50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
135 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
damon
Õppematerjali autor
Karina Repetun Kas naistel ja meestel on võrdõigused ? Vaadates Eesti põhiseadust on küll võrdõgised naiste ja meeste vahel,kuid kõik sõltub ühiskonnast. Meie ühiskonnas naine,kahjuks,saav palka vähem kui mees,aga miks ? Sellele vastata ei saa keegi. Vana ajast on teada,et naise ülesandeks olla kodus,kasvatada lapsi ja hoida kodus korras,kuid feministide järgi naised hakkasid töötama nagu mehed,ja poliitikas hakkasid esinema naised,kuid kõik räägivad sellest,et poliitika pole naise jaoks,liiga raske. Vaadates kirjandust,võin vabalt öelda,et naine on kõige tugevam idiviid,võrreldes mehega.Selline raamat,nagu norra kirjaniku Ibseni 'Nukumaja',näitab meile, kuidas Nora,on tugeva iseloomuga,kes hoolimata
Naise roll ühiskonnas Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Seega võib öelda, et naise roll selles valdkonnas on väga oluline emarollina. Aegade jooksul on naise roll ühiskonnas oluliselt muutunud. Kunagi ammustes aegades ei olnud naise roll ühiskonnas just väga suur. Naistel ei olnud õigust oma sõnale rahvakoosolekutel. Neil ei olnud õigus ise otsustada, mida nad oma elus teha tahavad ja ei olnud neil ka õigus suud pruukida. Nende roll oli ainult olla kodus, hoolitseda laste eest ja hoida kodu korras. Simone de Beauvoir, Prantsuse filosoof ja sotsialist, on oma raamatus "Teine sugupool" defineerinud naist kui igavest Teist öeldes, et "naiseks ei sünnita, naiseks saadakse". Ehk
Kooli nimi Naise roll nõukogude ühiskonnas 1970. ja 1980. aastatel. Referaat 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Naise roll ühiskonnas..................................................................................................... 4-5 3. Naise ja mehe roll ühiskonnas........................................................................................... 5 4. Kokkuvõte......................................................................................................................... 6 5. Kasutatud kirjandus............................................................................................................7 2 Sissejuhatus
Nora pälvis ühiskonna hukkamõistu purunenud abielu lõpetamise ja kodust lahkumisega. Ta oli oma ajastukaaslastest sammukese võrra ees. 20. sajand oli naiste jaoks murdepunkt. Sajandi alguses jättis sõda maha isafiguurita kodud ja tühjad tehased. Lisaks loomupärasteks peetud majapidamistöödele olid naised sunnitud nüüd täitma meeste rolli tööstuslikes ettevõtetes. See oli murrang, mille käigus lõhuti tüüpilise naise rolli mudel ühiskonnas. Tänu kõrgemale teadlikkusele sai alguse poliitiline liikumine, läbi mille nõudsid naised meestega võrdseid õigusi. 20. sajandil eristatakse kahte feminismi lainet. Sajandi alguses nõuti põhjendatult sõnaõigust riigijuhtide valimisel. 1918.-l aastal kehtestasid teiste riikide seas hääleõiguse naiste seas ka Eesti, USA, Rootsi. Aasta hiljem tegid sama veel mitmed riigid. 1960. aastate naisõiguslased
ARUTLUS Miks on muutunud naise roll ühiskonnas tänapäeval võrreldes muinasajaga? Muutusi esineb palju-naisi hinnatakse tänapäeval kõrgemalt kui vanasti.Osatakse austada nende soove,tahtmisi ning nõudmisi.Ei ole selliseid kombeid ja tavasi samuti. Miks enam ei peeta mitut naist korraga?Arvatavasti kuna maailm on edasi arenenud ja naised ei lase end niivõrd palju mõjutada nagu varem.Kui muinasajal oli populaarne mitmenaisepidamine, siis praeguselajal oleks see imelik kui pidada mitut naist.Seepärast ka
Naiste tähtsus kultuuris ja looduses läbi antropoloogia vaatenurga Essee Tänapäeval on palju juttu feministidest ning see on viimastel aastatel aina tõsev trend. Räägitakse pidevald võrdõiguslikusest ning naiste ja meeste sarnasustest ja erinevustest. Arvasin alati et see on viimaste aastate buum, kuid lugedes kolme artiklit: Gross. T "Feministlikust antropoloogiast", Ortner. S "Kas naise ja mehe suhe on sama, mis looduse ja kultuuri suhe?" ja samalt autorilt "Niisiis, kas naise ja mehe suhe on sama, mis looduse ja kultuuri suhe?" ja mõistsin et antud probleem on olnud meie ühiskonnas palju kauem kui oskasin arvata. Öeldakse et naiste suhe loodusega on suurem kui meestel. Antud väide oleks esmapilgul kõlanud minule väga absurdselt, kuidas saab soo järgi panna inimest suhestuma loodusega. Oleme ju me mõlemad nii naised kui mehed elanud loodusega koos ning olnud sellest
tõttu või on siin ka muud põhjused? Seda on küsinud ka ajaloolane Joan Scott. ,,Kas naised on samasugused kui mehed? Ja kas see samasus on ainus alus, mille pinnalt võib võrdsust nõuda? Või on nad erinevad, ja just seetõttu, või selle erinevuse kiuste, teeninud ära võrdse kohtlemise?" (Joan Scott 1996). Mina usun võrdsusesse, ja seda igas valdkonnas. Samas usun ka, et juba füsioloogiliselt on naiste ja meeste võimekus erinev. Vanadest aegadest peale on meeste roll olnud küttimine ja võitlemine ning naiste roll kodus pere ning majapidamise eest hoolitsemine. Naise keha annab kord kuus märku, et tuleb rahulikult võtta ning enda eest hoolitsema, selleks et olla võimeline läbi teha suur ime, milleks on uue elu ilmale toomine. Mehed ju ei mõistaks seda iial?! Energeetilises mõttes on nii produktiivne, tööjaotus on paigas, sellised on loodusseadused! Teisalt arvan aga, et see oligi üks põhjus, miks feminism tekkis
SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Naise õiguslik seisund.............................................................................................................3 2. Naise õiguslik seisund.....................................................................................................4 3. Naine ja omand................................................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine....................................................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid