MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A-3 Tugevusarvutused paindele B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 04.01.2012 1. Andmed INP-profiil S235 b = c = a/2 F = 10 kN p = F/b [S] = 4 a = 2,5 m Joonis täheliste andmetega 1.1 Toereaktsioonid (1) Ühtlase joonkoormuse resultant = pL => 1,25*8 = 10 kN p = => 8 kN
1. Andmed. INP-profiil S235 a=3 m b=c=a/2=1,5 m F=10 kN [S]=4 Joonis mõõtkavas 1:20 2. Toereaktsioonid 2.1. Ühtlase joonkoormuse resultant 2.2. Kuna toereaktsiooni Fc väärtus tuli negatiivne, siis on vektor joonisel vale pidi. 2.3. 2.4. Toereaktsioonide väärtused ja suunad on õiged. 3. Sisejõudude analüüs 3.1. Sisejõud lõikes D MD=0 3.2. Sisejõud lõikes C (+) 3.3. Sisejõud lõikes B (+) 3.4. Sisejõud lõikes E Selles punktis peaks QE=0 3.5. Sisejõud lõikes A FA=QA=7,5 kN(+) MA=0 3.6. Sisejõudude epüürid Ohtlikud ristlõiked on D ja E QE=0 QD=10 kN MD=0 4. Tugevusarvutused 4.1 INP-ristlõike nõutav tugevusmoment Painde tugevustingimus - suurim normaalpinge ristlõikes - ristlõike telg-tugevusmoment - ülesandes nõutav vartteguri väärtus - materjali voolepiir Ristlõike nõtav telg-tugevusmoment [W] = = = 26 kui paine on umber telje y 4.2 IN...
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 4 õppeaines TUGEVUSÕPETUS I (MHE0011) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusarvutus paindele 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud P.Põdra Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega.
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Kodutöö nr. 6 Variant nr. Töö nimetus: Tala tugevusarvutus paindele A-1 B-4 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi): Rühm: Juhendaja: 112441 MATB32 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Andmed INP-profiil S235 F = 10 kN a =4,5 m b = c = a/2 = 2,25 m p = F/b = 4,4 kN/m [S] = 4 Toereaktsioonid Ühtlase joonkoormuse resultant
docstxt/13825986864237.txt
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A-9 Tugevusarvutused paindele B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Andmed INP-profiil S235 b = c = a/2 = 0,75 m F = 10 kN p = F/b = 13,33 kN [S] = 4 a = 1,5 m 1.1 Toereaktsioonid (1) Ühtlase joonkoormuse resultant = pL => 0,375*13,33 = 5 kN 1.1 Toereaktsioonid (2) =0
3 Variant nr. Töö nimetus: A -7 Keerukama keevisliite arvutus B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MASB-51 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Algandmed: l= 900 mm = 0,9 m F= 5,6 kN = 7 mm Materjal S235 y= 235 MPa [S]= 1,4 UNP 300 Määrata lehe Laius b tugevustingimusest paindele konsoolse lehe jaoks. Lubatav pinge lehe materjali teras S235 korral: ja Lehe ristlõige töötab paindele. Koostatakse tugevustingimus paindele: Wx on lehe ristlõige nn geomeetriline tunnus, karakteristik tugevusmoment või vastupanumoment x telje suhtes. Tugevustingimusest paindele: Määratakse keevisõmbluste pikkused. Võtame laupõmbluse pikkuseks ll= b= 160 mm, keevisõmbluse kaatet z= = 7 mm. Leitakse ll väärtus tugevustingimusest nihkele väände korral
väärtus valida vastavalt õppekoodi viimasele numbrile A. Teraslehe paksus valida vastavalt õppekoodi eelviimasele numbrile B. l = 1000 mm F = 7 kN U = nr. 350 = 5 mm Ülesande lahendus: Leida kronsteini (lehe) laiuse b ja arvutada keevisliide. Konstruktsioonile mõjuv staatiline koormus F = 7 kN ja l = 1 m. Lehe paksus = 5 mm, lehe materjal on teras S235 (y = 235 MPa), [S] = 1,4, []k.õmblus = 0,6 [], tegemist on käsikeevitusega. 1) Määratakse lehe laius b tugevustingimusest paindele konsoolse lehe jaoks. Lubatav pinge lehe materjali teras C30 korral: [] = ReH / [S] = 235 / 1,4 = 168 MPa []k.õmblus = 0,6 [] = 0,6·168 = 101 MPa Lehe ristlõige töötab paindele. Koostatakse tugevustingimus paindele: = M / Wx = (6 x F x l) / ( x b2) [], kus Wx = ( x b2) / 6 Wx on lehe ristlõige nn geomeetriline tunnus, karakteristik tugevusmoment või vastupanu-moment x telje suhtes. Tugevustingimusest paindele: 224 mm 2) Määratakse keevisõmbluste pikkused
5. Teha konstruktsiooni joonis (mõõtkavas), joonisele märkida keevituse tähistuse. 6. Nimetada keevisliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöö ülesandes arvutatud poltliitega. 2. Lahenduskäik 1.Keevisliite skeem: Antud: Terasleht S235 [S]=1,5 L=900mm=0,9m F=5,6kN UNP=300 =5 mm [ ]k.õmblus =0,6[] Lehe b laius: [ ] = ReH = Y = 235 157 MPa [ S ] [ S ] 1,5 [ ] k .õmblus = 0,6[ ] = 0,6 *157 94MPa Lehe ristlõige töötab paindele. Tugevustingimus paindele: M 6* F *l = = [ ] Wx *b2 kus * b2 Wx = 6 Wx on lehe ristlõike geomeetriline tunnus, karakteristik, tugevus- või vastupanumoment x- telje suhtes. Tugevustingimus 6* F *l 6 * 5,6 * 103 * 0,9 b= = = 0,196m = 196mm * [ ] 5 * 10- 3 * 157 *106 Paindele töötava lehe ristlõige Keevisõmbluste pikkused
u,^^n^r- F -r"-^,r,u/ va.&a,1Wol"-d4- H Kontrollt66 nr. 3 B Anmtada liitkujundi peainertsimomendidning joonestada viilja peateljestik(25 p.) Koostadavarda sisej6ududeepiitirid (5 p.); Dimensioneeridatala paindele- ristldige on I-profiil (10 p.); Dimensioneeridatala paindele- ristldige on ristkiilik blh = 0.5 ( 10 p.); Materjal: teras[o] : l60MPa o Koostadapikemaltili sisejildudeepiiiirid (10 p.); . Leida lubatavkoormusFpikema liili paindetingimusest(15 p.);
ll F tk h l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2. Lehe laius Lehe laiuse b arvutamine. Selleks kasutan lehe tugevustingimust paindele. Esiteks lubatavad pinged S235 puhul on: y 235 [ ] =ReH = = 180 MPa [S ] [ S ] 1.3 [ ] k = 0.6 * [ ] 108MPa Eeldame et lehe ristlõige töötab paindele (laius b, paksus ) Tugevustingimus paindele on seega: M * b2 = = [ ] Kus W x = ( Wx on lehe tugevusmoment x telje suhtes) Wx 6 6* F *l Seega same: = [ ] *b2
Lisa 1. On märgitud kronsteini seinade paksused ja telje läbimõõt . )=238*10-6 m2 Järgmiseks arvutan telje ning kronsteini seinte kontakti muljumisele valemiga [7, lk19] Kus: FC -muljumispinna kontaktjõud, 6286 N Ac- kronsteini seinte ja telje vaheline tinglik kontaktpindala, 238*10 -6 m2 =26,8 Mpa. Kuna telje voolavuspiir on 335 MPa siis peab telg ka muljumisele vastu ning varutegur S on sarnaselt lõikele . Telg paindele Telje tugevusarvutuste tegemiseks paindele kasutan tugevusõpetuse konspekti [8] Reaktsiooni jõudude tsentritest alates on telje kogupikkuseks 52 mm nagu on näha Sele 5. F=6286 N FA FB A B 7
Küsimused: osa 11. Teljed ja võllid 1. Mis on võlli ja telje põhiülesandeks masinates? Mis vahe on teljel ja võllil? Tuua näiteid võllidest ja telgedest. Telg/võll on detail, mis kannab masina ( või muu tarindi) pöörlevaid osi ning määratleb nende osade geomeetrilise pöörlemistelje. Telg on määratud vaid pöörlevate detailide toetamiseks( töötab ainult paindele). Võll on määratud pöörlevate osade toetamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks( töötab väändele ja paindele). 2. Kuidas liigitatakse võlle ja telgi? Tuua näiteid. Telgi liigitatakse: paigalseisvad-teljele paigaldatud detailid pöörlevad telje suhtes. Pöörlevad-telg pöörleb koos sellele paigaldatud detailidega(auto esiratta telg).
varutegur on väärtusega [S] = 2. Konksu sisepinna mõttelise ringjoone läbimõõt on D D = 200 mm, h = 120 mm 1 Konksu joonis sobivas mõõtkavas Joonis Konksu ristlõige Rislõike kese asub 40 mm kaugusel kolmurga alusest, kuna tegemist on võrdhaarse kolmnurgaga. Kolmnurga aluse pikkus: Joonis Konksu joonis mõõtkavas 2 Konksu ristlõike parameetrid: pindala A, pinnakeskme asukoht c, nulljoone asukoht e (täpse valemiga), inertsimoment paindele vastava kesk- peatelje suhtes l. Ristlõike pindala A: Pinnakeskme asukoht c joonisel 3: Joonis Pinnakeskme asukoht c Nulljoone asukoht e võrdhaarse kolmnurkse ristlõikega kõvervardal Joonis Neutraalkihi asukoht e arvutuseks Joonis Nulljoone e asukoht ristlõike joonisel Inertsimoment I paindele vastava kesk-peatelje suhtes : Joonis Kolmnurga inertsimoment kesk-peatelje suhtes Paine toimub y-telje suhtes
voolavusega vedelikeks. Põhimõtteliselt amorfset jääd on võimalik saada näiteks veele vedelat lämmastikku peale valades. Vesi jäätub nii kiiresti, et kristalle ei jõu moodustuda või on need erakordselt väikesed (peitkristalne). Jääl on siis uued omadused. 4 Amorfsete ainete omadused · Tugevus · Elektrijuhtivus · Tulekindlus · Akustilised omadused · Vastupidavus survele/paindele Amorfsed ained on tahked, kuid muudavad raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju. Nad on tugevad, hea elektrijuhtivusega, tulekindlad, akustiliste omadustega, vastupidavad surveele/paindele. Amorfsel ainel puudub kristallstruktuur. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Voolamiskiirus on aga nii väike, et seda palja silmaga ei märka. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur, nad muutuvad järkjärgult voolavamateks, pehmemateks ja pole võimalik eristada vedelat olekut tahkest
4000 3 katsekeha ei pragunenud 4000S 3 katsekeha ei pragunenud 8000 3 katsekeha ei pragunenud 6. Järeldus Materjali 8000 paksus on standardis lubatust suurem (1,52 ± 0,02 mm), kuid arvestame, et väike erinevus tuleb sellest, et mõõdeti materjali paberiga kaetult. Antud materjali puhul paindele/tõmbele nõutud vastupanu pole defineeritud (resistance to deformation under load - no perfomance declared) , ehk selle üle diskuteerida pole võimalik. Materjalide 4000 ja 4000S puhul on samuti paksus meie katses enamasti lubatust suurem (1,52 ± 0,02 mm) standardi järgi, kuid jällegi mõõdeti materjali paberiga kaetuna. Antud materjalide puhul paindele/tõmbele nõutud vastupanu pole defineeritud (resistance to
Tserfikaat toestab materjali vastuvust nõuetele ja ka seda,et toote kvaliteedi vastavust kontrollitakse süstemaatiliselt. 7.Ehitus materjalide omadused: Kõik materjalide omadused jaotatakse. *füüsikaliseks omadusteks *gaasi ja vee läbidus *soojus läbidus *rajatsiooni järgi *radijatsoni järgi *keemilise materjali põsivuse igasugustemeejade vastu mis kutsub esile reaktsiooni materjalide ja mõjuva aine seega lagundavad materjali. *mehaanilised omadused:Vastupanu survele,paindele,tõmbele,löögile,kulutamisele või teise aine sisse tungimisel. *tehnoloogilised omadused:Materjali võimet alluvusele tema tehnoloogiliste. 8.Materjali omadused: *makro struktuur-palja silmaga nähtav *mikro struktuur-selleks selleks vajatakse vaataamiseks migroskoopi. *aine sisenemine-füüsikaliste keemiliste analüüside meetondil elektron mikroskoopi,dermokraat jpm... 8.Keemilised omadused: *Nende omadused võimaldavad ennustada ehitus materjalide mehaanilise,biofüüsiliste
Referaat Torude painutamine Ranet Nüüd Tapa Gümnaasium 2015 Milleks kasutatakse Metalli painutamist kasutatakse toorikutele kõvera kuju andmiseks teatud kontuuri järgi. Painutamisel mõjuvad nii tõmbe- kui ka tõukejõud. Tooriku paindekoha välisküljel on metallikiud lahku tõmmatud, mille tõttu tema pikkus suureneb. Paindekoha siseküljel olevad metallikiud on surutud kokku ja nende pikkus väheneb. Ainult neutraalkiht ei allu paindele, ei tõmbele ega survele. Neutraalkihi ehk neutraaljoone pikkus pärast painutamist ei muutu. Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju. Painutamine Tavaliselt painutatakse tõmmatud ja kuivatatud terastorusid ning värvilistest metallidest ja nende sulamite torusid. Olenevalt materjalist, painutatakse painutusraadiusest ja toru läbimõõdust torusid täidetult või ilma täitmata. Täidis
5. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 5.1. Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment W0 5.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Paindeülesandes- ristlõike tugevust näitavad telg-tugevusmomendid (telginertsimomendid) ristlõike pinnakeset läbiva peateljestiku suhtes. 5.5. Nimetage kujundi esimese astme pinnamomendid! esimese astme momendid ehk staatilised momendid [m3]: 5.6. Nimetage kujundi teise astme pinnamomendid! teise astme momendid ehk inertsimomendid [m4]: 5.7. Defineerige kujundi kesk-teljestik! Iga rist-teljestik, mille suhtes 5.8. Mis on kujundi pinnakese?
· Polüvinüülkloriid (PVC) · Polüamiid (PA) · Polüstüreen (PS) · Polükarbonaat (PC) · Polütetrafluoretüleen e. fluorplast (PTFE) · Polümetüülmetakrülaat e. orgklaas (PMMA) jt. Termoreaktiivid · Epoksüplast (EP) · Aminoplastid (UF, MF) · Fenoplast (PF) jt. Elastomeerid · Kautsuk · Kummi · Polüuretaan (PUR) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: · mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), kõvadus, hõõrdekulumiskindlus; · füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, soojusjuhtivus, soojuspaisumine, keemiline vastupidavus; · elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, dielektriline läbitavus; · optilised: - läbipaistvus, valguse neeldumine/peegeldumine; · tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused TERMOMEHAANILINE KÕVER:
Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________________ Nüüd arvutame varutegur paindele: Siin parameetrite väärtused on: KF = 0.95 (töötluse varutegur) ψσ = 0.2 (empiiriline tegur; meil on süsinikteras) ______________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL
Valmis proovikehad vormides kaetakse hoolikalt kaantega ja jäetakse töölauale kivistuma. 1 ööpäeva möödudes e proovikehad lahti, markeeritakse rakestataks ja paigutatakse lõplikuks kivistumiseks vette. e nihkkaliibriga 0,1 mm täpsusega 6. Pärast 28-päevast kivistumist proovikehad mõõdetaks ja kaalutakse 1 g täpsusega ning katsetatakse paindele ja survele, tihedus esitatakse täpsusega 10 kg/m3, painde- ja survetugevus täpsusega 0,5 MPa. Igast proovikehade kolmikust võetakse proov niiskusesisalduse määramiseks. Proov ikehade niiskusesisaldus survekatsete ajal antakse massi- ja mahuprotsentides 0,1% täpsusega. Katsetulemuste vormistamine (üldised nõuded): 1. Katsetulemused vormistatakse formaadis A4 (paberi ü hel poolel käsikirjas). 2
lubatavat muljumispinget! 2. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 2.1. Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 2.2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 2.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment Wo [m3] 2.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Paindeülesandes- ristlõike tugevust näitavad telg-tugevusmomendid (telginertsimomendid) ristlõike pinnakeset läbiva peateljestiku suhtes. 2.5. Defineerige kujundi kesk-teljestik! Iga rist-teljestik, mille suhtes 2.6. Kuidas saab määrata kujundi pinnakeskme asukoha? Tasapindkujundi staatiliste momentide Sy ja Sz väärtused sõltuvad yz-teljestiku asendist kujundi suhtes ning need väärtused võivad olla nii positiivsed,
y y Joonis 6.7 6.3.2. Põikjõud Sirgele saledale vardale on rakendatud telje ristsihis mõjuv koormus F (Joon. 6.8): · koormus mõjutab materjalikihte omavahel telje ristsihis nihkuma varras töötab lõikele (tegelikult töötab varras lõikele ja paindele koos, kuid siin käsitletakse vaid nihke nähtusi); Põiksisejõu olemus ja resultant paindel Zoom F xy -peatasand Välisjõud Nihkedeformatsioon
y y Joonis 6.7 6.3.2. Põikjõud Sirgele saledale vardale on rakendatud telje ristsihis mõjuv koormus F (Joon. 6.8): · koormus mõjutab materjalikihte omavahel telje ristsihis nihkuma varras töötab lõikele (tegelikult töötab varras lõikele ja paindele koos, kuid siin käsitletakse vaid nihke nähtusi); Põiksisejõu olemus ja resultant paindel Zoom F xy -peatasand Välisjõud Nihkedeformatsioon
3. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 3.1 Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? Pindala A Dimensioon; [m2] Kui D 2 korda, siis tugevus 22 = 4 korda 3.2 Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? Pindala A Dimensioon; [m2] Kui D 2 korda, siis tugevus 22 = 4 korda 3.3 Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Polaartugevusmoment W0 Dimensioon; [m3] Kui D 2 korda, siis tugevus 23 = 8 korda 3.4 Nimetage kujundi pinnamomendid! esimese astme momendid ehk staatilised momendid [m3] teise astme momendid ehk inertsimomendid [m4] 3.5 Defineerige kujundi keskteljestik! kujundi peateljestik (ristteljestik), mille algus on pinnakeskmes (ja siit ka keskpeainertsimomendid) 3.6 Mis on kujundi pinnakese? Keskteljestiku alguspunkt
Vaata Lisa 1 (Tabel 3). Kuna dr = 50 mm, siis liistu mõõtmed b = 14 mm ja t1 = 5,5 mm. Efektiivsed pingekontsentratsiooni tegurid Kσ ja Kτ saab Tabelist 1 ning mastaabitegurid Kdσ ja Kdτ – Tabelist 2 Pinnatöötlustegur KF = 0,97 ... 0,90. Empiirilised tegurid ψτ = 0,1 – legeeritud ja süsinikterastel ning ψσ = 0,25 ... 0,3 – legeeritud ja ψσ = 0,2 – süsinikterastel. Seega Kσ = 1,75; Kτ = 1,6; Kdσ = 0,82; Kdτ = 0,7; KF = 0,95; ψτ = 0,1; ψσ = 0,2. Varutegur paindele σ −1 Sσ = Kσ σ +ψ σ K F K dσ a σ m kus amplituudpinge M 32∙ √ M x + M y 32 ∙ √ 185 +96 2 2 2 2 σa= = 3 = 3 ≈17 MPa W πd r 3,14 ∙ 0,05 ja keskmine pinge σ m =0
5. Tihendatud proovikehadelt eemaldatati liigne segu ja proovikehade vaba pind silutakse. Iga vorm proovikehadega varustati lipikuga, mis võimaldab proovikehi identifitseerida. Valmis proovikehad vormides kaeti hoolikalt kaantega ja jäeti töölauale kivistuma. 1 ööpäeva möödudes rakestati proovikehad lahti, markeeritakse ja paigutati lõplikuks kivistumiseks vette. 6. Pärast 28-päevast kivistumist proovikehad mõõdeti nihkkaliibriga ja kaaluti ning katsetatati paindele ja survele. Tulemused Tabel 1 Betoonisegu töödeldavus erineva plastifitsaatori sisaladuse, löökide arvu ja vesitsementteguri korral lisandi töödeldavus (ø)mm Seg vesitsement Proovik hulk 10 lööki 20 lööki 30 lööki
Painde- ja survetugevuse määramisel tuleb valmistada normaalkonsistentsest taignast 3 proovikeha (prismad-40 x 40 x 160 mm). Võetakse vajalik veehulk, millele lisatakse 20 sekundi jooksul 1200 g kipsi. Segu segatakse 60 sekundit ning valatakse vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Peale tardumise algust lõigatakse vormi pind noaga tasaseks (mitte varem kui 120 minutit pärast kipsi ja vee segamise momendist alates) Seejärel katsetatakse proovikehad paindele ja hiljem moodustunud poolprismad survele. Paindetugevus arvutatakse valemiga: 3P l Rp = k 2bh2 (Valem 1) Kus, Rp- paindetugevus, [N/ mm2 ] P-purustatav jõud, [kgf] l- tugedevaheline kaugus, [cm] b- proovikeha laius, [cm] h- proovikeha kõrgus, [cm] k- ülemineku koefitsient 4.5 Survetugevuse leidmine Survetugevus arvutatakse valemiga: = k FP (Valem 2)
paindepingete laotus: eA R + y (+/- märgiga), [Nm]; SNJ ristlõikepinna staatiline moment nulljoone suhtes, [m3]; 14.1.5. Kõvera varda tugevusarvutus paindele Põikkoormatud algselt kõvera ja ühtlase kõverusega varda (Joon. 14.7 ja 14.8): · ohtlik on lõige K, kus mõjuvad koos nii paindemomendi M kui ka normaaljõu N suurimad väärtused (paindemoment M on antud juhtudel negatiivne); · ohtliku lõike K siseserva kaugeima(te)s punkti(de)s O mõjuvad alati samasuunaliselt koos nii painde- M kui ka normaalpinge N suurimad väärtused;
Oli aasta 1900 ja Kondakovil oli esimesena õnnestunud saada täissünteetiline kautsuk, mis hiljem sai tuntuks metüülkautsuki nime all.) Tehnoloogilised omadused: 1. Detaili või koostu töötingimuste lühianalüüs Peab olema esteetiline, kuna tegu on toiduaine tööstuses kasutatava objektiga ja eriti siis kui soov seda ehte matejalina kasutada. Peab olema keemiliselt vastupidav. Peab olema vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), Peab olema kulumiskindel, sest üldjuhul korduvkasutatakse moosipurke. Peab olema kuumakindel, kuid kuna hoidiseid ei keedeta üle 60 kraaaadi, siis kuumakindlus ei pea ületama 75 kraadi, selle järgi võibolla nii tehis, kui looduslik kautsuk. Peab olema suur löögikindlus, sest hoidised survestatakse kinni, et õhuliikumist maksimaalselt takistada. Samuti , kui on soov seda taaskasutada mitmeid ja mitmeid kordi.
õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Hamba paindest tulenev ohtliku punkti tõmbepinge Ft 1811 Ka Kv Km K I 1 1,8 1,6 1 466 MPa , kus bm J 20 2 0,28 Geomeetriategur J = Y/K võtab arvesse: Lewis’e teguri Y ja pingekontsentratsiooniteguri K. Tabel 4. AGMA geomeetriateguri J väärtused paindele hambumisnurga 20 kraadi ja sisselõiketa evolventprofiili jaoks väiksema täpsusega hammasülekannetes. Kui z1 = 127, z2 = 42 ja väike täpsus -> J= ~ 0,28 Ka - Ülekoormustegur (rakendustegur) Kv - Dünaamikategur Km - Koormuse kontsentratsioonitegur (paigaldustegur) KI - Parasiitratta tegur: kahepoolse paindega parasiitratta hammastele KI = 1,42; ühepoolse paindega hammastele KI = 1,0. Meil KI = 1,0 Tabel 5. Ülekoormusteguri Ka väärtusi Rahuliku koormuse korral Ka = 1
Märjas keskkonnas saadi paindetugevuseks 3,75 N/mm2 ning survetugevuseks 5.36 N/mm2. Normaalkeskkonnas ehk toatemperatuuril 8 saadi paindetugevuseks 12.19 N/mm2 ning survetugevuseks 16.15 N/mm2. Kuivas keskkonnas saadi paindetugevuseks 3.69 N/mm2 ning survetugevuseks 8.44 N/mm2. Nende tulemuste põhjal saab väita, et kõige paremini kivistus kips normaalkeskkonnas ning on survele ja paindele kõige vastupidavam. 7. Kordamisküsimused 1. Millised on ehituskipsi põhilised positiivsed ja negatiivsed omadused? Kips on hästi töödeldav materjal, mille viimistlemine on vähe töökulu nõudev. Näiteks sellest tehtav kipsplaat on suhteliselt kerge ning see ei põle ning viimistlema ei pea seda. Negatiivseteks omadusteks peab märkima kipsi haprust, väikest tugevust ning suurt niiskusimavust. 2. Kus kasutatakse kipssideaineid?
Pehmeid ja sitkeid polümeere (LDPE) iseloomustab suur plastne deformatsioon < 1000% ja väike elastsusmoodul 0.2-1 GPa C. Elastomeeridele on iseloomulik kummielastsus ja suur sitkus (elastne deformatsioon) <1200% ja elastsusmoodul 2-3 GPa D. Jäikadele ja suure kõvadusega polümeeridele (PMMA, PS jt) on iseloomulik väike <10% elastne deformatsioon ja kõrge elastsusmoodul (2-4 GPa) Score: 0/3 24. Miks on polümeeride katsetamine paindele ja survele väiksema tähtsusega kui tõmbele katsetamine? Student Response Feedback A. Polümeeride painde ja survetugevus ei ole kriitilised parameetrid B. Tõmbekatsega saab määrata kristalliitide orientatsiooni mõju pikki ja risti suunale C. Polümeeride tõmbetugevus on väiksem kui painde ja survetugevus D. Polümeeri tõmbetugevust saab suurendada tõmborienteerimisega Score: 0/3 25.
GPa) C. Pehmeid ja sitkeid polümeere (LDPE) iseloomustab suur plastne deformatsioon < 1000% ja väike elastsusmoodul 0.2-1 GPa D. Elastomeeridele on iseloomulik kummielastsus ja suur sitkus (elastne deformatsioon) <1200% ja elastsusmoodul 2-3 GPa Score:3/3 24. Miks on polümeeride katsetamine paindele ja survele väiksema tähtsusega kui tõmbele katsetamine? Student ResponseFeedback A. Polümeeride painde ja survetugevus ei ole kriitilised parameetrid B. Tõmbekatsega saab määrata kristalliitide orientatsiooni mõju pikki ja risti suunale C. Polümeeride tõmbetugevus on väiksem kui painde ja survetugevus D
Proovikehade valmistamiseks võetakse 1200g kipsi, mis valatakse 20 sekundi vältel nõusse, millesse on eelnevalt mõõdetud normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segatakse 60 sekundit ning seejärel valatakse vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Peale tardumise algust lõigatakse vormi pind noaga tasaseks. Mitte vrem kui 120 minuti pärast kipsi ja vee segamise momendist alates katsetatakse nad paindele ja seejärel moodustunud poolprismad survele. Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga Tulemused on toodud punktis 4.4.1 tabelis 1.3 Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 ± 5C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel.
3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 2015 Külmvormitud võrdkülgse nurkprofiiliga vardast ja U-profiiliga Võrdkülgse vardast (mõlemad vastavalt EN 10162) on keevituse teel nurkprofiiliga valmistatud tala (hakkab eeldatavalt tööle paindele). Arvutada varras selle tala ristlõike tugevusmomendid kesk-peatelgede suhtes. Ristlõike skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele Keevisõmblused numbrile A. Profiilide kombinatsioon valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Profiilide andmed võib võtta nt Ruukki tootekataloogidest. Vajalikud etapid: 1
vaigutoitekanal ja vaakumkanal. Tallinn 2011 4 Tallinna Tehnikaülikool Joonis . Vaakuminfusioon protsess Joonis . Vaigu juhtimine laminaadis 2.3 Vajadus materjalide katsetamisele ja tehnoloogia arendusele Käsilamineerimise tehnoloogiat kasutavad ettevõtted on huvitatud jahi kerematerjali katsetamisest 3- ja 4-punkti paindele, mis võimaldab neil võrrelda omavahel erinevate materjalitarnijate tooteid ning teha tulevikus tugevusomadustel põhinevaid otsuseid. Lisaks on ettevõtted huvitatud liimliidete katsetamisest ning klaasplastist laminaadi optimeerimisest ja tugevusarvutustest. Väikelaevaehitajad on huvitatud VLEKK-i komposiitmaterjalide katsetusvõimaluse ning tugevusarvutuste teostamiseks vajaliku kompetentsi loomisest.
Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Tabel 5. AGMA geomeetriateguri J väärtused paindele hambumisnurga 20º ja sisselõiketa evelventprofiili jaoks väiksema täpsusega hammasülekannetes Kui z2 = 65 ja suur täpsus =>J = ~0,28 Ka - Ülekoormustegur (rakendustegur) Kv - Dünaamikategur Km - Koormuse kontsentratsioonitegur (paigaldustegur) KI - Parasiitratta tegur: kahepoolse paindega parasiitratta hammastele KI = 1,42; ühepoolse paindega hammastele KI = 1,0. Tabel 6
kasutamiskõlbmatuteks(teras,klaas jne.) · Raskeltsüttivad materjalid iseseisvalt ei põle,kuid söestuvad tuleb (TEP-plaadid,tulekiaitsega immutatud puit jne.). · Süttivad materjalid põlevad leegiga (enamik orgaanilised materjalid) je nende kasutamine on tulekaitse normidega piiratud. Mehaanilised omadused · Tugevus on materjali võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi.ehitusmaterjalide tu gevust kontrollitakse kõige sagedamini survele,tõmbele ja paindele. Deformatsioonid (strain e. Deformation) · Välisjõu toimel võib muutuda materjali kuju st. Materjal deformeerub. · Deformatsioon (strain) on keha või materjali omadus muuta oma kuju ja vormi massis kaotamata. · Koormuse mõjumise järgi jaotatakse painde-,tõmbe-,surve-,väände-,nihke-ja löögideformatsioonideks. · Deformatsioone jaotatakse plastseteks ja elastseteks.
2. Milline ristlõike parameeter näitab sisepinnad! lõikele töötava detaili tugevust? 6.14. Sõnastage põikjõu märgi tööreegel! 5.3. Milline ristlõike parameeter näitab 6.15. Mis on konsool? väändele töötava detaili tugevust? 6.16. Mis on lihttala? 5.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad 6.17. Kuidas avaldub painutava üksikkoormuse paindele töötava detaili tugevust? mõju paindemomendi ja põikjõu epüüridel? 5.5. Nimetage kujundi esimese astme 6.18. Kuidas avaldub painutava üksik- pinnamomendid! pöördemomendi mõju paindemomendi ja 5.6. Nimetage kujundi teise astme põikjõu epüüridel? pinnamomendid! 6.19
ja tiheõmbluseks. Esimest kasutatakse juhul, kui liide peab taluma suuri koormusi. Tugev tihe õmblus sobib juhtudel, kui suurtele koormustele lisandub ermeetilisuse karanteerimine vajadus. Tihe õmblus leiab kasutamist vedelike ja gaasi reservuaaride juures. Võllid ja teljed Masinate ja mehhanismide pöörlevad osad asetatakse telgedele või võllidele. Võllid on ettenähtud pöördmomendi ülekandmiseks ja detailide kinnitamiseks. Vüllid töötavad paindele ja väändele. Liikumist edasikandev võll on vedav. Liikumise mis saab teiselt võllilt. Telg toetab temal asuvaid detaile, ta töötab ainult paindele. Teljed võivad olla liikumatud või pöörelda koos nendele kinnitatud detailidega nt vaguniteljed. Telgede ja võllide tugipindu nimetatakse tappideks. Tappide alused on laagrid. Telje või võlli otstes asuvad tapid on otstapid, keskel asuvaid nimetatakse keelteks. Teljesihilisi koormusi võtavad vastu aktsiaaltapid
Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on tooraine(te)st mingi uue materjali tootmine või toodete valmistamine. Peenestamine: protsess, kus toimub mingi suuretükilise materjali lähtetera suuruse vähendamine seadmete abil (jaotatakse purustamiseks tera läbimõõtude suhe i = 3...20 ja jahvatamiseks i = 500...1000). Kuivatamine: protsess, kus toimub vaba vee eemaldamine materjalist.
normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segatakse intensiivselt 60 sekundit ning seejärel valatakse vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Peale tardumise algust lõigatakse vormi pind laia pahtlilabidaga tasaseks. Üks vormi täis jäetakse toatemperatuuril kivistuma, teine pannakse kuivatuskappi. Mitte varem kui 120 minuti pärast kipsi ja vee segamise momendist alates (meie puhul nädala pärast) katsetatakse nad paindele ja seejärel moodustunud poolprismad survele. 2 Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele (tugedevaheline kaugus on 10 cm) selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Masin avaldab jõudu seni, kuni keha puruneb. Võetakse lugem manomeetrilt. Paindetugevus arvutatakse järgmiselt:
..1580 kraadi > 3) kergelt sulavad temp <1350 kraadi. > Jaotatakse mittesüttivateks ( ei põle, ei söestu) , raskeltsüttivateks ja süttivateks. Tulepüsivus > Raskelt süttivad materjalid põhimõtteliselt ei sula. > Süttivad materjalid põlevad leegiga, ja seejärel kasutamine ei ole kõlbulik. Mehaanilised omadused > Tugevus on materjali võime taluda mitmesuguseid välikoormusi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Deformatsioonid (strain e deformation) > Välisjõu toimel võib muutuda materjali kuju st. materjal deformeerub. > Deformatsioon (strain) on keha või materjali omadus muuta oma kuju ja vormi massis kaotamata. > Koormus mõjumise järgi jaotatakse painde, tõmbe, surve, väände, nihke ja löögideformatsiooniks. > Materjalid jagatakse deformeerumise järgi sitketeks ja haprateks. > Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldavad(teras)
(saadud teatmekirjandusest interpoleerides): · pinnaviimistlusteguri väärtus väsimusel K TF = 0.9 ; on (saadud teatmekirjandusest interpoleerides): · detaili väsimuspiiri K F 1.9 alanemise teguri paindele K FL = = = 2.37 2.4 ; K DF K TF 0.89 0.9 saab nüüd avaldada: · väsimusvaruteguri väärtuse paindele saab nüüd arvutada: -1 350
Võlli kontrollarvutus Pingekontsentraatoriks on võlli aste Efektiivsed pingekontsentratsiooni tegurid K ja K saab tabelist 3 (Lisa 1) ja mastaabitegurid Kd ja Kd - tabelist 4. Pinnatöötlustegur KF = 0,97 ... 0,90. Empiirilised tegurid = 0,1 legeeritud ja süsinikterastel ning = 0,25 ... 0,3 legeeritud ja = 0,2 süsinikterastel. Valime R = 1 mm, siis K = 1,96; K = 1,3; Kd = 0,83; Kd = 0,69; KF = 0,95; = 0,1; = 0,2. Amplituudpinge ja keskmine pinge Varutegur paindele Keskmine- ja amplituudpinge Seega üldvarutegur Silmas pidades võlli jäikustugevust soovituslik üldvarutegur [S] = 2,5 ... 3. Seega loeme antud varu rahuldavaks. 7. Laagri valik Kasutame korpuses laagrit. Laagriks tuleb valida iseseaduva laager. Seega kasutame sfäärilise välisvõruga laagrisõlme SY [8]. Sele 9. Korpuses laager Tapi läbimõõt dt = 50 mm.
· tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. · konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. · eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: · mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), kõvadus, hõõrdekulumiskindlus; · füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, soojusjuhtivus, soojuspaisumine, keemiline vastupidavus; · elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, dielektriline läbitavus; · optilised: - läbipaistvus, valguse neeldumine/peegeldumine; · tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Kõige levinum plast on polüetüleen (PE), mida on erinevaid liike: kõrgtihe
Pinnatöötlustegur KF = 0,97 ... 0,90. Empiirilised tegurid = 0,1 legeeritud ja süsinikterastel ning = 0,25 ... 0,3 legeeritud ja = 0,2 süsinikterastel. Valime R = 1 mm, siis K = 1,96; K = 1,3; Kd = 0,82; Kd = 0,7; KF = 0,95; = 0,1; = 0,2. Varutegur paindele M 32 M A 32 185 kus amplituudpinge a = = = = 20,7 MPa W dt 3 3,14 0,045 ja keskmine pinge m = 0 -1 275 S = = = 5,3 Siis K 1,96 a + m 20,7 + 0,25 0 K F K d 0,95 0,82
Kromaate kasutatakse nahatööstuses,korrosioonitõrjeks ja puidu konservandina(muudavad puidu püsivaks mitmesuguste seenhaiguste suhtes). Rasksulavaid kromaate kasutatakse värvipigmendina: PbCrO4 ja BaCrO4 annavad kollase värvuse, Fe2(CrO4)3 oranzi ning PbCrO4 ja MoCrO4 punase värvuse. CrK(SO4)2 * H2O [kaaliumkroom(III)sulfaat] on tähtis sool. Argielus tuntakse teda kroomkaaliummaarjase nime all. Teda kasutatakse nahaparkimisel, sest sellega pargitud nahk ei pundu vees ning on vastupidav paindele ja kulumisele. Kroomnahk on tugev ja ilusa läikega. Dikromaadid on püsivad happelises keskkonnas ning nede lahus on oranz.Cr2+ soolad pole isegi nõrkade oksüdeerijate juuresolekul püsivad.Cr3+ sooladel on roheline värvus. Kroom(II)soolade reageerimisel leelistega moodustub Cr(OH)2 [kroom(II)hüdroksiid]. Cr(OH)2 on tugev redutseerija, mis oksüdeerub juba õhus. Ta on kollase värvusega ja reageerib kergesti hapetega.
annaabi.ee 
