Sisukord: Louis XIII......................................................3 Louis XIV......................................................5 Louis XIV......................................................9 Charles I......................................................12 Charles II.....................................................15 James II..................................................17 Louis XIII Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´Albert, hertsog de Luynes. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik Absolutismi Kujunemine Prantsusmaal
LOUIS XIV Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Absolutismi kujunemine Prantsusmaal 4 Päikesekuningas ja tema õukond 5 Merkantilistlik majanduspoliitika 6 Kirikupoliitika 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid kuningas Louis XIII valitsusajal
.....................4 Merkantilistlik majanduspoliitika.................................................................5 Louis XIV kirikupoliitika..................................................................................6 Kasutatud allikad..............................................................................................7 Louis XIV Prantsusmaal · Louis XIV sündis 5. septembril 1638 ning suri 1. Septembril 1715. Ta oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Austria Anna ja Louis XIIIpoeg. Louis XIV ema oli päitolult Hispaanlanna, ta oli ka noorem vend Philippe d'Orléans, kes sai hiljem tuntuks kui Monsieur, mis oli traditsiooniliselt suverääni teise poja tiitel
Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Gertu Õunap 11A Louis XIV Päikesekuningas Louis XIV oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas. Louis XIV-le kuulub lause: "Riik see olen mina." Kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ükski pisiasi. Louis XIV Päikesekuningas Ta valitses 72 aastat ning päris trooni juba 4aastase lapsena. Ennast pidas ta lausa Jumala poolt ametisse seatuks, seadusi andis ta välja ainuisikuliselt. Provintsides olid kuningavõimu kindlustajateks intendandid ning rahva meelsust jälgis suurearvuline salapolitsei. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg. Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Tuntud on LouisXIV aga kaunite kunstide
Louis XIV Sissejuhatus Louis XIV sündis 1638. aasta septembri alguses. Sel ajal oli õukond Saint-Gernainis pingsal, lausa äreval ootel. Kõik sõltus lapse soost. Louis XIV vend oli hertsog Gaston d'Orléans, kelle pidevad intriigid ja reetlikkus oma venna ja regent-kuninganna suhtes tegid temast trooni jaoks ebasoovitava isiku. Kui sündis lõpuks poeg, siis olid kõik rõõmsad. Prantsusmaa oli saanud omale uue tulevase kuninga. Ta oli Louis XIII poeg. Louis XIV oli kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas, seda kõigest 4 aastaselt. Kuna ta oli liiga noor valitsemiseks, valitses kardinal Jules Mazarin. Mazarin valitses kuni oma surmani, 1661. aastani. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani
Loodi alus absolutismile, kõrvaldades generaalstaadid riiklikust elust. Ta pidas vältimatuks kultuuri ühtlustamist. ,, Kirjandus saab hiilgavalt toetada riigi hüvangut. Kõik, mis on prantsuse, kuulub kuningale, ta peab valitsema ka kirjandust." 1635. A. Asutas ta Prantsuse Akadeemia, mille eesmärgiks sai prantsuse keele puhtuse eest hoolitsemine. Klassitsism sai ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Louis XIV asub valitsema · Pärast Louis XIII surma päris trooni tema poeg Louis XIV(5a) (1643-1715). · Kuninga täisealiseks saamiseni valitses riiki esimene minister kardinal Jules Mazarin- Richelieu järglane. · Pärast Mazarini surma 1661.a. otsustas 23-aastaseks saanud Louis XIV hakata ise valitsema ja riigiasju ajama. Ta luges end Jumala poolt ametisse seatuks. · Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi, kus suure osa tööst tegid ära intendandid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratavad ja tagandatavad ametnikud
Ka maksude kehtestamiseks ei kutsunud ta enam kokku generaalstaate. Kuningas Louis XIII valitsusajal pääses absolutistlik valitsusviis Prantsusmaal lõplikult mõjule. Iga järgnev kuningas vaid kindlustas seda veelgi. Louis XIV asub valitsema 1643. a sai Prantsusmaa kuningaks Louis XIV Bourbon, olles ise vaid viieaastane. Regendiks oli tema ema, leskkuninganna Austria Anna, päritolult küll hispaanlanna. Tõeliseks valitsejaks sai aga kuninganna armuke, itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin. Kõrgaadlikud ja linlased ei olnud rahul maksude pideva suurendamisega (kuningakassat oli ju vaja millegagi täita) ning 1649. a puhkes suur mäss (Fronde), mille kardinal maha surus. Kui Mazarin 1661. a suri, saabus prantsuse absolutismi kõrgaeg. Kuningavõim muutus enneolematult tugevaks. Louis XIV-le kuulub lause: "Riik see olen mina." Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Kuid ütluses "Riik see olen
kujundada inimeste mõttemaailma soovitud suunas. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks sai klassitsism. · 1635. aastal asutas Richelieu Prantsuse Akadeemia, mille eesmärgiks sai prantsuse keele ja kultuuri eest hoolitsemine ja kirjanduse edendamine vastavalt nõuetele. · Asutas ajalehe Gazette de France mis ilmus kord nädalas ja pidi rahva seas populariseerima valitsust. LOUIS XIV (1643-1715) Pärast Louis XIII surma 1643. a. päris trooni tema poeg Louis XIV, kes valitses Prantsusmaad kuni 1715. a. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal oli olnud mitu katkenud rasedust ja kuningas hoidis abieluvoodist eemale. Hilja sündinud troonipärijat kasvatati algusest saadik kuningaks, millest ka tema iseteadvus, auahnus ja kuulsusejanu. Oma õukonna sai ta 7-aastaselt. Kuna Louis XIV oli isa surres alles viiene, valitses riiki Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin, ema armuke. Seaduslikult pidi riiki valitsema küll kuninga ema Austria
duellid, aadlite käest võeti ära kohalik valitsemine ja nende asemele seati ametisse riigiametnikud intendandid. Richelieu pidas ka kultuuri ühtlustamist vältimatuks. Ametlikuks kultuuri ideoloogiaks sai klassitsism. Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia (eesmärgiks hoida prantsuse keele puhtust, tähelepanu pööramine kirjanduse vormilistele külgedele). Louis XIV Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV(1643- 1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad Itaalia päritolu esimene minister kardinal Jules Mazarin, kes oli Louis XIV ema Austria Anna armuke. 1661.a. suri Mazarin ja 23-aastane Louis XIV asus ise valitsema, erinevalt oma isast Louis XIII- st otsustas ta tegeleda riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks
Louis XIV Louis XIV (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg. Louis XIV-le kuulub lause: "Riik see olen mina." Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas päike sümbolina sellele, et kuningas valitses päikesena oma õukonna ja riigi üle ning et tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. Kuid ütluses "Riik see olen mina" peitus siiski tõde. Kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ükski pisiasi
valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal, aastal 1610. Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, kes on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh. Kuid kas Prantsusmaal oli näha ainult hiilgust või peitus selle taga ka viletsus? Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid ning sai kuulsaks üle kogu Euroopa, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja teenri. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused, kus mõnikord osales ka kuningas ise. Seltskonna üritustel hakati pakkuma jäätist ja vahuveini. Kõik need suured pidustused nõudsid riigilt välja suuri summasid.
Tallinna mustamäe gümnaasium Prantsusmaa ja Navarra kuningas LOUIS XIV Referaat Õpilane: Rain Talvoja Õpetaja: Kati Küngas Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus lk. 3 1. Louis XIV sünd lk. 4 2. Louis XIV asub valitsema lk. 4 3. Päikesekuningas lk. 5 4. Päikesekuninga õukond lk. 5 5. Louis XIV kirikupoliitika lk. 6 6. Louis XIV surm lk. 7 7. Kokkuvõte lk. 8 8. Pilt Louis XIV-st lk. 9 2 Sissejuhatus Koostatud referaadis annan ülevaate Prantsusmaa kõige kauem valitsenud kuninga eluloost ja tema põhilistest saavutustest. Louis XIV oli huvitava elulooga valitseja kes asus troonile juba nelja aastasena ja oli
aadlite käest võeti ära kohalik valitsemine ja nende asemele seati ametisse riigiametnikud intendandid. Richelieu pidas ka kultuuri ühtlustamist vältimatuks. Ametlikuks kultuuri ideoloogiaks sai klassitsism. Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia (eesmärgiks hoida prantsuse keele puhtust, tähelepanu pööramine kirjanduse vormilistele külgedele). *Louis XIV Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV(1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad Itaalia päritolu esimene minister kardinal Jules Mazarin, kes oli Louis XIV ema Austria Anna armuke. 1661.a. suri Mazarin ja 23-aastane Louis XIV asus ise valitsema, erinevalt oma isast Louis XIII-st otsustas ta tegeleda riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks
aadlite käest võeti ära kohalik valitsemine ja nende asemele seati ametisse riigiametnikud intendandid. Richelieu pidas ka kultuuri ühtlustamist vältimatuks. Ametlikuks kultuuri ideoloogiaks sai klassitsism. Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia (eesmärgiks hoida prantsuse keele puhtust, tähelepanu pööramine kirjanduse vormilistele külgedele). *Louis XIV Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV(1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad Itaalia päritolu esimene minister kardinal Jules Mazarin, kes oli Louis XIV ema Austria Anna armuke. 1661.a. suri Mazarin ja 23-aastane Louis XIV asus ise valitsema, erinevalt oma isast Louis XIII-st otsustas ta tegeleda riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks
.........2 LoisXIV elulugu...........................3 Louis XIV ajal oli absolutism.......4 Päikesekuningas............................5 Versaille' loss................................6 Hiilgus või Viletsus?.....................7 Kokkuvõtte...................................8 Kasutatud kirjandus......................9 Sissejuhatus Selles referaadis tuleb jutuks LoisXIV eluloost ja sellest mis toimus tollel ajal ,kui Louis XIV valitses riiki ,samas tuleb jutuks ,kuidas Louis XIV sai nimetuse päikesekuningas ja arutame teemal kas tema valitsemis ajal oli see rahvale hiilgus või viletsus. LoisXIV elulugu Louis XIV (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg.Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 4aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin
ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. Richelieu - Kuna Louis XIII valitsemisasjadest ei huvitunud jättis ta need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu Louis XIV (1610-1643) Prantsusmaa kuningas, täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Uskus et tema võim on otse jumalalt ja ta võib välja anda seadusi ilma kohtu otsuseta. Ajalukku läinud ütlus ,,Riik See olen mina" . Jean-Baptiste Colbert Louis XIV silmapaistvaim rahandusminister aastal 1665. Louis XV (1715-1774) Prantsusmaa kuningas , jättis riigiasjad ametnike hooleks. Ajalukku läinud ütlus ,,pärast mind tulgu või veeuputus" . Charles I Inglismaa kuningas, kes tuli võimule aastal 1625. Saatis parlamendi laiali, kiusas taga puritaane. Lasi parlamendi vahistada ja puhkes kodusõda. Oliver Cromwell (1599-1658) Puritaan, Maa-aadlik , kes kuulus parlamendi vägede etteotsa
piiramist (La Rochelle), edukalt · 1629. Aastal anti välja ,,armuedikt", millega hugnotid säilitasid küll usuvabaduse, kuid nende poliitilised eriõigused tühistati · Riigi usulise ühtsuse säilitamise kõrval pidas Richelieu hädavajalikuks kõrgaadli võimu piiramist. Aristokraatia vastupanukatsed surus ta otsustavalt maha · Välispoliitikas sõditakse katoliiklike Habsburgide vastu · 1643-1715 valitseb Prantsusmaal Päikesekuningas Louis XIV, mida loetakse absolutismi kõrgajaks Euroopas · Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina itaallane Jules Mazarin, kes sarnaselt Richelieule surus maha kuningavõimu vastased mässud ning kuninga nimel valitsedes haaras enda kätte kogu võimutäiuse · Pärast Mazarini surma teatas kuningas, et hakkab ise valitsema · Louis XIV ,,Üks kuningas, üks seadus, üks usk" hugenottide usuvabadust hakatakse piirama
Tõsist hirmu sisendasid arreteerimised või maalt väljasaatmise käsud, millel kuninga allkiri juba oli. Sellisele sedelile oli nime jaoks jäetud lünk, mille võis täita iga õukondlane, kes selle dokumendi oli hankinud. Päikesekuningas 1643.a. sai Prantsusmaa kuningaks Louis XIV Bourbon, kes oli alles nelja-aastane. Regendiks oli tema ema, leskkuninganna. Tegelikult valitses riiki kuninga ema armuke Itaalia päritolu kardinal Mazarin /mazarä:n/. Kui Mazarin 1661.a. suri, saabus prantsuse absolutismi kõrgaeg. Kuningavõim muutus enneolematult tugevaks. Kõik keerles kuninga ümber ning Louis XIV teenis lisanime Päikesekuningas. Inimesena oli Louis XIV piiratud, kuid endast väga kõrgel arvamusel. "Riik see olen mina," võttis ta kokku vahekorra riigiasutusega. Tõepoolest, ta oli valitseja, kes tegeles ka pisiasjadega. Õukond Päikesekuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Ka
kuulekas, võimukas ja halastamatu. Tema silmapaistvamad jooned olid kannatlikkus, kavalus, enesevalitsus, terav poliitiline taip, tugev psühholoogiavaist ja väga kindel soov tagada oma kuningale võim ja hiilgus, endale vääriline positsioon ning Prantsusmaale au ja kuulsus. Päikesekuningas Louis XIV: Louis XIV valitsusaega (16431715) loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin (16021661). Pärast Mazarini surma teatas 23-aastane kuningas, et hakkab ise valitsema. Louis XIV hakkas piirama ka hugenottide usuvabadust. Hugenottidele kehtestati kõrgemad maksud ning vallandati riigiametitest. Louis XIV tühistas 1685. aastal Nantes'i edikti, sest suurem osa hugenottidest jäid oma usule kindlaks. Protestantide kirikud suleti või koguni lammutati. Pool miljonit hugenotti, enamasti ettevõtjad ja
parlament kohus): · Algul reformatsioon ei mõjutanud, kuna kuningal oli õigus nimetada ametisse piiskoppe (Francois I ja paavsti konkordaat) ja abte ning seega ei sõltutud paavstist kuigi palju · Peamiselt levis kalvinism (hugenotid) · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele (Katarina de Medici regendivalitsuse ajal) tagajärjeks hugenottide sõjad · 3 suguvõsa võitlus trooni pärast: Bourbonid toetasid protestante, Guise'd katoliiklais, Valois'd laveerisid nende vahel. · 1570 Saint-Germain'i rahu, lubas olla nii katoliilastel kui hugenottidel · 24. august 1572 pärtlipäeva veresaun Pariisis kõik kätte saadud protsestandid hukati · Hugenottide ülestõus Lõuna-Prantsusmaal, moodustatakse protestantlik konföderatsioon, soovivad kukutada Valois'd
· Murdis kõrgaadlike võimu, lõhuti kindluseid, keelati duellid. · Kõrgaadlikud koondusid õukonda. · Usuelus surus maha hugenotid (ehk Nantesi edikt tühistati). · Asutati lütseume (aadlike erakoole) Sorbonne'i ülikool reorganiseeriti ja asutati Prantsuse akadeemia. · Sihikindel, intelligentne, tiitleid armastav, ameteid kasutas isiklike varade kogumiseks. 2. Louis XIV (1643-1715) absolutismi kõrgaeg a) Kardinal Mazarin ja fronde aadlike võimude vastane tegevus. · Louis XIV sai 4. aastaselt troonile. Regendiks kuninganna, tegelikuks tema armuke Mazarin. · Absolutismi kriis fronde: · Algas Pariisi ülestõusuga, pärast 3 kuulist piiramist kuningavägede poolt anti alla. · Aadlike mäss mujal, mis lõppes mässujuhtide lepitamisega. Jagati tiitleid ja ameteid. b) "Päikesekuningas" lisanimi, mille sai hiilgava õukonna järgi.
tugev. 18. saj keskpaigas tüüpiline keha häbenemine, keelati segasaunad. Nt. Viktoriaanliku ajastu mees ei näinud enda naist kunagi alasti. Seisuslik korraldus Aadli osakaal ühiskonnas, mõõga ja mantliaadel: Prantsusmaal, nagu Euroopas keskmiselt, moodustas aadel ligikaudu ühe protsendi rahvastikust, siis Hispaania aadelkonda kuulus 58% ja Poolas koguni 810% (poola aadlikel ei olnud osadel isegi maad ning käisid ringi puumõõkadega). Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes, tihti võisid olla ka talupojad rikkamad. Sveitsis ja Madalmaade põhjaprovintsides 0%. Varauusajal hakkas aadel rohkem majandama oma maaga või ettevõtlusega, astuti tsiviilteenistusse, tema rikkus tuli rohkem maast kui sõjakäikudest. Prantsusmaal
Sotsiaalse miljöö vahetamine oli väga keeruline ning sageli ka mõttetu. Seisuslikke vaheseinu õigustas Prantsuse revolutsioonini püsinud mõtteviis, mis pidas loomulikuks, et inimesed on sünnilt ebavõrdsed. Ühiskonna seisulik struktuur erines mitte ainult riigiti vaid ka paikkonniti. Kui Prantsusmaal nagu ka Euroopas keskmiselt moodustas aadelkond ligikaudu 1% rahvastikust, Hispaanias seevastu kuulus aadelkonna hulka 58%, Poolas koguni 810% elanikkonnast. Üleminek alalisele palgasõjaväele võttis aadelkonnalt kui seisuselt senise elatusallika ning sundis astuma tsiviilteenistusse või siis tegelema ettevõtlusega. Viimane võimalus nõudis ka teatud mentaalse tõkke ületamist, kuna pikka aega ei loetud majandustegevust aadlile seisusekohaseks. Kiiremini õnnestus see Inglismaa aadlil. Suur osa normanni päritolu kõrgaadlist (nobility) langes Rooside
Lõppes kuninga pea maha raiumisega. Inglismaa oli 1649-1659 vabariik, ehk commonwealth. 1659 Cromwell sureb. 1660 Breda leping ja Stuartite restauratsioon.Prantsuse absolutism 1589-1610 oli Prantsusmaal võimul Henry IV. 1610-1643 Louis XIII. Sai 8 aastaselt võimule. Tema asemel valitses Richelieu. 1643-1715 võimul on Louis XIV, päikesekuningas. Kõige absolutistlikum valitseja. ,,Riik, see olen mina". Sai võimule 4 aastaselt, tema asemel valitses Mazarin. Merkantilismi esindaja oli J.Colbert. See oli esimene riiklikult teostatav majanduspoliitika. Põhimõte, et riik on seda rikkam mida rohkem on riigil väärismetalli. Hakati edendama manufaktuure ja luksuskaupade tootmist. Siseturgu kaitsti kõrgete tollimaksudega. Tegeldi ka välispoliitikaga. Euroopas oli neil kõige suurem elanikkond. Edukad sõjad kolooniates(Louisiana). 1685 tühistas Louis XIV Nantesi edikti ja hakkas hugenotte taga kiusama. Ta lähtus riiklikult ühtsest poliitikast.
lühiajaline), absoluutne (üksikisiku võim eluaegne). Absolutism Prantsusmaal 2 olulist valitsejat: Louis XIII (1610-1643) ja Louis XIV (1643-1715). Louis XIII oli troonile saades 9-aastane. Louis XIV oli 5-aastane. Nende eest valitsesid regendid asevalitseja. Mõlema puhul oli regendiks määratud kuninga ema aria de Medici. Reaalselt valitses siiski kuninga ema favoriit kardinal Richelieu (Louis XIII puhul), kardinal Mazarin (Louis XIV puhul). Louis XIII praktiliselt ei valitsenudki (teda ei huvitanud eriti riigi valitsemine), valitses kardinal Richelieu tegi ikkagi kõike riigi huvides: 1614. aastal tuli Prantsusmaal viimast korda kokku generaalstaadid (ehk siis riigi võim hakkas olema jagamatu). 1618-1648 oli ka 30-aastane sõda, mis algas ususõjana, kuid lõppes kui sõda Euroopa ülemvõimu pärast. Asuti hugenottide eriõigusi piirama ning nende kindluslinnad, nagu nt
Merkantilistliku majanduspoliitika põhijooned ja näited selle konkreetsest rakendamisest varauusajal, merkantilismi erinevus turumajandusest. Merkantilistliku majandamise põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine, et valmistada eksporttoodangut, milleks olid peaasjalikult klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu. Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ning sisse- ja väljaveokeeldude süsteemi loomist. Siseriiklikult püüti luua ühtset majandusruumi, kaotades sisetollid, tee- ja sillamaksud ning rajades liiklusolude hõlbustamiseks maanteid ja kanaleid. Kuningas Louis XIV rahandusjuhi Jean-Baptiste Colbert’i ajal ehitatud kahesaja neljakümne kilomeetri pikkune Canal du midi, mis läbi Edela-
Inglismaal puhkes roosidesõda. Sellest sõjast väljus võitjana valgete rooside kauge sugulane Henry Tudor võimule tuli ta enamasti tänu sellele et kõik teised olid surma saanud ning tal ei olnud oponente. Saksamaal oli 13saj keisrivõim läbikukkunud ning kui 1273 valiti küll 7 keiser kuid tal ei olnud reaalset võimu ning Hapsburgidel ei õnnestunud isegi trooni enda käes hoida. Hapsburgid juba algusest peale ei pühendunud mitte Saksamaa ühendamisele vaid oma enda pärusmaade laiendamisele. Üha enam tekkis neil vastuseis Sveitsi valitsejatega ning selle tulemusel tekkis Sveitsi riik. Sveitslaste käes olid tähtsad kaubateed ning Hapsburgid tahtsid neid rahaallikad enda kätte saada. 1501 omandas Sveitsi konföderatsioon need piirid, mis on Sveitsil tänapäeval. Nimeliselt kuulus Sveits Saksa- Rooma keisririiki, sinna kuulus ka Tsehhi
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda
kuningale. ° Kultuuri tähtsustamine Louis XIV 1610-1643 Sai troonile 4-aastasena. Regendiks sai tema ema Austria Anna, tegelikuks valitsejaks aga Jules Mazarin. Tekkis fronde, mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist kriis absolutismis. ° Pariisi parlament püüdis võtta endale esindusorgani funktsioone. Nõuti parlamendi õigust arutada läbi ja registreerida kuninga ediktid uute maksude kehtestamise kohta. Lisaks taotleti ka õiguskorda. Mazarin lasi kinni võtta kaks parlamendi liidrit ja Pariisis puhkes ülestõus. Linna kerkisid barrikaadid ning õukond põgenes Pariisist. ° Printside fronde. Kasutades rahvaliikumist, organiseerisid aadlikud eesotsas prints Condega mässu kuninga absolutismi ja Mazarini vastu. Õukonnal õnnestus lepitada mässu juhid tiitlite, kõrgete ametikohtade ja pensionitega. ° Kokkuvõttes tugevnes Mazarini ajal kuningavõim. ° Tõsteti makse.
Prantsusmaalt Sveitsi põgenenud Johann Calvin. Ta rõhutas, et Vana Testamendi õpetuse järgi on elu vaid karm kohusetäitmine. Ka eraelus taotlesid kalvinistid mis tahes lõbustuste piiramist riietuti musta ning loobuti ehete kandmisest. Pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teatrietendused. Koguduse valitud ametikandjatel oli õigus igal ajal kontrollida inimeste eraelu. Karmi kirikukorralduse eirajad võis koguni hukata. Reformatsioon Inglismaal- Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa toonane kuningas Henry VIII(valitses 1509- 1547) Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna tema abielu Aragoni printsessi Katariinaga ei olnud andnud meessoost järeltulijat, otsustas kuningas lahutada ja abielluda endast märksa noorema õuedaami Anne Boleyniga, kuid selleks oli vaja paavsti luba. Aragoni Katariina oli aga keiser Karl V tädi ja
Duell toimub, Rodrigo tapab Jimena isa temast saab oma armastatu isa tapja, Jimena ütleb temast lahti (armastab teda, aga on kohustatud temast lahti ütlema). Jimena teine austaja ilmub välja, Sevillale lähenemas maurid. Rodrigo palub süü maha pesemiseks minna võitlusesse mauridega nii palju sündmusi ja Corneille mahutab selle ühte ööpäeva. Rodrigo naaseb, endiselt armastab Jimenat, kuningas paneb Jimena tunded proovile. Kuningas ütleb Jimenale, et Rodrigo hukkus, õukond näeb kuidas Jimena ahastab, järelikult armastab. Jimena saab ajapikendust ja abiellub Rodrigoga. ,,Cid'il" tohutu menu, sellega kaasnes ka skandaal. Talle heideti ette, et ta selles näidendis pilkab reegleid. Ülistab selles näidendis aadlike omavoli, otsustamine lahendada oma tülid. Klassitsismi puhul peaks seda tegema aga kuningas kohtusüsteemi kaudu. ,,Cid'is" oli midagi niivõrd provokatiivset... Ilmub mahukas traktaat Prantsuse Akadeemia poolt ,,Cid'i" kohta.
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
