17 000 külastajat mahtus teatrisse Kui polnud raha, et ise piletit osta siis maksti pilet riigi poolt Pidulik riietus- kitoon (põlvini ulatuv ja vööga kinni tõmmatud riie) ja tuunika Maskid- maskide vahetamisega said samad näitlejad esitada mitut erinevat rolli Commedia dell’ arte: Seal näitlesid professionaalsed ja elukutselised näitlejad Suurimad naerutajad olid teenrid ehk džannid Peamised tegelaskujud olid: Pantalone- vana hirmur, sarvekandja Dottore- tarbetult askeldav õpilane Capitano- seiklev sõjamees Arlecchino- veiderdav juhmard Brighella- kaval ja intrigeeritsev talupoeg Colombina- teenijatüdruk Shakespeare’i teater: Mängisid peamiselt mehed Muusikaline saade Puudus elekter, etendused olid selle tõttu päeval või tehti neid tõrvikute valgel Tänu tõrvikutele juhtus teatrites ka palju tulekahjusid Primitiivsed dekoratsioonid
Schönberg 1920aastatel.) Lavamuusika Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi. Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost. Maailmakuulsuse tõid talle balletid: "Tulilind" "Petruska" "Kevadpühitsus" "Tulilind" Aluseks vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. Esietendus 1910 Pariisis ülemaailmne tuntus! "Petruska" Nukudraama Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone "Kevadpühitsus" Alapealkirjaga "Pildid paganlikust Venemaast" Kõige novaatorlikum teos Esietendus 1913 Pariisis ChampsÈlysées teatris Skandaalne teos Uudsus seisnes... Puudus tavapärane jutustav süzee. Venemaa paganlike rituaalide kujutamine tantsus ja muusika. Pidevalt muutuv taktimõõt. Puudub ühine meloodia. Suur roll löökpillide. Uudne orkestratsioon toob välja iga instrumendi üksikuna.
a The Theatre koos rõdudega *kuulsaim teatrimaja The Globe *dekoratsioone oli vähe, laval *jõukam publik oli loozides, ostsid piirduti vaid hädavajalike õlut& snäkke, mängisid rekvisiitidega kaarte,rääkisid näidendiajal *kasutati lavaefekte- lavataguseid hääli, mürasid ja muusikat Commedia dell'arte ,,professionaalne teater" 1) Näidend on impovisatsiooniline 2) Kindlad tegelaste tüübid *Pantalone rikas ja ahne kaupmees *Dottore nõid , sarlatan *Arlekiin narr *Colombina osav ja arukas teenijanna 7. ZANR SHAKESPEARE 3 KIRJUTATUD TEOST Komöödia ,,Suveöö unenägu" , ,,Veneetsia kaupmees" , ,,Tõrksa taltsutus" Tragikomöödia ,,Torm" , ,,Talvemuinasjutt" , ,,Cymbeline" Tragöödia ,,Romeo ja Julia" , ,,Hamlet" , ,,Kuningas Lear" Ajalookroonika ,,Richard III" , Richard II" , Henry V" 8
Milline on teie muusikaline käekiri? Mulle meeldib kord, seda ka muusikas. Mu muusika ei ole romantiline, pigem isegi irooniline. Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu. Olulisim muusikaline väljendusvahend minu teostes on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Rääkige paari sõnaga mõnest oma teosest? Hmm, no võtame siis balleti "Petruska". See on omapärane nukudraama, mille tegelased Arlekiin, Colombina ja Pantalone meenutavad commedia dell'arte traditsioonilist kolmnurka. Tegin seal ka mõned uuendused. Uuendused puudutavad peamiselt rütmi ja harmooniat. Taktimõõt vaheldub kolmanda pildi lõpul 4/8-lt 5/8-le ning sealt edasi 6/8-le. Samuti võib "Petruskas" leida polütonaalseid episoode. Kuidas te sattusite Ameerikasse? Mul oli seal kontakte ja kui Euroopas algas II Maailmasõda, siis otsustasin USA-sse kolida.
teater "Ugala" 1988 2004 Tuletõrjuja, "451 kraadi Fahrenheiti" "Tout payé ehk kõige eest on Moskva teater "Et cetera" 2007 makstud" Moskva Lenkomi teater 2004 Peer Gynt, "Peer Gynt" Eesti Draamateater 1997 "Arkaadia" Peterburi Suur Draamateater Lopahhin, "Kirsiaed" 1998 "Ugala" 1993 "Ivanov" Pantalone, "Armastus kolme apelsini Eesti Draamateater 1992 vastu" "Armastus kolme apelsini vastu" "Ugala" 1991 "Ugala" 1991 "Tõrksa taltsutus" "Ugala" 1987 Preemiad V. Panso nimeline noore näitleja preemia 1986 Eesti vabariiklik kultuuripreemia 1996 Eesti Vabariigi teenetemärk: III klassi Valgetäht 1999 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt omistatud aunimetus Riigikaitsesõber 2002 Venemaa riiklik mälestusmedal "Tsehhov 150" 2011
03.10.2010 Tallinn Ma kaisin vaatamas Sergei Prokofjevi ooperit *Armastus kolme apelsini vastu*. Ma vaatasin seda Rahvusooperis Estonias ja see toimus puhapaeval, 26. septembril 2010 kell 17.00. Osades olid8 Kuningas, valjamoeldud kuningriigi valitseja Priit Volmer Prints, tema poeg Andres Koster Clarice, printsess, kuninga vennatutar Teele Joks Leandro, peaminister Jassi Zahharov Truffaldino, kojanarr Aleksander Arder Pantalone, oukondlane, kuninga usaldusalune Rauno Elp Celio, maag, kes soosib kuningat Vaino Puura Fata Morgana, noid, kes soosib Leandrot Heli Veskus Kokatar Mart Laur Printsessid apelsinide sees Linetta Maire Haava Nicoletta Valentina Taluma Ninetta Angelika Mikk Farfarello, saatan Aare Saal Smeraldina, mauritar, Fata Morgana ori Riina Airenne Tseremooniameister Aivar Kaseste
peensusteni tundma ja arendas oma näitlejatehnikat pidevalt. Oskused anti edasi õpetajalt õpilasele jäljendamise teel. Igal maskil oli oma kindel kostüüm, väljakujunenud näitlejavõtted ja kõnelaad. Noored armastajad olid küll süzeelises mõttes peategelased, aga laval jäid tavaliselt tahaplaanile. Tähtsam oli tegelaste kamp, kes toimetas nende heaks ja nende ümber. · Koomilistest vanameestest on kindlasti kuulsaim rikas ja ihne Veneetsia kaupmees Pantalone, kellele sekundeerisid targutav, kuid rumal doktor (dottore) ja hispaanlasest argpükslik, kuid oma vägevuse, vapruse ja jõuga hooplev kapten (capitano). Need tegelased kandsid ka traditsiooniliselt näomaski. · Kõige kuulsamad ja armastatumad tegelased olid teenrid ehk zannid (tuletis nimest Giovanni, bergamo dialektis). Nende kanda jäi etenduse intriig. Tavaliselt moodustasid ka teenrid omavahel koomilise paari: juhm ja kohmakas talumats, kes
1998 Hea Põhjanõid – A. Bradley Võlur Oz 2006 Ben Silverman – Neil Simon Päikesepoisid 1998 Jakob või Hanna Erik – T. Lindgren Mao tee kalju peal 2007 Voldemar – Andrus Kivirähk Voldemar 1999 Aleksei Petrovitsh Fedotik – Anton Tšehhov Kolm 2007 Pantalone; Prints; Ponks – Mihkel Ulman õde Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra 1999 Esav – M. Kõiv Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka 2007 Sipola – Antti Tuuri Jõgi voolab läbi linna pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta 2008 Joel – Vetemaa, Aule, Karusoo Sigma Tau-C705 1999 Vend, Emil, õpilane, vorstivolli, harjatsura, Pim, 2008 James Tyrone juunior – Eugene O'Neill Pikk Trik – R
2004 Mart, poliitik – Toomas Kall Pehmed ja karvased saavad jalad alla 2005 Giuliano Medici, Boccaccio – Mart Kivastik Savonarola tuleriit 2005 Tõnisson – Oskar Luts/Priit Pedajas Kevade 2005 Frank – Roland Schimmelpfennig Push up 2006 Gösta Berling – Selma Lagerlöf Gösta Berlingi saaga 2006 Aleksander/Aragon – Andrus Kivirähk Syrrealistid 2006 Ben Silverman – Neil Simon Päikesepoisid 2007 Voldemar – Andrus Kivirähk Voldemar 2007 Pantalone; Prints; Ponks – Mihkel Ulman Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra 2007 Sipola – Antti Tuuri Jõgi voolab läbi linna 2008 Joel – Vetemaa, Aule, Karusoo Sigma Tau-C705 2008 James Tyrone juunior – Eugene O'Neill Pikk päevatee kaob öösse 2008 külaline – Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine 2009 Luule lugeja – koost. Priit Pedajas Arbujad 2010 Nikolai Vassiljevitš Vassiljev – Andrus Kivirähk Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... 2010 Kolmas – Paavo Piik Panso
sajandi esteetikas, nt ekspressionistlikus teatris, absurditeatris, aga ka postmodernstes eri kunstiliikide piire katsuvais happening'ides ja performance'ites (Viimaste puhul on vaieldav, kas neid saab pidada näidenditeks või kirjanduseks). Commedia dell'arte Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpide ja maskidega rahvakomöödia. Tekkis 16. sajand Itaalias. Esineti nii lavadel kui ka vabas õhus. Tegelastüübidcon näiteks rikas ja ihne kaupmees ning edutu naistekütt (Pantalone), naiivne ja ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot, koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1
Mis loodi katoliku võimu taastamiseks. Jesuiidid toetusid tunnetele. Paljud piiblilood õpetati selgeks läbi teatri. Tal jäi kool lõpetamatta. Juura õppimise asemel tahtis liituda ühe näitetrupiga, kes olid sel ajal väga põlatud. Asutas 1643 asutas oma teatri, kuid läks siis pankrotti, ning ta põgenes ja rändas 10-15a. Esitasid näidendeid Comedia dell`arte (kindel tegelaskuju, improvisatsiooni teater, esimene armastaja ja teenijatar ja teenija ja vana mees"pantalone" jne) stiilis. Kuna oli vaja uusi näidendeid hakkas ta ise väikeseid etendusi tegema. Tema trupp naasis pariisi 1658a. Teda saadab seal suur õnn, sest tal on võimalus esineda kuningale ja pälvib ka kuninga soosingu. Ta saab oma trupile oma saali õukonnas. Ta pidi kirjutama kuningale ja õukonnale sobivaid asju. "Naeruvääsed eputised" 1959. - seal ta pilkab tolleaja aadlite silmakirjalikust. Edu oli ootamatu, kuna tegelikult ta pilkab oma vaatajaid, õnneks võetakse tema etendus omaks
totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. 7. Commedia dell' Arte- tekkis 16. Saj Itaalias; kunsti komöödia improvisatsiooniline näitevorm, puudusid kirjapandud näitetekstid, olid vaid lühikirjeldused, kõnekoomika, tegevuskoomika; teatritrupp koosnes 10-est näitlejast(8m, 2n), igaühel kindel roll, ära tunti maski ja kostüümi järgi; commedia dell'arte mõjutas paljusid kirjanikke. Tegelased: Armastajapaar, Pantalone, Dottore, Capitano, Arlecchino, Colombina 8. · Martin Luther kirjutas Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, sellega algatas ta tahtmatult usureformatsiooni · Erasmus Rotterdamist- kirjutas filosoofilisi satiire, traktaate, pamfette jne. "Kõnekäänud" , "Narruse kiitus" . Ta oli üks Euroopa harituimaid mehi, suur humanist, ristiusk oli humanistlik eetika. · Niccolo Machiavelli- "Valitseja" traktaat ajaloolane, kõrged poliitilised
Otsetõlkes tähendab see professionaalset teatrit, tegelikult mõeldakse selle all aga konkreetset teatrialast mõistet, mis määratleb näitlejate mängu omapära. Näidendid olid suurel määral improvisatsioonilised. Valmis kirjutatud ja pikki dialooge, mida oli võimalik kohandada peaaegu igale olukorrale kasutasid tõsisemad tegelaskujud. Näidendi põhiraskust kandsid aga traditsioonilised tegelased, kelle kaudu sai pilgata teatud elunähtusi ja sotsiaalseid kategooriad. Näiteks Pantalone rikas ja ihne vana kaupmees, Dottore sarlatan, pseudoõpetlane jne. Kanti tegelastele vastavat maski, mis piiras näitlejate võimalusi kasutada näoväljendusi. 6. Shakespear'i aegne teater Shakespear'i aegsel Inglismaal oli arvukalt avalikke ja erateareid. ( Nt. ,,Globe"). Avalikel teatritel pidi olema toetajaid. Draama muutus kirjandusliigiks, mis mõjutas ühiskonna hoiakuid kõige enam. Tegevus toimus järgemööda eri lavadel:
hea. Thomas Moore 1478-1535 poliitik, filosoof ja kirjamees Mõiste tuleneb Moore'i teosest ''Utoopia'', kus ta tahtis luua ideaalset ühiskonda. Utoopia on hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Renessansiaegne teater 16. sajandi alguses Keskused: Inglismaa,Hispaania,Itaalia Commedia dell' arte -Itaaliast välja kujunenud teatritegemiseviis ampluaateater- näitlejatel kindlad rollid,teatud tupaaz,skemaatiline stsenaarium,improvisatsioon. levinumad tegelased- Pantalone,Columbina,Arlecchino etendati linnaväljakul,kirikuplatsidel ja tekst mõeldi välja kohapeal, suzeed kordusid Inglise teater alguses mitte proffesionaalne, võõrastemajade sisehoovides Sai tuntuks tänu Elizabeth I'mesele 1576 The Theatre- lõi James Burbage, selle eeskujul Rose,Hope,Globe(1599) väga populaarsed, kuninganna ja lihtrahvas üheskoos. näitlesid vaid mehed, ka naiste rolle, iga trupp kaitses autoriõigusi Shakespeare'i aegna teater ja tänapäeva teater:
Selle esimesed elukitselised trupid tekkisid 16.saj. Otseses tõlkes tähendab professionaalset teatrit. Commedia dell'arte sõltus rohkem näitlejast kui näitekirjanikust. Näided on suurel määral improvisatsioonilised, kuid kindla tegelaste skeemiga. Valmis kirjutatud dialooge kasutasid tõsisemad tegelaskujud. Näidendi põhiraskust kandsid need tegelased, kelle kaudu sai pilgata teatud elunähtusi ja sotsiaalseid kategooriaid. Nt Pantalone. Commeedia dell'artenäitlejad pidid olema äärmiselt võimekad. Trupp võis koosneda viiest, aga ka 25 näitlejast. Puudusteks oli see, et pidev ühe rolli mängimine nüristas näitlejat, tekkis rutiin. Commedia dell'arte avaldas Euroopa teatrile määratut mõju. Inglise renessanss 1. Inglise renessansiteater Teatritegemist hakkas soodustama Londoni kiire kasv ning suur linn. Etendusteks kasutati esialgu suuremaid sissesõiduhoove. Etendused toimusid õuele ehitatud lava.
seda tegi esimesena itaallane Castervetro 1576 oma Aristotelese kommentaaris) · tegevustiku ühtsus=· tegevus keskendub ühele tegevusliinile; · kõik toimuv on kausaalses seoses; · suletus; · finaalsus. Mis on commedia dell´arte? Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpide ja maskidega rahvakomöödia. Tekkis 16. sajand Itaalias. Esineti nii lavadel kui ka vabas õhus. Tegelastüübidcon näiteks rikas ja ihne kaupmees ning edutu naistekütt (Pantalone), naiivne ja ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot, koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu. 3
Peategelane kujutab haigusi ette. Etenduse ajal tabab teda haigushoog, paar tundi pärast etendust sureb. · Looming. Alustab kirjanikuteed: Commedia dell'arte Itaalia rahvakomöödia. Välja kujunenud karnevalipidustustest. Oli olemas sõna, muusika, tants. Kasutatakse antonüümi. Kindlad tegelastüübid: kaks armastajapaari, koomiline vanamees, teenijaskond. (,,Armastus kolme apelsini vastu" vanameheks Pantalone). Esimesed näidendid tagasihoidlikumad. Tunnustus näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" pilkab kõrgseltskonnaeputamist, peenutsemist, korjab palju vaenlasi. Sellele järgnevad ,,Meestekool" ja ,,Naistekool" lahkavad armastusvabadust. Sisukamad ,,Tartuffe" lugu petisest kirikumehest, kes vagaduse maski all püüab rikast perekonda ära petta. ,,Don Juan" pettus armastuse tasandil. (palju legende, et sellel on ka teisi autoreid)
...................................................................................... 6 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 8 SISSEJUHATUS Teen uurimistöö Elmo Nüganeni kohta kuna mulle meeldis tema osatäitja lavastuses „Armastus kole apelsiinide vastu“. Tema osatäitja nimi oli Pantalone , see osatäitja oli väga naljakas. 3 TURBA SAMMAL Elmo Nüganen on sündinud 15. veebrualil 1962 Jõhvis. Ta on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja. Aastal 1982 lõpetas Elmo Nüganen Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 1982–1983 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudisnäitejuhtimist ning 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu
aastal sulgeda ja Moliére pandi võlavanglasse. Rändtrupi aastad Kui Moliére võlavanglast vabanes, hülgas ta oma seisuse ning liitus põlatud komödiantidega, astudes ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Enam kui kolmteist aastat rändas trupp mööda linnu ja külasid, mängides commedia dell' arte stiilis improviseeritud farsse, varieerides süzeesid ja sobitades itaalia maske prantsuse eluga. Commedia dell' arte koosnes neljast maskist: Pantalone (kaupmees, ihnur), doktor ja lihtsameelsed teenrid ehk zanni'd Brighella(kaval, osav ja õel talupoeg) ning Arlecchino (totravõitu, hiljem kelm). Neil aastail laienes Moliére'i silmaring, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis elavat rahvakeelt. Trupis tõusis ta tänu oma andekusele ja haritusele eesnäitlejaks. Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Moliére ise kirjutama juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas
aprill 1616 (samal päeval suri ka Shakespeare). Commedia dell'arte on rahvalik teater, mis tekkis XVI sajandi keskel. Esinejad olid elukutselised näitlejad, nimi rõhutas teatri professionaalsust. Valmistekst näidendile puudus, oli vaid stsenaarium. Eriti tugeval ja tähtsal kohal oli kõnekoomika, mille allikaks olid kindlad tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse. Kasutati erinevate piirkondade dialekte. Mõned näitlejad: Vana himur Pantalone, tarbetult askeldav õpetlane Dottore, ärplev Capitano,. Suurimad naerutajad olid teenrid e. dzannid. NT: veiderdav juhmard Arleccino, intriigitsevad Brighella, Pearolino, Pulcinella jt. Teenijatüdrukutest oli tuntuim Colombina. Tavaliselt seisnes tegevus armastusintriigis. William Shakespeare (1564-1616) sündis jõukas peres Strafford-Uppon-Avoni linnakeses Euroopas. Ta õppis kohalikus "grammatikakoolis" ning asus 1587 aastal Londonisse elama. Tema sulest on ilmunud kokku
algupärane rahvalik teater. näitetrupp koosnes elukutselistest näitlejatest. Näidendi valmistekst puudus olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus Tegevuskoomika kõrval oli tähtis kõnekoomika Tegelastüübid pärinesid Itaalia erinevatest osadest, mistõttu oli commedia del'arte'l lai üldrahvalik alus. Tegelastüübi päritolu rõhutades kasutasid näitlejad Itaalia eripiirkondade dialekte. PANTALONE Veneetsia kaupmeeskonda esindav himur sarvekandja DOTTORE Bolognast pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane CAPITANO ärplev tüüpkuju, mis lähtus tollases Itaalias seiklevatest hispaania sõjameestest. Dzannid (teenrid ) suurimad publiku naerutajad: ARLECCHINO (esines kirjudes riietes ja mustas poolmaskis) veiderdav juhmard ja narr ühes isiksuses. temast on tulnud hüüdnimi arlekiin. BRIGHELLA Arlecchinole vastanduv, intriigitsev teener.
16.sajandi keskel tekkis omalaadne ja algupärane rahvalik teater-commedia dell`arte (tõlkes ``kunstikomöödia``), mis avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale.Commedia dell`arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripäev oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid.Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus.Kujunesid välja tegelastüübid, kes kordusid näidedist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt: Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bologanst oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimas publik naerutajad olid teenerid: nt Aröecchino (siit üldnimi arlekiin),lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskuju tekkisid mujalgi rahvaslikud koomikutüübid:prantsuse Pierrot, inglise Clown jt).Pealne armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvad hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata
samal aastal. Teosed: ,,Don Quijote", ,,Õpetlikud novellid", draamad, luuletused ja poeemid. Cervantese peateos on ,,Don Quijote". Don Quijote elukäik sümboliseerib lakkamatut vastuolu ideaalide ja tegelikkuse vahel. 14. Draama. - Itaalia algupärast rahvalikku teatrit nimetatakse commedia dell'arteks. Näitetrupp koosnes elukutselistest näitlejatest. Koomika peamisteks allikateks olid kindlad tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse. Tegelased: Pantalone (vana himur sarvekandja, kes esindas Veneetsia kaupmeeskonda), Dottore (pedantlik ja tarbetult askeldav õpetalne, kes oli pärit Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast), Capitano (ärplev, tüüpkuju lähtus tollases Itaalias seiklevatest hispaania sõjameestest), dzannid (teenrid, suurimad publiku naerutajad), Arlecchino (veiderdav juhmard ja narr ühes isikus), Brighella (kaval ja intriigitsev), Pedrolino, Pulcinella, Colombina
ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU OSATÄITJAD Elmo Nüganen Pantalone (P), hea võlur Celio (Ce), Hansuke (H), Prigella (teener) (Pr) Allan Noormets Fatamorgana (F), Truffaldino (T) Andres Noormets Prints Tartalio (Pt), Padasoldat Leandro (L) Piret Kalda Printsess Ninetta(Ps),Hiidnaine Creonta (HC),Pada Kuningas (K), Emand Clarice (C), Mutike Greteke (G), Printsessi õde ehk Esimene Apelsin(Õ) Onuke Printsessi vend ehk Teine Apelsin(V) MUUSIKA L: Koidikud on siin vaiksed. C: Kaalul on rohkem kui elu. L: Emand Clarice, kutsun seansile
) · Lavamuusika: o Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi o Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost o Maailmakuulsuse tõid talle balletid: ,,Tulilind" ; ,,Petruska"; ,,Kevadpühitsus" · ,,Tulilind" o Aluseks vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. o Esietendus 1910 Pariisis ülemaailmne tuntus! · ,,Petruska" o Nukudraama o Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone · ,,Kevadpühitsus" o Alapealkirjaga ,,Pildid paganlikust Venemaast" o Kõige novaatorlikum teos o Esietendus 1913 Pariisis Champs-Elysees teatris o Skandaalne teos · Puudus tavapärane jutustav süzee · Venemaa paganlike rituaalide kujutamine tantsus ja muusika · Pidevalt muutuv taktimõõt · Puudub ühine meloodia · Suur roll löökpillidel. Uudne orkestratsioon toob välja iga instrumendi üksikuna
Vene periood lähtus vene rahvuslikust traditsioonist USA-s tekkis huvi dodekafoonia vastu (Dodekafoonia kompositsioonimeetod, mis põhineb oktaavi 12 heli tähtsuse täielikul võrdsustamisel. Meetodi töötas välja Arnold Schönberg 1920-aastatel.) Lavamuusika: Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi. Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost. Maailmakuulsuse tõid talle balletid: "Petruska"-Nukudraama Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone "Kevadpühitsus"-Alapealkirjaga "Pildid paganlikust Venemaast" Kõige novaatorlikum teos Esietendus 1913 Pariisis Champs-Èlysées teatris Skandaalne teos ,,Tulilind"- Aluseks vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. Esietendus 1910 Pariisis ülemaailmne tuntus! Uudsus seisnes: Puudus tavapärane jutustav süzee. Venemaa paganlike rituaalide kujutamine tantsus ja muusika. Pidevalt muutuv taktimõõt. Puudub ühine meloodia. Suur roll löökpillide
`kunstkomöödia'), mis avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale. Commedia dell'arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripära oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus. Kujunesid välja tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata
‘kunstkomöödia’), mis avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale. Commedia dell’arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripära oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus. Kujunesid välja tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata
ekspordiks vajalikud omadused välja arendatud. Dell'arte tagamaad ulatuvad keskaega. Anima allegra lõbus hing pidi näitlejal karnevalis olema. Hiljem saab see commedia dell'arte põhitunnuseks. Proffessionaalsuse näitaja oli see anima allegra. Mistreoonid esitasid najaka stseeni, mida näitasid otse rahva hulgas olid ülejäänud rahvahulgast eristamatud. Nende väikeste stseenide ülesehitamine, (kahe tegelase üles ehitatud) zanni ja magnifico ehk pantalone (hiilgav, suursugune) ehk teener ja peremees. Oli nagu karnevali ideoloogia edasikandja. Ühiskonnaredeli kõige alumisel pulgal seisja petab ülemisel pulgal olevat peremeest. Karnevali ideoloogia puhul eksisteeris veel mitmeid üleastumisi: vanadus, süngus, jne. Vana olemine oli karnevali jaoks kuritegu. Pantalone oli vana ihne peremees. Karnevalis võidab alati noor lõbus teener teeb peremehe naerualuseks. Kõik see toimus publiku sees. Publiku reaktsioon käis
iseloomustab täielik avatus. Võttis ära täieliku müstika, tõi sisse metafoore ja soneti kõnekujundeid. Itaalia klassikaline Petrarca sonett. Kulmineerub viimases kolmes värsireas kokkuvõttena. Commedia dell´arte On Itaalia teater On omaette teatri stiil Uut tüüpi nüüdisaegne teater, Inimese vabadus, ühiskonna suhted Sõltus näitlejatest. Improvisatsioon. kindlad tegelased. dialoogid igas olukorras. Elunähtuse pilkamine. Näitlejad olid väga võimekad. Tegelased: Pantalone, Arlekiin, Colombina. Esimest korda astus lavale naine. Thomas More (1478-1535) Inglise renessanssi ajastu üks tähtsamaid tegelasi. Võttis osa poliitikast ning just poliitika sai talle saatuslikkus, teda süüdistati riigi reetmises ja määrati surmanuhtlus. Sai tuntuks 1516, kui ilmus teos ,,Utoopia". Kirjutas Ladina keeles. Püüdis teosega ellu kutsuda Platoni ideaalriigi ideed. Utopistlik romaan. More lõi tänu sellele uue zanri. Karl Ristikivi imede saar. Renessansiromaan
(Kohaühtsust Aristoteles ei maini, seda tegi esimesena itaallane Castervetro 1576 oma Aristotelese kommentaaris) · tegevustiku ühtsus (keskendub ühele tegevusliinile) 45.Mis on commedia dell´arte? Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpide ja maskidega rahvakomöödia. Tekkis 16.sajand Itaalias. Esineti nii lavadel kui ka vabas õhus. Tegelastüübid on näiteks rikas ja ihne kaupmees ning edutu naistekütt (Pantalone), naiivne ja ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot, koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu. 46.Milline on dramaatika zanriline liigitus? Tragöödia, komöödia, draama. 47.Mille poolest erineb tragöödia komöödiast ning draama omakorda neist mõlemast? Tragöödia on olnud ajaloos/müütides, komöödia väljamõeldis. Trag kehastab voorusi, kom naeruvääristab pahesid
(http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.9 Rollid Ugala teatris 19881989 Kolu-Per ("Röövlitütar Ronja") Krahv Ulrich Zinsdorff ("Vennad Lautensackid") Õudu ("Sinder-Vinder") Peter ("Iha jalakate all") Kardinal ("Becket ehk Jumala au") Jack ("Charley tädi") Mark ("Aed ilma mullata") 19891990 Kurt ("Rummu Jüri") Kodanik Kloun ("Mäng") File ("Vihmameister") 19901991 Cooper ("Kass tulisel plekk-katusel") Pantalone; Celio; Hansuke; teener Brighella ("Armastus kolme apelsini vastu") 19911992 Collin Fenwick ("Rohukannel") 19921993 Jermolai Lopahhin ("Kirsiaed") (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.10 Rollid mujal Peer Gynt (Henrik Ibseni "Peer Gynt"; Eesti Draamateater; 1997) Guy Montag (Ray Bradbury "451 kraadi Farenheiti"; Moskva teater Et Cetera; 2007) Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses ,,Soo" ( Teleteater 1992), teleseriaalis ,,Vabariigi
Commedia dell'arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripära oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus. Kujunesid välja 20 tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata
Ühtegi valmisteksti ei kasutatud. Sellepärast oligi vaja professionaalseid ja sõnaosavaid näitlejaid. Selle žanri puhul said oluliseks nii kõne- kui ka tegevuskoomika. Koomilisust loodi tüüptegelastega, kes kordusid näidendist näidendisse ja kandsid alati maske. Ainult armastajapaar ei kandnud kunagi maske. Žanri tegelastüübid pärinesid sageli eri Itaalia osadest, mistõttu taheti tegelase päritolu rõhutades kasutada eri Itaalia dialekte. Üks tüüptegelane oli näiteks Pantalone, kes esindas Veneetsia kaupmeeskonda. Kõige rohkem meeldisid publikule teenrid ehk džannid, kes veiderdasid ning kelles igaüks kandis mingit erijoont. Näiteks oli teenrite seas Arlecchino – veiderdav juhmard ja narr. Commedia dell'arte hääbus XVIII sajandi alguses, kuid enne veel jõudis see mõjutada Euroopa teatrit, eriti Euroopa karakterkomöödiaid. 19. William Shakespeare William Shakespeare sündis 26. aprillil 1564. aastal Stratfordis, Inglismaal. Tema isa
Meloodiate ehitus oli koomilises ooperis lihtsam, laulvam ja korrapärasem kui opera serias. Ka see mõjutas klassitsistlikku muusikastiili kujunemist. Tähtsad muutused itaalia koomilises ooperis toimusid 18. sajandi keskel. Siis kujunes välja uus koomilise ooperi tüüp opera buffa (lõbus ooper) ehk dramma giocoso (mänglev, lõbus draama). Selles olid küll olemas veel commedia dell'artest pärit tüüptegelased (ihnuskoi vanapoiss Pantalone, rumal Doktor, kiidukukk Kapten, kaval teenijatepaar jt.), aga lisandus lüüriline armastajate paar, nii et koomilisse ooperisse tuli lüüriline liin ja rohkem tundelisust. Nendes muutustes mängis väga tähtsat rolli Veneetsia libretist ja näitekirjanik Carlo Goldoni, kes kirjutas vastavalt uut tüüpi libretosid. Tema oli kirjanduslikult omakorda mõjutatud inglise moodsast kirjandusest: Inglismaal läks moodi sentimentalism (tundeid rõhutav, pisaraterohke kirjandusstiil), näit
Meloodiate ehitus oli koomilises ooperis lihtsam, laulvam ja korrapärasem kui opera serias. Ka see mõjutas klassitsistlikku muusikastiili kujunemist. Tähtsad muutused itaalia koomilises ooperis toimusid 18. sajandi keskel. Siis kujunes välja uus koomilise ooperi tüüp opera buffa (lõbus ooper) ehk dramma giocoso (mänglev, lõbus draama). Selles olid küll olemas veel commedia dell'artest pärit tüüptegelased (ihnuskoi vanapoiss Pantalone, rumal Doktor, kiidukukk Kapten, kaval teenijatepaar jt.), aga lisandus lüüriline armastajate paar, nii et koomilisse ooperisse tuli lüüriline liin ja rohkem tundelisust. Nendes muutustes mängis väga tähtsat rolli Veneetsia libretist ja näitekirjanik Carlo Goldoni, kes kirjutas vastavalt uut tüüpi libretosid. Tema oli kirjanduslikult omakorda mõjutatud inglise moodsast kirjandusest: Inglismaal läks moodi sentimentalism (tundeid rõhutav, pisaraterohke kirjandusstiil), näit
Sophakles, Aischylos, Aristophanes. keskaja teater (6-15 saj) domineerisid usulise sisuga näidendid müsteerium (piiblisündmused) moralitee e. karnevalijant (lustlik, kuid õpetus sees) Renessansi teater (16 saj) Sellest kasvab välja kaasaegne teater Commedia dell``arte (karnevalipidustus, millest on välja kasvanud rahvakomöödia) Selles on alati 2 armastajapaari ( esipaar ja subretipaar kõrvalrollides). Alati veel ka koomiline vanamees ( nt. Pantalone, sakslastel Hanswürst) Parim esindaja Lope de Vega, Shakespeare Klassitsistlik draama: ( 17 saj) Eeskuju antiigist, väga range ülesehitusega ( aja- koha-tegevusühtsus, s.t. vähe liine, kohti ja lühike aeg) Moliere, Corneille ( Kornei), Racine Kodanlik draama: ( 18 saj) 2 põhiteemat: ajalugu, armastus (Goethe ja Schiller) Realistlik draama: psühholoogiline olustiku draama ( 19 saj lõpp - ...) Tsehhov, Ibsen, Strinberg
Moliere reformib farssi ühendab kaks üheks (kaks farssi siis). Venitab farsi komöödia suunas. Moliere'i looming jaguneb 3'ks võrdseks perioodiks vahemikus 1659-1673, iga aasta mingi kindla loomingulise ülesanda lahendamine. Esimene periood ehk kirjandusliku komöödia vormi välja töötamine: ,,Naeruväärsetest eputistest" ,,Tartuff'ini". Oluline ka see, et tegeleb peategelase tüübi väljatöötamisega. Scanarel ehk kena sarvekandja, ,,Meeste kool" 1661 pantalone tüüp, publik ei eelda enam akrobaatiliste trikkide olemasolu, võimalus muuta mask karakteriks, psühholoogiliste seisundite vaheldumine huvitab Moliere'i; ,,Naiste kool" - sama skeemi kasutatud, Scanarel saadab noore tütarlapse õppima kloostrikooli, siin maski nimi Arnolf, kogu selle perioodi põhiettevalmistus on käinud selle tehnika ettevalmistamiseks: kuidas muuta mask karakteriks, ,,Sundabielu". ,,Arlekiin" ehk ebasarvekandjalugu. Mask nähtav seestpoolt see ongi karakter.
annaabi.ee 
