesteesia). Patsiendi seisun on raske hingata, sest ta ei pruugi palju suhelda. Õde peakst teha füüsiline läbivaatus, kas toimivad patsiendiga keha muutused, hindama patsiendi teadvus ja emotsionaalmne seisund, vaadata kuidas ta reageerib küsimustele, kas saab aru mida küsitakse ja kas vastab. Oluline on hinnata ka sugulaste suhtumine patsieendi juurde. Küsimused sugulastele Millal hakab seisund halvenema? Kas patsient selgitas miks ta keeldub toidust ja ei soovi magada? Kas muutus koduolukord pärast haiglas või korteris jäi kõik sama? Kas sugulased räägisid neisele, et varsti ta läheb elada hoolde kojju
Ajalooliselt kujunenud meditsiinitöötaja elukutse nimetus “halastajaõde” rõhutab nende terane, heatahtlik suhtumine patsiendite poole. Patsiendite poolest meditsiinitöötajal peab olema ammendamatu kannatlikkus. Haigete tegevused saab põhjendada erinevateks muutusteks kesknärvisüsteemis, mis on tekkinud haiguse tõttu. Kannatlik suhtumine erutatu patsiendi poole teeb teda rahulikuks. Meditsiinitöötajal peab olema taktitunne. Ta peab suhtlema patsiendiga nii, et ta ei muutu kurvaks; nii, et tal oleks paranemislootus. Selle jaoks on vaja mõtelda patsiendi kohta, proovida teda mõtteid aru saada. On vaja ka teda hirme näha ja teada, kuidas infot teatada. Ei tohi unustada ka sellest, et on vaja salajas hoida teistest inimestest kõik, mis oli öeldud patsiendiks oma haigusest. 2) Mida head ja milliseid puudusi Teie (näiteks patsiendina) näete Eesti meditsiinis? Tegelikult mulle paistab, et Eesti meditsiin on hea tasemel
· suhtlemine. (Roper jt 1999: 119-120). 1.1. Suhtlemine Omavaheline kommunikatsioon on haiglas eluliselt tähtis nii arstidele, õdedele, hooldajatele, patsientidele kui ka muule personalile. Tavalistest patsientidest suuremat tähelepanu vajavad õenduse osutamisel aga näiteks vaimse tervise probleemidega patsiendid, kelle jaoks on suhtlemine põhiline terapeutiline vahend. Sellistel juhtudel on ravi tõhususe suurimaks mõjutajaks esmane patsiendiga loodud kontakt, mille loomisel on kõige tähtsam suhtlemine. (Roper jt 1999: 119). Tänapäevases õenduses on kõige aluseks eeldus, et õed ja teised tervishoiutöötajad, kes on osalised hoolduspraktikas, peaksid mõistma, mida mõtleb patsient endast ning temaga tegelevatest inimestest. Arusaamiseks on vajalik aga suhtlemine. Mõistagi on patsientidel vahel raske või isegi võimatu suhelda, kuid alati peaks meeles pidama, et patsiendi
Kirjanduse ülevaade on kaasaaegne. On viidatud tekstis ja kasutatud kirjanduse loetelus. Meetod: Mis tüüpi uurimistööga (kvalitatiivne või kvantitatiivne) on tegu? Uurimistöö on kvalitatiivne. Kas on püstitatud selged uurimisküsimused/ülesanded? Jah. Õdedele esitati konkreeteid küsimusi ja tehti ka intervjuusid. Kas on selgelt sõnastatud hüpotees(id)? 1.Õde ja patsient peavad tundma teineteist. 2.Õde peab loobuma kontrollist patsiendi üle,peab jagama patsiendiga vastutust. 3.Vahetada teadmisi ja teavet. 4.Vastastikune kaasamine Milliseid uurimismeetodeid on kasutatud uurimisküsimusele/ülesandele vastamiseks? Kasutati poolstruktureeritud intervjuusid, mis salvestati. Intervjuu kestus oli 30 min. Kas on kasutatud juba olemasolevat mõõdikut ja kas selle sobivust antud uurimusele on analüüsitud? See uuring oli osa suuremast etnograafilisest uuringust Austraalia erinevates osariikides ja erinevates haiglates tehtud küsitlusest
Eutanaasiast on väga palju kõneletud, kas see peaks olema seaduslik või mitte. Eutanaasia ehk halastussurm on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. Hetkel on eutanaasia seaduslik ainult neljas riigis: Hollandis, Belgias Sveitsis ja Luksemburgis. Eutanaasiat liigitatakse ka nii; A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. ) C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hukatakse.) Arvan, et igal inimesel on otsustusõigus oma elu üle. Neil on õigus nii elule kui ka oma elu lõpetamisele. Eutanaasia ei ole kohustus vaid üks võimalustest, kuidas lõpetada inimesel valud. Eetikaveebi interneti leheküljel 2007. aasta (8.okt.) artiklis ,,Sveitslased rahul eutanaasia
asi, et mõned budistid võivad eelistada, et nende eest kannab hoolt samast soost meditsiinitöötaja. Ka oli huvitav teada, et budustid võivad keelduda valuvaigistitest. «Budism keskendub kannatuste leevendamisele ja mõned patsiendid võivad keelduda valuvaigistitest puhtalt seetõttu, et säilitada meeleselgus.» b) milliste vajadustega on Teie arvates kõige raskem arvestada? Ma arvan, et tänapäeval on raske iga patsientiga õiged suhted leiada. Näiteks, oluline on see, et arutada patsiendiga läbi, kas ja kuidas kasutada enne surma valuvaigisteid. Kas on võimalik Buddha pilt palatis olla, ka alati välja pakkuda alternatiivised asjad. Hinduism a kui, siis mis Teid üllatas? Hinduism seisab üldjoontes vastu abordile, kuigi reaalsuses võidakse eelistada poisslapsi, mistõttu pole haruldased abordid juhul, kui teatakse, et sünnib tüdruk. b) milliste vajadustega on Teie arvates kõige raskem arvestada?
Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi patsiendi abaluude alla. 2. Ülakeha nihutamine: abistajatel asetada üks käsi patsiendi padja ja abistaja poolse abaluu alla ning teine käsi padja ja pea alla, küünarvarred voodil. Võtta lähteasend tõmbamine või lükkamine (pilt 1).Teostada nihutamine tõmmates - lükates küünarvarred voodil (pilt 2). Õige töösuund on risti patsiendiga! Ära tõmba patsienti liiga kõveraks! Jälgida patsiendi liigeste liikuvuse ulatust. Pilt 1 Pilt 2 3. Keskosa ehk puusa nihutamine: abistajad on patsiendi puusade juures. Teineteisel abistamine käte tuharate alla panekul: Abistajal on põlv voodil, kätega haarata ja hoida üle patsiendi puusaliigese juurest ning pöörata patsienti enda poole, samal ajal teisel
Välismaalastel on erinevad kultuurid, millest tulenevalt võib ka väga suurelt erineda usk a traditsioonid. Nende eiramine on väga rangelt minu arvates humanismi vastane käitumine. Mida head ja milliseid puudusi Teie (näiteks patsiendina) näete Eesti meditsiinis ja tervishoius? Hea: Eesti meditsiinison heaks omaduseks see, et igapäevaselt on hakatud keskenduma igale haigele personaalselt ning välditakse üldistamist. Samuti hea omadus on see, et järjest enam on hakatud patsiendiga suhtlema ega kohelda kui mingit tükki. Puudused: Ma näen palju puudusi. Üks olulisi on suhtlemine. Unustatase tihti ära, et inimesel on tunded ja räägitakse kui robotiga ja/või räägitakse liiga erialase sõnavaraga. Sellele eneamasti järgneb inimeste info otsing/vastuste otsing internetis ja seab paanilisse olukorda inimesed meie ühiskonnas. Vähe sellest, et me ei räägi inimkeeles haigetega, on meie ühiskonnas inimeste seas suur teadmatus tervishoiust
plasmoodiumi vorme erütrotsüütide sees ja neist väljas. Lisaks sellele saab teha ka vähem invasiivseid sülje ja uriini uuringuid. Lisaks eelnevatele on olemas ka antigeenitestid ja vana hea PCR meetod ka. Siiski, vereäigepreparaat on number üks (veri võtta haigushoo ajal või pärast seda). Seroloogiline meetod antikehade järgi Kuidas ravitakse? Esmalt, ravi oleneb mitmest asjaolust. Nende hulgas nt milline plasmoodium haiguse on põhjustanud, millise patsiendiga on tegu (laps, rase, täiskasvanu vms), vastava plasmoodiumi teadaolev resistentsus osadele ravimitele(selle jaoks annab hea informatsiooni teadmine, millises piirkonnas patsient on käinud). Konkreetsetest ravimitest rääkides näiteks klorokviin, kviniinsulfaat, hüdroksüklorokviin, meflokiin, kombinatsioon atovakuoonist ja proguaniilist. Plasmodium falciparumi puhul primakviin (oluline kuna aitab ennetada parasiidi levikut) väga oluline
digitaalne termomeeter, elektrooniline termomeeter. Mõõtmise kohad: Kaenla- ehk aksillaartemperatuur, pärasoole- ehk rektaaltemperatuur, keelealune ehk lingvaaltemperatuur ehk oraaltemperatuur, kõrvatemperatuur. Organismi temperatuurist rääkides mõeldakse põhitemperatuuri ehk keha sisemist temperatuuri, mõõdetuna söögitorust, tavaliselt küll pärasoolest. Sisemine kehatemperatuur on 0,5 °C kraadi rohkem. Monitooringu aeg peab vaatama,et näitajad oleksid patsiendiga vastavuses. Iga patsient on erinev. Monitoril peavad alarmid sees olema ja tulles vahetusse peab kontrollima, et eelnev vahetus ei keeranud maha alarmid.
● Sensoorsed häired ● Nägemishäired ● Peapööritus ja koordinatsioon ● Liikumisraskused ● Spastilisus ● Kusepõie funktsiooni häire ● Suguelu probleemid ● Meeleolu kõikumised ● Väsimus ● http://imgarcade.com/1/multiple-sclerosis-myelin-sheath-damage/ (31.01.15) Õe osa psühhosotsiaalsete probleemide leevendamisel ● Väga tähtsaks omaduseks õe puhul- empaatiavõime. ● Oskus suhelda iga patsiendiga individuaalselt. ● Küsida patsiendilt depressiooni esinemise kohta. ● Soovitada füsioteraapiat. ● Julgustada patsienti vastu võtma ka teiste inimeste abi ja toetust. Kasutatud allikad ● Alan J. Lerner, Robert B. Daroff (1997).Neuroloogia taskuraamat. Tallinn: Medicina ● http://www.sclerosismultiplex.ee/ ● http://static.inimene.ee/index.php?diseas e=s&sisu=disease&did=153 ● https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-
madal eneshinnang; kaalu langus; muutused mõtetes 15) Mis on kolm tunnust mille poolest depressioon ja ärevushäired erinevad? Depressioon: mõtted-minevikuvormis; üldised mõtted ,,kõik"; mõtted on minavormis Ärevushäire: mõtted-tulevikus; konkreetsed,valikulised mõtted; mõtted situatsiooni olukorraga 16) Midagi oli veel vaja lahtikirjutada,mida sa pead tähtsaks töötades psüholoogilise patsiendiga nagu õde kasutades KKT ? *on vaja küsida miks patsient mõtleb niimodi,miks ta otsustas teha niimidi *ei tohi öelda "ära muretse,et kõik on korras" või ,,et,see ei ole probleem,kõik saab korda" *on vajalik positiivne mõtlemine suhtlemisel 17) Sitatsioon: mis häire? Kitjuta tunded,mõtted. Mul oli : 35 a.naine saabus haiglasse. Midagi teda ei huvita ,ei taha kellegiga suhelda. taha enam elada,ei taha kedagi näha.....
Juhul, kui patsiendil avastatakse ka ülemisi hingamisteid hõlmav nakkushaigus, siis kaitsemask kohe pannakse ka patsiendile ette. Invasiisete protseduuride puhul on oluline, et protseduuri piirkond ja lõike- või torkekeha oleksid desinfitseeritud. Samuti, protseduuri läbiviija peab kandma kummikindaid valtimaks kontakti patsiendi verega. Läbiviija peab olema ettevaatlik ka teravate objektide utiliseerimisel, kuna selleks sobivad ainult spetsiaalsed anumad. Muidugi on oluline ka patsiendiga kontakti hoidmine. Nakkushaigusega patsienti puhul tuleb jälgida, et ta ei tunneks ennast äratõugatuna. Isegi täies kaitsevarustuses olles on täiesti võimalik patsienti inimlikult kohelda. Enne nakkushaige patsiendi transporti tuleb kiirabiauto sisemus maksimaalselt ära katta, et vähendada saastumise piirkonda. (http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Kutsehariduse%20programm/ %C3%95ppematerjalid/Erakorralise_meditsiini_tehniku_kasiraamat.pdf)
klomifeentsitraadiga. Ovulatsioonide tekkimise ja rasestumise tõenäosus on sellistel patsientidel küllaltki kõrge 6 kuu jooksul rasestub iga teine ravitud naine. Kui selgub, et munajuhad on sulgunud ja/või haiguslikult moondunud, üritatakse neid operatsiooni käigus taastada. Teatud juhtudel on mõistlikum kahjustatud munajuhad eemaldada ja suunata patsient kehavälisele viljastamisele. Arst arutab võimalikud raviskeemid patsiendiga eelnevalt läbi ja ühiselt valitakse optimaalne lahendus. Kasutatud materjal I. http://www.viljatus.ee/naiste-viljatuse-abc/naiste-viljatuse-pohjused.html (30.märts.2013) II. http://www.viljatus.ee/naiste-viljatuse-abc/naiste-viljatuse-ravi.html (30.mäts.2013)
· oluline on mõõdukas füüsiline aktiivsus · EI liigsetele ravimitele, alkoholile ja suitsule. HOOLDUSPÕHIMÕTTED NÄGEMISPUUDEGA PATSIENDI PUHUL · Ruumi sisenemisel alati kõnelda ja ennast tutvustada · Tutvusta ruumis olevaid esemeid · Patsienti tuleb ruumis ringi jalutada ja lasta tal puudutada seal olevaid esemeid · Personali kasutuses olevaid esemeid hoida alati samas kohas · Tutvustada toast kostvaid helisid · Ruumis valitsegu kord · Patsiendiga jalutades tuleb tal lasta toetada kaaslase käsivarrele, kõndides ise temast pool sammu eespool. · Lasta kuulata raadiot ja telerit HOOLDUSPÕHIMÕTTED KUULMISNÕRKUSEGA PATSIENDI PUHUL · EI tohi läheneda selja tagant · Suhelda samal tasandil · Vestluse ajal vaata patsiendile otsa, ei pööra kõrvale ega jaluta minema · Vestelda selgelt, aeglaselt, võimalusel patsiendile sobiva kõrgusega häälega · Seista või istuda tuleb patsiendi paremini kuulva kõrva pool
kellega ta koos haiglas oli, inimlik ning minu meelest ka täie mõistuse juures. Olla haiglas koos inimestega, kelle mõistusega pole kõik korras, mees ei suutnud. See oli talle vaimselt raske ja kurnav ning ta ei talunud seda enam. Ma arvan, et Jefimõts mõistis lõpuks, et surm päästab ta elu probleemidest. · Nikita ning Jefimõtsi sõbrad Hobotov ja Sergeits saatsid Jefimõtsi haiglasse. Nad tembeldasid ta hulluks, kuna mees suhtles tihedalt ühe haigla patsiendiga. Kas ka tänapäeval võib sellist käitumist kohata, kus inimese üle otsustatakse vaid ühe teguri põhjal? Mis see nii on? Loomulikult esineb ka tänapäeval sellist käitumist, kus inimese üle otsustatakse vaid ühe teguri põhjal. Oma hinnang inimese kohta antakse sageli juba esmakohtumisel, hoolimata sellest, et inimesest teatakse siis vaid väga vähe. Ning kui see vähenegi info on ebameeldiv ning vastuvõetamatu, hakataksegi inimest just nende teadmiste
impotentsus, seksuaalelu häiretest ülesaamine Lapse hüpnotiseerimine mälu parandamine eksamiteks, pöidla lutsimine, voodi märgamine, sõnakuulmatus NEW AGE'I HÜPNOOS - Seose loomine alateadvuse (hinge) ja kõrgema mina (üliteadvuse)vahel ,et arendada teadvust Taassünd ehk reinkarnatsioon usk taassündi või hinge asumisse uude kehasse pärst eelmise keha surma. Autor on läbi viinud rohkem kui 33 000 rännakut möödunud ellu ja tulevasse ellu rohkem kui 12 000 patsiendiga Jerry Springeri eelmine elu Tagasiminek eelmisesse ellu. Jerry juhatati tagasi ühte oma eelmisesse ellu. 7.jaanuar 1994.aastal läbiviidud 17.sajandi Inglismaa rüütlina sai jerry tõsiselt haavata lahingus, kaitstes ühe aadlidaami au. Jerry ei saanud enam rüütlina tegutseda, nii et naine , kelle ta päästis, võttis mehe tööle oma lossi ülemteenriks. See naine sündis uuesti Jerry tütrena praeguses elus. See juhtum räägib pereväärtuste karmas.
ajal siginenud internetisõbrad,kellega suheldakse foorumites. Suhted õdede-vendadega. Peres on peale Janela veel üks laps 11aastane vend. Ema ja patsiendi enda sõnul on vend justkui ,,jumalus", keda patsient kummardab ja ümardab. Venna jaoks ollakse kõigeks valmis, venna jaoks hoitakse paremad asjad, söögid jne. Meelsasti mängib ja tegeleb vennaga, sealhulgas meeldib patsiendil koos vennaga käia metsas telkimas, ollakse vahel isegi kaks-kolm ööd ära. Kokkuvõtte vestlusest patsiendiga. Vestlesin patsiendiga ajavahemikus 05.05.08 - 23.05.08 psühhiaatriahaiglas neljal korral. Vestlus oli sundimatu, alul vestlesime niisama, pärastpoole küsisin mõne küsimuse ka. Kuna oleme juba tuttavad ( Pt.ennem ka psühhiaatriahaiglas ravil olnud), siis ei olnud probleemi usaldamisega. Iseasi, palju oli vastustes tõtt. Niisiis, momendil haiglas viibides ning ravil olles hakkab patsiendi mõttemaailm muutuma paremuse poole. Mõtted hakkavad positiivsemaks muutuma
raviplaaniga. Kui elukoha põhine arendusravi võimalus puudub, siis teostatakse arendusravi statsionaarse ravikuuridena ja sellepikkuseks arvestatakse 21 päeva. Intensiivset statsionaarset taastusravi soovitatakse läbi viia sõltuvalt diagnoosi raskusastmest: · kerge aste 2-3 korda aastas · keskmine aste 3-4 korda aastas · raske aste 4-6 korda aastas HOOLDUSTÖÖTAJA VÕIMALUSED TEGEVUSES TSEREBRAALPARALÜÜSIS PATSIENDIGA Hooldustöötaja saab tserebraalparalüüsi (PCI) põdevat patsienti abistada sellega, et ta ei jäta teda voodisse, ratastooli või põrandale. Mida rohkem antud haigusega patsiendiga tegeletakse, seda parem, eriti igasugune liikumine ja liigutamine on hea, sest liikumatu liiges jäigastub kiiresti ning piirab inimese tegutsemist edaspidi veel rohkem. Hooldustöötaja peaks püüdma inimese tegevustes saada nii normaalsesse asendisse kui võimalik. Püüa vahetada inimese
Üks hea näidis on see, et patsiendil kellel on kõrge kolageeni sisaldus nahas, suuremad närvipingud ja psüühilised stressorid põhjustavad assümetrilised hüpereemiat nahas mis meenutab eriteematoosed maculad, millised omamoodi võivad näha nagu äge ekseemi arenemine. Õde peab mäletama, et enne mingid farmakoloogilised sekkumised on vaja teostada patsiendi läbivaatus rahulikus ja meeldivas keskkonnas, et vähendada tema hirm ja ärevus ja alati käsitleda patsiendiga holismiga. Õigesti võtnud anamnees on väga oluline. (.. , 1991). Tulla tagasi patoloogilisel ekseemile: ekseem on jaotatud krooniliseks ja äge ekseemiks (eczema chronicum et acuta). Millised ise jagunevad paljudes erinevas allatüübis: all on toodud, kõige sage esinevad tüübid. Nende allatüüpide erinevus kuulub rohkem patogeneesis kui ravis, ja sellepärast õde peab peamiselt teha erinevus ägedas ja kroonilises haiguse vormis. (.. , .. , .. , 1980).
põhitavasid, näiteks pole mõistlik juudile pakkuda piima- ja lihatooteid, sest nad lihtsalt ei söö seda. Ühiskond peab olema tolereeriv usundite suhtes, isegi kui usklike inimesi on vähem kui ,,uskmatuid.'' Kahjuks ei ole Eestis religioon inimesele kuigi oluline, usklike inimeste protsent on üsna väike, võrreldes näiteks Kreekaga, või USAga. Tulevase õena on minu jaoks religioonide tundmine eriti oluline, sest patsiente ei saa valida ning vaatamata kõigele tuleb käituda patsiendiga lugupidavalt ning arvestada ka tema usust tulenevaid tavasid ja piiranguid seoses arstiabi andmisega. Tihti seostatakse usklike inimesi kirikus käimisega ning enamus tegevusi, mis seostub religiooniga on tänapäeva noorte seas tabu ning uskliku inimest peetakse imelikuks. Arvan, et sellise suhtumise põhjustab madal intelligentsus, sest tavaliselt haritud inimesed on ka lugupidavamad kaaslaste suhtes. Kuna ma ise olen ristitud, siis võin öelda, et olen usklik
kaupa, kuid annab kliendi jaoks muul moel väärtusliku tulemuse. Teenindusharud: kaubandus veondus haridus pangandus tervishoid Kõige arenenumates riikides töötab enamasti 70-80% hõivatutest teenindavas majanduses. Euroopa riikidest enamus inimesi tootab teenindussektoris Teenindussektorile omased tunnused: tegeletakse inimesega (nt nagu arst patsiendiga) masinaid ja tööriistu kasutatakse vähesel määral vigade tegemis oht on suurem kui tööstussektoris Teenuste liigid-teenuse osutajad: Erasektori teenused- eraisik või eraettevõte (massaaz, autopesu) Avaliku sektori teenused- riik või kohalik omavalitsus (riigi-, korrakaitse) (järgmistel on aluseks liigitusel sihtrühm, kellele teenuseid ostutatakse:) Äriteenused- kaubavedu, tänavapuhastus
vaimuhaigete palatis nr. 6. Koridoris rämpsuhunnikus lesib Nikita, kes haigete järele vaatab ning võimalusel neid ära kasutab. Nikita peksab vaimuhaigeid, sest arvab, et muidu puuduks kord ning distsipliin. Haigla juhataja oli dr. Ragin, kes oli paljulugenud, tark ning pehme loomuga arst. Ta mõistab mis tomiub, kuid ei tee mingeid pingutusi, et olukorda muuta. Ragin kohtub Gromoviga, kes põeb jälitusmaaniat. Gromovi arukus kutsub Raginit tihti patsiendiga vestlema ning vaidlema. Ta püüab Gromovit veenda, et maailma on keeruline muuta. Raginile saavad need visiidid saatuslikuks ning arst Hobotov , kes ihaldab Ragini ametikohta, saavutab selle, et Ragin pannakse ise vaimuhaiglasse, kahtlustatuna hullumises. Ragin suri ajurabandusse. Lugejani jõudis Tsehhovi mõte, et elu koledusi ,,mitte teada" tähendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata. ,,Rõõm"
Gromovist. Ragin on tark, intelligentne ja pehmeloomuline arst. Ragin teab sedagi, et see haigla on kõlblusvastane ja elanikkude tervisele äärmiselt kahjulik, kuid ta ei võta sellevastu midagi ette, ega tahagi ennast sellega vaevata. Gromov põeb jällitusmaaniat. Haigushoogude vahel käitub Gromov normaalselt, tal on õilsad mõtted. Tema kõnedest kostab kaebusi inimliku alatuse ja vägivalla üle ning lootusi ilusale elule. Gromovi arukus kutsub Raginit tihtipeale palatisse nr. 6 patsiendiga vestlema ja vaidlema. See saab ka Raginile saatuslikuks, kuna üks tema alamaid himustab tema kohta endale ning tomib nii, et Raginit hulluks hakatakse pidama. Ragin olles nüüd üks palati nr. 6 elanikest mõistab, et selline olukord raviasutuses ei ole kohane ning süüdistab end selles milline see koht on. Ta kahetseb, et polnud varem taibanud ja ei tahtnud taibata millist valu need haiged pidid kannatama. Loo põhimõte seisneb selles, et mitte tähelepanna elu koledusi tähendab
On olemas passiivne- ning aktiivne eutanaasia. Passivse puhul laseb arst patsiendil surra, aktiivse korral arst surmab patsiendi. Olen passiivse eutanaasia poolt, sest aktiivse korral võib juhtude, et arst, kes n.ö nupult vajutas, hakkab metsikute süümepiinade all kannatama ning halvimal juhul võib see lõppeda suitsiidiga. Eutanaasiat liigitakse ka: a)Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ISE tahab surra) b)Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada ning Tema arvamust ei teata) c)Tahtevastane eutanaasia (haige patsient EI TAHA surra, kuid siiski hukatakse) Mina isiklikult pooldan esimest varianti juhul kui inimene on lootusetult haige ning piinleb metsikutes valudes, mis ei lõppe eales. Näiteks vähihaiged, kes on suurtes valudes ning
Patsiendi sõnul on amfetamiin talle pigem abiks kui kahjuks. Samas on patsient kaotanud meelerahu ja on kogu aeg valvel. Ta kahtlustab, et inimesed tahavad talle halba ja ta ei suuda orienteeruda ka kohas. Kõige olulisem psüühikahäire sümptom antud situatsioonis on sõltuvus ehk tugev tung või sundmõte tarvitada ainet. Aine tarvitamisest aga tulenevad järgnevad sümptomid: ärevus, luulumõtted, rahutus ja desorientatsioon. Sellise patsiendiga töötades peab meeles pidama, et psühhotiliste ainete kuritarvitamine on krooniline paljudel patsientidel. Seega kuigi võib tunduda, et patsiendi jaoks on loobumine lihtne siis see pole nii. Nad ei suuda seda ilma toetuse ja mõistmiseta. Kuna patsiendil on desorientatsioon kohas, siis ei pruugi tema vastused olla ka tõesed. Võib-olla küsiks võimalusel küsimusi ka lähedastelt tuttavatelt ja sugulastelt. Oluline osa on siin vaatlusel. Selle abil saab kindlaks teha, kas patsiendil on
aasta seisuga 194 riiki. Igal riigil on oma rahvas, kes elab selle riigi tavade ja uskumuste järgi. Kuna tänapäeval toimub palju rahvastikurännet, tuleb ka õdedel kokku puutuda väga paljude erinevate riikide esindajatega. Õde ei tohi oma töös kedagi eelistada või halvemini kohelda. Kui patsiendiks juhtub olema näiteks moslem, ei saa me neile peale suruda oma enda tavasid, vaid peame arvestama tema kultuurilise taustaga. Olen ise töökeskkonnas kokku puutunud sellise patsiendiga ning tema soov oli, et temaga ei tegeleks naissoost õed. Kuna osakonnas oli olemas ka meessoost õde, oli meil võimalus talle vastu tulla ja loomulikult seda me ka tegime. Õeks õppimine ei ole igas riigis täpselt samasugune. Kuigi töö on tegelikult igal pool ühesuguse eesmärgiga, siis selle saavutamisel on mitmeid erinevusi. Näiteks Türgi õdede töö erineb meie omast selle poolest, et neil teevad mõningaid toiminguid pigem arstid, mitte õed
SÕLTUMATUSEADAPTSIOON; patsienti hinnatakse vastavalt tema käitumisele, Adaptsioonimudel patsiendi probleemide allikas, hoolduse eesmärk, abi suundumus, õe roll, Callista Roy meetodid sekkumiseks. Hoolitsemise, ravi. 10 väärtust või omadust: 1. õde ületab patsiendiga olles enda ego; 2. aitav ja usaldav suhe patsiendi ja õe vahel; 3.vaimselt ning füüsiliselt toetav keskkond; 4. imedega arvestamine, 5. neg. pos. tunnete väljendus; 6. Hooldusteooria-- vastastikune õppimine ja õpetamine; 7. usu lootuse aspekt; 8. tundlikus enda ja cearing science teiste suhtes; 9. loominguline probleemide lahendamine hoolduses; 10.
annaabi.ee 
