10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Gerda-Liis V
Õppematerjali autor
Graniit Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on happelise koostisega hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest (päevakivi koostis on ligikaudu selline Na2O* Al2O3* 6SiO2). Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2,55...2,7 g/cm³. Graniit on looduses laialt levinud süvakivim, kohati leidub teda laialdaselt maakoores. kilpidel paljandub graniit tihti maapinnal. . Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Graniit on Soome rahvuskivi. Graniitide kohta on öeldud, et on olemas nii graniidid kui ka graniidid. See tähendab seda, et graniit saab peale magma kristalliseerumise tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus
Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi on enamasti kihiline, sageli esineb põimkihilisus. Kasutatakse ehitusmaterjalina - treppide, monumentide, fassaadid juures, aiateedel. Suurepärane kattekivi ja kerge müürikivi. Graniit on kristalliline tugev, silikaati sisaldav tardkivim, mida kasutatakse väga erinevatel viisidel. Mineraalidest sisaldab peamiselt kvartsi, päevakivi ja vilgukivi. Omadused: Graniit on suure kõvaduse ja külmakindlusega ning seda loetakse üheks maailma vastupidavamaks kivimiks. Seda leidub paljudes värvitoonides ja omapäraste mustritega. Kasutatakse ehitusmaterjal - treppide, skulptuuride, valgustite, purskkaevude, pinkide valmistamiseks, on väga hinnatud teedeehituses ja ka betoonitäitena. BASALT koosneb põhiliselt plagioklassist, pürokseenidest ja oliviinist. Võib olla
DOLOMIIT ON ÜLERIIGILISE TÄHTSUSEGA MAAVARA e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee ase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Ø GRANIIT Graniit on sügaval maakoores tekkinud ränihapperikas tardkivim. Oma nime on graniit saanud ladinakeelsest sõnast granum, mis tähendabki tera. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale. Eestis esineb graniiti sügaval maapõues settekivimite all. Seetõttu graniit Eestis ei paljandu -- erinevalt Soomest, kus on see ka rahvuskiviks. Värvus: enamasti hele roosakas-punakas või hallikas
liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; Kivimiteringe litosfääris TARDKIVIM -Murenemine, erosioon, settimine-> SETTEKIVIM -moone > MOONDEKIVIM -maa siseenergia->MAGMA -kristallisatsioon-> UUS TARDKIVIM Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Näited - graniit, vulkaaniline tuff, vulkaaniline klaas e. obsidaan Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit.
ka hea, sest seal on väga viljakas maapind, mis on põlluharimisex hea. MÕJU Vulkaaniline tuhk on väga viljakas, Laastav ja hävitav. Maavärinates ei ole MAJANDUS- maapinnale heidetud kivimid on hea ehitus midagi head. materjal TEGEVUSELE f) Kivimite liigitamine tekke järgi ja kivimiteringe. Teab lubjakivi, liivakivi, graniit ja basalt nig nende tähtsamad omadused ja näited kasutamisest. TARDKIVIMID Tekivad maasüvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Nt basalt-purskekivim (vulkaaniline) ja graniit (süvakivim) SETTEKIVIMI Teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi D jt setete kuhjumisega. Kivimitex saab sete alles kivistudes mineraaliterade
Keemia referaat Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid Sisukord Y Sissejuhatus Y Looduskivid Y Lubjakivi 3.1.Eelised 3.2.Puudused Y Graniit 4.2.Eelised 4.1.Kasutusalad Y Kaljukivi(kvartsiit) 5.2.Eelised 5.1.Kasutusalad Y Marmor 6.1.Kasutusalad-ja võimalused 6.2.Eelised 6.3.Puudused Y Kiltkivi 7.1.Eelised 7.2.Puudused 7.3.Kasutusalad Y Liivakivi 8.1.Puudused 8.2 Kasutusalad Y Looduslik savi 9.1.Eelised 9.2.Kasutusalad 9.3.Savi ehituses Y Kruus Y Liiv 10.1.Settimine 10.2.Liiva kasutamine Y Kokkuvõte Y Kasutatud kirjandus Sissejuhatus
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Jevgenia Meskenaite ,,Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal" Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks ,,Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal" just sellepärast, et kivimid moodustavad tähtsa osa meie elus ning tahtsin rohkem teada saada erinevatest kivimitest ning nende tekkest ja omadustest. Ikka ja jälle kipume kurtma, et Eesti, me kodumaa pind on kivine aga sedasi on loodus ta loonud
5 massi%). Kivimiliselt on maakoore kõige ülemises, keskmiselt 16 km paksuses kihis ülekaalus mitmesugused tardkivimid, mis moodustavad 95% kogu kivimite massist. Ligikaudu 4% moodustavad kildad, 0.75% liivakivid ja 0.25% karbonaatsed setendid.Mineraloogiliselt koosneb maakoor 92% ulatuses silikaatsetest mineraalidest. Tähtsamad maakoort moodustavad mineraalid: Graniit sisaldab leelispäevakiviplagioklassidid ehk naatrium- kaltsiumpäevakivid 39% leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid 12% kvarts 12% pürokseenid 11% amfiboolid 5% vilgud 5% savimineraalid 5% muud silikaadid 3% mittesilikaadid - 8 % Kivimite jaotus: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid