SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on kuulus Prantsuse teadlane Blaise Pascal(1623-1662). Teda tuntakse eelkõige filosoofina, kuid ta on teinud märkimisväärseid avastusi ka matemaatikas ja füüsikas. Tuntuimad neist ilmselt Pascali seadus ning esimese arvutusmasina leiutamine aastal 1642. Juba 16-aastaselt sai ta Pascali teoreemi tõestusega teadlaste hulgas kuulsaks.Lisaks on ta välja andnud mitmeid raamatuid ja olnud tegev ka teoloogias, millele ta oma elu lõpuosa täielikult pühendas. Pascal oli ühe katoliikliku usuvoolu Jansenismi kuulsamaid teoreetikuid. 1. BLAISE PASCALI ELULUGU Kümne aastaselt pani kirja ,,Trakdaadi helidest." Kaheteist aastaselt head geomeetrilised saavutused täiendas Eukleidese arutlusi.
Blaise Pascal Referaat Elulugu Blaise Pascal sündis 19. juuni 1623 Prantsusmaal , Auvergne'i provintsis . Ta oli prantsuse füüsik, matemaatik ja filosoof. Pascal oli juba eluajal tuntud kui pühak, inimese uurija ja usuelu ehitaja. Pascal on jätnud matemaatika ja füüsika ajalukku kustutamatu jälje, sest teoreeme ja seadusi muutma ei hakata Palju on oletatud, mis olnuks lääne elus teisti kui ta elanuks mitte 39 aastat vaid näiteks kaks korda kauem . Pascal pärineb perekonnast, mille teisedki liikmed on prantsuse kirjandusse või ajalukku oma jälje jätnud. Tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane .
Blaise Pascal (1623 -1662) Lapsepõlv · Blaise Pascal sündis Prantsusmaal Clermont- Ferrand'is 1623. aastal. · Tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane. · Blaise'il oli ka vanem õde Gilberte ning noorem õde Jacqueline mõnekuune. Clermont-Ferrand Haridus · Haridus oli kodune ja Blaise'i puhul suunatud esialgu keeltele. · Kui Pascal 12-aastaselt geomeetriaalaseid saavutusi üles näitas andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades.
............. 10 Kokkuvõte ......................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus .......................................................................... 13 2 Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö Elulugu. Blaise Pascal sündis 19.juunil 1623 Clermont-Ferrandis mägises Auvergne.i provintsis. Selle linna lähedal on ka mägi mille Pascal tegi hiljem kuulsaks oma vaakumieksperimen- tidega. Pascali perekond kuulus kohtu- ehk mantliaadlisse (nobelesse de robe). Pascali esi- vanemad omandasid aadliseisuse 150 aastat ennem tema sündi. Nagu traditsiooniks oli tee- nisid Pascalid Clermonti parlamendis ja olid väga lugupeetud. Blaise`i isa Etienne Pascal oli väga haritud ja andekas mees
........................ 7 4. Kokkuvõte...................................................................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus:...........................................................................................................................12 2 1. Elulugu Blaise Pascal sündis Clermont'is, kus tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane, vanem õde Gilberte kuuene ja noorem õde Jacqueline mõnekuune. Haridus oli kodune ja Blaise'i puhul suunatud esialgu keeltele. Igasugune matemaatika pidi ootama. Poiss näitas üles erakordset andekust, kuid tema tervis oli habras. Isa pidas vajalikuks raamatukappi
kui me selle sealt leiame või kui see sealt ise majapidajaks. uuesti esile kerkib, kuidas me teame, et see on · Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse? just see otsitu ja taasleitu?" 10 R VIII,15 · Maist tuleb kasutada (uti). · Usk · Jumalat tuleb maitsta (frui). · Ma usun selleks, et tunnetada; tunnetan, et · CARITAS JA CUPIDITAS uskuda. - Credo, ut intelligas; intellige ut credas. · Inimene on võrreldav palveränduriga taevase · Keskseks küsimuseks Augustinuse elus oli isamaa poole. Kuid sellel reisil kasutab inimene allumine autoriteedile. laevu ja vankreid, et saavutada eesmärki. · Pöördumine tähendab tema jaoks otsustavalt kiriku · Kuid ta ei tohi armuda vahendeisse. autoriteedi tunnustamist ja Pühakirja
suhtuda väidetesse kui objektidesse, kasutada vaikimisi-reegleid jne. Põhimõtteliselt on võimalik konstrueerida kuitahes keerulisi ja väljendusrikkaid formaalseid keeli, kuid fikseerimata ning pidevalt areneva loomuliku keelega võrreldes jääb mistahes formaalne keel alati piiratuks. Kuivõrd loogika uurib mõtlemise fundamentaalseid ja abstraktseid omadusi, siis on formaalse keele piiratus loogika seisukohast kasulik. Formaalses keeles moodustatud tuletus ehk tõestus on selgepiiriline matemaatika vahendite abil uuritav objekt, ning enamikku formaalset loogikat nimetatakse uurimismeetodi järgi sageli matemaatiliseks loogikaks. 1.5 Tõeste lausete tuletamisalgoritm Formaalsete keelte kasutamisel loogikas pole motivatsiooniks mitte ainult nende keelte lihtsus ja tuletuste selge ning ühemõtteline struktuur. Formaalseid keeli kasutatakse ju laialdaselt ka loogikast väljaspool, näiteks arvutite programmeerimisel: kõik programmeerimiskeeled on formaalsed keeled.
Lääts sai teleskoobi, mikroskoobi ja fotokaamera prototüübiks. Prillid leiutati 1350. aasta paiku arvatavasti Itaalias. Neist sai optika uurimise võimas stiimul. Grosseteste, Roger Bacon ja Dietrich Freiburgist seletasid ära, kuidas lääts valguskiiri fookusse koondab ja kuidas suurendab kujutist. Nõudmine prillide järele lõi optikute läätselihvijate ja prillimeistrite kutseala. Keegi neist, pärimuse järgi Lippershey, leiutas teleskoobi (1608). Kõik toimus proovimise teel, teoreetilised arutlused olid kahvatud. Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Kui Padua füüsika ja sõjatehnika professor Galileo Galilei (1564-1642) kuulis teleskoobi leiutamisest, valmistas ta otsekohe endale samasuguse riista. Galileo oli Koperniku tuline pooldaja. Tundis huvi pendli liikumise vastu. Sellega seondus teinegi keha vaba langemise probleem
Individualism (nt Michel Montaigne) Õnnetu, kuna ei suuda soove rahuldada, sõltub võrdlusest, ei tunne iseennast. tagasitõmbumine aktiivsest elust, õnne (rahu) leidmine iseendas, ennast Lahendused: tundma õppides, sõprus on suurim õnn Ühiskondlik lahendus heas riigis (Ühiskondlikust lepingust) (Neo-)augustiinlus (nt Blaise Pascal) Inimest peab varasest noorusest õpetama samastuma riigiga -> kannab hingeline distantseerumine maailmast, Jumala armu ootus, valmistumine igaveseks eneseimetluse üle riigile eluks Individuaalne lahendus (Émile) Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. saj. T
Probleemiks on inimese enesearmastus, mis hävitab teda. Tema ihad on omavahel konfliktis, tal on nii häid kui halbu tunge, mille vahel ei suuda valida. Ihade rahuldamine sõltub välisest, satub teiste inimestega konflikti. Õnnest ja voorusest Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk. Nende voorus ei saa olla vankumatu võitlus nõdra lihaga, ei suuda end vaos hoida, ei ole piisavalt tugev, et hinge tasakaalu säilitada. Siin tulebki appi religioon, et tõelist õnne saavutada. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Isegi nemad pole kaitstud selle maailma hädade eest surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest õnnest (felicitas). Saavad oodata kannatlikult tulevast õnne (õndsust beatitudo) teises elus ning olla ,,õnnelikud lootuses". Tõeline ,,õndsus", mille poole peame püüdlema, on igavene elu ja rahu. Tegemist on pessimistliku käsitlusega. Poliitilisest elust
mingi inimesi vägivalla või surmaga ähvardav jõud. Selleks inimesed lepivad kokku kehtestada selline võim, millele igaüks alluks kõigi ühise hüvangu huvides. Ühiskondlik leping loob riigi. Riik on kunstlik moodustis. Kõrgema võimu tasude ja karistustega pannakse riigimonstrumi osad liikuma, [kõrgeim] võim on riigikoletise hing. Naturalistlik riigikäsitlus. Lisaks sellele, H. seostas riigi rajamise ja säilitamise seadused geomeetria ja aritmeetika seaduspärasustega. Ta loobus täielikult Aristotelese riigikäsitlusest, mille järgi riigi olemasolul oli sihilik põhjus inimolemise eesmärk ehk telos. H-i riik on välist rahu ohustavate loomulike tungide üle valitsemise vahend, rahu säilitamine on riigi ülim otstarve. [?:] [9] Inimesed võisid riigi vastu kaitsta oma vara ja elu [vrdl ref: väga piiratud ning üksnes "üldkollektiivne"].
aastal sisseastumiseksamid Pisa ülikooli. Galileo esimesed ülikooliaastad lõid talle professoritele vasturääkija maine. Aastaid hiljem tehtud märkmetes kirjeldab ta oma kahtlusi, mis väitis, et tegelikult kehad langevad kiirusega, mis on võrdeline nende suurusega. Galileo oli aga näinud väga erineva suurusega kehi koos maha langemas. Terve mõistuse kohaselt pidanuks nad oma teekonda samalt kõrguselt ka koos alustama. 1583. aastal kuulas Galileo mõnda loengut Eukleidese geomeetriast, kuid mitte ülikoolis, vaid Toscana suurhertsogi teenistuses tegutseva matemaatiku juures. See innustas teda alustama Eukleidese ,,Elementide" uurimist ka omal käel. Õukonna matemaatik Pstilio Ricci tunnustas peagi Galileol andekust-küsimuste järgi, mida noormees talle esitas. Pärast seda palus Ricci, et Vincenzio lubaks Galileo end täielikult matemaatikale pühendada, kuid isa nõudis, et poeg lõpetaks kõigepealt pooleli olevad meditsiiniõpingud
Tähtis on lõputuse moment. Õhu paisudes tekivad tuli, kivid, muld. Maad kujutatakse kettana, peal on võlv. Kõiksust nimetab kosmoseks (). PYTHAGORAS (570(582)-490) Matemaatik, astronoom, filosoof. Sündis Saamose saarel. Tutvub Mileetose koolkonnaga. Külastab Egiptust, muistset Orienti. Hiljem rändab Alam-Itaaliasse (Eelea) ning rajab Krotoni linna usulise salaühingu, millest kasvab välja koolkond oma aja tarku. Ei tegelenud matemaatikaga matemaatika pärast. Tema meelest on alge tuli, maa, õhk ja vesi. Arv ja geomeetria on omavahel seotud. Tuli=tetraeeder, maa=kuup, õhk=oktaeeder, vesi=ikosaeeder. Maailma tegelik olemus on arvudes. Kui arv on maailma olemus, siis peab kõik olema matemaatiliselt väljendatav. Aineline printsiip asendub vaimsega. On üks Platoni filosoofia allikaid. Mis on asjade olemus? Maailmasisene liikumapanev vastuolu seisneb paaritute ja paarisarvude vastuolus. Paarisarvud on jagatavad, seega ebatäiuslikud
Eklektikud tegutsesid rohkem õpetajate ja popularisaatoritena, kui filosoofidena. Tänu neile on enamik filosoofilisest pärandist meieni jõudnud Tuntuim neist on roomlane Cicero kuulus rooma kõnemees Kerkib esile teema et filosoofia muutub ebareaalseks, inimesed vajasid lohutust, et nendes valitsev tühjus millegiga täidetakse, filosoofia hakkas tegelema rahu ja õnne küsimustega. Filosoofiasse religiooni sissetung. Juutide monoteism ühe jumala religioon, keskuseks kujuneb Aleksandria linn, seal elas palju juute. Vana testament tõlgiti kreeka keelde. Tuntud filosoof sellest ajast on Philon Aleksandriast(20.e.kr 45.p.kr), sai juudi ja ellenistliku hariduse, õppis tundma vana testamenti, tundis huvi platoni ja stoikude filosoofia vastu. Püüdis oma filosoofias need kaks kultuuri ühendada, vanatestamentlik monoteism + platonism. "ainuke õige teadmine jumala kohta on vanas testamendis" ta vabastab jumala igasugusest inimnäolisusest
Üks niisugustest oli nt inglane Franzis Pacon (-1626) "Uus Atlantis". Itaallane Campanella, keda peetakse samuti humanistliku stiili jätkajaks. 1623 ladinakeelne teos ilmus frankfurdis, saksamaal (itaalias ei saanud ta oma vabameelsuse pärast seda avaldada) ideaalsest ühiskonnakorraldusest "Päikeselinn". Tõsisem teos kui More'i "Utoopia", vähem irooniat. Descartese kaasaegsed on nt (küll nende kõrgaeg oli 17.sajandi keskpaigal alles) Blaise Pascal (temast sai tõsine kristlane, filosoofiline peateos on kantud ristiusu vaimust, ei ole teaduslik vaim, millega ta nooruspõlves tegeles, teos on avaldatud peale tema surma 1670 "Mõtted". Ka pealkiri on peale tema surma pandud. Naeruvääristab mõlemat äärmust teaduslik-mõstlikkust ja kristlikku vaadet. Oli pidevas võitluses jesuiitidega.). Hollandis tegeles portugali-juudi päritolu Barud Spinoza. Tema ladinakeelsed teosed ilmusid 1660-70ndatel. Zanri on püütud nimetada panteismina
suunalt vastupidised. Newtoni originaal - formuleeringud: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead Leonardo da 19 Vinci, Galileo Galilei, Evangelista Torricelli, Rene Descartes ja paljud nende kaasaegsed. Newtoni süsteem ületas kõiki neid varasemaid katseid oma universaalsusega, võimalike järelduste ja rakenduste tohutu hulgaga
sõltumatult. Mis on aga objektiivne reaalsus? See on sama, mis mateeria. Teadvus ei kuulu loodusesse, aga inimene? Inimene kui bioloogiline objekt kuulub, samuti ka nn noosfäär, so. valdkond, mille inimene on oma tegevusega tekitanud: ehitised, rajatised (kaevandus, kanal, raudtee), tehismaterjalid, keemilised tehiselemendid, kosmoseaparaadid, saasteained jne. Kuid muu inimtegevusega seotu, nagu poliitika, kunst, sõjandus, religioon, psüühika, sotsiaalsed protsessid, jne. ei kuulu loodusesse. Samuti pole loodus ka kõik sõnad, mõisted, füüsikalised suurused jne. Millest loodus koosneb? Nagu eespool öeldud on loodus sama, mis mateeriagi. Mateeria põhivormid on aga aine ja väli. Aine on see millest kõik kehad koosnevad. Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab. Kuna mõju saab avalduda ainult mitme keha korral, siis kasutataksegi mõistet vastastikmõju. Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine
järeldada, et kõik luiged on valged? Kas teaduslikud teooriad kirjeldavad tegelikkust? Realism vs instrumentalism Realism – teaduslikud teooriad kirjeldavad maailma nii nagu see on. Füüsikalised jõud ja väljad on looduses päriselt olemas. Instrumentalism – teaduslikel teooriatel puudub tõeväärtus, on vaid vahendid vaadeldavate nähtuste seostamiseks. Füüsikalised jõud ja väljad on kasulikud fiktsioonid. III Filosoofia ja religioon Filosoofia ja religiooni ühisjooni/küsimusi: Kuidas või miks on tekkinud maailm? Kas meil on kehast eristatav hing, mis saab eksisteerida ka kehata? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime ja mida ei tohi teistele teha? Erinevusi: küsimise, vastamise ja arutlemise viisid võivad erineda. filosoofia tugineb ainult mõistusele ja ratsionaalsele uurimisele, midagi ei võeta niisama tõe pähe
Carl Gustav Hempel'i arvates ("Tõesusest matemaatikas") on väide 3+2=5 tõene kasutatud sümbolite tähenduste tõttu Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Kõik inimesed on lühemad kui 3 meetrit Kui sirget tõlgendatakse valguskiirena homogeenses keskkonnas, siis on Carl Gustav Hempel'i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") tegemistfüüsikalise geomeetriaga Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused") on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi Veel 18. sajandil väitsid paljud õpetlased, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest. Tänapäeval peetakse seda arusaama vääraks. Kas mainitud õpetlased valetasid ja/või eksisid, väites, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest? Nad eksisid, kuid ei valetanud Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele?
Carl Gustav Hempel'i arvates ("Tõesusest matemaatikas") on väide 3+2=5 tõene kasutatud sümbolite tähenduste tõttu Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Kõik inimesed on lühemad kui 3 meetrit Kui sirget tõlgendatakse valguskiirena homogeenses keskkonnas, siis on Carl Gustav Hempel'i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") tegemistfüüsikalise geomeetriaga Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused") on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi Veel 18. sajandil väitsid paljud õpetlased, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest. Tänapäeval peetakse seda arusaama vääraks. Kas mainitud õpetlased valetasid ja/või eksisid, väites, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest? Nad eksisid, kuid ei valetanud Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele?
isiku võimuga. Personaalne riik kuningriikides riik=valitseja. Kuningas oligi riik. Kuninga rahakott=riigikassa. Vabariiklikes linnriikides riik=kogukond. Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem. I. Suveräänsusmõiste kujunemine. Kontekst : Euroopa kodusõjad. Prantsusmaa ususõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel. Kogu Eruoopas käis lahing ja vaidlus kuningavõimu piiride üle. ( eelduseks religioon : kas kuningal on õigus suruda peale oma rahvale mingit kindlat religiooni?) Jean Bodin (1530-96) Prantsuse jurist, kes kodusõja keerises avaldas raamatu ,,Kuus raamatut riigis"; ,,Poliitilise teooria isa" Bodini suveräänsusteooria I : kord ja ühtsus riigis on tagatud suveräänsusega. Suveräänist ei saa olla ühtegi teist kõrgemat võimu, mis saaks teda piirata vms.
Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad .......................................... 78 Matemaatika kui keel ....................................21 Naturaalarvud ...............................................78 Matemaatika muutub ja areneb .....................22 Täisarvud .......................................................82 Mis on matemaatika? ....................................23 Ratsionaalarvud ......
--18. sajand 16. sajandil oli Mikolaj Kopernik väitnud, et Maa tiirleb umber Päikese, ja esitanud seega Päikese keskse maailmasüsteemi idee. 1600. aastal põletati tuleriidal Giordano Bruno, kes jõudis järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti.17. sajandil jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Uuel sajandil sai astronoomias teerajajaks Galileo Galilei.Galileo õppis algul arstiteadust, seejärel pühendus ta matemaatikale, oli matemaatika professor Pisa ja Padova ülikoolis, seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas. Kuulnud et keegi hollandlane on konstrueerinud kiikri, mis toob kauged seemed lähemale, valmistas ta 1609. aastal teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Uurides Kuud avastas ta seal mäed ja arvas nägevat ka meresid. 1610 aastal avastas Galilei 4 Jupiteri umber tiirlevat kuud ning leidis, et Kopernikuse väited olid tõesed. Galilei avastas ka vaba langemise
määratlematu ning ta seisab üle kõige. Ütleb ka, et idee, see sõna, millega luuakse on algusest peale jumala juures ning seega on ta jumala poeg. Uus-Platonism * Platon ise ei loonud mingit süsteemi, vaid lihtsalt kirjutas mõtteid, kuid uus-platonismi puhul loodi ka süsteem. Uus-Platonism on kui religiooni süsteem, mis püüab intelligentselt ühendada religioosset mitmekesisust, püüdes takistada kristluse liigset levikut. -) Kuna Roomas oli selline seadus, et igaüks võib uskuda ükskõik millist jumalat, kuni nad tunnistavad jumalana ka keisrit, kuid kristlased olid need, kes hakkasid vastu keisri kui jumala tunnistamisele. * Uus-Platonistida jaoks on kõik materjaalne negatiivne, kristluse jaoks on vastupidiselt kõik mateeriast loodu hea. * Kristlased ütlesid, et sõnast sai mateeria, mis on hea kuid uus-platonistid ütlesid, et see on õnnetus kui sõnast saab mateeria. * On osad autorid, kes on justkui korraga kristlased ja uus-platonistid ning neist kõige
Koherentsusteooria probleemid: - Mis uskumuste süsteem? - ,,Piiskop Stubbsi probleem" 40. Pragmatismi tõeteooria C.S.Peirce, W.James, F.C.S.Schiller, J.Dewey Pragmatismi (kreeka keeles pragma"tegu, tegutsemine") kui filosoofiavoolu esinedajatele tõekonteptsioonid. Tõesed on sellised uskumused.. - Mis ,,töötavad" - Millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda - Mis ennast õigustavad - Millesse on kasulik uskuda Pragmatismi kriitika: - ,,töötama" kahemõttelisus - Kasulik väärtus/kasutu tõde - Mis on tõe otsimise point? 41. Deflatsionismi tõeteooria Frank P.Ramsey, A.J.Ayer, P.F.Strawson, W.V.O.Quine Vaated, mida iseloomustab veendumus, et tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. Laskem tõesti ja tõeteooriatest õhk välja! Deflatsionalism (de+ladina keeles flare ,,puhuma)" Deflatsionismi tunnused:
sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Seitse vaba kunsti -Grammatika, retoorika, dialektika, loogika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika Tekivad rahvuskeelsed kirjandused =Domineeris antiikkirjanduse mõju =Tihti kiriklik sisu =Rahvalooming Suurimad teosed: =Eepika e. Jutukirjanduse vallas: -Pärit Iirimaalt ja Islandilt (vanim vabariik Euroopas) Iirimaal olid keskajal põhiliselt keldid =Suguvõsa kroonikate talletamine au sees -2.-7. sajand -Nimetati saagadeks =Olulised olid laulikud
Keskaja alguseks peetakse Rooma Impeeriumi hukku. Rooma impeeriumi aegu oli toimunud vallutatud alade romaniseerimine, Oluline oli kirik ja religioon-- vaimulik kirjandus, aga selle kõrval kujunes ka rahvuskirjandus (antiikkirj mõju) nt rahvuseeposed ja rahvaluule. Ristisõjad. Eesti kristianiseeriti 13. saj. Feodaalsuhete kujunemine, arenes feodalismi kirjandus. Kloostri- ja kirikukoolid, 7 vabakunsti: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Vaimulikud olid ainuke haritud seisus ja nad kasutasid ladina keelt. Keldid elasid juba 1 aastatuhandel Lä- Eur (Briti saared,Pürenee, Sm lõ ja Pr ida osas). Pr keldid- gallialased, Br keldid- iirlased, sotlased. Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12. sajandil munkade poolt. Iirimaal olid laulikud ehk bard'id ja jutuvestjad ja lauljad ehk fil'id. Eepika jaguneb saagadeks. ,,Ossiani laulud"- koosneb
Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus. Vaade, mille kohaselt on maailm muutuv ja arenev. MILEETOSE KOOLKOND Põhiküsimus: Millest kõik on tehtud? Selleks on mingi substants ürgne algaine. On võimalik näidata, et Hesiodose ja mileetoslaste kosmoloogia on väga sarnane oma välise vormi poolest, kuid sisu on erinev. Filosoofidel on kosmoloogias antiteoloogiline hoiak. Selline hoiak esines juba foiniikia kosmoloogias
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
· Luksuslikult ehitatud,vähe säilinud · Tööjõuna kasutati juute · 1262 e.kr kuulus väljarändamine tõotatud maale LÕPP · Ramses II surmaga algas ka Egiptuse langus · Hauakamber leitud,paraku vee all · Muumia leiti 1881 · Viimane võimas vaarao oli Ramses III · Valitses 1181-1151 e.Kr · Sõjad hetiitidega · Riiki rünnatakse igast suunast · Uus riik vajus kaosesse,kus oma roll oli nii majandusel kui teeba preestitel EGIPTUSE RELIGIOON TEKE JA OLEMUS · Täpne tekkelugu teadmata · Kujunes välja Vana riigi ajal · Polüteistlik religioon · Umbes 750 jumalat või rohkem · Preestrite keskne · Hariduse ja kirjakunsti kants · Muinasjutuline ja legendide rohke · Jumalad omavahel sugulus · Inimese kehaga,aga loomade-lindude peadega Tähtsamad jumalad-Amon Ra · Ra(Rah,täpsem Re) · Päiksejumal · Maailma looja ja esimene valitseja · Peajumal alates 5.dünastiast · AMON
Secunda 1. Goethe (1749-1832) Goethe isa oli jurist, kohaniku keisri nõunik, järelikult oli ta majanduslikult kindlustatud perest. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe, hiljem kooliharidus. 16-aastaselt läks Goethe Leipzigisse ülikooli. Ta asus õppima juurat. Ta oli laialdaste huvidega, lisaks õigusteadusele huvitas teda kirjandus, füüsika ja ka loodusteadused. Mingi aeg ta haigestus ja oli ligi aasta aega kodus. Pärast tervenemist läks ta edasi Strasbourg'i ülikooli. Seal lõpetas ta õigusteaduse kursuse, aga oluline on see, et seal mõjutas teda Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Ülikoolipäevil tegeles Goethe luuletajana, luuletas armastuse teemal. Tal oli olnud palju armumisi, mis õhutasid teda luuletama ja oma elamusi väljendama. Esimene suurem tuntus on tal näidendiga ,,Götz von Berlichingen
Powerpointi esitlus Teaduslikud avastused/saavutused/leiutised: *Volta ehitas esimese elektripatarei * Faraday poolt galvanomeeter ning elektrigeneraator * Henry poolt elektrimootor *von Baer rajas võrdleva embrüloogia. Avastas imetajate munaraku *Liebig pani aluse põldude väetamisele kunstväetisega *Pasteur esitas teooria, et haigused on seotud pakteritega. Samuti avastas/pani aluse pastöriseerimisele. Ravis terveks esimesena marutõbis oleva poisi. *Morse leiutas telgraafi * Bell telefoni, esmalt esitati maailmanäitusel Philadelphias 100m kaugeselt *Fonograaf Edisoni poolt *Raadiole pani aluse Hertz, aga ta suri ära. Seega raadio leituamise au üle vaidlesid itaallane Marconi ja venelane Popov. *1895. aastal avati Pariisis esimene kino. Kunstisuunad *Klassitsism: Tähtsustati haridust. Eeskujuks oli antiikkunst. Suur mõju oli valgustusfilosoofidel.
rahva võim) USAs on need väga väärtustatud, aga nt Vana-Kreeka filosoof Platon ei väärtustanud demokraatiat, et see on kõlbmatu valitsemisvorm, tema väärtustas hoopis aristrokaatriku valitsemisvormi. Idamaade filosoofilised vaated 3 Miks idamaad esimesena käsitleda? 1) Suurem osa neid iidseid tsivilisatsioone e. kõrgkultuure on pärit idamaadest. (Vana-Egiptuse kõrgkultuur, Mesoptaamia, Pabüloonia, Vana-India, Vana-Hiina). 2) Religioon. Kõik kolm maailma usundit on tulnud idamaadest (Budism, Kristlus, Islam). Ka hinduism, judaism. Budism Vanim usk, Nepali territooriumil sündis Buda (PõhjA-India). Kristlus Kristus sündis Lähis-idas, Vahemere idakaldal. Rooma impeeriumi idaosas. Islam Koraan ,,Allah on ülekõige". Pärit on araabia poolsaarelt. (Saudi Araabia linn Meka). 3) Riiklus. Vanimad riigid on pärit Mesopotaamia alalt . Nt Sumerid, Akad. Neljandal aasta tuhandel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
