SEKRETÄRI EETIKAKOODEKS Positiivne ellusuhtumine paneb sekretäri uskuma oma võimetesse ja töötulemustesse. Ta usub iseendasse, tema võimed ja ideed muutuvad positiivsuse kaudu organisatsiooni eduks. Positiivsus ja avatus on hoiakud, millega ta suhtub nii klienti, koostööpartnerisse, probleemidesse, kui ka väljakutsetesse ka kogu elusse. Sekretär on oma organisatsiooni lojaalne esindaja nii heas kui halvas. Sekretär loob oma organisatsioonist hea mulje kliendile, koostööpartnerile ja üldsusele. Sekretär hoiab ja kaitseb oma elukutse au ja väärikust, säilitades seega kutse aususe, õigsuse ja usaldusväärsuse reputatsiooni. Sekretär on usaldusväärne partner.
4. Ennast teostav suhtlemisstiil- inimene on maksimaalselt avatud ja võtab täielikult arvesse teistelt tulevalt tagasisidet. Seda stiili kirjeldatakse kui ideaalset, paraku pole kasutamine sageli võimalik. 5. Endaga kokkuleppiv suhtlemisstiil kujuneb siis, kui avatus ja tagasiside arvestamine esinevad mõlemad keskmisel määral. 6. Ennast kiitlev suhtlemisstiil – räägitakse ainult endast ja kui hea ollakse samas teisi ei panda üldse tähele ega tunnustata. Partnerisse suhtumist ja oma vajaduste arvestamisest lähtudes võime rääkida ka : Alluvast käitumisest- võetakse arvesse teiste soove ja vajadusi, ignoreeritakse omi. Agressiivsest käitumisest- oma huvide ja vajaduste pealetükkiv, teisi mitte arvestav rahuldamine.
säilis demokraatia? Diktatuur ja demokraatia on kaks täiesti erinevat valitsemisviisi. Diktatuuriks nimetatakse valitsemisviisi, kus juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuur jagatakse ka autoritaarseks ja totalitaarseks. Demokraatia on valitsemisviis, kus suurim võim on rahval. Üheks diktatuuririigiks sai Itaalia. Itaaliale tekitas Esimene maailmasõda suuri raskusi ning neisse ei suhtutud kui võrdväärsesse partnerisse. See tegevus solvas Itaaliat. Selle tagajärjel tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini, kes 1922. aasta sügisel määrati Itaalia peaministriks. Mussolini tegi suuri muudatusi ning võttis vastu seadusi, mis andsid talle kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võimu.
Enamasti on igas kultuuris välja kujunenud rituaalid, millega suhtlemist alustatakse ja lõpetatakse ning need rituaalid (tervitus- ja lahkumisrituaalid) on ka omamoodi alguseks positiivse hoiaku väljendamisel suhtlemispartneri suhtes. 6)Kehakeel * *Väga tähtis suhtlemisel ja teise isiku tajumisel on ka kehakeelel. Sõnatu suhtluse teel antakse edasi koguni 55% suhtumisest ja tundumustest. Sõnad on teabe edastamiseks, mitteverbaalse kanali kaudu väljendatakse aga tundeid ja suhtumist partnerisse * Mitteverbaalsete signaalide tõlgendamisel on esmatähtis jälgida sõnade ja käitumise seost * Käitumisest lahus sõnatul eneseväljendusel polegi mõtet : zestid, poosid ja puudutused saavad tähenduse vaid kindlas kontekstis.
enesekesksusest. Tuleb vaatada probleemi teise inimese vaatepunktist. (Saareväli, 2011) 1. AKTIIVNE KUULAMINE Igas valdkonnas vajavad inimesed oskust kuulata. See on ühiskonnas elu jaoks hädavajalik kommunikatsioonioskus. Aktiivne kuulamine hõlmab sideme loomist. Aktiivne kuulamine on üks edu võtmeküsimus, kuna õpetab arvestama igas olukorras selle inimesega, kellega tegemised kokku viivad. Kuulamisoskusega seoses on suhtlemispsühholoogia vallas välja toodud kolm partnerisse suhtumise aspekti, mis aitavad selle oskuse arengule kaasa. Esimene on tingimusteta aktsepteerimine, teine on empaatia ning kolmas on sotsiaalne soojus. (Antsov, 2005) Aktiivse kuulamise eeldused: sobiv aeg ja koht mitte iga aeg ja koht ei sobi kuulamiseks avatud hoiak ole valmis kuulama ka seda, mis sulle ei meeldi (nt kriitika) partnerisse eelarvamustevaba suhtumine püüa võtta vestluspartnerit ,,puhta lehena" tähelepanu ja keskendumine
aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Sõna diktatuur tähistab valitsemisvormi, milles juhil e diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Esimeses maailmasõjas sõdis Itaalia Antandi poolel. Itaalia armee polnud eriti edukas ning mitmel korral olid liitlased sunnitud oma sõjaplaane muutma ja Itaaliale appi ruttama. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse partnerisse. Seetõttu otsustasid itaallased muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Loomulikult oli see üsna keeruline, sest parteide vahel olid erimeelsused ning Itaalia linnades suurenes tööpuudus, mistõttu sattus tööliskond üha enam kommunistide mõju alla. Tekkis väike rühmitus nimetusega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks ning mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks
ei saa teisele suunda ette näidata. Sellist moodsat lapse kohtlemist peetakse tänapäeva ühiskonnas täiesti normaalseks. Täiskasvanute vestlustest kõrvalejätmine on suur erand: lapsed istuvad täiesti loomulikult peaaegu igas situatsioonis juures ja tohivad kõike pealt kuulata. Kui varem toimusid paljud vestlused õhtul, siis nüüd räägitakse kõigest kohe. Ka sellest ilmneb täiskasvanute kasvav võimetus igapäevaste muredega hakkama saada. Laps, kellesse suhtutakse kui partnerisse, peab seejuures vanemat aitama: ka tema arvamust võetakse ilmselgelt arvesse, olgu teemaks kooseluprobleemid, finantsküsimused või muu, mis peaks asuma väljaspool tema vastutusala. Niisugustes küsimustes oma arvamust avaldavatele lastele ei öelda enam, et nad pole nende küsimuste jaoks veel piisavalt vanad. Nende sekkumist peetakse positiivseks küpsuse märgiks. Kõik see saab alguse sellest, et vanemad annavad lapsele partneri staatuse
3. Ennast näitav suhtlemisstiil - ollakse väga avatud, tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. Otsitakse tunnustust ümbritsevast keskkonnast. 4. Ennast teostav suhtlemisstiil - inimene on maksimaalselt avatud ja võtab täielikult arvesse teistelt tulevalt tagasisidet. Seda stiili kirjeldatakse kui ideaalset, paraku pole kasutamine sageli võimalik. 5. Endaga kokkuleppiv suhtlemisstiil kujuneb siis, kui avatus ja tagasiside arvestamine esinevad mõlemad keskmisel määral. Partnerisse suhtumist ja oma vajaduste arvestamisest lahtudes võime rääkida ka : · Alluvast käitumisest - võetakse arvesse teiste soove ja vajadusi, ignoreeritakse omi. · Agressiivsest käitumisest - oma huvide ja vajaduste pealetükkiv, teisi mitte arvestav rahuldamine. · Kehtestav käitumine- säilitatakse enesest lugupidamine, rahuldatakse oma vajadusi seejuures kahjustamata teiste inimeste vajadusi ja enesest lugupidamist. Eriti edutoov on see käitumisviis
FASISTLIK ITAALIA Milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda? Mitusada tuhat inimest sai rindel surma. Sõjakulud olid küll tunduvalt väiksemad, kui Atlandi juhtivatel riikidel, kuid mahajäänud Itaalia majanduse jaoks osutus ka see üleliia raskeks koormaks. Sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Itaalia pidi leppima lubatust palju väiksemate aladega. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itallastesse üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse partnerisse. Kes oli Benito Mussolini, mis aastal sai ta võimule Benito Mussolini oli Rahvusliku Fasistliku Partei juht. (Itaalia edasi viia). Ta sai võimule 1922. aastal. Temast sai valituse (peaminister) ja kogu Itaalia rahva juht. Kes olid fasistid ja miks nad esile kerkisid? Fasistid olid endised sõjaväelased ja töötud. Nad kerkisid esile, kuna sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk. Valitsused
mis meister on temast mõelnud. Iga inimene peab elus püüdma saada iseendaks, kuid Peer on ainult põgenenud. Solveig ütleb, et tema jaoks on Peer alati jäänud iseendaks. Järgmised näidendid olid realistlikud ja proosavormis, käsitlesid inimese kohta ühiskonnas ja inimese hingeelu. ,,Nukumaja". Põhiprobleem on naiste roll ühiskonnas ja perekonnas. Naistesse suhtutakse sageli nagu ilusasse nukku, mitte nagu võrdsesse partnerisse. Nora hülgab pere, kui mõistab, et mees pole teda kunagi tõeliselt armastanud ja Nora pole kunagi mõelnud enda peale, mida tema elult tahab. ,,Rahva vaenlane". Peategelane on dr Stockmann, elab linnas, kuhu on rajatud supluskuurort tervisevetega turistidele. Eesmärk on raha. Dr avastab, et vees on ohtlikud ained, mis haigestavad inimesi. Ta tahab selle info avalikustada. Kogu linn hakkab teda põlgama ja taga kiusama. Sõnum: inimesi huvitab kasum, mitte tõde.
autor nimetas kaaslastega suhtlemise tüüpideks ja kirjeldas neid kompleksidena. I kompleks vajadus ühise tegevuse järele Lapse peamiseks eesmärgiks on leida kaaslane ühiseks mänguks/tegevuseks. Hinnatakse oma koostööd partneriga (Me ehitasime ilusa maja). Tegevustes on laps tõsine ja töiselt asjalik. Esineb 3 erinevat käitumisviisi: - Õpitakse kaaslaselt võtteid, organiseerimist ja käitumist. Partnerisse suhtutakse kui ealt vanemasse, kellelt on üht-teist õppida - Organiseeritakse ise tegevust. Suhtutakse partnerisse kui võrdsesse. Esitatakse oma näited/ettepanekud. Samas võetakse kuulda ka partneri ettepanekuid. - Kasutatakse autoritaarset vanemlikku tooni, suunatakse ja hinnatakse kaaslase tegevust. II kompleks austuse vajadus Püütakse end eristada kaaslasest, rõhutades oma olemasolevatele või oletatavatele oskustele ja teadmistele. (mina ehitan..
suhelda eakaaslasega. Eakaaslasel on lapse arengus eriline roll. Kui täiskasvanu on see, kes vahendab lapsele käitumisnorme, väärtusi, hinnanguid, teadmisi ümbritseva maailma kohta, siis just suhtlemise ja ühise tegevuse protsessis eakaaslasega tekib vajadus käsutada kõike omandatut. Ühises tegevuses tekib pidevalt situatsioone, mis nõuavad toimingute kooskõlastamist, heatahtlikku suhtumist partnerisse. Seoses kontaktide arenguga muutub lapsele oluliseks eakaaslase suhtumine temasse. Kui kolmeaastane, tulles lasteaeda keskendub täiskasvanule ja võib eakaaslast üldse mitte tähele panna, siis varsti on eakaaslaste sümpaatia võitmine üheks olulisemaks käitumismotiiviks. Lastekollektiiv mõjutab isiksuse arengut ka grupis valitseva arvamuse kaudu. Kolmeaastaste grupis puudub veel ühine hinnang, ühe arvamus ei mõjuta teise oma
kommunistide vastu. 5. Anna itaalia I maailmasõjajärgse vasakpoolsete tegevuse, populaarsuse jne iseloomustus/põhjused. Kommunstid kasutasid ära rahulolematust, mis valitses seoses I MS tulemustega. Nad tekitasid streikide ja väljaastumistele kaasa aitamisega aina suuremat kaost. Lubasid kaotada tööpuuduse jne. 6. Miks I maailmasõja võitjad ei suhtunud Itaaliasse kui võrdväärsesse partnerisse? Itaalia osatähtsust sõja võidu puhul peeti vähetähtsaks. Suurbritannia ja Prantsusmaa soovisid kolooniaid ja territooriumeid pigem enda vahel jagada. Kuidas selline suhtumine erines itaallaste endi nägemusest oma panusest I maailmasõtta? Itaallaste enda arvates oli nende panus suur kaotused olid ju suured. 7. Mussolini. ·Kes oli Mussolini päritolult? Itaallane ·Milline oli Mussolini haridus? Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mille
3) keskkonnalõhnad- suhtlemist häirivad aroomid (enamasti tööstusliku päritoluga) KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: · tingimusteta aktsepteerimine · empaatia · sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: · saada vajalikku infot · nautida seltskonda · mõista kedagi · pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: · saada hiljem ise ära kuulatud · vältida tõrjutu seisundisse sattumist · hankida teatud infokilde · näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone
3) keskkonnalõhnad- suhtlemist häirivad aroomid (enamasti tööstusliku päritoluga) KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: tingimusteta aktsepteerimine empaatia sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot nautida seltskonda mõista kedagi pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: saada hiljem ise ära kuulatud vältida tõrjutu seisundisse sattumist hankida teatud infokilde näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone
Kui sul ei ole midagi huvitavat seksist oodata, kaovad huvi ja soov ära. Tekib rutiin, mis saab alguse läheduse puudumisest, järjest vähenevatest puudutustest, igapäevatoimetuste pealetungivatest kohustustest ning sellest tulenevast ajapuudusest. Oma osa on ka lähisuhte kvaliteedil suhte arenedes avastatakse partneri puudujäägid, millega algul lepitakse, kuid mis hiljem võivad muutuda ärritavaks ja tüütavaks, mistõttu ei ole partnerisse enam võimalik suhtuda nii nagu suhte algusaegadel. Suhet laastav negatiivne rutiin on reeglina muudatuste vaenlane ning nii on stress ja depressioon kerged tulema. Vastarmunud veedavad palju aega koos nende maailmas eksisteerivad ainult Sina ja Mina ja soov puudutada. Kui aga kahe erineva inimese ellu tulevad lisakohustused (lapsed, karjäär, elamisega seonduvad võlad), kirg väheneb. Argipäeva toimingutesse mattudes unustatakse ühtäkki, et partner
Idla koolkonnale tüüpiliselt oli kursuste õppekavas suur tähelepanu teoorial: anatoomial, füsioloogial, õpetamise metoodikal, folklooril. Näiteks rahvatantsutundides pakkus ta iga tantsu juurde etnograafilisi teadmisi: kus, millal ja kelle poolt tants ja selle viis üles kirjutatud, milliseid rahvarõivaid seal kanti , millised rahvakombed seal säilinud. Rõhk oli tantsu hingel, mitte ainult sammude täpsusel. Miks tantsitakse? Kuidas tantsitakse? Suhe partnerisse. See polnud tantsusammude reprodutseerimine, see oli looming.(Ingrid Idla, Dagmar Normet, Aksel Tiik, 1991, "Ernst Idla-võlur Tallinnast", lk 73) Poole aasta vältel sõitsid instruktorid igaüks oma piirkonnas ringi, õpetasid rahvamajades ja koolides, aitasid läbi viia maakondlikke mänge. Vabariigi lõpuaastatel tunti ja harrastati Idla võimelmist kogu maal. Rahvusvahelise tunnustuse pävis Idla koolkond Helsingis 1938. aata suvel Põhjamaade
Kui see puudub, võib edasi rühkimine osutuda keeruliseks. Rääkige avameelselt hoiakutest, eesmärkidest ja soovidest ning kui suudate luua kompromisse või jõuda ühisele lahendusele, jääb kindlasti ka suhe püsima. Probleem: kaotatud usaldus Partner on sind või endist tüdruksõpra petnud ja tema teod ei lähe kokku sõnadega ehk tabad ta tihti valetamast. Usalduse kadumise põhjus võib seisneda nii petmises, rahas kui lihtsas telefonikõnes. Üldiselt kaotad usu partnerisse siis, kui nad ei suuda oma sõna pidada. Kui kaob usaldus, kaob ka turvatunne ning sellega koos mõne aja jooksul suhe ise. Toimib või mitte? Taas kord aitab sellest, kui räägite omavahel asjad selgeks. Ära karda öelda, mis sind häirib. Kui teete samme olukorra parendamise suunas, võib ka usaldus tagasi tulla. Kokkuvõte Uurisin, kuidas hoida suhet värskena ja selgus, et kõige tähtsam on mitte lasta rutiinil tekkid, sest see lämmatab suhte
Kui siiani on lapse maailma keskpunktis täiskasvanu, siis nüüd ilmneb ka vajadus suhelda eakaaslasega. Eakaaslasel on lapse arengus eriline roll. Kui täiskasvanu on see, kes vahendab lapsele käitumisnorme, väärtusi, hinnanguid, teadmisi ümbritseva maailma kohta, siis just suhtlemise ja ühise tegevuse protsessis eakaaslasega tekib vajadus käsutada kõike omandatut. Ühises tegevuses tekib pidevalt situatsioone, mis nõuavad toimingute kooskõlastamist, heatahtlikku suhtumist partnerisse. Seoses kontaktide arenguga muutub lapsele oluliseks eakaaslase suhtumine temasse. Kui kolmeaastane, tulles lasteaeda keskendub täiskasvanule ja võib eakaaslast üldse mitte tähele panna, siis varsti on eakaaslaste sümpaatia võitmine üheks olulisemaks käitumismotiiviks. Lastekollektiiv mõjutab isiksuse arengut ka grupis valitseva arvamuse kaudu. Kolmeaastaste grupis puudub veel ühine hinnang, ühe arvamus ei mõjuta teise oma
keegi teine tegi seda enne *tunne kui vastureakstioon on antud, siis saabub rahu Eelarvamus- suhtlemisel ei lähtuta sellest, kes teine inimene on, vaid sellest Sildil on võõrandav mõju, silt sunnib sildikohaselt käituma, silt häirib läbirääkimisi ja koostööd. Väljapääs: kasuta viisakaid sõnu, isegi siis kui teine neid üldse ei vääri Konflikti ennetamine: *läbirääkimisoskus mõlemal partneril *siltide vältimine *lugupidav suhtumine partnerisse *vaatan peeglisse et äkki on viga minus (atributsiooniviga) Millised on distressi tekitavad paarissuhted (mõlemad on õnnetud): 1. Düsfunkstionaalne interaktsiooni stiil (kriitika, solvamine, katse, eemaletõmbumine) 2. Negatiivsete tunnete vastastikus- üks partner väljendab negatiivseid tundeid ja teine vastab samaga Parandamiseks tsükli 2 komponenti(mõlemad vajalikud): 1) positiivne komponent: positiivne kommunikatsioon, et lõpeta (vabandust)
langeb ja kristalliseerunud int. tõuseb. Integratiivne mõtlemine. (kogemused kompentseeruvad seda , et raske midagi õpida). Sotsiaalne ja isiksuse areng: Erikson: produktiivsus vs stagnatsioon- inimene jõuab rutiini, kõik juba olemas ei tea mida nüüd teha. On vaja leida uus motivatsioon, mille nimel tegutseda. Abielu kiindumus suhetes esikohale uus kvaliteet (vastandina kirele, seksuaalsusele) . Abielu püsivuse "retsept": pos suhtumine partnerisse, pühendumus, jagatud eesmärgid ja väärtused. Vanemlikkuses - "tühja pesa" sündroom- kui lapsed on läinud, inimestel pole teemat millest rääkida, on vaja pühendada omavahestelitele suhtele - Vahel ka "mitte nii väga tühja pesa" sündroom (täiskasvanud lapsed kodus)- Itaalia, USA- oht ühiskonna tasandil. Lahutus sealjuures nn "teise ringi" fenomen- ühe eluetappi lõpp, mehed ostivad endale nooremad naisi- automaatselt seda ei ole
Loobuti ühtsest majanduse arengust. 5. Mis oli kollektiviseerimise eesmärk? Eesmärk oli eraomand kaotada ja talupoeg allutada täielikult riigile ning vili kätte saada talt tasuta. 6. Miks talusid nõukogude inimesed ühiskonnas toimuvat vägivallapoliitikat? Sest nad ei saanud selle vastu midagi teha, kuna neil polnud piisavalt võimu. 7.Fašistlik Itaalia Õpik 1. Miks Esimese maailmasõja võitjad ei suhtunud Itaaliasse kui võrdväärsesse partnerisse? Kuna nad ei suutnud näidata erilist sõjalist oskust ja neil oli ka majandusraskusi. 2. Miks itaallased toetasid Mussolinit? Kuna arvati et just tema suudab itaalias majanduse korrale seada ja madalseisust välja tuua. 3. Millised ideed Mussolini õpetusest said ka paljude teiste diktatuuride alusideeks? Kõige tähtsamal kohal on rahvus ja kõik inimesed tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele. 10 4
teguritega nagu firmas töötatud aeg ja indiviidile omistatavad teadmised, aga ka tema formaalne kvalifikatsioon ja haridustase. Sirje Orvet (2000, lk 85) kirjeldab, et kui sakslastega kohtuma minna, siis pole tähtis, mis laadi kohtumine ees seisab, kohale peaks minema paar minutit varem. Väiksemgi hilinemine muudab sakslase ettevaatlikuks. Hiljaks jäämine võib asetada inimese halba valgusesse ning temasse ei suhtuta enam kui tõsiseltvõetavasse partnerisse. Eriti peavad nn saksa täpsusega arvestama riigiametnikud, äriinimesed ja kõik ülejäänud, kes lähevad Saksamaale ametlikele kohtumistele. Sekretäride ja juhtide jaoks seda väga oluline Sirje Orvet (2000, lk 81) selgitab ka inglaste käitumist. Enne pöördumist peavad inimesed olema esitletud. Inglismaal on kombeks esitlemisel ulatada käsi ja öelda: “How do You do?”, millele vastatakse samaga. Sageli on tutvustamisel kätlemine
o Kristalliseerunud: võime meenutada ja kasutada omandatud infot · Keskeas voolav int. langeb ja kristalliseerunud int. tõuseb · Integratiivne mõtlemine Sotsiaalne ja isiksuse areng · Erikson: produktiivsus vs stagnatsioon · Abielu kiindumus suhetes esikohale (vastandina kirele, seksuaalsusele) o Abielu püsivuse "retsept": pos suhtumine partnerisse, pühendumus, jagatud eesmärgid · Vanemlikkuses - "tühja pesa" sündroom. o Vahel ka "mitte nii väga tühja pesa" sündroom · Lahutus nn "teise ringi" fenomen · Seotus õdede-vendadega kasvab · Hoolitsemine (tavaliselt naised) oma vanemate eest o Vanemate surm Peck'i täisea konfliktid, neist neli esimest keskeas Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine
vähe strateegilist planeerimist ja minimaalslt kasutatakse uurimustel põhinevat teavet. Organisatsioonidel puudub integreeritud lähenemine kommunikatsioonile ja oskus seostada kommunikatsiooni kogu organisatsiooni tegevusega. Sisekommunikatsiooni roll on eestis veel tähtsustamata. Organisatsioonid ei oska täpselt formuleerida oma sõnumeid. Organisatsioonid ei oska ajakirjandusse suhtuda kui oma partnerisse Organisatsioonid ei oska määratleda oma olulisi sihtrühmi, väga sageli suheldakse umbmääraselt ja ananüümse auditooriumiga. Organisatsioonid ei oska kasutada akadeemilisi teadmisi praktikas. Oorganisatsioonides ei ole alati esikohal aus kommunikatsioon ja selge ning läbipaistev tegutsemine. Organisatsioonid kardavad negatiivsete sõnumite sattumist ajakirjandusse. Suhtekorraldus: põhieesmärgid, funktsioonid ja alaliigid
◦ enamasti intelligentsus stabiilne 60.eluaastani ▪ sotsiaalne ja isiksuse areng Erikson - produktiivsus vs stagnatsioon - inimesel väljakujunenud rutiin, tihti kaob motivatsioon toimetada, kui leiab midagi uut, millega tegeleda, siis tekib taas motivatsiooni ja positiivseid emotsioone suhetes esikohal pühendumus, kiindumus - hoida abielu püsivana, vähem kirge ja särtsu ◦ abielu püsivuse retsept: positiivne suhtumine partnerisse, pühendumus suhtele ja partnerile, jagatud eesmärgid ja väärtused tühja pesa sündroom, sest lapsed saavad täiskasvanuks ja lahkuvad kodust ◦ 2 võimalust edasiminekuks: ▪ kui suhte põhiline eesmärk oli lapsed koos üles kasvatada, siis nüüd kaob ühine eesmärk, võib viia lahutuseni > "teise ringi" fenomen (mehed võtavad noore naise, tegelikult teaduslikku tõestust ei ole, et seda esineks palju just selles vanuses)
Saavutamine (noorem täisiga) – teadmiste abil kompetentseks, sotsiaalne vastutamine (keskiga) – vastutus teiste eest, Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus) – kompleksed suhted erinevatel tasanditel Reintegratsioon (vanadus) – tähenduslikkus Sotsiaalne areng Erikson: produktiivsus vs stagnatsioon Abielu – kiindumus suhetes esikohale (vastandina kirele, seksuaalsusele) o Abielu püsivuse “retsept”: pos suhtumine partnerisse, pühendumus, jagatud eesmärgid Vanemlikkuses - "tühja pesa" sündroom. o Vahel ka “mitte nii väga tühja pesa” sündroom (täiskasvanud lapsed kodus) Lahutus – sealjuures nn “teise ringi” fenomen Seotus õdede-vendadega kasvab Hoolitsemine (tavaliselt naised) oma vanemate eest Vanemate surm Peck'i täisea konfliktid, neist neli esimest keskeas Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine
Igas müügietapis jälgi usalduse olemasolu, mitte oodatavat müügitulemust. · Kui usaldus mõraneb, jäta kõik muu ja keskendu ainult usalduse saavutamisele ja taastamisele. · Kui ostja keeldub, siis müüja teeb alati mõned sammud rohkem. Sellega ta näitab, et on oma partnerist huvitatud ja võtab asja tõsiselt. · Enne, kui loobud, tunne alati huvi keeldumise põhjuste vastu - miks. · Kui oled loobunud, demonstreeri veenvalt oma positiivset suhtumist partnerisse. Maailm ei mõjuta meid, vaid meie mõjutame maailma. 1. Suhtlemine kirja teel 38 Kirja teel suhtlemine on tihti parim lahendus, kui on vaja suhelda inimestega kellega ei saa teistes kanalites suhelda - ei taheta füüsilist kontakti või kardetakse pikalevenivat ja ettearvamatust emotsioonist kantud telefonikõne. 1.1 Millisel juhul kasutatakse kirjalikku suhtlust?
Mõjutamine ehk interaktsioon Vastutustundetu mõjutusvahendite kasutamine areneb edasi teise inimesega manipuleerimiseks ja ärielu (ka isikliku elu) kontekstis tavaliselt selline suhtlemismaneer halvendab suhtlemist. Hoolimata sellest, et räägitakse, kui julm ja karm on äri, on edukad ärimehed suhtlemisel piisavalt teineteist arvestavad ja suhtuvad partnerisse kui võrdsesse. Võtja-võitja ideoloogia kasutamine ei ole ainult psühholoogide poolt välja mõeldud sõnadeühend, vaid tänapäeva reaalses elus edukust tagav suhtlemise kriteerium. Võitja-võitja (ehk ka võidan-võidad, win-win) on sellisel põhimõttel toimuv suhtlemine, mus edukaks peetakse suhtlemist vaid juhul kui mõlemad osapooled jäävad sellega rahule. Lähemalt loe selle kohta enesekehtestavat käitumist kirjeldavast osast.
endale kindlaks. Jalgade sidumine nagu käte siduminegi viitab suletusele ja kaitsele. Jalgade tüüpilisem sidumine on põlvest ehk lihtsamalt öeldes istutakse jalg üle põlve. Eristatakse kahte erinevat jalg üle põlve istumise viisi euroopa ja ameerika viis. Ameerika variandi puhul toetub pahkluu põlvele ja see lisab suletusele ka võimutunde. Jalgu saab siduda ka pahkluust. Kehakalded näitavad suhtlejate suhtumist partnerisse ja probleemi. Tavalise, kooskõlas suhtlemise puhul on suhtlejad kallutatud ühele poole Rääkija on kallutatud ettepoole, kuulaja tahapoole, rollide vahetudes ka poos muutub. Üksteise poole kallutatud partnerid on tihti konfrontatsioonis, samas üksteisest eemale kallutatud partnerid on kaotanud huvi üksteise suhtes. Ettepoole kallutamine kaasneb ka lahkumiseks märguandmisega. Nii et suhtlemisel partnerid liiguvad, vahetavad poose, nende zestide rütm muutub. Sarnases poosis ja
annaabi.ee 
