Draviidid Mojenjo-Daro Harappa Aarjalased < ārya – õilis (proto-indoeurooplased) Veeda usund < vēda – teadmine Veedade keel > sanskriti keel (sam.skr.ta – kokku tehtud) Pānini – 2.saj. ekr Braahmanid Rigveeda Brahma braamatud Upanišaadid Rāmājana Mahābhārata Bhagavadgītā - ( Jumala laul ) Brahma - loojajumalus Shakti – jumalik energia Īšvara – Isand (Issand) Polüteistlik, panteistlik, monoteistlik, monistlik Jumalused: Višnu Avataara – Višnu ilmumiskuju maa peal Rāma Krišna Šiva Ganeša Pārvatī Kālī Durgā Hanuman šakti ja tamas – loov vägi ja kaos Kama - armastusjumalanna Lingam - meessuguliige Yoni - naissuguliige brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing sansaara – (tiirlemine) - ümbersünniahel karma – (tegu) – teo ja tagajärje seadus dharma – seadmus, seadus, kohustus mokša – vabanemine (ka orgasm)
· "Rändaja õhtulaul" 1998 · "Laps ja tuul" 2000 Ka ajakirjanduses lastelaule. Kodu- ja loodusluuletused, igatsuslaulud ning ballaadid põhinevad hardail lapsepõlvemälestusel ja panteistlikul loodustundel. Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee (,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl") ja kodu(reaalne isakodu, lapse- ja noorpõlvest armas Soosaare, hingekodu, püüdluste lõppeesmärk, panteistlik kõiksusega ühtesulamine, jätkuv vaimne uuenemine). Enno luuletusi: Marjule Ei tea Emakene Väike Manni, Kord oli, kord, ei tea, tillu Anni Kõik ilmas korraks jääb lähvad metsa marjule, Kõik ununeb nii pea Küll sa oled, emakene,
,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Ta ise arvas alati, et missugune on inimene ise, tema hing ja vaim, seesugune on ka ta luule. Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eelkõige Maeterlinck. Talle oli lähedane panteistlik arusaam, et jumalik alge on killustunud kogu looduses, millest inimene on üks osa ning samades õigustes kõige elavaga. Materiaalsesse kesta vangistatud hing aga püüdleb ümbersündide kaudu üha suurema täiuslikkuse poole, et lõpuks sulada jumalusse. N. ,,Hall laul", ,,Ta tuli...", ,,Igatsuse laul" Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee
Lapsepõlves kiindus Enno loodusesse ja kodukohta. Tähtsaks elamusallikaks oli uskliku ema ja pimeda vanaema laulude ja pärimuslugude muinasmaailm. Elas 1919 1934 Haapsalus. Haridus: · Kihelkonnakool · Tartu Treffneri gümnaasium · Tartu reaalkool · Riia polütehnikum Töö: · Läänemaa koolinõunik · ,,Postimehe" toimetus · Valga krediidiühingu asjaajaja Enno hakkas luulet avaldama 1896. aastal. Enno luule sai mõjutusi ida filosoofiast ja panteistlik teosoofilistest õpetustest, mille keskmes on idee hingede rändamisest ja valgustumisest. Enno luules on filosoofilised ideed seotud loodus ja koduelamustega. Tema lüürika on tundesoe ja igatsuslik, inimhinge sügavustesse püüdev. Luuletaja poeetilised otsingud on seotud sümbolismi, rahvaluule ning luule vormi ja heakõlaga. Paljudes luuletustes on kodu ja tee (idamaa sümbolid). ,,Härdus" ei meeldinud ametnikutöö. ´Ikka hämarus ja hämarus, ei päev, ei öö,
ideoloogiline külg avaldus selles teoses? Kvatett “Aegade Lõpuni”, rütmi fraas, mida korratakse on lühem, kui samal ajal kõlav akordi järgnevus muusikas, nimetatakse seda avatud vormiks. Puudub konkreetne lõpp. Johannese ilmutus raamatus 10. Peatükist, kirjutas selle saksa vangilaagris. 23. Milles seisneb Messiaeni rütmi ja laadikäsitluse omapära? Kasutab mitte regulaarseid taktimõõte 24. Nimeta teoseid, milles avaldub Messiaeni panteistlik maailmakäsitlus. Klaveripala tsükkel “Lindude Ärkamine”, “Eksootilised Linnud” 1. Milliste eri stiilide mõjutusi võib leida Stravinski muusikas? Too näiteid Vene rahvamuusika, mida iseloomistab folkloor ja rahvuslikkus (nt ballett “Petruška”); neoklassitsistlik periood, milles võttis eeskujuks klassikalise muusika žanre ja vorme (nt ballett “Pulcinella” või ooper “Elupõletaja tähelend”); ameerika
kirjeldavad sõjakoledusi. Teisel tasandil lauldakse ladina keelseid reekviemitekste. Kolmandal tasandil laulab poistekoor ladina keeles missatekste, mis kirjeldab pääsemislootust + orel . Helilooja eesmärk polnud sõjaõuduste kirjeldamine, vaid nende eest hoiatamine. Lugu on alguses tasasem ja hiljem läheb aeglaselt tormiliseks ja pööraseks. Lugu on sünge ja draagiline aga ka natuke müstilise aga samas hirmuäratava kõlaga. ,,Lindude ärkamine" on Messiaeni teos, kus avaldub tema panteistlik maailmavaade. Kasutatud on klaverit ja suurt sümfooniaorkestrit. ,,Tegelasteks" on 39 Euroopas esinevat lindu, kelle laulule omaseid meloodiaid muusikas kasutakse. Lugu kuulates on arussada et helilooja on lindudehääli eeldööks põhjalikult uurinud. Lugu on väga kõrgetel nootitel ja see mind ka natuke häirib. Väga huvitav on see, milliseid häälisaab jäliendada sümfooniaorkestrit ja klaverit kasutades. Jazz muusika võidukäik toimus Ims järgnenud perioodil
TEISTLIKUD eeldatakse jumaluse või Jumala olemasolu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab: polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on olnud suurem osa religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest, näiteks kreeka ja egiptuse usund; monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus, islam; panteistlikud eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal; panteistlik on näiteks hinduism. MONISTLIKUD keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip. See esineb näiteks taoismis (dao) ja hinduismis (brahman). Taolise jaotuse järgi puhtaid religioone esineb siiski harva ning ühel religioonil võib olla nii teistlikke kui ka monistlikke tunnusjooni. Eriti kujukas näide on hinduism oma paljude vooludega. Usundite liigitus leviku alusel LOKAALSED sageli samastatavad etniliste usunditega, kuid levik
mille saatust ta juhib ja kujundab. 3. Polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on enamus religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest, nt. kreeka ja egiptuse. 4. Monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus ja islam. 5. Panteistlikud eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal; panteistlik on näiteks hinduism. 6. Monistlikud keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip. See esineb näiteks taoismis (dao) ja hinduismis (brahman). Usundite liigitus leviku alusel: 1. Lokaalsed sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub siiski teatud piirkonnaga 2. Maailmausundid levinud üle maailma 3. Missioneerivad maailmausundid tegelevad aktiivselt oma usundi toekspidamiste levitamisega; nt
· kodus · looduses Gangese jõgi · templis Ohvrid lilled, puuviljad jne. Templites käiakse palvetamas. Seal tegutsevad preestrid e. brahmaanid. Külades toimuvad peod, mille käigus on protsessioonid rongkäigud. Hinduismi peasuunad · Visnuism · Sivaism · Saktism VISNUISM e. VAISNAVISM Hinduistidest on u. 78% e. u. 580 milj. visnuistid. Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu e. Narayana, kes on maailma looja ja hävitaja. Visnuism on panteistlik, kuna Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja universumis. Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust e. avataarat olid Rama, Krisna ja Buddha. Visnu ülesanne: maailma säilitamine ja kaitsmine. Kujutatakse neljakäelisena. Visnu neli atribuuti lootos, sõjanui, merikarp ja tsakra (ratas). Visnuismi praktika on suunatud igavese elu ja õndsuse saavutamisele. Haakrist sanskriti keeles swastika. SIVAISM
läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eelkõige Maeterlinck. N. ,,Hall laul", ,,Ta tuli...", ,,Igatsuse laul" Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee (,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl") ja kodu(reaalne isakodu, lapse- ja noorpõlvest armas Soosaare, hingekodu, püüdluste lõppeesmärk, panteistlik kõiksusega ühtesulamine, jätkuv vaimne uuenemine). N. ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Enno ballaadilooming on samuti filosoofilis-lüüriline tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming. Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht
Tekkisid umb. 1000-800 eKr. 3) Upanisaadid Brahma raamatute kommentaarid - usundifilosoofilised teosed. Tekkisid 800-600 eKr. (Upanisaad - istudes kuulamine, retsiteerimine) Hilisemad pärimused: eeposed Ramâjana ja Mahâbhârata. Tekkisid umb. 400 eKr - 400 pKr. Õpetuse alused Õpetus on üheaegselt polüteistlik, sest on palju jumalusi, monistlik, sest tunnistatakse keskse printsiibina braahmanit ehk maailmavaimu, panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges, monoteistlik, sest on voole, mille järgi ainus tõeline jumal on Brahma ehk Îvara (Issand), ateistlik, sest on voole, mis jumalaid ei tunnista. Jumalaid on miljoneid. Tähtsaimad on Brahma (looja, keda sisuliselt ei teenita), Vishnu ja Siva. Ajakäsitus on tsükliline. Brahma päev on maailma kestmine terveid ajastuid, siis maailm hävib ja saabub Brahma öö (mitteolemine). Nii on olnud ja nii
Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eelkõige Maeterlinck. Talle oli lähedane panteistlik arusaam, et jumalik alge on killustunud kogu looduses, millest inimene on üks osa ning samades õigustes kõige elavaga. Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. Korp! Vironia vilistlane. Teosed: · "Uued luuletused" (1909) · "Hallid laulud" (1910) · "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) · "Kadunud kodu" (1920, 1950) · "Valge öö" (1920)
on viimastel aastatel kasvanud. Preestrite peaülesaane on tseremooniate toimetamine kodudes ja pühamutes ning sellega jumalate õnnistuse toomine inimeste ellu. Shinto kodus. Koduse jumalateenistusega seostub kesksena jumalate riiul, millele on asetatud väikese mõõduline shinto pühamu. Peale selle on riiulil jumalikkuse võrdkuju peegel, püha puu oks ning pühaduse sümbol köis. Jumalakujusid ei kasutata, sest shinto jumala käsitlus on panteistlik, st. jumalus on kõikjal. Samurai oli Jaapani sõdalasest aristokraat. Samuraid olid sõdurid ja riigiametnikud, kes kandsid mõõka ka rahuajal. Samuraide eetika aluseks oli konfutsianism ja seda nimetati busido`ks, relvastatud meeste teeks. Au sees oli enesevalitsus, julgus ja askeetlik eluviis. Keiser oli valitseja vaid nime poolest ja kuni XIX sajandikeskpaigani elasidki keisrid eemaletõmbunult oma paleedes. XIX sajandi algul taaselustuv rahvusidee ja shintoism
jaanuar 1842 26. august 1910) oli USAst pärit psühholoog ja filosoof ning ka pragmatismi alusepanija. Töötas Harvardi ülikoolis professorina 1876. aastast kuni oma surmani. William Jamesi vend Henry James oli üks Ameerika Ühendriikide tuntumatest kirjanikest. James oli empirist ja pidas kõige aluseks ja eelduseks vahetut kogemust. Filosoofias oli Jamesi metafüüsika pluralistlik. Filosoofias peetakse Jamesi idealistiks. Ta pooldas idealismi, sest pragmatism oli tema arvates panteistlik filosoofia. 4.3 John Dewey J.Dewey oli ameerika filosoof, pedagoog ja psühholoog. Ta sündis 20. Oktoobril 1859 Vermonti osariigis Burlingtonis. Dewey oli 1884-1930 professor Michigani, Minnesota, Chigago ja Columbia ülikoolis. Lõi uue pragmatismiõpetuse ehk istrumentalisimi. J.Dewey käsitles filosoofias veel humanismi, psühholoogiat ja mitut muudki valdkonda. Tema elutööd on palju kritiseeritud tema enda õpilaste poolt. Koos Charles Sanders Peirce'i ja William
Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Ta ise arvas alati, et missugune on inimene ise, tema hing ja vaim, seesugune on ka ta luule. Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee (,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl") ja kodu(reaalne isakodu, lapse- ja noorpõlvest armas Soosaare, hingekodu, püüdluste lõppeesmärk, panteistlik kõiksusega ühtesulamine, jätkuv vaimne uuenemine). N. ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Enno ballaadilooming on samuti filosoofilis- lüüriline tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming. N. ,,Võiks otsast alata", ,,Kolm eite" ,
monumentaalsus meenutavad eesti talurahvaarhitektuuri vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Eesti kunstiajaloos ainulaadse loomingupärandi kujunemistee viib tagasi Kristjan Raua hilisesse õpinguperioodi Anton Abe kunstikoolis (1899 1901) ja Müncheni Kunstiakadeemias (1901 1903). Tema Eesti oludes esialgu raskelt mõistetav modernistlik vormikeel ja kogu loomingut läbiv tõsimeelne panteistlik suhe kristlikku traditsiooni kujunes välja sajandivahetusel saksakeelses kultuuriruumis maad võtnud Lebensphilosophie ja eesti muinasusundist pärit lihtsakoeliste kujutelmade omapärase sümbioosina. Tema mõjutajateks sajandivahetuse Müncheni kõigele irratsionaalsele avatud ja sümbolismist küllastatud atmosfääris olid sellised tolleaegse saksa kunstiruumi autoriteedid nagu Franz von Lenbach, Arnold Böcklin, Hans Thoma ja Franz von Stuck. Uuenduslikud
brahma raamatud, upanisaadid, aaranjakad] ja pärimuslikust smritsist (meelespeetu). Peasuunad hinduismis: · Visnuism · Sivaism · Saktism Visnuism ehk vaisnavism · Hinduistidest on u 78% ehk umbes 580 mln visnuistid. · Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu ehk Narayana, kes on maailma looja, valitseja, hoidja ja hävitaja, kõikvõimas ja kõiketeadja, lõpmatu tarkuse ja armastusega, igavesti eksisteeriv jumal. · Visnuism on panteistlik: Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja kogu universumis. · Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana Maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust ehk avataarat olid Räma, Krisna ja Buddha. · Visnu ülesandeks on maailma säilitamine ja katsimine. Ta on kõige oleva looja ja hävitaja. Teda kujutatakse neljakäelisena. · Tema neli atribuuti: 1. Lootos 2. Sõjanui 3. Merikarp (maailm tekkis merikarbi abil tekitatud heli läbi) 4
sõstrapõõsad, juurviljad ja lilled ning keskaegne tammesalu. Parteris kasvanud elupuud olid teritatud pliiatsi kujulised ning meenutasid Vana-Egiptuse obeliske, mis olid ehitatud päikesejumala Ra auks. Pargis asub ka kuninglik tamm, mille istutas 1929. aastal Tallinna külastanud, kuid Kadrioru lossis ööbimisest keeldunud Rootsi kuningas Gustav V. Kuni 18. sajandi lõpuni puid pügati, enam seda ei tehta. Eestlaste panteistlik maailmavaade ei luba isegi pargi vanu pehkinuid puid maha võtta ja uutega asendada. Seetõttu on ka Peeter I mõte, et Kadrioru lossist paistaks Tallinna vanalinna gooti- ja barokktornid, teiste sõnadega Euroopa, raske saavutada. Suureks kasvanud puud ja kõrged hooned vanalinna ja Kadrioru vahel ei lase enam sellist vaadet taastada. Peeter Suure merekindlus Tallinnas ja selle ümbruses oli peapositsiooniks Soome lahe ja Tsaari-Venemaa pealinna Peterburi kaitsel. Nii see kord juhtus.
Judaism, kristlus, islam. Lisaks ka uusreligioone. Monoteismi teooria pärineb kõige põhjalikumal kujul mehel Wilhmelm Schmidt. Tema järgi monoteism on selline usk sellisesse jumalikku olendisse, kes on kõik teised olendid loonud, kes on andnud olenditele nende funktsioonid ja kes juhatab ja kontrollib nende funktsioonide täitmist. -panteism kõik on jumalast, jumal on kõiges. Kõik olendid, esemed, kõik on jumal. Selllist õpetust esineb üsna vähe. Hinduismis üks panteistlik vool; gnostitsism inimese eesmärk on tõsise õppimise, meditatsiooni, teadmiste omandamise abil jõudmine kõrgema teadvuse tasemele, tunda ära et tema hing on vales kohas, madalamal jumala poolt loodud kehas ja et hing peab jõudma oma tõelisse koju, mis on kõrgema jumal algne kodu, kus hinged algselt tulevad -ateism usk sellesse, et jumalat ei ole. Monism Tähtis ei ole maailm, vaid tähtis on inimene ja tema saatus. Pigem idast tulnud õpetused
tähtsaimad on Brahma (looja), Visnu ja Siva ning jumalik loov vägi Sakti. Hinduismi ajakäsitlus on tsükliline: Brahma päev tähendab maailma kestmist terveid ajastuid, siis maailm hävib ja saabub Brahma öö, kuni koidab taas uus Brahma päev ja nii senikaua, kuni kestab aeg ja olemine. Hinduismi õpetus on üheaegselt polüteistlik, sest on palju jumalusi, monistlik, sest tunnustatakse keskse printsiibina Brahmanit ehk maailmavaim, panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges, monoteistlik, sest on voole, mille järgi ainus tõeline jumal in Brahma ehk svara (issand), ateistlik, sest on voole, mis jumalat ei tunnista. Kolm peasuunda: Visnuism. Keskmes on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on erinevad avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rma ja Krisna. Krisna on oluline tegelane Bhagavadgts. Levinud on see vool eriti Põhja-Indias. Uskliku tunnusjooneks on koln püstjoont laubal
Benjamin Britten (1913-1976). Millise muusikazanri taaselustas uuesti Britten Inglise muusikas? Ta oli barokiajastu suurim inglise helilooja, kes ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiili elemente ja kujundas välja äratuntava inglise barokkmuusika stiili. Nimeta üks selles zanris loodud teos? ,,Dido ja Aeneas" Olivier Messiaen (1908-1992). Kirjuta, mis mõjutas loomingut. Looming oli tihedalt seotud kristliku religiooni ja panteismiga Mis on panteistlik maailmavaade? õpetus, mis samastab jumala ja looduse - kõikjumalus Mis on avatud vormi mõiste? Avatud vormil teose muusikas on väga oluline roll rütmi- ja akordikorduste süsteemil. Kuna nende piirid ei lange täpselt kokku, siis tekib muusika katkematult arenedes avatud vorm. MUUSIKA PÄRAST II MAAILMASÕDA Avangardism Millal ja kust sai avangard alguse? Iseloomusta avangardset muusikat. Pärast II
5. Kattšha - põlvpüksid (valmidus ratsutada lahingusse) Traditsiooniline meessikhi välistunnused on eriline turban, pikad juuksed ja habe, mida küll tänapäeval alati ei järgita. Sikhid on ühiskondlikult aktiivsed ja India ühiskonnas mõjukad. Mõisted: polüteistlik- on palju jumalusi Monistlik- on õpetus, mis seletab maailma ühest algest lähtudes.(Nt. tunnistatakse keskse printsiibina Brahmanit ehk maailmavaimu`;hinduism;) Panteistlik- on kõikjumalus, jumalat loodusega samastav õpetus Monoteistlik- on üks ja ainus Jumal Askees (kreeka k. Harjutus; treening) e. asketism- on usuliste ja vaimsete eesmärkide, mõnikord ka üleloomulike võimete saavutamisega seotud eluviis. Messias- Lunastusreligioonides tulevikus oodatav taevast tulev päästja, jumalariigi tooja maa peale. (päästja, lunastaja, vabastaja) Rituaal- m ingi usu- v. kombetalituse kindlakskujunenud kord, tseremoonia; kombetalitus v. nende kogum.
3 pillimeest) Messiaeni sümfoonilistest suurteostest on tuntuim ,,Turangalîla-sümfoonia" (1946- 48).Turangalîla on mitmetähenduslik sanskritikeelne sõna: turanga tähendab hobust, kuid selle all mõistavad hindud ka aja voolamist ehk ,,aeg, mis jookseb nagu galopeeriv hobune"; lîla tähendab jumalikku mängu, kosmilist loovust ja purustamist, aga ka kõikehõlmavat armastust. ,,Lindude ärkamine" (1952-53), milles avaldub helilooja panteistlik maailmavaade (õpetus, mis samastab Jumala ja looduse), on kirjutatud klaverile ja suurele sümfooniaorkestrile. ,,Tegelasteks" on 39 Euroopas esinevat lindu, kelle laulule omaseid intonatsioone Messiaen muusikas kasutab. Järg ,,Eksootilised linnud", linnutemaatika ka klaveriteoses ,,Lindude kataloog". Heliloojana polnud Messiaen radikaalne helikeele uuendaja, tema teostes säilib traditsiooniliselt heakõlaline harmoonia ja meloodiajoonis. Uuenduslikult mõjub aga tema rütmikäsitlus.
maailmakorra tagamiseks läbi viima keerukaid ohverdusrituaale (brahmanism) I aastatuhande keskel reformiti brahmanism ning saadi hinduism. Algselt oli hinduism suulise pärimusega leviv, hiljem kirjutati veedad-vanim India usuline kirjandus sanskriti keeles ehk hinduismi pühakiri. Brahmad- veedade seletused. Upanišaadid-brahma raamatute kommentaarid. Jumalaid umbes 300 000 000, korraga nii panteistlik, polüteistlik kui ka monoteistlik usund, kus on palju jumalaid, kes pärinevad kõik ühest ning otseselt kõik ei kummardatagi alati. Peasuunad: 1. Višnuism-monoteistlik, kummardatakse ainujumal Višnut, kelle ülesandeks on maailma säilitamine ja katsmine, ta on sinise naha ja nelja käega, tema erinevad kehastused on Rama, Buddha, Krišna. 2. Šivaism-kummardatakse jumal Šivat, kes on hävingu ja loomise jumal,
Sümfoonilistest suurteostest tuntuim "Turangalila-sümfoonia"!. See oli tellimus Bostoni sümfooniaorkestrile. Orkestrikoosseisu rikastab martenot' kasutamine Kuigi filosoofia on india oma, ei kasuta ta india helilaade ega rütme. Teemadest selguvad neli, mida helilooja pidevalt kasutab. Veel monumentaalsemaks kujunes "Kanjonist tähtede poole", kirjutatud USA 200. Aastapäevaks. Messiaeni jaoks on sümfoonia suurvorm, mis võimaldab teha filosoofilisi ja religioosseid üldistusi. Panteistlik maailmavaade avaldub teoses "lindude ärkamine". Ta õppis ornitoloogiga kõigepealt erinevate lindude häälitsusi. Ainus ooper "püha Fransiscus Assisis" ta ise oli ka libretist, lavastaja ja dekoratsioonide autor. Messiaen polnud radikaalne uuendaja. Tema uuendused seisnevad pigem rütmis. Nõukogude Liit Alfred Schnittke Vene helilooja. Varajases muusikas sostakovitsi mõju. Hiljem katsetas serialismi ja aleatoorikaga. Uus stiil tema loomingus on polüstilism
sees, Jumal on sama mis kõik ■ inimestel on füüsilised kehad ja hing, kuid see on vaid üks isiksus, ka Jumal on selline ■ inimene=tervik (keha+vaim) (Descartesel keha ja vaim mõjutavad üksteist vastastikku) ■ Panteism (kreeka k pan – kõik, theos – jumal) on usulis-filosoofiline mõttesuund, mille järgi kõiksus on samaneJumalaga. Panteistlik Jumal on individuaalsuseta "miski", halb lähtub jumalast nagu heagi. Samm panteismist edasi viib fatalismi või ateismi. Kogu maailm on jumala ilming ja Jumal on sama maailmaga. Panteism samastab Jumala jauniversumi. Panteism tähistab immanentset usundivormi. ■ sub specie aeternitatis- igaviku seisukohalt ■ S filosoofia rõhutab oma eetikas tasakaalu, perspektiivitunnet ja sallivust; ta kaitseb
Lihtinimesed Õndsad- keisrisugu. Ei tegelenud Õilsad- kõige tähtsam inimtüüp Õilsat iseloomustab püüd hariduse ja kultuuri poole. Õilis mõistab, et on vaja olla inimlik. Õilis mõistab, et on ühiskondlik olend ja seega peab oma kutsumuseks teiste inimeste teenimist, et kõige paremaid võimalusi selleks pakub riigiamet, siis on õilsa eesmärgiks tõusta karjääriredelil. Tõus peab kulgema aga läbi harituse, mitte alatuse 4. Panteistlik usund Ei tehta vahet elusa ja elutu vahel. Loodusobjektidel, inimestel ja inimeste tehtud asjadel oma Kami- jumalik vägi. N. Fudji- väga populaarne pühapaik ja palverännakute sihtpunkt 5. On polüteistlik usund Personaalsed jumalad on taevase päritoluga kamid. Peajumalannaks on päikesejumalanna AMATERASU (taevas särav). Talle on pühendatud tempel ISE- pühamu Sümbol: peegel, mõõk, juveel
teenita), Visnu ja Siva ning jumalik loov vägi Sakti. Hinduismi ajakäsitus on tsükliline: Brahma päev tähendab maailma kestmist terveid ajastuid, siis maailm hävib ja saabub Brahma öö (mitteolemine), kuni koidab taas uus Brahma päev ja nii senikaua, kuni kestab aeg ja olemine. Hinduism kui õpetus on üheaegselt poluteistlik, sest on palju jumalusi monistlik, sest tunnistatakse keskse printsiibina Brahmanit ehk maailmavaimu panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges monoteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on Brahma ehk Isvara (Issand) ateistlik, sest on voole, mis jumalaid ei tunnista Kolm peasuunda: Visnuism. Keskmes on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on erinevad avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rama ja Krisna. Krisna on oluline tegelane Bhagavadgitas. Levinud on see vool eriti Põhja Indias
sisuks. Inimvaim suudab abstraktsiooni abil uni taibata. Mõisted pole suvakad, abst tulemus. Inimtunnetuse seisukohalt omavad universaalsust üksnes sõnad. Sõna juures 2 osa sermo-tähendus. vox- hääl, kõla Ah jah.. whutever 5. PILET REENA KONSPEKT 1. Milles seisnes antiikse ja kristliku eluhoiaku vastuolud Jumala ja inimese käsitlemine Hera: jumalik ürgtuli ari: esimene liikumapanija, iseennast vaatlev vaim. Stoi: panteistlik jumal=kõik. Plotinos: aint jumal tõeline, kõk muu jumaliku olemise emonatsioonne vastuhelk Kri: kõikvõimas looja, maailm on tahte läbi ei millestki. Kõik peale jumala on loodu, nende vahel ületamatu kuristik. Kõik olemas ainult jumala tahtele. Inimese ülesanne on täita jumala tahet. Seda teades oma tahet ilutas sõnaga=riik. Kirst vaga ülim voorus alandlikkus looja vastu. Kõige hullem patt kõrkus, kujutlus, nagu inimesed oleksid juamalada võrdsed, saaks temaga asendada
Klee, Macke ja Marc ei maalinud siiski ainult abstraktselt nagu Kandinsky pärast 1910. aastat. AUGUST MACKE (1887-1914) maalis salapäraseid ja pingestatud pargivaateid. loodus ja inimesed on neis ühte liidetud kubistide kombel lammutatud vormide ja intensiivsete värvide abil. Teoseid: ,,Naine pargis" (1914), ,,Türgi kohvik" (1914). FRANZ MARC (1880-1916) on kuulus oma värviküllaste loomapiltidega, milles valitseb müstiline ja panteistlik meeleolu. Marc ja Mace langesid I maailmasõjas. Teoseid: ,,Loomade saatus" (1913), ,,Võitlevad vormid" (1914). PAUL KLEE (1879-1940) hilisemad abstraktsed teosed võivad tunduda esmapilgul ornamenditaolistena, kuid neis puudub ornamendile omane reeglipärasus. Hoopis vastupidi, igaühes neist on kordumatut joonte ja kujundite mängu, millest õhkub muinasjutulist salapära ning põnevust, mõnikord ka abstraktset huumorit. Teoseid: ,,Senecio" (1922), ,,Peatee ja kõrvalteed" (1926).
Klee, Macke ja Marc ei maalinud siiski ainult abstraktselt nagu Kandinsky pärast 1910. aastat. ● AUGUST MACKE (1887-1914) maalis salapäraseid ja pingestatud pargivaateid. loodus ja inimesed on neis ühte liidetud kubistide kombel lammutatud vormide ja intensiivsete värvide abil. Teoseid: „Naine pargis“ (1914), „Türgi kohvik“ (1914). ● FRANZ MARC (1880-1916) on kuulus oma värviküllaste loomapiltidega, milles valitseb müstiline ja panteistlik meeleolu. Marc ja Mace langesid I maailmasõjas. Teoseid: „Loomade saatus“ (1913), „Võitlevad vormid“ (1914). ● PAUL KLEE (1879-1940) hilisemad abstraktsed teosed võivad tunduda esmapilgul ornamenditaolistena, kuid neis puudub ornamendile omane reeglipärasus. Hoopis vastupidi, igaühes neist on kordumatut joonte ja kujundite mängu, millest õhkub muinasjutulist salapära ning põnevust, mõnikord ka abstraktset huumorit.
Tekkis kultism Hispaanias. Tekkis manerism ehk aristokraatlik metafooririkas üleminek hilisrenessansilt barokile ja klassitsismile. Realism algas 1499 algul, kui ilmus ,,Celestina" (de Rojas) näidendisarnane dialoog, 21 vaatust, proosa vormis. Sisult võiks sarnaneda keskaegsete moraalijuttudega, kus räägitakse maise armastuse surmavast tagajärjest, aga Celestina kinnitab vastupidist: maine armastus tuleb loodusest, mis on jumala looming. Teose lõpust jääb kõlama panteistlik (jumalat elukõiksusega samastav) filosoofia. See oli teedrajav romaan, sest ükski varasem romaan ei olnud ühiskonna madalat klassi nii ulatuslikult käsitlenud. See on kelmiromaani eelkäija. F. Rabelais oli 15.16.saj Euroopa renessansiajastu suurkirjanik. Sündis provintsiadvokaadi perre. Nooruses oli munk kloostris, kus salaja luges antiikteoseid. Pärast kloostrit pääsemist hakkas suhtlema humanistlike ringkondadega, õppis
Looming: maailm on helisid täis, igatsu, tee virgumiseni, loodusluule (mina; seletamatu tasand, metafüüsiline tasand), religioossus (huvi idamaise religiooni vastu, eriti budismi). Enno oli modernsem kui Tuglas ja Suits. Loodus, hall värvus. Rahvaluule ja folkloor. Tunnetab talupojamaailma kadumist. luuletus „Õhtu kodutalus“ – unenäolisus, ebamäärane kodu. Kodusolemine peaks olema vastandus rändamisele. Nukrus, üksindus, kannatamine, kodutunde puudumine. Maailmavaade: panteistlik, teosoofia: lääne filosoofia + budism + taoism; Maeterlincki mõju. Kirjanduses olid autoriteedid Kreutzwald, Bornhöhe, Sööt, Liiv, Rilke. „Uued luuletused” (1909): igatsuslaulud – igatsus oli loomuomane, pidas seda hinge tungimiseks jumaliku algkodu poole; vabavärsiline rütm; teosoofia+loodus; ballaadid liituvad luulekogu kannatuste ja igatsuse teemaga. Meeleolu on “kuldvidevikuline”. Tume fataalsus, usk inimesse. Taassünni filosoofia.
Klee, Macke ja Marc ei maalinud siiski ainult abstraktselt nagu Kandinsky pärast 1910. aastat. AUGUST MACKE (1887-1914) maalis salapäraseid ja pingestatud pargivaateid. loodus ja inimesed on neis ühte liidetud kubistide kombel lammutatud vormide ja intensiivsete värvide abil. Teoseid: ,,Naine pargis" (1914), ,,Türgi kohvik" (1914). FRANZ MARC (1880-1916) on kuulus oma värviküllaste loomapiltidega, milles valitseb müstiline ja panteistlik meeleolu. Marc ja Mace langesid I maailmasõjas. Teoseid: ,,Loomade saatus" (1913), ,,Võitlevad vormid" (1914). PAUL KLEE (1879-1940) hilisemad abstraktsed teosed võivad tunduda esmapilgul ornamenditaolistena, kuid neis puudub ornamendile omane reeglipärasus. Hoopis vastupidi, igaühes neist on kordumatut joonte ja kujundite mängu, millest õhkub muinasjutulist salapära ning põnevust, mõnikord ka abstraktset huumorit. Teoseid: ,,Senecio" (1922), ,,Peatee ja kõrvalteed" (1926).
Klee, Macke ja Marc ei maalinud siiski ainult abstraktselt nagu Kandinsky pärast 1910. aastat. AUGUST MACKE (1887-1914) maalis salapäraseid ja pingestatud pargivaateid. loodus ja inimesed on neis ühte liidetud kubistide kombel lammutatud vormide ja intensiivsete värvide abil. Teoseid: ,,Naine pargis" (1914), ,,Türgi kohvik" (1914). FRANZ MARC (1880-1916) on kuulus oma värviküllaste loomapiltidega, milles valitseb müstiline ja panteistlik meeleolu. Marc ja Mace langesid I maailmasõjas. Teoseid: ,,Loomade saatus" (1913), ,,Võitlevad vormid" (1914). PAUL KLEE (1879-1940) hilisemad abstraktsed teosed võivad tunduda esmapilgul ornamenditaolistena, kuid neis puudub ornamendile omane reeglipärasus. Hoopis vastupidi, igaühes neist on kordumatut joonte ja kujundite mängu, millest õhkub muinasjutulist salapära ning põnevust, mõnikord ka abstraktset huumorit. Teoseid: ,,Senecio" (1922), ,,Peatee ja kõrvalteed" (1926).
petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Xenophanes (580-490) Kolophonist oli eleaadide eelkäija, koolkonna rajaja. Anaximandrose õpilane, Parmenidese õpetaja. Pärslaste eest põgenedes lahkus Kolophonist, jõudis Eleasse. Aristokraatia pooldaja. Arvustas religiooni, jumalate antropomorfiseerimist, okultsust, mantiat ja metempsühhoosi (hingede rändamise õpetus). Panteistlik monism. Algained: kuiv 27 (maa), märg (vesi), neist kahest pärineb kõik muu. Päike ja tähed pole jumalad, vaid iga päev taastekkivad udumassid. Algselt oli maa mingi mudane mass, kuni vesi ja maa lahknesid. Maa on tõusnud merest ja võib sinna tagasi vajuda. Kuid pole võimatu, et ta jälle merest esile kerkib. Sel puhul sünnivad temale ka uued inimesed
annaabi.ee 
