kirjas oe, ö, o või e). Eesti keele ja kultuuri uurimise algus. Valgustuse rüpes sündisid romantismiideede mõjul tärkas baltisaksa haritlastel tõsisem huvi eestlaste ajaloo, kultuuri ja identideedi vastu. Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri (17821846) tegevusega . Rosenplänteri arvates oli eesti keel oskus vajalik kõigile sakslastele, kes maarahvaga pidevalt suhtlesidmitte ainult pastoritele, vaid ka kohtunikele, arstidele ja kaupmeestele. Rosenpänter alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavat käsikirjade kogumist. Tänu temale on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamat, Otto Wilhelm Masingu kirjad ju muud Faktid ja väited: 18.sajandi teisel poolel hakkasid ilmuma esimesed rahvavalgustuslikud raamatud ja ajakirjad. 19.sajandil sai populaarseks põneva süzeega meelelahutuslikud rahvaraamatud. 18.sajandi lõpul ja 19
vajasid. Isiklikult arvan, et see polnud absoluutselt õige talurahva suhtes. 1632.a. avati Tartu ülikool, mis peale mitmeid lahinguid avas uksed taas alles 1802. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Luteri usk ei pälvinud Eestis väga suurt poolehoidu 17. sajandil. Eestlased pooldasid siiski muinasusundeid, kuid kõik, kes tabati nõidumast, said karistada. Muinasusund oli segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olnud luteri pastoritele kerge. Talurahvast sunniti leeris käies kirjutama ja lugema ning tänu sellele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus väga hea, mis on minu meelest positiivne. Kokkuvõtlikult leian, et vana hea Rootsi aeg polnud tunduvalt erinev teistest ajajärkudest, sest igal ajastul on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Kuigi Rootsi aeg tõi talupoegadele soodsamaid eluvõimalusi, ei leia ma siiski, et seda aega võiks nimetada vanaks heaks Rootsi ajaks.
Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Tartu sobis ülikoolilinnaks hästi oma keskse asendi tõttu, kuid võib-olla mõjutas valikut ka asjaolu, et Tartus oli Poola valitsuse ajal tegutsenud katoliiklik kõrgem õppeasutus -- jesuiitide gümnaasium. Rootslaste eesmärk gümnaasiumide ja ülikooli asutamisel oli otsene riigivõimu tugevdamine: sõdadest laastatud maal oli lisaks pastoritele puudus riigiametnikest, arstidest ja õpetajatest, ent Vana-Liivimaa aadlike jaoks traditsioonilisi õpirännakuid Saksamaa ülikoolidesse takistas Kolmekümneaastane sõda. Ehkki humanistlikus vaimus asutatud Tartu ülikool oli põhimõtteliselt avatud kõigist seisustest inimestele, ka eesti soost talupoegadele, viimaseid sinna tõenäoliselt siiski ei jõudnud. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eestimaa provintsiaalid otsustasid 1655
oli vaba ja kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talup. rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talup. võis kolida teise mõisa, kuid mitte linna või kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine. 1821 O.W.Masingu õpetlik nädalaleht ,,Maarahva nädalaleht" Kuidas harida maad, ravida haigusi. Valgustuslik 1813 1832 H.Rosenplanter ,,Beiträge" baltisaksa ajakirjandus. keele ja kultuuriteaduslik. Mõeldud saksa pastoritele, et oskaks keelt. 1857 J.V.Jannseni ,,Perno Postimees" ,,Rahvuslik isa" 1857 1862 algas rahvuslik ärkamine. "Kalevipoja" ilmumine ÕES-i toimetistes 1861-1962 1869 ,,Esimeses isamaakõnes" ,,Liivimaa kroonika" hõimu kangelasloona. Vapruse ja kangelaslikkuse avaldis. / esimene üldlaulupidu / lmub F. J. Wiedemanni Eesti - Saksa sõnaraamat / "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm 1870 peterburi raudtee rajamine / eesti rahvusliku teatri esimene etendus (L. Koidula "Saaremaa
müümise vastu. Sai alguse 1517. Saksamaal. Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega. (TÄHTSUS: hakati nõudma emakeelset jumalateenistust) Esimene eestikeelne raamat on Saksamaal Wittenbergi linnas trükitud Simon Wrandti ja Johann Koelli katekismus, milles seisavad kõrvuti alamsaksa- ja eestikeelne tekst. Säilinud on 11 lehte. Teos oli mõeldud abivahendiks saksa soost pastoritele. Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuse kujul- usuõpik. Rootsi aeg- 1625-1710, nimetatakse vanaks heaks rootsi ajaks. (TÄHTUS: tõi eestisse kultuuri nähtusi, nt. Kiriku ja hariduselu ümberkorraldamise) 1632. Rajati Academia Gustaviana, see oli esimene kool, mis koolitas eesti talulapsi. 1684. Aastal Forseliuse algatusel rajati Tartusse rahvakooli õpetajate seminar. Pandi alus kirikukirjandusele ning eesti keelekorraldusele
aastal 5000-eksemplarises tiraafiis ning edaspidi anti selle järel- või veidi kohendatud uustrükke välja iga paari aasta tagant, kuni 1850. aastani ühtekokku ligi 50 trükki (vt Annus 2000: 154 ja siin allpool). Kui arvestada, et piibli esimese trüki tiraafi oli 6015 ja selle teine trükk ilmus alles aastal 1773 ning ühtekokku ilmus seda kuni 1850. aastani ainult seitse trükki (Annus 2000: 183; Paul 1999: 843844), aga grammatikaraamat polnudki mõeldud eestlastele, vaid sakslastest pastoritele endile ja selle uustrükk ilmus alles aastal 2006, siis pole mingit kahtlust, et oma ajas kõige populaarsem ja eestlaste hulgas kõige loetavam Thor Helle osalusel valminud raamat oli just too kodu- ja kirikuraamat. Anton Thor Helle juhtimisel tõlgitud ja üllitatud esimene eestikeelne piibel 1739. aastast. Tallinnas
Lisaks mitmesugustele otsestele nõidumissüüdistustele karistati inimesi libahunti jooksmise ning kuradiga suhtlemise eest. Levinumaks karistuseks nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olnud luteri pastoritele kerge ülesanne. 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad, kohalik pastor pidi aga tõdema, et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk,
reaktsionääride või saksa ringkondadega tihedais sedemeis olevate eestlaste hulka. Lydia Koidula nimetas oma kirjas Kreutzwaldile peo presidenti kõige suuremaks peo vastaseks Balti saksa kiriklikud juhid olid järjekindlalt vastu töötanud laulupeo loa saamisele ja riigiasutuste positiivne vastus oli neile suureks löögiks. Nad olevat kaalunud kõrvalejäämist peo korraldamisest, lootes sellega anda surmahoobi eestlaste kavatsusele, sest pidukomitee oli saksa pastoritele ülesandeks teinud kõnede pidamise pidulikul jumalateenistusel. Viimasel tunnil kirjutas A. H. Willigerode Jannsenile: mis siis saab, kui praostid tagasi astuvad? "Siis laulame i l m a teieta," vastas Jannsen lihtsalt, kuna ta oli veendunud, et igal juhul tuleb alustatud üritus lõpule viia Teade üldlaulupeo väljakuulutamisest levis kulutulena; laiades lauljate hulkades muutus see üritus kohe populaarseks. Veel rohkem: laulupeo korraldamise mõte
Mõni kuu enne esimest laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50- aastase Juubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". 1869. aastal kujunes tähtsaks sündmuseks Eesti avalikus elus 1. üldlaulupidu, mis peeti ära pärisorjusest vabanemise 50 aasta juubelisildi all. 18. 20. juunil. Kuigi selle programmis oli rohkesti vaimulikke ja saksa laule, kuigi pastoritele reserveeriti (taktikalisel kaalutluse) peokomitees ja peokõnede pidajatena tähtsad kohad, etendades laulupidu olulist osa rahvusliku teadvuse õhutajana. 12000 kuulajat ligi tõmmanud laulupidu õnnestus hiilgavalt, tähistades uue etapi algust rahvuslikus liikumises. Hiljem laialt levinud kinnituses, et "laulupeole tuli kokku eesti rahvas, kes end siin rahvuseks laulis", on sees tugev tõetera. Jannseni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muutus juba
haridusega ja jutlusi suudeti pidada eesti keeles. Koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse voormündrid ning see lähendas talupoegi kirikule Kuna pastoritel ei olnud kerge võõrutada talurahvast muinasusunditest, siis nad hävitasid taaskasutusele võetud ohverdamispaiku. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olnud luteri pastoritele kerge ülesanne. 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad, kohalik pastor pidi aga tõdema, et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk, ebajumalad ja
Lisaks mitmesugustele otsestele nõidumissüüdistustele karistati inimesi libahunti jooksmise ning kuradiga suhtlemise eest. Levinumaks karistuseks nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olnud luteri pastoritele kerge ülesanne. 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad, kohalik pastor pidi aga tõdema, et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest.
ringkondadega tihedais sedemeis olevate eestlaste hulka. Lydia Koidula nimetas oma kirjas Kreutzwaldile peo presidenti kõige suuremaks peo vastaseks. (4) Balti saksa kiriklikud juhid olid järjekindlalt vastu töötanud laulupeo loa saamisele ja riigiasutuste positiivne vastus oli neile suureks löögiks. Nad olevat kaalunud kõrvalejäämist peo korraldamisest, lootes sellega anda surmahoobi eestlaste kavatsusele, sest pidukomitee oli saksa pastoritele ülesandeks teinud kõnede pidamise pidulikul jumalateenistusel. Viimasel tunnil kirjutas A. H. Willigerode Jannsenile: mis siis saab, kui praostid tagasi astuvad? "Siis laulame i l m a teieta," vastas Jannsen lihtsalt, kuna ta oli veendunud, et igal juhul tuleb alustatud üritus lõpule viia. (4) 2.2 Teade Teade üldlaulupeo väljakuulutamisest levis kulutulena; laiades lauljate hulkades muutus see üritus kohe populaarseks
August Hermann tegi raamatu toimetamisel ära suure töö – kirjutas ise 15 laulule seade, tõlkis 6 ja kirjutas 9 laulule algupärased sõnad. Esimene peopäev algas koraalide mängimise ja rongkäiguga. Rongkäigu alguses kanti riigilippu, seejärel Eesti- ja Liivimaa lippu ja nende järel Tartu lippu. Kuna tegu oli vaimuliku rongkäiguga, siis kõndisid lippude järel kolm pastorit – F. Hörschelmann, Jakob Hurt ja A. Kurrikoff, aga puhkpillid rongkäigus ei kõlanud. Pastoritele järgnes pidukomitee ja dirigendid, siis auvõõrad ja külalised ning Vanemuise seltsi juhatus, pärast seda loositud järjekorras koorid. Rongkäiguga liiguti Vanemuise seltsi majast Jaama tänavalt toomkiriku varemete alla orgu, kus peeti jumalateenistus. Seejärel liiguti Maarja kiriku juurde ja siis raekojaplatsile, kus lauldi keisri hümni. Pärastlõunal toimus vaimulik kontsert, kuhu samuti ühiselt rongkäigus mindi
Hermann tegi raamatu toimetamisel ära suure töö – kirjutas ise 15 laulule seade, tõlkis 6 ja kirjutas 9 laulule algupärased sõnad. Esimene peopäev algas koraalide mängimise ja rongkäiguga. Rongkäigu alguses kanti riigilippu, seejärel Eesti- ja Liivimaa lippu ja nende järel Tartu lippu. Kuna tegu oli vaimuliku rongkäiguga, siis kõndisid lippude järel kolm pastorit – F. Hörschelmann, Jakob Hurt ja A. Kurrikoff, aga puhkpillid rongkäigus ei kõlanud. Pastoritele järgnes pidukomitee ja dirigendid, siis auvõõrad ja külalised ning Vanemuise seltsi juhatus, pärast seda loositud järjekorras koorid. Rongkäiguga liiguti Vanemuise seltsi majast Jaama tänavalt toomkiriku varemete alla orgu, kus peeti jumalateenistus. Seejärel liiguti Maarja kiriku juurde ja siis raekojaplatsile, kus lauldi keisri hümni. Pärastlõunal toimus vaimulik kontsert, kuhu samuti ühiselt rongkäigus mindi. Karl August
reaktsionääride või saksa ringkondadega tihedais sidemeis olevate eestlaste hulka. Lydia Koidula nimetas oma kirjas Kreutzwaldile peo presidenti kõige suuremaks peo vastaseks. Balti saksa kiriklikud juhid olid järjekindlalt vastu töötanud laulupeo loa saamisele ja riigiasutuste positiivne vastus oli neile suureks löögiks. Nad olevat kaalunud kõrvalejäämist peo korraldamisest, lootes sellega anda surmahoobi eestlaste kavatsusele, sest pidukomitee oli saksa pastoritele ülesandeks teinud kõnede pidamise pidulikul jumalateenistusel. Viimasel tunnil kirjutas A. H. Willigerode Jannsenile: ,,mis siis saab, kui praostid tagasi astuvad? "Siis laulame ilma teieta," vastas Jannsen lihtsalt, kuna ta oli veendunud, et igal juhul tuleb alustatud üritus lõpule viia. Teade Teade üldlaulupeo väljakuulutamisest levis kulutulena; laiades lauljate hulkades muutus see üritus kohe populaarseks. Veel rohkem: laulupeo korraldamise mõte muutus peaaegu kõikide
harvemini värsivormis. Henriku Liivimaa kroonika- esimesed kirjalikud teated eestlaste kohta, tähelepanekud eestlaste kommete, usundi, keele, rahvalaulu, isiku- ja kohanimede kohta. Taani hindamisraamat-sisaldab ligi 500 kohanime, lisaks ka isiku- ja perenimesid. Teos on pakkunud väärtuslikke andmeid Eesti asutusajaloo uurijatele ja keelteadlastele. Esimene säilinud eestikeelne raamat on Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. See oli abivahend saksa soost pastoritele. Esimene säilinud eestikeelne raamat on Saksamaa Wittenbergi linnas trükitud Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Sellest on säilinud 11 lehte, mida oli kasutatud ühe keskaegse raamatu kaanetäidisena ja selle avastas arhivaar H. Weiss 1929.aastal. (Soome 1542, Leedu 1547, Vene 1564, Läti 1585) Järgmisel sajandil tekkis tähendusrikas ahel: eestikeelne trükitud raamat ladina kiri lääne kultuur
aastal Saksamaal(Martin Luther). Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, meil niisiis eestikeelsega. Lugemisoskuse nõue omandas meie kultuuris pöördelise tähenduse: raamat ja haridus leidsid tee eestlase juurde. Tuli trükitud kiri, trükitud raamat. Wanradti ja Koelli katekismus Esimene säilinud eestikeelne raamat( Wittenbergi linnas trükitud). Seal seisavad kõrvuti alamsaksa- ja eestikeelne tekst. Teos oli määratud abivahendiks saksa soost pastoritele. Heinrich Stahl(töötas kirikuõpetajana) Vene-Liivi sõja tulemusena langes Eesti Rootsi võimu alla(protestantlik)... Põhja-Eesti 16. Sajandi lõpul,,, Lõuna-Eesti 17. Sajandi algul... Algas nn vana hea Rootsi aeg, mis kestis kuni 18. Sajandi alguseni.Eestimaale tuli nüüd kestvam rahupõlv, mis tõi kaasa ümberkorraldusi.Luterlus muutus üldiseks, vastureformatsioon taandus... Kõik see lõi soodsad tingimused meie kultuurilooliseks arenemiseks. Oluliselt puudutas see ka kirjandust
Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. · 1802- TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus: Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale · 1813-1832- H.Rosenplanter ,,Beiträge" baltisaksa ajakirjandus. keele ja kultuuriteaduslik. Mõeldud saksa pastoritele, et oskaks keelt. · 1819- Liivimaa talurahva vabastamine. / Pärisorjuse kaotamine, talup. oli vaba ja kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talup. rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talup. võis kolida teise mõisa, kuid mitte linna või kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine. · 1821- O.W.Masingu õpetlik nädalaleht ,,Maarahva nädalaleht" Kuidas harida maad, ravida haigusi. Valgustuslik
Lisaks mitmesugustele otsestele nõidumissüüdistustele karistati inimesi libahunti jooksmise ning kuradiga suhtlemise eest. Levinumaks karistuseks nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olnud luteri pastoritele kerge ülesanne. 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad, kohalik pastor pidi aga tõdema, et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest
omaks võtma ka kõige tobedamaid süüdistusi. Lisaks mitmesugustele otsestele nõidumissüüdistustele karistati inimesi libahunti jooksmise ning kuradiga suhtlemise eest. Levinumaks karistuseks nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olnud luteri pastoritele kerge ülesanne. 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi 7
Eesti koguduses oli eraldi ametis pastor. Pühapäeval pidi tegema kaks jumala teenistus, saksa ja eesti keeles. Pietism: Ehk vagadusliikumine. Üksikisiku usline ärkamine ehk inviduaalne tunnetamine. Hakkasid tegutsema usuringid, mida korraldas pastor. Pietism eeldab kõrgemat haridust. Pietism levis pastorite, aadli ning linnade kodanike seas. Halle Ülikool- Tähtsaim pietistide keskus, kust saadi parimat haridust pastoritele. Tänu pietistlikute pastoritele peale Põhja sõda toimus kiireareng kõikides kirikuvaldkondades. Vennastekogudusliikumine: Hernhuutlus (Herrnhut'i kohanimejärgi) ehk vennastekogudusliikumine. Sarnane oli pietismile. Usuline inviduaalsus. Erinevus: õpetuse poolest oli lihtsam ja rahvapärasem. Õpetuse suunalt oli seotud Jeesus Kristusega. Arusaadav ja mõistetav vähese haridusega inimestele. Levis kõikides ühiskonna kihtides: aadliseisuses, pastorite seas, linnas ja talupoegade seas. Peeti
kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend). Oma aja kirjakeele norm koos ATH jt. Piiblitõlkega (esimene eestikeelne täispiibel 1739) 1780 August Wilhelm Hupel ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" Grammatika koos eesti- saksa ja saksa-eesti sõnastikuga, 17 000 sõna. Põhja- ja lõunaeesti, grammatikad eraldi, sõnastikus sõna järel märgitud, kas Revali või Dorpati murde sõna Põhiliselt misjonilingvistika ja käsiraamatud saksa pastoritele kohaliku keele tundmiseks. Peamine oli Ladina- Saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises. Hakkasid tekkima grammatikad mis sisaldasid hääldamist, ortograafiat ning vormi- ja lauseõpetust. 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 18./19. sajand: Euroopa valgustusaeg: rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine, Kirjakeelte arendamine võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelte sugulus keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise
ajal), kritiseeris talupoegade halba olukorda. Tegi ettepaneku Uue Testamendi tõlkimiseks eesti keelde. Johann Fischer superintendent. 1690-datel hakkas siin kehtima Rootsi uus kirikuseadus. Andis kindlama aluse siin töö läbiviimiseks. Mõisnike senine patronaadiõigus kadus (mõisnikul oli seni õigus ise valida uus kirikuisa, enam ei olnud). Kiriku raamatute sisse seadmine, millesse pandi kirja kõik kirikukogudusega seotud toimingud pulmad, surmad, sünnid jne. pastoritele hakati korraldama konvente, kus kutsuti kõik pastorid kokku ja kontrolliti nende keeleoskust ja muid oskusi. Pastorid olid võimelised vabalt eesti keeles jutlust pidama. See tõi kiriku maarahvale lähemale. HARIDUSELU ROOTSI AJAL Talurahva hariduse sünd veidigi süstemaatiline. Edendati lugemisoskust kirik toetas seda. Rajati talurahvakoole. Aadlikud olid selle vastu. Aadlikud tajusid selles ohtu iseendile talurahva liigse harituse tagajärjel võivad tekkida rahutused
põhjused ja lahkunu vanuseandmed. Vastavalt 1832.a seadusele märgiti meetrikasse surma ja matuse aeg, lahkunu viimane elukoht, nimi, seisus või amet, sünnikoht, vanus, sugu, perekonnaseis, surma põhjus. Andmed surma põhjuste kohta on väga ebaühtlased, sest pastorite arusaamad meditsiinist olid üsna erinevad. Koguduste personaalraamatud kirikukoguduse liikmete nimekirjad, mis koostati majapidamiste ja perekondade kaupa. 1834.aastast oli personaalraamatute pidamine kõigile pastoritele kohustuslik. Personaalraamatusse kanti: nimi (ees- ja perekonnanimi, isanimi, neiupõlvenimi), seisus ja amet, sünnikoht, sünniaeg ja vanus 1834.a hingeloendi järgi, perekonnaseis, haridus, märkuste lahter, leeris käimise koht ja aeg, armulaual käimine, kogudusest lahkumine. Hingeloendid Sulev Vahtre (1926) Tartu Ülikooli kauaaegne Eesti ajaloo professor. Ta on põhjalikult uurinud hingeloendeid ja nende kasutamisvõimalusi ajaloolises uurimistöös
○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim Jhering Eestimaa piiskop, kes töötas siinmail välja range kirikukaristuste süsteemi. Pühajõe mäss, 1642 ● Urvaste kihelkonnas Osula külas toimus suur talurahvarahutus eestlaste poolt pühaks peetud Võhandu ehk Pühajõele mõisniku ehitatud vesiveski pärast.
· Taani hindamisraamat, Läti Henriku kroonika · Läti Henriku kroonikas ka kolm lausekatket (Laula! Laula! Pappi!; Taara a(b)ita!) Esimesi tekste: · 16.saj algupoolel Kullamaa käsikiri: kolm palvet (meieisapalve, Ave Maria, Usutunnistus) · 16.saj eestikeelse tekstiga raamatuid: Wanradti-Koelli katekismus (1535), üksikud lehed. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. · Misjonilingvistika, käsiraamatud kohaliku keele tundmiseks saksa pastoritele · Ladina-saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises · Keele õppimiseks oli vaja grammatikat (ladina keele kategooriates) ja ladina-rahvakeele sõnastikku · Grammatikate traditsioonilised osad: hääldamine, ortograafia, vormiõpetus, lauseõpetus Heinrich Stahl 1637 esimene põhjaeesti grammatika: · Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele · Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet
"Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache" koostamine. Ta oli grammatika tegelik autor, kuigi tiitellehel kirjas vaid väljaandja Gutsleff. Raamat on mahukam kui kõik senised grammatikad, I osa on grammatika, II osa on sõnastik, ülejäänud osa on muu materjal (vanasõnad, mõistatused, religioossed proosadialoogid). Grammatika näitab, et Helle tundis hästi rahvakeelt. Grammatika on mõeldud praktiliseks keeleõpetuseks pastoritele, kes vajasid ametitalitustes eesti k, ja oli piibli tõlke alus. Grammatika eessõnas käsitletakse tolle aja keeleteaduse mõisteid. Ortograafia järgib Forseliuse-Hornungi kirjaviisi. Süntaksis tähelepanu ühildumisele: noomen ja verb on samas arvus. Morfoloogias grupeerib sõnu silpide alusel 1-3-silbilisteks sõnadeks, mida käsitleb erinevalt käänduvate tüüpidena. Sõnastikus on esimeseks keeleks eesti k, sisaldades ~7000 sõna
- Taastati enne Karl XI reforme valitsenud olukord - Rüütelkonnad kontrollisid 18 saj lut. kir. Valitsemist Kirikuhierarhia: A. LM-l kindralsuperintendent(vaimulik) ja Saaremal superintendent, kelle nimetamisettepaneku tegi rüüteloknd kindralkubernerile ja Eestimaal kaotati piiskopi amet rüütelkonna soovil(sisuline juht Tallinna Toomkiriku ülempastor) B. Konsistooriumid: segavormid, kus olid lisaks pastoritele esindatud ka aadlit esindavad maanõunikud(linnades raehärrad): - Juhiks presidentist maanõunik, kelle valis rüütelkond C. Praostkonnad, mis omakorda jagunesid (kiriku) kihelkondadeks (18 saj in neid umbes 100) · Maakoguduste patronaadiõigus taastati: - Mõisnikul õigus valida pastor kui kirik oli ehitatud tema maale
1070 mainib Abrusow, siis jätkab 13. sajandiga. Abrusowi käsitus 19. sajandi lõpuni, see põgusalt. Reimani käsituses võtab kõige enam (vana Liivimaa 72% raamatust) ruumi reformatsiooni aeg, Vene aega kõige rohkem. Liivimaa aeg põhiline ABrusowil, Abrusovil Vana-Liivimaa ajast 2/3 raamatust. Kiriku elule Reiman tähelepanu pööranud, Abrusow peaaegu üldse mitte, va reformatsioon. Aadlikele 75% tähelepanust Abrusowil, Reimanil 50%. Reimanil 25% pastoritele?, talupoegadele. VIII loeng Tartu Ülikooli ja Eesti professionaalse ajaloouurimise kujunemine Eesti oma professionaalsete ajaloolaste kujunemine Tartu Ülikooli baasil ja kulges kümmekond aastat. Võttis aega, et uus põlvkond ajaloolasi professionaalset märku annaks. Ajaloolaste kujunemine Saksa ajalooteaduse mõjuväljas, baltisakslaste poolt tehtud ajaloo uurimise mõjul. Kes alustasid ajaloolase tööd, pidid nende teoseid tundma õppima. Mõjutusi ka Saksamaal tehtavast ajaloo
üldreeglina hiljem ka rahvuslikus liikumises. Kirjasõna levik. Lätikeelse kirjasõna puhul tuleb alustada tõdemusest, et 18. saj algus oli päris nutune. Rootsi ajal oli hakatud midagi välja andma – kiriklikke tekste kuni Piiblini välja, aga Suure Põhjasõja ajaks see traditsioon enam-vähem katkes. Üksikutel juhtudel siiski midagi ilmus: piiblijutukeste kogumikud, jutlused (mõeldud pastoritele). Rajajaks, edendajaks, kõige olulisemaks tegelaseks – Stender. Nimetatud ka Vanaks Stenderiks, sest ka tema poeg oli hiljem talurahvakirjanik. Rahvuselt baltisakslane, saanud hariduse Halles, hakanud huvi tundma läti keele vastu. Tõlkis rahvapärasesse läti keelde mitmeid piiblilugusid. Järgmine samm – ilmalike asjade poole pöördumine. Andis välja läti rahvapärimuste, rahvajuttude kogu. Jällegi kogus kõigepealt kokku, valis välja, publitseeris
Paraku konfiskeeriti ja hävitati katekismus katoliiklaste poolt kui „luterlik jõledus“. Viiteid raamatu ilmumise kohta avaldas tuntud baltisaksa ajaloolane P. Johansen Lübecki linnaarhiivist. S. Wanradti ja J. Koelli katekismus Esimene säilinud eestikeelne raamat on Saksamaal Wittenbergi linnas trükitud Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus, milles seisavad kõrvuti alamsaksa- ja eestikeelne tekst. Teos oli määratud abivahendiks saksa soost pastoritele. Säilinud on 11 lehte (osaliselt fragmendid), mida oli kasutatud H.Weiss 1929.aastal. see leid nihutas meie raamatuajaloo küllaltki kaugesse aega, kõikidest naabritest veidi ettepoolegi (Soome – 1542, Leedu – 1547, Vene – 1564, Läti – 1585). Nimetatud trükistel on ikkagi vaid sümboolne tähendus, eesti vaimuelu arengut nad otseselt ei mõjutanud. Nendega ei kaasnenud eestikeelse trükisõna vahetut tõusu, nagu see järgmisel sajandil, nn Rootsi ajal toimus
Rahvaarv kogu aeg kasvab, sellega seoses kasvasid ka luteri kogudused. Preestri osa hingetöös jääb üha kaugemaks. Mitmesugused usulised liikumised hakkavad talupoegade seas levima. 1817. aastal ametlikult taastunud vennastekogude liikumine ehk hernhuutlus tuleb tagasi. Liikumine iseenesest ei olnud talupoegade seas kunagi täiesti peatunud, põrandaalune tegevus kestis ka keeluajal. Pärast taastumist uus kiire juurdekasv ja see on uue usulise ärkamise aluseks. Luteri pastoritele valmistas eriti peavalu see, et 19. sajandi alguses on tekkinud ka mitmeid usulisi ,,ülepingutusi", nt 19. sajandi esimestel kümnenditel levinud taevaskäijate liikumine. Ühes või teises kohas kerkivad esile tegelased, kes on väidetavasti käinud taevas või põrgus ja tulid tagasi sealt mingi sõnumiga teistele. Tuleb meeleparandusele üleskutsumine, ässitati inimesi varakult surmaks ette valmistama. Vennastekogud haaravad kindla positsiooni, mis jääb veel tükiks ajaks nende kätte.
annaabi.ee 
