BEETHOVEN Uuenduslikud jooned Beethoveni klaverisonaatides Klaver jäi Beethoveni jaoks talle olulisisimaks pilliks elu lõpuni. Tema klaverisonaate on 32, julge kompositsiooniga valmistavad need ette tema sümfooniaid ja kvartette ning väljuvad sageli zanri klassikalistest piiridest. Juba kümnes esimeses sonaadis ei piirdunud Beethoven tavalise kolmeosalise tsükliga, vaid laiendas sageli sümfoonia ja keelpillikvarteti eeskujul neljaosaliseks. ,,Pateetilise" sonaadi (op.13, c-moll) näitab Beethoveni raskemeelse dramatismi kõrval teises, aeglases osas ka vähem märgatud palet siirast ja helget lüürikat. Sissejuhatus matkib dramaatilist ooperiavamängu. Beethoveni sonaatides nr.17(d-moll, op. 31 nr.2"Torm") ja nr.23(f-moll, op.57, ,,Appasionata") on seos dramaatilise sümfonismiga. ,,Appasionata" on üks väheseid teoseid, kus traagika jääb domineerima ka lõpplahenduses. Enamasti lõppevad tema kangelaslikud
Muusikaajaloo kontrolltöö Vene muusika 1. Vene aristokraatlikes salongides lauldi 19.saj klaverisaatega linnaromansse. 2. Vene muusika jagunemine: - kirikumuusika - rahvamuusika - välismaa muusikute esinemised 3. Võimsa Rühma põhisuunad: a. Nägid vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvuslike traditsioonide jätkamises Sinna kuulusid: A.Borodin, M. Mussorgski, N.Rimski-Korsakov 4. Glinka: a. Kirjutas ooperi ,,Ivan Sussanin"; b. Glinkat on nimetatud vene klassikalise muusika isaks; c. G. on kirjutanud ka rahvamuusikat, koorilaule ja romansse. 5. Glinka tähtsus: ,,Võimas rühm" nägi vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises. 6. ,,Ivan Sussanin" - ooper: räägib 17.saj poolakate sissetungist Venemaale, täpsemalt kuidas talumees Ivan Sussanin juhatas vaenlase väed paksu metsa. 7. Muss...
(autorikontserdid Berliinis, Pariisis, Londonis), pikemalt viibis ta Itaalias ja Sveitsis. Isiklik tutvus sidus teda Brahmsi, Griegi ja Saint-Saensiga. Tsaikovskile omistati Cambridge'i ülikooli audoktori tiitel. 1885. aastast elas helilooja Moskva külje all Kiinis. 1890. aastal katkes Tsaikovsi ja von Mecki kirjavahetus, mida helilooja raskelt üle elas. Järjest süvenev üksindus ja lootusetusetunne peegeldusid teravalt tema viimaste aastate loomingus. Helilooja suri 9 päeva pärast 6., «Pateetilise sümfoonia" esiettekannet, mida ta ise dirigeeris. LOOMING Tsaikovski oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning Vene muusika nn psühholoogilise suuna peaesindaja. Kasutades meisterlikult suure orkestri võimalusi, väljendas ta äärmise avatusega isiklikke hingelisi läbielamisi - õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Kõigest kumab läbi soov rebida end kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Tsaikovski on kirjutanud, et
Hugo Treffneri Gümnaasiumis ● Prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija ● Kujunes G. Suitsu kõrval XX sajandi alguse eesti kultuurielu juhtivaks tegelaseks ● Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" ja "Tarapita„ ● Kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja žüriidesse ● Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis - pateetilise sümboolikaga ● Esimene novell "Hingemaa" (1906) ● Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle ● Hiljem on novellid kompositsioonikindlaid, stiililt viimistletud ning kontrastidele, groteskile või sümboltegelastele rajatud ● Tuglast võib pidada ühe eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks ● Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, oli aktiivne noor poliitik ja kõnemees ●
kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid; tekst põhineb Fr. Schilleri teosel ,,Ood rõõmule", mis on nüüd Euroopa liidu hümn. Sümfoonia kestab 70 minutit. 2. Klaverimuusika. Suurem osa instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati: ,,Pateetiline", ,,Apassionata", ,,Kuupaistesonaat"; 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. 3. Ooper ,,Fidelio". See aga ei olnud eriti menukas. Vokaalsümfoonilistest teostest on tuntuim Missa solemnis. Esialgselt oli see mõeldud liturgiamuusikana pidulikuks teenistuseks, kuid lõpuks kasvas sellest välja oratooriumi mõõtu suurteos.
Umbes 25 aastaselt ilmnesid Beethovenil probleemid kuulmisega, ta hakkas kurdistuma. See põhjustas talle palju sügavaid läbielamisi, kuna arstid ei suutnud teda aidata. Meeleheites kirjutas ta kirja, mida teatakse “Heiligenstadti testamendina”, oma vendadele , kus ta avaldas neile isegi enesetapu mõtteid. Hingelise kriisiga kasnes aga erakordne loominguline aktiivsus, kus Beethoveni teosed said jõulise, dramaatilise ja pateetilise väljenduslaadi. Beethoven oli väga austatud ja armastatud helilooja, kuid elas oma elu üsna üksinduses. Ta suri 1827.aastal ja tema matustel Viinis osales umbes 10000 inimest. Looming Esimesed teosed, mis loodud KLAVERILE (alles leiutatud) – otsis klaveri uusi kõlavärve ja mitmepalgelisi kõlavarjundeid. 32 klaverisonaati (“Kuupaistesonaat”, sonaat “Pateetiline”) 5 klaverikontserti 9 sümfooniat
ajades,raskust enese pealt eemale surudes,Neid tid vib vaadelda ideekavanditena monumentaalplastikale,siiski on praeguse vaataja jaoks nende vlu stiliseerivas privitivismilheduses.Eskiisid muudab huvitavaks kahe vastandliku faktori kujutamise katse ,mis kauni tardumuse poosina jdvustab staatikat ja teisalt osutab toimuvale vi eelseisvale aktiivse ju rakendamisele. Niisugune on ka Siuru III albumi kaanepilt kidikute rebijast.Metznerlik on pateetilise pea joonistus,kus philine on no ilmekus.Starkopfi primitivistlikud joonistused kuuluvad ekspressionismi varasemate avalduste hulka eesti kunstis.Nii joonistustes kui ka plastikas mjutasid teda kaks vastandlikku eeskuju-Metzner ja Lehmbruck.Vib oletada,et nende kontrastsus-jik demonstratiivsus ja teisalt tundlik hingestatus-sai omalt poolt takistuseks valiku tegemisel kummagi kasuks ja kiirendas realismi siirdumist.Starkopfi skulptuuristiili ji sellest ajast siiski psivaid
hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN KALLELA (18651931) loomingule. Olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvaluulemaailm vajab tinglikumalt, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tundeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. A.GallenKallela tõsise, isegi pateetilise meeleoluga kunstile lausa vastandlik on HUGO SIMBERGi (18731917) looming. Ka tema toetus rahvaluulele, kuid käsitles selle tõsiseid teemasid, sealhulgas surma, veidravõitu fantaasia ja nukra huumoriga. Põhjamaade rahvusromantismiga sarnaseid ilminguid oli ka vene kunstis. Soome arhitekte võeti eeskujuks. 19.sajandi lõpul Peterburis kujunenud rühmitus ,,Mir iskusstva" seostus juugendstiili ja sümbolismiga. Selle kunstnikerühmituse liige NIKOLAI ROERICH (18741947)
Honeggeri helikeel mõnevõrra konservatiivsem. Oma raamatus "Je suis compositeur" ("Mina olen helilooja", 1951) kirjutab Honegger justkui selle põhjenduseks, et "absoluutset originaalsust pole olemas". Ka kõige radikaalsematel novaatoritel on alati eelkäijad, Honeggeri puhul on otseseid eelkäijaid ehk pisut raske nimetada, kuid tema muusikas võib siiski leida mõningast seost nii Bachi passioonide ja Händeli oratooriumide pateetilise stiili kui ka Wagneri ooperliku dramatismi ja massiivse orkestrifaktuuriga.
dirigendina ( autorikontserdid Berliinis, Pariisis, Londonis), pikemalt viibis ta Itaalias ja Sveitsis, isiklik tutvus sidus temaga Brahmsi, Greigi ja Saint- Saensiga. Tsaikovskile omistati Cambridgei ülikooli audoktori tiitlel. 1885 aastast elas Moskva külje all Klinis. 1890 aastal katkes von mecki kirjavahetus, mida helilooja raskelt üle elas. Järjest süvenev üksindus ja lootusetustunne peegeldusid tervalt tema viimaste aastate loomingus. Suri 9 päeva pärast 6 "pateetilise sümfoonia" esittekannet mida ta ise dirigeeris. Looming Ta on Vene klassikalise sümfoonia rajaja, Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja. Kasutades meisterlikult suure orkestri võimalusi väljendas ta äärmise avatusega isiklike hingelisi läbielamisi õnnepüüdlusi, kaotusevalu, unelmaid. Kõigest kumab läbi soov rebida enda kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Ta on kirjutanud et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele,
kaudu. Peategelane pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda nende pahede pärast. Ta ei tunnista silmakirjalikkust, hindab otsekohesust ja lihtsust. 6 Moliére kirjutas ka komöödiaid, kus ta viskab nalja arstide ja nende ravimeetodite üle. "Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, kus kirjanik kasutab kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. Näidend "Ebahaige" (1673) on aga mehest, kes oma liialdatud surmahirmus kujutleb arstide sisendusel, et ta on haige, piinates nii kõiki oma lähikondlasi. "Kodanlasest aadlimees" (1670) on komöödia lihtsast kodanlasest, kes püüab iga hinna eest aadliseltskonda pääseda. Auahnus teeb ta aga naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused. Komöödiates "Meeste kool" ja "Naiste kool" naeruvääristab kirjanik
Toetuse hankimiseks esitas ta näidendit kõigepealt kitsamates aadliringkondades; kasu oli ka jätkuvast tööst õukonnapidude sisustamisel, samuti teiste teoste menust. 1669. aastal sai Molière lõpuks loa ,,Tartuffe'i" (kogu 5-vaatuselise näidendi) etendamiseks. ,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. Selles teoses ei pilgata mitte ainult arste endid, vaid ka kogu nende ravimiskunsti. ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. Auahnus teeb härra Jourdaini naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused. Jourdain on otsene vastand Alceste'ile: kui Alceste eitas seltskonda,
Looming Suurem osa Beethoveni instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole.Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`, `Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. Sümfooniate juurde jõudis Beethoven alles küpse heliloojana, 30. eluaasta paiku. Selleks ajaks oli sümfooniast saanud sajandi esinduslikem muusikazanr. Beethoveni
alatooniga looming on tagaplaanile jäänud. Suurem osa Beethoveni instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole. Mida lähemale elu lõpule, seda kitsamaks jäävad talle klassikaliste vormide raamid, seda vabamaks muutub tema tsüklikäsitlus. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`, `Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone.
pälvinud ning lüürilise alatooniga looming on tagaplaanile jäänud. Suurem osa Beethoveni instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole. Mida lähemale elu lõpule, seda kitsamaks jäävad talle klassikaliste vormide raamid, seda vabamaks muutub tema tsüklikäsitlus. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`, `Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone.
vaatust. See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks.,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse.,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks.,,Kodanlasest aadlimees" (1670) kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda.Oma 1673. aastal valminud näidendi ,,Ebahaige" lavastuses mängis Molière ka peaosa, liialdatult haigusi ja surma kartvat meest. Just selle teose etendusel tabas teda ennast ootamatu surm. Kirik keelas tollal näitlejate matmise pühitsetud mulda. Louis XIV
Teisest küljest ei ole ju lapsed kohustatud vastutama vanemate vaevaga saadud vara eest. Väide, et see nii on, ei pea paika, sest igaüks kohustab end täiesti omal vabal tahtel. See peaks olema sisetunde probleem. Varsti kakskümmend aastat vaba Eestit ei ole ikka veel suutnud luua tugevat isamaalist õppeprogrammi, kus on verd köhivad vabadussõdalased meie lugemikes, pildid lipu juures nutvaist vanureist, Tõnis Mägi "Koit" meie pateetilise hümni asemel? Kardame siis tõesti oma rahvuse kestmise nimel veidike propagandat teha? Minus kõnelevad mitu häält: üks apelleerib kohusetundele rahva vastu, teiseks hääleks on terve mõistus. Nõukogude aeg püüdis meid vägivaldselt lülitada vene kultuuri tasandile, sundus tekitab protesti, sest asjad peavad kulgema oma rada. Angliseerumine on aga meie noortele mõjuv sisemine tegur, me ei saa hakata võitlema selle allikaga, selle leviku piiramine saab olla vaid ajutine
,,Misantroop" ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kau- du. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse. Üksinduses ja vabaduses kasvanud Alceste ei tunnista silmakirjalikkust, ta hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. ,,Arst vastu tahtmist" Lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" Kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. Selles teoses ei pilgata mitte ainult arste endid, vaid ka kogu nende ravimiskunsti. ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) Kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. Auahnus teeb härra Jourdaini naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused.
traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908). Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) peegeldab ajajärgu vastuolusid ja paradokse. Uusromantilised kogud
alustatud Santa Maria della Salute kirik. Barokiajastu profaanarhitektuuri üllaim mälestis on sama meistri ehitatud Palazzo Pesaro. Väga palju stiiliküllast ja maitsekat on barokiajastul loodud monumentaalsete treppide, kaevude, väravate jm näol. Ka aiakunsti alal on barokk saavutanud ületamatuid tulemusi. Skulptuur Barokiajastu silmapaistvaim skulptor, ühtlasi ainuke suurmeister sel alal on Bernini. Bernini on kunstnik, kes maalilise, dünaamilise ja pateetilise käsitlusviisi skulptuuris esimesena järjekindlalt teostad ja sellega stiili loob, mis ligi pooleteise sajandi kestel peaaegu terves Euroopas valitseb. Bernini hülgab täiesti klassikalise skulptuuri range ülesehituse maalilise üldmulje kasuks, milles domineerivad valguse ja varju mõjud. Tema skulptuurid on täis pakitsevat elu ja dramaatilisust, ja nende mõjuvus on rajatud pateetilistele, kontrastsetele ning järskudele liigutustele, neis valitsevad taltsutamata kirg ja haarav ekstaas.
su üle juttu a'aks ei mõista, siiski kõigest sa nagu aru saaks. Ei mõista, vaatad üles ja vaatad tagasi ja ohkad endamisi, ja ohkad jällegi... Nii vaikseks kõik on jäänud su ümber ja su sees, mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees. 18 Tsaikovski Pink ja legend: Legendi kohaselt kuulnud helilooja Paralepa männikus eesti rahvalaulu Kallis Mari. Igatahes kasutas Tsaikovski selle meloodiat aastaid hiljem oma kuulsa VI (Pateetilise) sümfoonia teises osas. Viisijupp algusnootidega rahvalaulust on raiutud ka nn Saaremaa marmorist - dolomiitkivist mälestuspingi seljatoele mõlemale poole helilooja pronksbareljeefi. Mälestuspingi (1940, autor taas R. Haavamägi) asukoht valiti arvamuse põhjal, et kaunite helide punujast maestro armastanud just siit sokolaadi tee kaldalt päikesetõusu jälgida.
traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908). Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) peegeldab ajajärgu vastuolusid ja paradokse. Uusromantilised kogud
ümarad ja kaarjad vormid. Eenduvad ja taanduvad rütmid, valguse ja varju mängu näitamine. BERNINI- ehitusmeister ja skulptor, linnaplaneerija, projekteeris kolonnaadi. Alustas perspektiivvaadete seeriate kujundamist, mis andsid avatud ruume liikumiseks. Kolmekiireline tänavaehitussüsteem. Püha Peetri väljak. Tema tegevus pani aluse Euroopa linnaplaneeringule. Muutis skulptuuri põhimõtteid, sisse toodi liikumine. Kallid materjalid, viis ellu pateetilise stiili. 6. Prantsuse barokne klassitsism- Claude Perrault ja Louvre idafassaadi kujundus; Vaux-le-Vicomte lossikompleks eeskujuks Versaille`le, Versaille kompleks ja selle eeskuju Euroopas: Schönbrunn, Petrodvorets LOUVRE`I LOSSIL on kaks suurt külge, läänefassaad ja idafassaad. Neid ühendab piklik hoone. Idakülje jaoks kuulutab kuningas välja suure konkursi, kust võtab osa ka itaalia arhitekt Bernini. Louis`le ei meeldi aga
Nadezdna von Meckiga, kellega ta tegelikult kunagi ei kohtunud. Järgnevad aastad Tsaikovski reisis palju, astus Euroopas tihti üles dirigendina. Tsaikovski omistati Cambridge'i ülikooli audoktori tiitel. 1885. Aastast elas helilooja Moskva külje all Klinis. 1890. Aastal katkes Tsaikovski ja von Mecki kirjavahetus, mida helilooja raskelt üle elas. Järjest süvenes pksindus ja lootusetusetunne peegeldusid eravalt tema viimaste aastate lomingus. Helilooja suri 9 päeva pärast 6. ,,Pateetilise sümfoonia" esiettekannet, mida ta ise dirigeeris. Looming : Tsaikovski oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning Vene muusika nn psühholoogilise suuna peaesindaja.Kasutades meisterlikult suure orkestri võimalusi, väljendas ta äärmise avatusega isiklikke hengelisi läbielamisi õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Kõigest kumab läbi soov rebida end kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest.
"suure stiili" näited olid pärit Cicerolt ning "lihtsa stiili" näited atika traditsioonist. (Aava 2003: 31) Cicerot jäljendavat stiili iseloomustas emotsionaalsus ja välised efektid, atika stiili eesmärgiks oli pigem argumenteerimine ning apelleerimine mõistusele. Barokkajastu eelistas loomulikult emotsionaalset stiili, mistõttu tolleaegne jutlus oli ülespuhutud, teatraalne, väliseid efekte taotlev. Tolle aja pateetilise jutlusega kaasnesid visuaalsed ja dramaatilised efektid. Näiteks hoidis jutlustaja käeulatuses surnupealuud, millele pani pähe erinevaid peakatteid - mütse, parukaid, kiivreid, kroone. Mõni jutlustaja pidas surnupealuuga dialoogi. Kuulajate psühholoogiliseks üleskütmiseks loeti kuulajaskonnale ette taevast või põrgust saabunud kiri. (Aava 2003: 32) Nii nagu protestandid nii hindasid ka katoliiklased väga kõrgelt väitluskultuuri. 16. sajandi
raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (1865-1931) loomingule. Olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvaluulemaailm vajab tinglikumalt, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tundeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. A.Gallen-Kallela tõsise, isegi pateetilise meeleoluga kunstile lausa vastandlik on HUGO SIMBERGi (1873-1917) looming. Ka tema toetus rahvaluulele, kuid käsitles selle tõsiseid teemasid, sealhulgas surma, veidravõitu fantaasia ja nukra huumoriga. Põhjamaade rahvusromantismiga sarnaseid ilminguid oli ka vene kunstis. Soome arhitekte võeti eeskujuks. 19.sajandi lõpul Peterburis kujunenud rühmitus ,,Mir iskusstva" seostus juugendstiili ja sümbolismiga. Selle kunstnikerühmituse liige NIKOLAI ROERICH
traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908). Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) peegeldab ajajärgu vastuolusid ja paradokse. Uusromantilised kogud
tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908). Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) peegeldab ajajärgu vastuolusid ja paradokse. Uusromantilised
motiivikordused. On sama fn nagu kordustel sõnalises kõnes. "Kõnetekstis" peeti pateetikast rõhutatuid figuure(kõik teravad hüpped ehk kvindist suuremad hüpped ning suur ja väh interv-d, mida Bach kasutab hea meelega). Figuuril on eriline koht seksti hüppel üles, mis kostub nagu hüüatuse moodi, samalaadne efekt on kromaatilistel tõusvatel ja laskuvatel gammadel ning motiividel mis on üles ehitatud väh. v suur. intervallidele. Saksa klaviirmuusikas kasuattakse pateetilise efektina ära isegi ebavõrdsest temperatsioonist tulenevaid halvakõlalisi intervalle - nüanss mis tänapäeval klaverimängus kaotsi läheb. Retoorilised on ka ootamatud generaalpausid ning sagedasest pausidest hakitud meloodiajoon. Sellest lähtub ka laulu- ja illivirtooside koloratuurikunst. Süsteem mis hõlmab üle saja erineva muusikalse retoosilise figuuri, puudutab 17.sajandil rohkem vokaalmuusikat. 1.5 Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel: 17
(kirikusonaate). Tema klaverikontserdid võeti Viinis väga hästi vastu. 1786 ,,Figaro pulm" tähtsaim opera buffa., 1787 ,,Don Giovanni", laulumäng ,,Võluflööt", ,,Tituse halastus"1791. Oratoorium ,,Kahetsev Taavet" 1785, Missa c-moll, Klaverisonaat c-moll, Reekviem. Ludwig van Beethoven (1770-1827) Sündis Bonnis-flaami päritolu. Tema õpetajaks peetaks C.G.Neefet. Esimene vabakunstnik. Kogu tema looming on seotud klaveriga, iseloomulik joon on marsikarakter, variatsioonivorm ja pateetilise alatooniga helistik c-moll. 1800 kõlas esmakordselt Beethoveni I sümfoonia, millest sai pikaks ajaks tema üks hinnatuim teos. Kirjutas muusika balletile"Prometheuse lapsed". Ainuke oratoorium ,,Kristus Õlimäel". Ooper ,,Leonore"(teatri soovil sai selle nimeks ,,Fidelio") Üheksa sümfooniat, kolm klaverikontserti, 32 klaverisonaati, viiulikontsert, kolmikontsert, ooper, oratoorium, missa jpm. Kuuest laulust koosnev tsükkel ,,Kaugele armastatule"
põhiolemusest kõigiti kehtivaid valemeid, mille alla saaks korraldada kõiki selle liigi üksiknähtusi. Kui öelda lihtsalt, et koomika alla kuulub kõik see, mis on naeru tekitav või tundub naeruväärsena, siis ei ütle säärane seletus iseenesest veel midagi (see oleks niisama hea kui öelda: koomiline on kõik, mis tundub koomilisena) ega anna ka tuge selle liigi õrnemate vormide - õilistava, liigutava huumori või pateetilise, tõsisema satiiri kaasahõlmamiseks. Ei piisa ka paljudest lähemaist definitsioonikatseist, mis näevad koomika tuuma näiteks ,,millegi oodatava tähtsa äkilises lahenemises tühiseks" (Kant, Lipps), ,,üleolekutunde tekkimises teiste inferioorsuse kohta" (Hobbes), ,,üllatava kahemõttelisuse ja sellest tekkiva inkongruentsi tajumises" (ligikaudu Schopenhauer'il, Fechner'il), ,,mehaanilise, tardunu, harjumuseks saanu või eluvõõra märkamises elavas, pulseerivas elus"
Ükski loom ei lähene ärevust tundmata oma liigikaaslase laibale. Leidub isegi loomi, kes ehitavad korjustele omamoodi hauakambreid, ja mõelgem vaid kariloomade kaeblikele häälitsustele, kui neid tapamajja sisenedes vapustab seal avanev võigas vaatepilt. Rõõm on näha, kuidas Mesilaste valmi autor,25 olles sunnitud tunnistama inimese kaastundlikuks ja härdaks olevuseks, esitab vastava näite, loobudes sel puhul oma külmast ja väljapeetud stiilist. Ta pakub meile pateetilise pildi inimesest, kes ise hoonesse suletuna näeb, kuidas väljas metsloom rebib lapse ema käte vahelt, purustab oma mõrtsuklike hammastega haprad ihuliikmed ja kisub alles tukslevad elundid lapsukese rinnast välja. Kui kohutav ärevus haarab inimest, kes näeb pealt sündmust, mis temale isiklikult kuidagi korda ei lähe! Milliseid piinu tekitab temas see vaatepilt, kuna ta ei saa minestanud ema ega hingeheitva lapse heaks midagi ette võtta!
revoiutsiooni maestro"). Etendused rahvuslippudega kaunistatud Rooma teatri "Argentina" saalis möödusid üksmeelsete manifestatsioonide ja juubelduste õhkkonnas. Tol korral oli raske kujutleda, et poole aasta pärast reaktsioon kõik helged lootused armutult verre uputab. Muusikaliselt on 27. I 1849. a. esietendunud "Legnano lahing" ebaühtlane teos. Võimsate massistseenide, III vaatuse 1. pildi pateetilise vandetõotuse ja sama vaatuse 3. pildi kujundlikkuse kõrval paistab kangelaste individuaalsete karakteristikate lõtvus ja viimistlematus teravalt silma. Kui Verdi ooperi "Legnano lahing" loomise ajal S. Cammaranolt lühikest, väga paeluvat, kiirelt arenevat ja tundeküllast draamat palus, pakkus libretist talle Fr. Schilleri "Salakavaluse ja armastuse" süzeed. Oma õnne eest sotsiaalse ebavõrdsusega võitlevate Luisa ja Rudolfi
Tulgu mis tuleb! Lähen venna juurde! Sealt saan küll kaela jutluse, aga vahest ka ühe eküü.» Ta viskas kähku õlale oma nahkvoodriga hõlmiku, haaras maast mütsi ja läks ahastades välja. Ta läks mööda Harpe'i tänavat Vanalinna poole. Muchette'i tänavast mööda minnes kõditas ta haistmismeelt tiirlevailt praevarrastelt tõusev tore praetud liha lõhn ja ta heitis ihaleva pilgu tohutu suurele praeköö-gile, mis kunagi frantsiskaanilt Calatagironelt välja meelitas sellise pateetilise hüüde: «Veramente, queste 252 rôtisserie sono cosa stupenda!» Jehanil polnud aga raha ja sügavalt ohates kadus ta Petit- Chatelet' väravasse, selle päratu suure massiivsete tornide kuus-tahuka alla, mis kaitses sissekäiku Vanalinna. Ta ei võtnud endale niigi palju aega, et nagu see kombeks oli, möödaminnes visata kivi Perrinet Le Clerc'i * ausamba pihta, kes Charles VI ajal Pariisi inglastele oli loovutanud,
kangekaelselt pime olnud ja vaestes poistes niisama kangekaelselt ainult vigu ning puudusi näinud. Pastor jutustas lahkunute elust ka nii mõnegi liigutava lookese, mis valgustasid nende meeldivat, suuremeelset iseloomu, ja inimesed taipasid nüüd selgesti, kui õilsad ja ilusad olid need vahejuhtumid, ning meenutasid kurvastusega, et tollal, kui need aset leidsid, olid need tundunud lihtsalt ulakusena, mis täiesti piitsa väärisid. Kogudust valdas pateetilise kõne jätkudes üha rohkem liigutus, kuni lõpuks kogu rahvahulk kokku varises ja nutvate leinajatega ühise meeleheitlikult nuuksuva koori moodustas, kuna jutlustaja ka ise oma tunnetele voli andis ning kantslis nutma hakkas. N ü ü d tekkis rõdul kahin, mida, aga keegi ei märganud. .Hetk hiljem kääksus kiriku uks; pastor tõstis pisarais silmad taskurätikust ja seisis nagu kinninaelutatult! Algul järgnes üks, siis
annaabi.ee 
