Kutsekool Nimi ... talu ait Hoone tehnilise seisukorra hindamine Kohanimi aasta Sissejuhatus- Tegemist on traditsioonilise talu aidaga,mis asub asukoht. Ait on ehitatud kahes osas, ilmselt erinevatel aegadel (erinevad töövõtted). Kahe aidaosa vahel on nn tõllakuur. Algselt on hoone olnud pikem, aida otsas asus ka palkidest laudaosa, mis ei ole säilinud. Ehitusaeg ei ole täpselt teada, arvatasti umbes 1890-1920. Vundament (Heas seisukorras) - Ait on ehitatud seinte ristumiskohtadesse paigutatud maakividele. Kuna hoone asub kruusasel pinnasel, on vajumine olnud väike, kuid aja jooksul on tekkinud otsa seina äärde (pildil paremal) ´´´kultuurikiht´´,mis tuleks eemaldada. Vundamenti täiustama ei pea. Seinad (Halvas seisukorras) - Aida seinad on ehitatud palkidest, nurgad on ühendatud järsknurktapiga
katust toetavad osad äravajunud. Katuse kattematerjaliks on laastud, mis on kaetud tõrvapapiga. Hetkel on katus suuri auke täis ning vihmavesi ja lumi sajavad otse ruumidesse. Suitsusauna küttekolle on asendatud moodsama metallkerisega, millele on lisatud suitsu ruumist välja viiv korsten. Interjööris on säilinud ainult üks seinal olev riiul. Lavalaudede ja muu sisustuse saatus pole kahjuks teada. Suitsusaun on suurel määral kahjustunud. Isegi enamus palkidest on niivõrd halvas seisus, et neid ei ole otstarbekas uuesti kasutada. Alumise rea palgid on mädanenud pudedaks ja sealt on võimalik puidupuru kerge vaevaga ära võtta. Närilised on leidnud endale sobiva keskkonna elutegevuseks alumises palgis ning hiired on sinna ilusa kodu teinud. Kuna katus laseb vett läbi, on seintel kasvamas samblik ning on ka näha seeni. Ka katusel kasvad elusorganismid- see on kaetud paksu samblakihiga. Kunagisest laastkatusest on alles vaid mõned laastud ning
jätkus- onnidesse hakkasid tekkima kolded, onnid läiksid tänu ehitusoskuste paranemisele aina suuremateks ja tekkisid mitme koldega osad. Inimesed hakkasid paiksetena põldu harima. Eestis olid mesoliitikumi ajajärgul levinud enne vaiehitisi ja külasid püstkojad, mille põhi oli umbes 6-7 meetrise läbimõõduga. Põrand oli kas maapinnal või pool meetrit sügavamale kaevatud. Püstkojal oli pisike eesruum ja pearuum, kus asus kividest laotud kolle. Need elamud ehitati palkidest ja kaeti kas puukoorte või mätestega. Neoliitikumi ajajärgul ( 5000- 2000 aastat eKr) ja Pronksiajastul (2000-1000 aastat eKR) arenesid inimesed veelgi- täiustus ehitustehnika ja tööriistad. Elamu ehitus jõudis selleni, et hakati vaiehitisi veekogudele rajama. Tänu sellele, et ehitis oli vees ja maapinnast kõrgemal, ei pidanud inimesed kartma üleujutusi, metsloomi ja teisi võimalikke vaenlaseid. Vaiade otsad tehti teravaks, põletati ja siis suruti
meisterdamises,üleni töödeldud tööriistad,veekogude ääres elati,ridades,ukseavad veepoole,kaunistatud savinõud,laibamatus,vahest elamu põranda alla,venekirvekultuur(nöörkeraamika) hoolikalt töödeldud kivi,alepõllundus,loomakasvatuse algus,tekkis sisemaa asustus,rahvas rändas,korilus,asulast väljas matmispaigas,külili kägarasse.kaheväljasüsteem-2 põldu kordamööda külvati vilja.kolmeväljasüsteem- talivili,suvivili ja kesa. Suitsutuba(rehetuba)-1 toaline maja,palkidest, ilmakorstnata, suitsuaugud, viljakuivatus.Rehielamu-mitmetoaline,puhtad kambrid,rehetuba.Eesti haldusjaotus- kihelkonnad(üksikud külad)45tk,maakonnad(mitu kihelkonda)8tk- virumaa,rävala,järvamaa,harjumaa,läänemaa,saaremaa,ugandi,sakala.Kunda kultuur: vanim,ühelaadsed muistised,mis on ühendatud kunda kultuuri nime alla.Asva kultuur:saaremaal,kindlustatud asula,looduslikult kaiststud paigas,püsivalt elati,suitsutoad
Seda kaunistavad kujutised Traianuse võitudest daaklaste üle. Idamaades sõdis Traianus edukalt roomlaste vana vaenlase, Partia riigiga, ja vallutas Mesopotaamia. Pärast vallutussõdade lõppu Pärast Traianust vallutussõjad lõppesid. Selleks ajaks kuulusid Rooma riigi koosseisu kõik Vahemere-äärsed maad. Järgnevad keisrid pöörasid suurt tähelepanu riigi piiride kindlustamisele. Mitmel pool rajati piirile sadade kilomeetrite pikkusi kaitseehitisi. Mõnel pool oli see palkidest tara puust vahitornidega, teisel aga kividest laotud müür.
*hakati matma asulatesse (surnu= sõber:D) *maaviljelus ??!! 6. Venekirvekultuur (nöörkeraamikakultuur) *kvaliteetsem keraamika *silmaauguga kivikirved *karjakasvatus *maaviljelus *alepõllundus *maeti asulast välja (surnu= vaenlane :D) 7. Pronksiaeg *loomakasvatus *maaviljelus *kala- ja hülgepüük *kaubandus Skandinaaviaga *väikesed lohukivid (Eestis u. 1500) *pronksi ümbertöötlemine *kivikirst- ja laevkalmed *asulate ümber ehitati palkidest või paekivist tarasid. *Asulakohad : Asvas, Irus, Kaalis, Narvas. 8. Vanem rauaaeg (5.saj eKr 5.saj pKr) * linnuste rajamine sõjaline oht *relvad haudades elu ohtlikkus *tarandkalmed põletamismatused! *soomaagist raua sulatamine käsitöö ja põllumajanduse areng *varandusliku ebavõrdsuse kasv vanemate esilekerkimine 9. Rahutud aastasajad (6.saj-11.saj) *7.saj- 8.saj oli linnuste ehitamise kõrgajaks. * mägilinnused (Otepää)
Muinasaeg Õpik lk 14 3) Kunda kultuur Oskused-valmistasid tööriistu kivist, luust , sarvedest , puust Elamud-püstkodades Keel-soome-ugri Tööriistad-odad , vibud Leviala-veekogu läheduses Päritolu-tulid lõunast,idast Kammkeraamika kultuur Oskused-valmistasid savinõusid , tekkis ka põllumajandus Elamud-majas , viilkatus, palkidest Keel- soome-urgi Tööriistad-kammitaoline ese Leviala-veekogude ligidal Päritolu-Karjalast , Valga ülemjooksult Venekirveskultuur Oskused-dekoreertiti nööri jälgedega , venekirves Elamud-majas , tolid lauad voodi Keel- soome-urgi Tööriistad-kivikirves , nöör Leviala- sisemaal Päritolu- Indo-Euroopa Pronksi ja raua kasutuselevõtt Õpik lk 25 1)Milline naaberrahvas mõjutas teie arvates eestlaste elu kõige enam?Põhjenda
kindlaid sellesse aega kuuluvaid kinnismuistiseid teatakse vähe. Vanemasse pronksiaega kuuluvad juhuleiud, nagu nn. hilised silmaga kivikirved ja kokku 12 pronkseset: odaots Muhust, sirp Kivisaarelt, arvatavasti ka rantkirved Äksist, Tahulast, Pähklast ja Raidsaarelt, õlgkirved Käeslast, Tõstamaalt, Karksist, Helmest ja Lellest ning õõskirves Järve- külast. Pronkskirvestega oli parem raiuda metsa ja meisterdada elamuid. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Palgid asetati rõhtsalt ja nende vahed täideti saviga. Püstkodasid kasutati mõnikord suveköökidena. Rannikualadel ja saartel hakati asulaid piirama paekividest laotud taraga ja palkidest kaitseseinaga. Tuntuim pronksiaja kindlustatud asula oli Asva asula Saaremaal, mis pärineb 8.-. sajandist e.Kr. Eestlased olid sunnitud pronksi vahetama nahkade ning teravilja vastu Skandinaaviamaadest või Ida - Preisist. Neil ju puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina
veel 11 kirvest. Katsed näitasid ,et pronkskirvega saab puu raiutud 3 korda kiiremini kui kivikirvega. Kuigi ikka valmistati kivist, luust ja sarvest tööriistu, sest eestis puudusid vajalikud vase-ja tinamaagid, mujal olid need liiga kallid ,et neid arvukamalt hankida. Nooremal pronksajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulates elati püsivalt. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksajal arvatavasti siiski avaasulates. Matmiskommetes leidis aset suur muutus ,sest hakati rajama Kivikirstkalmeid( kividest laotatud ring ja keskel rist). Nooremal pronksajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistseid, sisemaalt teatakse neid suht vähe. Paepealsetel
Kui päike juba maaserval oli, läksime perega koju õhtusööki sööma ning pärast seda magama. Meie maja on väike ja sellel on üks tuba. Toal on kolm akent. Kuna klaase aknal ei ole, käivad sinna ette puust luugid. Toal on ka puust uks. Toa keskel on ahi, mille suits pääseb välja akendest ja seina pragudest. Magamiseks on meil heinaga täidetud voodi, millel magab kogu pere. Majas on ka suur puust laud, mille kõrval kirstud, kus saab peal istuda. Maja seinad on tehtud palkidest ning katus on tehtud õlgedest. Me oleme selle maja oma kätega loonud. Elu om meil küll raske, aga kunagi pole aega igavust tunda. Töö täidab kogu päeva. Minu suurimaks rõõmuks on perega koosolemine. Stella Leego 7b klass
inimestest, keda taheti Nõukogude võimu poolt tappa või Siberisse küüditada. Need inimesed otsustasid, et parem on elada metsas. Metsavennad tegutsesid teise maailmasõja ajal ja ka hiljem. Metsavendi oli Eestis kõige rohkem Lõuna-Eestis. Metsavennad varjasid ennast metsas punkrites, mis olid maa all ja mida oli raske märgata. Punkri asukohaks valiti raskesti märgatav ja ligipääsetav koht. Punker ehitati maa alla, kuhu kaevati vajaliku suurusega auk. Seinad ja lagi tehti palkidest. Maa pealt kaeti nõnda ära, et ei olnud aru saada kus punker asub. Punkris palju sisustust ei olnud. Olid mõned voodid, kus peal sai magada, olid veel laud ja ahi. Punkrit köeti ahjuga, mille korstna ots läks natuke maad eemal maa peale. Punkrit valgustati küünaldega. Punkris oli alati üks mees valves, kes jälgis ümbrust. Punkris elas tavaliselt umbes neli meest. Vahel ka rohkem, aga metsavendade lõpu ajal elati ka üksi. Aega veetsid metsavennad lauldes ja puskarit juues
linnused, asulad Tallinn, Tartu) · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne ja lõunarannikut Venemaa linnadega (Pihkva, Novgorod) Kaubandus · Eestisse toodi: hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid, luksuskaupu. · Eestist veeti välja: karusnahku, vaha. * Eestlased müüsid röövretkedel saadud vara ja vange orjadeks. Talud ja külad · Eesti elanikud elasid taludes. · Eestlaste elamu oli suitsutuba s.o. väike palkidest hoone, mida köeti korstnata kerisahjuga. · Vilja kuivatati samas ruumis. Talud ja külad · Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. · Lääne, Kesk ja Põhja Eestis olid sumbkülad. · IdaEestis ridakülad. · Lõuna Eestis hajakülad. Kihelkonnad ja maakonnad · Muinasaja lõpus Eestis tähtsaim haldusüksus oli kihelkond · Kihelkonna moodustasid lähedased piirkonna külad · 13. sajandi algul Eestis oli umbes 45 kihelkonda Kihelkonnad ja maakonnad
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG kokkuvõtte Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nölvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid Iiivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna Iöppeval Otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad. Ringvall-linnused olid 8- 10 meetri kòrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur Osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad
neil võis olla oma majapidamine ja oma pere.Keskajal kasutati kaheväljasüsteemi ehk põld oli jaotatud kaheks osaks. Ühel osal kasvatati vilja, teine osa oli puutumatu. Järgmisel aastal oli esimene osa puutumatu ja hariti teist osa. Kasutamata osale tehti samal ajal alet e. põletati puid ning järgmisel aastal pandi mulla sisse uus vili. Talupoja koormiseks oli teha mõisas tööd ning anda osa oma saagist feodaalile. Põhja-Euroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost. Lõuna pool olid aga kivist või savist elamud, mille katused olid laotud katusekividest. Maja koosnes enamasti ühest muldpõrandaga ruumist, mille keskel või nurgas paiknes tulekolle. Kuna korstnaid ei olnud, pääses suits välja erilisest katuseaugust, aknaavadest või uksest. Mõnikord elasid koduloomad sama katuse all. Tavaliselt oli majas suur voodi, mis mahutas kogu pere, ja suur puust söögilaud. Toa nurgas seisis kirst rõivaste ja muu vara hoidmiseks
Samas olid nad töökad ning armastasid seda, mida nad tegid. Vähemalt tegid nad oma igapäevategevusi ausalt ning südamega, erinevalt linnavurledest, kes nii väga eurooplased olla soovisid. Vähemasti nii mainis Tammsaare ühes oma kirjas. Miks teha midagi, mis lihtsalt on meie jaoks ebamaine ja võlts? Nagu ta ,,Tõde ja õigus" näitas, siis tee tööd ja näe vaeva ning hiljem tuleb ka armastus. Tolleaegne etetkujutus romantilisest idüllist oligi vist pruunikas-mustjas, enamasti palkidest talumaja, mille hoovis oli kaev ning ümber veel mõned kõrvalhooned. Oli ju Andres nii sarnane eelpool mainitud kahe teise peremehega, kes tööd justkui oma teiseks abikaasaks pidasid. Polnud nad erilised suhtlejad, samuti polnud nad väga head tunnete avaldamises. Kuid töö sai tehtud, olgu selleks kraavi kaevamine või kivide õhkamine (viimane küll mõningate mööndustega). Seega võib öelda, et Tammsaare nägi Eesti talupoega
Soojemal ajal oli linane riie kehale igati hea ning kerge kanda. Odra- ja nisuterad hõõrusid naised jahvekividega suurel kivialusel jahuks. Jahust valmistati putru ja karaskit. Toidulauale andsid tublisti lisa kalapüük ja küttimine. Kui koduloomad haigustesse surid ja vili ikaldus, saadi vähemalt veekogudest kalu ning laantest metsloomi. Olulisemaks muutus ehitustegevus. Pronkskirvestega oli parem raiuda metsa ja meisterdada elamuid. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Palgid asetati rõhtsalt ja nende vahed täideti saviga. Püstkodasid kasutati mõnikord suveköökidena. Rannikualadel ja saartel hakati asulaid piirama paekividest laotud taraga ja palkidest kaitseseinadega. Tuntuim pronksiaja kindlustatud asula oli Asva asula Saaremaal, mis pärineb 8.6. sajandist e. Kr. Selle järgi nimetatakse ka kogu kultuuri Asva kultuuriks. Asulate kindlustamise fakt näitab, et siinsed
+11 kirvest. TÖÖRIISTAD Metallesemeid Eestis vähe, puudusid valmistamiseks vase- ja tinamaagid, mujal pronksesemed esialgu liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Vanemal pronksiajal jätkus kivikirveste valmistamine ja teised esemed tehti samuti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. NOOREM PRONKSIAEG (1100-500eKr) ASULAD kindlustatud asulad Saaremal & P-Eesti rannikuvööndis. Kindlustusena paekividest tara või palkidest kaitsesein. Elati püsivalt. Suurem osa elanikke elas arvatavasti siiski avaasulates. MATMISKOMBED Kivikirstkalmed-erilised maapealsed kalmeehitised. 5-8m, suurematest kividest laotud ring, mille keskele oli laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu & ringi vahele ning peale kuhjati kividest küngas. Kesksesse kirstu mees, perekonnapea, sageli kõrval naine v laps. Laevkalmed äärekivid laevakujuliselt. Nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse
Rahutud aastasajad. Linnuste rajamine. Keskmisel rauaajal hakati ehitama linnuseid. Eriti rohkesti püstitati neid 7.-8 sajandi paiku. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud poolele kuhjati kunstlik vall. Valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Eestis tuntakse kokku umbes 120 muinaslinnust. Linnused jagunevad välisilme põhjal 4 suurde rühma: 1) mägilinnused rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele näiteks Otepää linnus Leidude põhjal võib arvata, et Otepää linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi.; 2) neemiklinnused püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult
Pärit Põhja-Soome, kuni Ida- Preisimaa. Venekirveste kultuur. 3 aastatuhande algus v umb. 2200 e.Kr. jõudsid lõunast hõimud. Iseloomulikud nöörijäljenditega savinõud. Matmiskombed muutusid tohutult. Kalmistud asulatest eemal. (külili, põlved vastu rinda, 1 käsi pea peal ) Tegeleti algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Indoeurooplased. Hakkasid tekkima balti hõimud. Asva kultuur.( pronksiaeg) Asulaid hakati piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseintega. Asva kindlustatud asula Saaremaal. Peamine elatusala oli karjakasvatus. Kõrvalala maaviljelus. Küttimine ja kalapüük. HÜLGED. Pronksist kirved ja odaotsad. Valmistati ka ehteid. Sidemed välismaailmaga- kaubavahetus. Metalliaja kalmed. Varem maeti maasse kaevatud haudadesse, nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi. Kivikirstkalmeid. Ring kividest, keskel kirst, kuhu maeti surnu. Kirstu&ringi vahele ja peale kuhjati väiksematest kividest küngas
Kahjuks Eesti riigis neid maapõues ei leidu, kuid meil on siiski midagi, mida peaksime enam väärtustama ja millele rohkem tähelepanu pöörama - nimelt puit. Mets katab kuni 55% meie riigi territooriumist, täna veel… See number võib aga kiirelt kahanema hakata, kui me targasti oma metsi ei majanda. Korralik mets kasvab keskmiselt 70 aastat. Noored, kes täna oma talu maadele metsa istutavad, seal sirgunud palkidest endale tõenäoliselt maja ei ehita, pigem nende lapsed või lapselapsed. Unistame Eestist, kus ka meie laste lapsed teaksid, mis on mets ja saaksid seal igal ajal jalutada, marju korjata või talvel suusatamas käia. Soovisime mitte raisata seda, mille hoidmisele tähelepanu tahame juhtida. Seepärast kasutasime oma töös meie kodukandi puidutööstuse Valmeco AS tootmisjääke. Värvimistöödeks kasutasime akrüülvärve. Skulptuuri hoiab vee peal tühjadest plastpudelitest parv.
puhkab kolmeväljasüsteem - põlluharimissüsteem, kus üks osa on talivilja all, teine osa suvivilja all, kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased adramaa - ühe adraga haritav maa malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus animism - elusa ja eluta looduse hingestamine suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paiknesid üksteisest kaugemal Pulli ja Kunda asustus: · IX a. tuh algusest ekr · Kunda kultuur Kunda kultuur: luust ja sarvest esemed, kivikirved, asulad veekogude läheduses, kalastamine, korilus, jaht Kammkeraamika kultuur: savinõud, elati järvede-jõgede ääres, jahi- ja tööriistade
Rooma Rauaajal maeti surnuid tarandkalmetesse põletatult. Keskmisel rauaajal maeti tarandkalmetesse. Kaasa pandi esemeid. Muinasaja lõpul oli levinud põletusmatus, selle kõrval ka väheselt laibamatuste traditsioon 8)PRONKS on kitsamas mõttes vase ja tina sulam. Laiemas mõttes nim. Pronksideks vase sulameid teiste metallidega, välja arvatud tsink. 9)Kindlustatud asulad:asuvad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis. Rajati looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati palkidest või paekividest kaitsesein. Neis ka elati. Suurem osa Eesti elanikest elas siiski avaasulates. Muistsed põllud:avastati Saha-Lool, Läänemere idarannikul. Need on kuhjatud ümmargused kivihunnikud ja piklikud kivipeernad. Viimased piiravad põllulappe. Lohukivi:Saaremaal Tumalas. Nende tähendus pole teada, seostatakse ohverdamisega,esivanemate austusega(lohk tehti surnu mälestuseks),viljakusmaagiaga, tähistaeva vaatlusega. Lohke peeti ka päikese või naisjumala sümboliks.
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk Romaanis toimub tegevus ajal, mil üks osa elas veel metsas ning teine, paremal elujärjel elanikkond, asulates või külades. Teosest ei tule välja konkreetselt mitte ühtegi aastaarvu, kuid arvan, et tegevus toimub 16. sajandi alguses või 15. sajandi lõpuaastail. Seda võib järeldada inimeste kodudest, sest elati palkidest ehitatud taludes või pisikestes onne meenutavates majades, mis sulandusid metsaga ühte. Teose põhiteemaks on minu arvates vanade traditsioonide järgimine ning mis kaasneb sellega, kui ei soovita ajaga kaasas käia. Uute tavade kujunemisel tekib aga väga palju suuremaid ja väiksemaid konflikte, sest uute kommete järgijaid peetakse reeturiteks ja neid, kes elavad veel metsas ega soovi uusi traditsioone omaks võtta, peetakse segasteks. Üheks kõige segasemaks tegelaseks on Leemet
Noorem pronksiaeg eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Valdav osa neist paikneb Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel, sisemaal tuntakse selliseid muistiseid suhteliselt vähe. Nooremal pronksiajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal (Asvas, Ridalas, Kaalis) ja Põhja-Eesti rannikuvööndis (Irus ja Narvas). Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati üksnes paekividest tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad, neis elati püsivalt. Kaevamistel on leitud jälgi nelinurkse põhiplaaniga palkelamutest ja rohkesti mitmesuguseid esemeid. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksiajal arvatavasti siiski avaasulates, aga neid pole arheoloogiliselt veel uuritud. Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest 58-
4.KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine: esimesed linnused keskmise rauaaja algul rohkem hakati ehitama 8.saj paiku linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele vallid tehti esmajoones liivast valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad vallist väljapoole kaevati kraav kasutusel oli enamk ui 50 linnust Mägilinnused: üksikud igast küljest looduslikult kaitstud küngastel Neemiklinnused: asuvad mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused: 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused hakati nimetama maalinnadeks
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid liivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnused olid 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud
4) Kolmeväljasüsteem-maaharimisviis,mille käigus põld jagati kolmeks. Eri aegadel kasvatatakse talivilja, suvivilja ja osa on jäetud kesaks. 5) Kivikirstkalme-maapealne matmispaik, mis kujutab endast kirstu ja selle ümber laoti 1-3 kivist ringi. 6) Tarandkalme-maapealne matmispaik, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõuna suunalist tarandit. 7) Linnus-muistne kaitseehitis, mis koosneb mullast,palkidest ja kividest. 8) Kaali meteoriit põhjustas Saaremaale Kaali Kraatri. Millised muudatused toimusid Eestis peale vallutust? 1.Haldusjaotuses- Põhja -Eesti (Revala, Harju-ja Virumaa)- Taani valdus, Kesk- Eesti ja osa saartest (Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast,o sa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast ning teised saared) - Liivi ordu, Kagu-Eesti (Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast) - Tartu piiskopkond, Lääne-
Levinud oli aletegemine. Mets raiuti maha ja süüdati põlema, puhastatud pinnasele külvati siis vili. Nii saadi juurde uudismaad. Ajapikku hakati kasutama kolmeväljasüsteemi: ühele osale põllust külvati suvivili, teisele talivili, kolmas jäeti aga kesa alla puhkama. Selline korraldus oli senisest soodsam, sest nüüd külvati igal aastal kahele kolmandikule põllust, mitte enam üksnes poolele. Põhja-Euroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost. Lõuna pool olid aga kivist või savist elamud, mille katused olid laotud katusekividest. Maja koosnes enamasti ühest muldpõrandaga ruumist, mille keskel või nurgas paiknes tulekolle. Kuna korstnaid ei olnud, pääses suits välja erilisest katuseaugust, aknaavadest või uksest. Mõnikord elasid koduloomad sama katuse all. Mööblit leidus toas napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning
karistati väiksemate üleastumiste eest. Samal ajal hakkas kujunema talupoegade omavalitsus- vallakogukond. Kogukond pidi hoolitsema vaeste eest, koguma viljavaru ikalduse puhuks, asutama koole, ehitama ja parandama teid. Aja möödudes suutsid osa talupoegi talud ära osta ja seega oli suur samm edasi astutud oma elu korraldamises. Kuid kõigele vaatamata ei tundnud eestlased ennast veel rahvusena, vaid nimetasid end maarahvaks. Eestlaste talus oli eluhooneks 19. sajandi algul palkidest ehitatud rehielamu. Selle katuse all oli rehealune ja rehetuba. Rehetoas kuivatati vilja ja seega oli ruum rehealusest kõrgem. Vilja kuivatati lae all partel. Sajandi algul oli mööblit vähe ja needki seina ja põranda külge kinnitatud. Kõige hinnalisemaks ja kaunimaks varaks oli pulmakommetega seotud riidekirst. Rehetuba oli eesti talupoja argipäevaseks töö-ja elukohaks. Samas ruumis saadeti mööda ka kõik pidulikud sündmused.Talutöid tehti talus aastaringselt
NEOLI ITIKUM keraamika küttimine ja korilus nagu ka kunda kultuuris) ridakülad, elati ilmselt neljakandilistes savinõude valmistamine (kammijäljenditega kultuur majades (palkidest konstruktsiooniga) kaunistused) oskus valmistada ja veelgi täiuslikumalt töödelda veekogudest eemale, oluliseks said rohumaad ja nöör tööriistu (kivist, luust, puidust); nt tulekivist kirved
sirp. +11 kirvest. TÖÖRIISTAD Metallesemeid Eestis vähe, puudusid valmistamiseks vase- ja tinamaagid, mujal pronksesemed esialgu liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Vanemal pronksiajal jätkus kivikirveste valmistamine ja teised esemed tehti samuti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. NOOREM PRONKSIAEG (1100-500eKr) ASULADkindlustatud asulad Saaremal & P-Eesti rannikuvööndis. Kindlustusena paekividest tara või palkidest kaitsesein. Elati püsivalt.Suurem osa elanikke elas arvatavasti siiski avaasulates. MATMISKOMBED Kivikirstkalmed-erilised maapealsed kalmeehitised. 5-8m, suurematest kividest laotud ring, mille keskele oli laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu & ringi vahele ning peale kuhjati kividest küngas. Kesksesse kirstu mees, perekonnapea, sageli kõrval naine v laps. Laevkalmed äärekivid laevakujuliselt. Nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused
mosee - islami pühakoda, mille juurde kuulub üks või mitu iseloomulikku torni (minarett). Eristatakse õue- ja kuppelmoseesid. ikoon - tahvelmaalikujuline kultuspilt (algselt madalreljeef) kreekakatolikus usus, kujutab Kristust, jumalaema või pühakuid, on harilikult maalitud lõuendiga ületõmmatud puuplaadile, tihti kaunistatud mustrilise metallraamistiku ja kalliskividega püstpalkkirik - keskaegsete puukirikute nimetus, kus hoone on ehitatud vertikaalselt asetatud palkidest. Ehitamine toimub korruste viisi, kusjuures maapinnal asetsev aluspalkidest raam on toeks. Kandva süsteemi moodustavad tugevad nurgasambad ja täiteplangud nende vahel. Vana-Vene kleerus - vaimulikkond terem - Venemaal nn. haarem, ei käida tihti väljas, palju teenreid vojevood - sõjajuht suktsessioon - järgnevus, kus üks õigusjärglane asendab teist vastavas õigusvahekorras tjak - vanavene kirjutaja, ametnik arhimandriit - kloostriülem, peaabt
arhitektuur) isegi mõne kiriku või kabeli olemasolu. esimeste eesti keelsete trükiste ilmumise. *mitmed kirjalikud allikad, millest (1525.a esimene oletatav trükis, 1535.a tähtsaim on preester Henriku Liivimaa Katekismus) kroonika. *Bernt Notke `'surmatants'' *elamuks oli palkidest hoone. *oluline ajalooallikas `'Liivimaa Järkjärgult hakkas kujunema Provintsi kroonika'' uinversaalne rehielamu. *Koos ristiusuga jõudsid Eestimaale ka *Kuna Eestis käisid regulaarselt taani, rootsi ja teiste läänekultuuride
Muinasaeg, Muistne vabadusvõitlus, Orduaeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti Vabariik, Nõukogude aeg, Eesti taasiseseisvumine Kiviaeg: Kivist tööriistad Pulli VII a-t eKr Lammasmägi VIII a-t eKr Idast soome-ugri hõimud Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti Henriku kroonika
- kootidega löödi viljaterad vihkudest välja Sügisel koristati põldudelt ka juurvili Talvised tööd Naised - ketrasid - kudusid kangast - õmblesid riideid Mehed - tegid peamiselt puutööd - käisid metsas puid tegemas ja palke vedamas Koos lauldi rahvalaule, räägiti ennemuistseid lugusid ja naljajutte Mõisavooris käimine – mõisniku vilja ja viina vedamine linna müümiseks Talurahva talutööd pildis Rehielamu ehk suitsutare Palkidest ehitatud elamu Koosnes kahest suurest poolest: rehetoast ja rehealusest Katused roost või õlgedest Vanematel rehielamutel ei olnud korstnaid ega aknaid Suur reheahi --- rehetoa seinad olid paksult nõgised; reheahjus küpsetas perenaine leiba ja lahtisel koldetulel keedeti vaskkateldes toitu Põrandad savist, kivist või lihtsalt mullast Mööbel puidust Rehetoas kuivatati partel vilja Talvel külmaga toodi ka loomad inimeste hulka
poole jalutamas. Ta tervitas rebast rõõmsalt ja uhkustas oma majaga. Rebane tervitas karu vastu, jäi tema maja vaatama ja hakkas naerma. Ta ütles karule: ,,See pole ju mingi maja, see on hoopis linnupesa! Siin hakkab talvel külm, sul pole ju isegi katust pea kohal!" Karu nägu venis pikaks ja ta uuris rebaselt, milline üks korralik maja peaks olema. Rebane seletas karule, et ühel õigel majal peaks olema uks ja katus ning see peaks olema tehtud palkidest. Karu pidas rebase nõuannet heaks ja ta päris rebaselt , kust ta endale palke võiks saada. Rebane mõtiskles seepeale natuke ja vastas: ,,Kobras on puutöös väga osav, tema aitab sul kindlasti maja jaoks õiget materjali hankida." Karu läks koos rebasega kopraonu otsima. Nad otsisid kobrast tükk aega enne, kui nad leidsid ta oja ääres askeldamas. Nad küsisid, kas kobras oleks nõus karu maja ehitamisel aitama. Kobras oli lahkesti nõus ja nad asusid töö kallale
Vastu viidi karusnahku ja vaha. Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks edasimüügiga. Tänu soodsale kohale oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus. Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kus paiknesid kesksed linnused ja asulad. Ranniku tähtsaimaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn. Ehtsaid, oma eriliste linnaõigustega linnu muinasaja lõpul Eestis veel polnud. Eestlaste elamuks oli suitsutuba: suhteliselt väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Talud paiknesid enamast lähestikku ja moodustasid küla. Lääne-, Kesk- ja Põhja- Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku ja nii tekkisid ridakülad. Lõuna-Eesti künklikul maastikul olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks. 13
3.Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg Pronksiaja algus - 3500 a tagasi jõudsid Eestisse esimesed metallesemed - vanimad pronksriistad odaots ja sirp - - pronksesemed kallid, muretseti vaid kõige vajalikumaid tööriistu (kirveid) - arenesid kivi, luu ja sarve töötlemisoskused - polnud murrangut majanduse ja ühiskondlike suhete arengus nagu mujal Kindlustatud asulad - hakati asulaid piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga - Asva kultuur (Asva kindlustatud asula Saaremaal tuntuim) - Peamiseks elatusalaks karjakasvatus (lambad, kitsed, veised, vähem sigu ja hobuseid) - Maaviljelus kõrvalalaks (kõplapõllundus) - Küttimine ja kalapüük elatuslisaks (hülged) - Osati pronksi ümber valada, küllalt keerulised putkega kirved ja odaotsad, valmistati ehteid - Kaubavahetus (sissetoodav metall) Vanimad raudriistad
hõimude ehtetüübid, mida kohalikud meistrid edasi arendasid. Rooma rauaaeg oli rahulik sõdadeta ajajärk. Keskmine rauaaeg kestis u 450-800 a. Sellel aja algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, aga nende kasutusiga polnud pikk. 8. saj paiku hakati ehitama tunduvalt rohkem linnuseid. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall, mis tehti esmajoones liivast ja neid hoidsid koos palkidest seinad. Arheoloogid jagavad need mitmesse eri rühma nt mägilinnused, neemik linnused, ringvall- linnused ja mõni linnus mis meenutas suurt kõrgete otstega voodit sai nimetuse- Kalevipoja säng. Linnus-asula : Linnuse vahetus naabruses paiknes avaasula. Linnuste kaevamistel leitud relvad räägivad võitlustest. Suur osa rahvast elas siiski tavalistes avaasulates, mis koosnesid mitmetest taludest ning võime rääkida juba külade kujunemisest.
Talupoeg sõltus feodaalist ning tal oli oma maalapp ja majapidamine. Samuti oli ta oma isanda kaitse all. Talupoeg pidi kandma mõningasi koormisi. Ta pidi nt maksma loonusrenti talupoeg pidi andma konkreetsed toidukogused oma isandale. Tema üheks kohustuseks oli ka mõisategu talupoeg pidi harima mõisa põlde, millelt kogutud saak kuulus feodaalile. Kui feodaali maa läks järgmisele isandale, siis ka talupojad kuulusid uuele isandale. Talupoja elamu oli ehitatud palkidest ning katused õlgedest või roost (põhjas) või savist ja kivist ning katused katusekivist (lõuna).See oli ilma korstnata suitsutare, mis koosnes muldpõrandaga ruumist. Elamu sisutus oli üsna napp. Mööbliks oli voodi, kuhu kogu pere magama mahtus (ülejäänud, kes ei mahtunud, pidid magama põrandal õlgedest asemel) ja kirst, kuhu oli paigutatud rõivad ning muu vara. Samuti asetses majas suur söögilaud koos järidega. Tähtsaim toit oli leib
osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Nad pidid maksma ka kirikukümnist mis oli umbes kümnendik saagist. Samuti pidid talupojad maksma feodaalidele hinnust ehk kindlaksmääratud naturaalmaksu. See oli väiksem kui kümnis. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Põhja-Euroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost. Maja koosnes enamasti ühest muldpõrandaga ruumist, mille keskel või nurgas paiknes tulekolle. Kuna korstnaid ei olnud, pääses suits välja erilisest katuseaugust, aknaavadest või uksest. Mõnikord elasid koduloomad sama katuse all. Tavaliselt oli majas suur voodi, mis mahutas kogu pere, ja suur puust söögilaud. Toa nurgas seisis kirst rõivaste ja muu vara hoidmiseks. Talupoja toit
kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine. Kuid põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi alepõletamisega. Pronkskirvestega oli parem raiuda metsa ja meisterdada elamuid. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Matusekommetes, kivikalmed. Rauaaeg Varane rauaaeg Tegeleti kalapüügi, küttimise, koriluse, käsitöö, alepõllunduse ja kaubandusega. Asulad olid kindlustatud. Vanem rauaaeg Kindlustatud asulad ja linnused. Kvaliteetsed kirved, noad, vikatid, sirbid. Lisakse Varase rauaaja tegevusaladele tegeleti ka põlispõllundusega. Keskmine rauaaeg Oli sõjaohu kasv, millest annavad tunnistust linnuste rajamine, relvad hauapanustena, peiteleidude sagenemine
kindlustatud asulatasse, kus oli loodus teinud asukoha suhteliselt turvaliseks (küngaste otsa, jõgede käärgu). Tehti ka lohukive, mis olid tehtud usulikel põhjustel. 5. Miks hakati ehitama kindlustatuid asulaid? Kindlustatuid asulaid hakkati ehitama, et peaks võimalikult vähe ressursse kasutama uue elukoha turvaliseks tegemiseks. Valiti kõrgemad ja turvalisemad kohad asulate ehitamiseks. Tavaliselt olid asulad kindlustatud ainult paekivi tara või palkidest kaitsesein. 6. Millised muutused toimusid: Eelrooma ja Roomaraua matuse kommetes ja asustuses? (21-22) Eelrooma rauaaeg, ajajärk oli umbes 500 eKr-50 pKr. Eelrooma rauaaja algupoolel jätkusid mitmed pronksiaegsed tarditsioonid: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmisati sama tüüpi esemeid jne. Endiseid asulad jäeti maha, kuna pronksi töötlemine ei olnud enam tulukas. Nüüd
▪ Asehalduskord- 1783 a. baltikumile laiendatud uus halduskord. ▪ Pearahamaks- asehalduskorraga kehtestatud maks, mida pidid maksma mõisnikud iga talupoja eest. ▪ Hingeloendus- Katariina II poolt korraldatud isikute loendus. ▪ Rüütlimõis- eramõisad, kuulusid enamasti baltisaksa mõisnikele. ▪ Pastoraat- Kirikumõisad, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. ▪ Suitsutuba- Eestlaste elamu, palkidest hoone, väike, köeti ilma korstnata kerisahjuga. ▪ Rehielamu- Eesti talu tähtsaim hoone, levis hiljem ka mõnede naaberrahvaste juurde. ▪ Manufaktuur- 17.saj Eestis asutama hakatud käsitöölisettevõtted. ▪ Vastureformatsioon- katoliiklik reformatsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe teket. ▪ Hernhuutlus- pietistliku ideede vennastekogudus. ▪ Pietism- usuvool, mis oli Luteri kiriku vastu. ▪ Estofiil- Eest keelt ja kultuuri harrastav inimene.
Vanemal rauaajal olid aga kiviread laotud ristküliku kujuliselt, tarandkalmed. Sageli tehti mitu tarandit üksteise kõrvale ja need moodustasid kalme. Nüüd maeti aga surnuid enamasti põletatult. Kaasa pandi hauda ehteid jm varandust. 17.Millega tegelesid targad? Targad loitsisid, nõidusid ja ravisid. Tegelesid ka ennustamisega. Öeldi , et nende sõnades on ka väge, mis suudab loodust suunata. 18.Kirjelda suitsutuba. Suhteliselt väike (4-5 x 6m ) palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Kasutati ka seda tuba vilja kuivatamiseks.
3.Vanimad asupaigad Eestis a.) Pulli kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Tõenäoliselt oli tegemist hooajalise laagripaigaga, sest seal oli õhuke elutegevuskiht ja napp leiuaines. Kuulub Kunda kultuuri. b.) Kunda Lammasmägi- kuulub Kunda kultuuri. 4. kindlustatud asulad. Asva (saaremaa) , Iru(põhja-eesti) Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, vaid elati ka püsivalt. 5. kalmed kivikirstkalmed: 5-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskel kirst, kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. tarandkalmed: kalmed koosnesid kiviridadest või- müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m ja pikkusega 2-3 m. laevkalmed: äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt 6. linnusetüübid
Inimesed pidasid jahti metsloomadele (enim õnnestus tabada põtru ja kopraid). Millised muutused leidsid aset metalliaja alguses? Eestis selle ajastu esimene pool mingit murrangut kaasa ei toonud. Siinses looduses puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina. Pronksesemed olid esialgu liiga kallid, et neid mujalt hankida. Pronksaja keskel hakati asulaid piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Kasutusele tuli ader. Miks hakati linnuseid ehitama? (erinevad linnusetüübid ja kasutusotstarve) Eestis muutusid olud rahutuks ja kaitseks hakati ehitama linnuseid. Mägilinnus rajati üksikule looduslikult kaitstud künkale. Madamal paiknes asula. Neemiklinnus püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ka otsast oli hästi kaitstud
Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Nende tekkimise põhjustas vajadus kaitsta käsitööliste huve ning reguleerida tootmist ja toodete müüki. 4.Keskaegsest olustikust Keskaegsed elumajad olid erineva, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linna kodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistel Vahemeremaades, tasandikul või mägedes. Talupoja elamu oli lihtne, palkidest ja mööblit leidus seal vähe. Hoopis teistmoodi nägi välja linnakodaniku elamu. Linna elumajad olid enamasti 2-3 korruselised. Keskaegne linnamaja oli omamoodi turvapaik, kuhu sulgus perekond, varjates ennast võõraste pilkude eest. Siin oli samuti mööblit vähe, sest eluruumid olid määratud inimestele, mitte aga uhkeldava mööbli näitamiseks. Keskaegne rõivastus paistis silma suure vaheldusrikkusega, olenevalt kandja seisusest, elukutsest, traditsioonidest ning moest. Rõivaste
Tegeldi loomakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead), maaviljelusega (odra, nisu, kaer). Matmispaigad oma asulatest välja küngastele, vahel on arvatud, et surnud olid kinniseotud. Elanikud suuremad kogukonnad. III. Pronksiaeg pronksist tehti peamiselt ehteid (nõrk sulam) 1 800 500 eKr Kindlustatud paekividest tara või palkidest kaitseseinaga asulad. Nelinurkse põhiplaaniga. Rannikupiirkond (Muhu, Saaremaa, Võrtsjärv) ja sisemaal. Matmispaigad kivikirstkalmed (suurematest kividest 5-8m diameetriga ring ja selle keskel kirst). Peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tegevusalad karjakasvatus (lambad, kitsed, veised, vähem sigu ja hobuseid) ja maaviljelus (nisu, oder, vähem hirss, hernes, uba ja lina). Lisaks küttimine ja kalapüük
Rooma kaupmehi huvitas merevaik ja karusnahk, eestlased tahtsid pronksi. Roomast klaaskelmed, sõled, pronksmündid. Rahulik sõdadeta aeg, sellest ajast pole linnuseid. Tarandkalmed. Selle lõppedes ilmusid ka esimesed relvad(odad). Keskmine rauaaeg(450-800p.Kr.)- linnused, kivivarekalmed, esimesed külad. Viikingi ajal hakati elama linnustes, palju peiteleide, Esimesed andmed kroonikas, linnused rajati kaitstud kohtadesse( vallid- Lõuna- Eestis liivast ja palkidest mägilinnus, neemiklinnus, kalevipojasänglinnus, ringvall-linnus). Elati avaasulates, adratera kasutusele võtt, kaheviljasüsteem. Anamism- elus ja eluta on hingestatud, usund. 2. saj- sai alguse suur rahavsterändamine, selle käivitas 375. a. kui goodid kes rajasid Musta mere äärde riigi kuid said hunnide Attila käest lüüa. Viikingiaeg(800-1050. a.)-kaubeldi ja rüüstati. Toimus Euroopa korrastamine ja sünd. Balti hõimud hakkasid põhja pooletungima(Põhja-Läti aladele)
annaabi.ee 
