ning ettevõtet juhtima. Siiani on määrav osa sotsiaalvaldkondades, haridus- meditsiiniasutustes töötavatest inimestest naised ning tööstusettevõtetes mehed, kuid kindlale soole orienteeritud ametite hulk väheneb ja piirid hägunevad üha rohkem. Ei leidu tööd, millega naised hakkama ei saa. Enam ei mõisteta hukka ema, kes naaseb pärast lapse sünnitamist tööle ja isapuhkusel abikaasa kasvatab last. Kümne viimase aasta jooksul on naiste osakaal riikide parlamentides tõusnud ligi kümme protsenti ja jätkab loodetavasti vähemalt sama jõudsat kasvu. Siiski on kurb tõdeda, et see protsent on ikka veel kahetsusväärselt väike- koguni kolm neljandikku otsuste tegijatest on mehed. Fakt, et tänases Eestis on meeste keskmised palgad 30 % suuremad kui naistel, näitab, et veel 21. sajandil võitlus veel jätkub. Läbi ajaloo on naiste koht ühiskonnas olnud nihkes. Olles sellega harjunud ja
Tänapäeva naine on eneseteadlik ning tõestanud oma vaimse võimekuse võrdsust meestega. Samamoodi nagu abikaasad, ollakse võimelised kala püüdma, keevitama ja riigi ning ettevõtet juhtima. Ei leidu tööd, millega naised hakkama ei saa. Enam ei mõisteta hukka ema, kes naaseb pärast lapse sünnitamist tööle ja isapuhkusel abikaasa kasvatab last. Kümne viimase aasta jooksul on naiste osakaal riikide parlamentides tõusnud ligi kümme protsenti ja jätkab loodetavasti vähemalt sama jõudsat kasvu.k üsime, miks nii vähe naisi tippjuhiks saab ja veelgi vähem tipp-poliitikuks? Esiteks on see liiga suur ohver pere arvelt, teiseks saadab naisi alati suurem pahatahtlik meedia tähelepanu. Aga piltlikult öeldes märgatakse naiste puhul ikka enne nägu ja meeste puhul tegu. Siiski on kurb tõdeda, et see protsent on ikka veel kahetsusväärselt väike- koguni kolm neljandikku otsuste tegijatest on mehed
aastal Luksemburgis ainult üheksa liikmesriiki. Taani, Kreeka ja Itaalia olid vastu. Taani ootas ära referendumi tulemuse, millele järgnes asja arutelu veel Euroopa Parlamendis. Itaalia vajas asja aruteluks rohkem aega. Kreeka otsustas viivitada seni, kuni teised riigid olid juba otsustanud. Pärast Taani edukat referendumit ja Itaalia parlamendi otsust liitusid kõik kolm kuu aega hiljem ühtse Euroopa aktiga. Ühtse Euroopa akti ratifitseerimine liikmesriikide parlamentides ei osutunud nii keeruliseks kui Maastrichti lepinguga seonduv kuus aastat hiljem. Üldiselt loodeti, et ÜEA jõustub kuu aja jooksul pärast seda, kui kõigi liikmesriikide parlamendid on selle ratifitseerinud (plaanide kohaselt 1987. aasta alguses.). Kriitilise olukorra põhjustas aga Iirimaa viimane riik, kus ratifitseerimine ette võeti. Iirimaa välispoliitika edasise sõltumatuse pärast muret tundes pöördus üks Iirimaa kodanik konstitutsioonilise kohtu poole. Euroopa
populaarseks. Pettumine Pariisi rahukonverentsi lepingus – Riigipead, kelle riikides ei oldud selle lepinguga rahul lubasid ebaõigluse heastada. Majanduslikke raskustega riikides lubasid riigijuhid, et elu läheb kiiresti paremaks kui nad võimule saavad ning rahvas uskus neid. Terav riigisisene võimuvõitlus ning põhirahvuste ja vähemusrahvustevahelised vastuolud. Kuna parlamentides oli palju erakondi kasutasid mittedemokraatlikud pisirühmitused parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Ning mõjutasid valijaid. Diktatuuride tunnused Ühe partei ideoloogia Juhikultus nt Saksamaal führer Teised parteid tõrjuti või keelati Piirati kodanike vabadusi ja inimõiguseid Venemaa/NSVL teke Pärast bolševike võimuletulekut (1917) moodustati esimene nõukogude valitsus
kolonistidele, mis viis valitsuse pankrotti, kui ka õukonna eri kildkondade vastuseis tema reformiprogrammile.Pärast Neckeri tagasiastumist jäi teiste, nagu Calonne`i ja Brienne`i mureks teha katset lahendada rahandussüsteemi juhitamatuid probleeme, oli ju riigi rohkem kui veerand miljonit kõige jõukamat alamat - aadlikud, kirikutegelased ja maetnikud - maksudest vabastatud. Generaalstaadid Privilegeeritud rühmitised parlamentides takistasid reformikatseid igal sammul.Pariisi parlament keeldus 1787. Aastal tunnustamast uut maamaksu jõukatele kodanikele, maks tuli jõuga läbi suruda ja parlament läks maapakku.Lootes nii reformiprogrammi tõhusamat elluviimist saavutada, tegi rahandusminister Brienne ettepaneku asendada kõik parlamendid üheainsa koguga.Tugev vastuseis ettepanekule sundis Louis XVI kavandatud meetmeid tühistama ja Brienne`i tagasiastumispalve rahuldama.Reformid olid blokeeritud
Laidoner oli kindlasti üks silmapaistvamaid poliitikategelasi meie riigi esimees parlamendis. Ta valiti rahamajandus-, välis- ja riigikaitsekomisjoni esimeheks." ,,Nende aastate jooksul esitas Laidoner riigikogule kümneid ja kümneid seaduseelnõusid, eriti palju I Riigikogule. 1923 aasta kõne sisu: ,,Tänavu aastal sattusime niisugusesse olukorda, et 52 inimese keskelt ei suutnud leida ühtki, kes oleks enda peale saanud võtta aruandja töö. Kõikides parlamentides on eelarvetöö kõige tähtsam ülesanne. See on töö kus kritiseeritakse tervet riigiaparaati, kus seatakse üles põhimõtted jne. Seda tööd peab tõsiselt tegema, keegi peab parlamendi liikmetest eelarve põhjalikult läbi arutama, läbi uurima. Seda ei ole meil aga tehtud. Mina, kui eelarvekomisjoni esimees palun nüüd arvesse võtta, et minu kõne on võrdlemisi pealiskaudne, olin selle eelarve arutamise juures rohkem nii-öelda tehnilise tööga kui selle
ametiühinguid, valivad vasakpoolseid parteisid ja laiendavad heaoluriiki. Vähem soodad olukorras olevate rühmade heaolu on kesksel kohal. Seetõttu on töölisklassi ja vaeste jaoks hädavajalik siduda ja meelitada mõnda keskklassi tegeliku poliitilise võimu saavutamiseks. Vaesus on väiksem rikastes demokraatlikes riikides, kus vasakpoolsed parteid on valitsust kontrollinud, ametiühingute liikumine on suurem ja parlamentides on suurem osa naistest. Stabiilne ja pikaajaline demokratiseerimine seotud madalama vaesusega, kui ka tööturg ning haridusasutused. Orjandus ning kolonialism, seavad vaesed riigid ebasoodsasse olukorda. Riigid enamasti distsiplineerivad, reguleerivad, kontrollivad ja tõrjuvad vaeseid. Struktuuriteooriad keskenduvad sellele, kuidas demograafiline ja majanduslik kontekst vaesust kolme kanali kaudu põhjustab. Esiteks põhjustavad kaudselt
· Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) · Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) III Euroopa Parlamendi olemus ja tegevus Euroopa Parlament esindab Euroopa kodanikke. Esindab kodanikke ehk valijaid (mitte riiki!). Valimised iga 5 a tagant, igas liikmesriigis samaaegselt. Töökorraldus: erinevad struktuuriüksused ja nende roll Parlamendi töös: Poliitilised grupid: sarnanevad fraktsioonidega rahvuslikes parlamentides. Neil on parlamendis oluline roll. Grupid otsustavad parlamendi juhatuse ja komiteede juhtkonna, parlamendi päevakorra, peaettekandjad ja kõneaja, neil on suur ametnikkond ning nad saavad olulist rahalist toetust parlamendilt. Gruppides mängivad olulist rolli rahvuslikud delegatsioonid. Parteidistsipliin ei ole range. Komisjonid: kõik EP liikmed on vähemalt ühe komisjoni liikmed. Suur osa parlamendi tööst toimub komisjonides. Komisjonid koostavad kolme sorti arvamusi ja raporteid: 1
Vabariik ja Ungari PLUSS Bulgaaria, Rumeenia. Põhimõtteliselt on Lissaboni leping on põhiseadusliku lepingu edasiarendus. Niisiis on Lissaboni leping EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon.Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping. Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: · Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine · EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks · Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) · Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades)
Nii opositsioonisaadikud kui koalitsioonisaadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi. Parlamendi ülesanded ja töökorraldus Parlamendi teine nimetus on seadusandlik võim, mille peamised ülesanded on algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Riigipea peab parlamendis vastu võetud otsuse välja kuulutama. Parlamendi oluline funktsioon on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Lobism ehk kuluaaripoliitika on juurdunud kõikides parlamentides. Lobby parlamendihoone koridor, eesruum, kus istungite vaheajal toimusid olulised vestlused, mis määrasid ära hilisema hääletuse tulemuse. Samuti on parlamendi funktsiooniks järelvalve valitsuse üle. Parlamentaarses riigis saab parlament valitsusele rohkem survet avaldada. Parlamendil on nii otsene kui kaudne kontroll täidesaatva võimu üle. Otsese kontrolli vormid: Parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele ja seeläbi määrata valitsuse ametisoleku
Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkulepe tähendus oli mõistetav kaheti: esiteks kui kaubandust ning intellektuaalomandi õigust reguleeriv leping, seadustik, mis II Maailmasõja järel suure rahvusvahelise kandepinnaga sõlmiti, teisalt kui hiljem loodud institutsioon, mis eelpoolmainitud lepingu elluviimist pidi toetama. GATT'i suurimaks miinuseks sai seadusliku aluse puudumine lepingu tingimuste elluviimiseks. GATT'i ei ratifitseeritud kunagi lepingu osapoolte parlamentides ning see ei näinud ette lepingu ellu viimiseks vajaliku füüsilise institutsiooni loomist (olgugi, et hiljem see siiski läbirääkimisvoorude näol tekkis). GATT peatähelepanu oli suunatud kaubanduse liberaliseerimisele, jättes sekundaarsele positsioonile intellektuaalomandiga seotud küsimused ning teenustega kauplemise. GATT-i vaidlusi lahendav süsteem oli kohati liiga aeglane, bürokraatlik ja võimaldas osapooltel vaidluste lahendamise käiku blokeerida. GATT-i erinevad hilisema
Nende esmane kohustus on edastada oma valijate huve, mitte rahuldada isiklikke ambitsioone. Mis on lobism? Mõisted lobby, lobism ja lobigrupid pärinevad Inglise parlamendipraktikast. Lobbyks kutsuti parlamendihoones korideore, eesruume ehk kuluaare, kus istungite vaheajal toimusid olulised vestlused, mis tegelikult määrasid ära hilisema hääletuse tulemused. Siit siis ka lobismi eestikeelne vaste kuluaaripoliitika. Nüüdisajal on lobism juurdunud kõikides parlamentides, kusjuures lobistid pole ainult parlamendisaadikud ise, vaid isegi sagedamini parlamendiväliste survegruppide esindajad. Parlamendi järelvalve Kolmandaks parlamendi funktsiooniks on järelvalve valitsuse üle. Parlamentaarses riigis, kus seadusandliku ja täidesaatva võimu seotus on suurem, saab parlament valitsusele rohkem survet avaldada kui presidentaalses riigis. Kuna Eesti kuulub parlamentaarsete riikide hulka, siis kirjeldame, kuidas toimib parlamendijärelvalve
* Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse Tulemused leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana Institutsioonide ja otsusetegemise reform: korraldati rahvahääletus Iirimaal) · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse tagasihoidlikud, ent siiski olemas suurendamine Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga:
- opositsiooni mõju minimaalne - põhiline töö käib saalis, kus opositsioon "esineb". Retoorika tähtis - eelnõud arutatakse kõigepealt läbi saalis, siis läheb komisjonidesse - komisjonide roll on vähetähtis - parlamendi tööplaani paneb paika valitsus - istumine saalis on vastakuti - nt. UK Võrrelge omavahel rääkivaid ja töötavaid parlamente. tooge näiteid! - vt eelmist kahte küsimust! Võrrelge parlamendi komisjonide tähtsust rääkivates ja töötavates parlamentides - Töötavas parlamendis käib töö põhiliselt komisjonides (seal vaadatakse kõigepealt eelnõud läbi, siis läheb saali alles), rääkivas parlamendis vastupidi (eelnõud arutatakse kõigepealt läbi saalis, siis lähevad komisjonidesse). Ehk siis komisjonide roll on töötavates parlamentides väga suur, aga rääkivates vähetähtis. Kas eesti on rääkiv või töötav parlament, põhjenda Eestis on pigev töötav parlament, kuna komisjonide roll parlamendi
Mida põhjalikum on olnud eelnev lobitöö, seda tulemuslikum on täiskogu istung. Mõisted lobby, lobism ja lobigrupid pärinevad Inglise parlamendipraktikast. Lobbyks kutsuti parlamendihoones koridore, eesruume ehk kuluaare, kus istungite vaheajal toimusid olulised vestlused, mis tegelikult määrasid ära hilisema hääletuse tulemused. Siit siis ka lobismi eestikeelne vaste kuluaaripoliitika. Nüüdisajal on lobism juurdunud kõikides parlamentides, kusjuures lobistid pole ainult parlamendisaadikud ise, vaid isegi sagedamini parlamendiväliste survegruppide esindajad. Et takistada korruptsiooni, mida survegruppide kuluaaripoliitika võib põhjustada, püütakse muuta lobistide tegevust võimalikult läbipaistvaks ja kontrollitavaks. Saksamaal on vastu võetud hulk lobismi reguleerivaid seadusi. Näiteks avaldatakse eriväljaandena nn lobby nimekiri, kus on kirjas kõik organisatsioonid ning nende
Riigipea peab parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutama. Riigipea võib seaduse ka parlamenti tagasi saata. Teiseks funktsiooniks on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Esmakohus edastada oma valijate huve. Lobism kuluaaripoliitika, istungite vaheajal toimuvad olulised vestlused, mis tegelikult määravad ära hilisema hääletustulemuse. Nüüdisajal on lobism juurdunud kõikides parlamentides. Kolmandaks funktsiooniks on järelvalve valitsuse üle. Otsene kontroll: - parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust. - parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel - õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest - ,,rahakoti võim" ehk parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel
varasema(te) lepingu(te)ga * EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon * Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping 6 * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades)
varasema(te) lepingu(te)ga 6 * EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon * Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades)
varasema(te) lepingu(te)ga * EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon * Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping 6 * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades)
varasema(te) lepingu(te)ga * EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon * Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping 6 * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades)
kaasotsustamise menetluse muutmine üldreegliks; o Õigusaktide süsteem korrastamine ja aktide ümbernimetamine) · Erinev: Euroopa Liidust väljaastumise protseduur? 22. Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga · Eesm: Liikmesriigid lootsid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisele ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides · Erinev: o Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine; o EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks; o Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades); o Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) 23. Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega
Peagi aga mõisteti, et sel viisil midagi ei saavutata, sest rahvas nende boikotiga märkimisväärselt kaasa ei tulnud ja valis teisi erakondi. Oluliseks verstapostiks senise käitumismudeli ümbervaatamisel kujunes 1920. aasta suvel toimunud Kominterni II kongress Moskvas, kus revideeriti sektsioonide senist tegevust ja leiti, et selle tõhustamiseks tuleb põrandaalune töö ühendada avalikuga. Siitpeale nähti ette ka kommunistide kaasatöötamine parlamentides. EKP põranda all ja tegevuse legaliseerimist ei peetud oma võitlustaktikast lähtudes vajalikuks. Seega oleks avalikult parlamendivalimistel osalemine osutunud üpris keeruliseks, et mitte öelda võimatuks. Seetõttu hakati poliitilisest elust osavõttu toimetama mitmesuguste variorganisatsioonide kaudu, milleks said esmajärjekorras ametiühingud. Vaadete järgi jaotusid kohad: 46 parempoolsetele, 33 sotsialistidele ja kommunistidele ning 21 kohta tööerakond ehk tsentrum nende vahel.
Peagi aga mõisteti, et sel viisil midagi ei saavutata, sest rahvas nende boikotiga märkimisväärselt kaasa ei tulnud ja valis teisi erakondi. Oluliseks verstapostiks senise käitumismudeli ümbervaatamisel kujunes 1920. aasta suvel toimunud Kominterni II kongress Moskvas, kus revideeriti sektsioonide senist tegevust ja leiti, et selle tõhustamiseks tuleb põrandaalune töö ühendada avalikuga. Siitpeale nähti ette ka kommunistide kaasatöötamine parlamentides. EKP põranda all ja tegevuse legaliseerimist ei peetud oma võitlustaktikast lähtudes vajalikuks. Seega oleks avalikult parlamendivalimistel osalemine osutunud üpris keeruliseks, et mitte öelda võimatuks. Seetõttu hakati poliitilisest elust osavõttu toimetama mitmesuguste variorganisatsioonide kaudu, milleks said esmajärjekorras ametiühingud. Vaadete järgi jaotusid kohad: 46 parempoolsetele, 33 sotsialistidele ja kommunistidele ning 21 kohta tööerakond ehk tsentrum nende vahel.
· Lissaboni leping (jõustunud 01.12.09) EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas - Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades)
järelepärimise tegemisest, lühendada esinemise aega, jätta ilma sõnaõigusest "koosoleku mitteaustamise" motiivil, või "esimehesse "autu suhtumise" eest. Mõnedel juhtudel aga isegi keelata sõnakuulmatutel istungitest osavõtu teatud tähtajaks. Parlamendi komisjonid (komiteed). Parlament moodustab oma volituste ajaks või istungjärgu läbiviimise ajaks, komisjone (komiteesid). Peaaegu kõigis kahekojalistes parlamentides loob iga koda omad komisjonid, kuigi võib luua ka ühiskomisjone. Enimlevinud on nendest kooskõlastuskomisjon, mille ülesandeks on kodade kooskõlastatud otsuse väljatöötamine. Selle kõrval, võivad mõnedes neist olla moodustatud ajutised komisjonid konkreetse eelnõu, või küsimuse läbivaatamiseks, aga samuti segakomisjone eriti keerukate eelnõude (nad ühendavad tavaliselt kaks-kolm alalist komisjoni, mille kompetentsi antud küsimus kuulub) arutamiseks
tegevuskava teise etapi ülesanded. Siis teatas EL-i Ministrite Nõukogu, et Gruusia on astunud pika sammu viisavabaduse saavutamiseks. Tähtsaks päevaks Gruusiale kujunes 27. juuni 2014., mil Brüsselis kirjutasid Euroopa Liidu liikmesriikide juhid Euroopa Ülemkogu tippkohtumise raames alla Gruusia ja Moldovaga assotseerumislepingud ning mida hakati kohaldama juba 1. septembrist 2014., ootamata ära selle ratifitseerimist EL liikmesriikide parlamentides. 17. septembril 2014. aga toimus Euroopa Liidu ja Gruusia assotseerumisnõukogu esimene kohtumine. See on sõlmitud assotseerumislepingu kohaselt kõrgeim ametlik organ, mis teostab järelevalvet kõnealuse lepingu rakendamise üle. 2015. aasta 26. veebruaril ja 12. mail kohtus EL-i eesistuja Donald Tusk Gruusia värske peaministri Irakli Garibašviliga ning arutas temaga assotseerumislepingu rakendamist ja ettevalmistusi viisavabaduse rakendamiseks Gruusias. Euroopa Ülemkogu president D
Föderaalparlamentide üks koda valitakse reeglina otse rahva poolt, teine koda aga mingil proportsionaalse esindatuse põhimõttel riikliku korralduse ja haldusterritoriaalse jaotuse alusel. Samas võivad formaalselt ühekojalised parlamendid korraldada oma tööd sisuliselt kahekojalistena. Näiteks Norras jaguneb parlament uue koosseisu alguses kaheks: seadusandluskärajad ehk Lagtinget ning maakärajad ehk Odelstinget; sama süsteem kehtib ka Islandil. Kahekojalistes parlamentides võivad kojad täita erinevaid ülesandeid: Inglismaa parlament - Alamkoda võtab vastu seadusi, Lordide Koda kontrollib tema tegevust, kusjuures Lordide Koda on teatud juhtudel sisuliselt kõrgeim kohtuinstants. Paljudes Euroopa riikides on kahekojalise parlamendi mõlemad kojad formaalselt võrdõiguslikud, ehkki tegelik "tööjaotus" võib olla üsna kaugele arenenud. 57
1992 Mastrichti lepingud - sõlmiti uus liiduleping. Euroopa Ühendusest sai Euroopa Liit. Lepingutega suurendati ELi juhtivate organite (parlamendi ja ministrite nõukogu) mõjuvõimu. Alates sellest ajast peavad kõigi liikesriikide parlamendid ratifitseerima uue liikme värbamiseks vastavad liitumislepingud. Liitumisel tekkis segadus Taaniga, kus esimesel rahvahääletusel rahvas oli ELi vastu. Teisel korral otsustati siiski liituda. Mastrichti lepingud said lõplikult kõigi riikide parlamentides ratifitseeritud 1993. aastaks. 1995 - ELiga liitusid Soome, Rootis, Austria. Liitumis läbirääkimisi on alsutatud Eesti, Ungari, Tsehhoslovakkia, Küprose, Sloveenia ja Poolaga. Liitumiseks on avaldused esitanid Tügi, Läti, Leedu ja Malta, kuid viimane on avalduse hiljem tagasi võtnud. 9 Mai - Euroopa päev. 82 10.1.3 JUHTORGANID Euroopa Liidu Nõukogu - koosneb liikmesriikide riigipeadest/valitsusjuhtidest ja välisministritest.
3. Kui Ministrite Nõukogu otsus on positiivne, alustatakse liitumisavalduse esitanud riigiga läbirääkimisi. Euroopa Liidu poolt juhivad läbirääkimisi eesistujamaa ning Euroopa Komisjon. 4. Läbirääkimiste tulemusena valmib ühinemislepingu projekt, mis peab saama ka Euroopa Parlamendi absoluutse enamuse heakskiidu. 5. Euroopa Parlamendi positiivse otsuse korral algab ratifitseerimisprotsess kõikides Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentides. 6. Lepingu projekt tuleb ratifitseerida ka liituda sooviva riigi parlamendi poolt. Vajaduse korral, eriti kui seda nõuab liituva riigi põhiseadus, korraldatakse ka referendum. 7. Ratifitseerimisprotsessile järgneb ühinemislepingu formaalne allkirjastamine, misjärel leping astub jõusse kindlaks määratud kuupäeval. Tavaliselt näeb ühinemisleping ette mitmeid üleminekuperioode, mille käigus uus liige kohandab end Euroopa Liidu poliitikatega.
aadlitiitli andmisega) või ametikoha järgi. Eluaegsete peeride hulka kuuluvad eriliste teenete eest nimetatud isikud, kelleks on tavaliselt teenekad poliitikud, seejärel ametikoha järgi mõned piiskopid ja seaduse lordid/kohtulordid (law lords), kelleks on endised madalama astme kohtunikud, sest Briti ülemkoda on samaaegselt nii seadusandlik organ kui ka riigi kõrgem kohtuorgan. Kahekojalistes parlamentides eristatakse nõrka ja tugevat ülemkoda. Nõrga ülemkoja puhul saab ülemkoda alamkojas vastu võetud seaduse jõustumist ainult edasi lükata, näiteks Inglismaal tavalisi seadusi aasta, finantsseadusi 1 kuu. Alamkoda saab siin teatud häälteenamusega ülemkoja poolt tagasilükatud seaduse vastu võtta. Tugeva ülemkoja puhul (näiteks Itaalias) ei saa seadus ilma ülemkoja nõusolekuta jõustuda. Segasüst on Prants-l
Jääb ju koosoleku koosseis üheks ja samaks, kusjuures arutamisele kuuluvad küsimused muutuvad iga päev. Tegelikult pole ju võimalik eeldada, et ühed ja samad inimesed omavad küllaldaselt andmeid, ütle-me näiteks, nii transpordiküsimustes kui ka kõrge välispoliitika küsimuses. Vastasel juhul jääks üle eeldada, et meil on tegemist eranditult vaid universaalsete geeniustega, kuid me ju teame, et tõelised geeniused sünnivad võibolla kord sajandis. Tegelikult asuvad parlamentides mitte "pead" vaid äärmiselt piiratud, diletantide ülespuhutud pretensioonide-ga inimesed, halvimat sorti vaimne surrogaat. Ainult sellega võibki seletada seda kuulmatut kergemeelsust, millega need härrad sageli arutavad (ega otsusta) probleeme, mis sunniksid väga ja väga mõtlema isegi kõige suuremaid vaimujõude. Suurima tähtsusega üritused, mis omavad hiigelsuurt tähendust kogu tulevasele riigile ja rahvusele, otsustatakse härrade
annaabi.ee 
