Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pähklid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pähkli, vitamiin, pähklid, kookos, kastan, pistaatsia, mandlid, proteiini, mineraale, kcal, mandleid, tiamiin, seleeni, õuna, sarapuupähkel, maapähkel, kookospähkel, vitamiinidest, kaalium, kaltsium, seeme, kondiitri, ostes, mandel, parapähkel, röstida, kiudaine, vaegus, nendest, vilju, tuumad, seemet, kaaliumi, biotiin, meenutava, muskaatpähkelteiste pähklitega võrreldes madalam. Kõige parem maitse on maapähklitel kergelt röstituna. Kestadest saab pähkleid puhastada hõlpsalt, kuumutades neid praeahjus ja hõõrudes siis riide vahel. Hiina köögis levinud lisand kõikidele liha- ja köögiviljaroogadele. KREEKA PÄHKEL Kreeka pähklipuu vili, mis on kõige maitsvam, on omane määratud regioonile, mis hõlmab Türgi, Iraani, Iraagi, Afganistani, Lõuna-Venemaa ja Põhja-India. 100 g kreeka pähklit sisaldab rasva 64,0 g, proteiini 14,8 g, karbohüdraate 13,7g, mineraale 1,9 g, vitamiine 2,8 mg. Energeetiline väärtus: 698 kcal/2,919 kJ. Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu - noorendab immuunsüsteemi.
013K Pähklid Referaat Tallinn 2008 Sisukord: · Sarapuupähkel · Kreeka pähkel · India pähkel · Maapähkel · Mandel · Parapähkel · Pistaatsia pähkel · Kookospähkel · Kastan Sarapuupähkel Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Sarapuupähklid sisaldavad mitmeid mineraale; rauda , vaske ja magneesiumi. Vitamiinidest sisaldavad koliini ja tiamiini . 100 g sarapuupähkleid sisaldab rasva 62,4 g, proteiini 12,6 g, karbohüdraate 13,7 g, mineraale 2,5 g, vitamiine 3,2 mg, süsivesikuid 9,4 g. Sarapuu pähklite maitse paraneb oluliselt kuumtöötlemisel. Sarapuupähklid kasvavad Eestis (harilik sarapuu). Sarapuupähkleid süüakse harilikult maiustustena näiteks halvaa, kommid , sarapuupähklivõi. Kreeka pähkel Kreeka pähklid Eestis ei kasva. Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega ,mis tuleneb suurest mineraalainete -(kaalium ja kaltsium) ja küllastumata
PÄHKLID KREEKA PÄHKEL Nimetus, kreeka pähkel, pärineb sellest, et puu vilju, puitu kui ka majesteetlikku ilu hinnati juba antiikses Kreekas. Heal lapsel on palju nimesid seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu noorendab immuunsüsteemi! Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on parim
Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Vesi 45 Kalorid 360 Rasvad 36 Valgud 3,2 Süsivesikud kokku (imenduvad) 11 (3,7) Pildil kookospähkel Kreeka pähkel Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu - noorendab immuunsüsteemi. Nagu paljud pähklid, tagab kreeka pähklite söömine normaalse seedetrakti talitluse. Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Vesi 3,6 Kalorid 669 Rasvad 61,9 Valgud 14,3 Süsivesikud kokku (imenduvad) 18,3 (13,1) Tüüpiline tk kaal (g) spl(kuhjaga)=15g Pildil Kreeka pähkel Maapähkel Maapähkel on tegelikult kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga. Maapähklid
Tuntud on see neerukujuline vili ka akazuupähkli nime all. Nagu nimigi ütleb on peamine kasvuala India. Taime vili on neeru- või poksikindakujuline. See seeme ei ole botaanilises mõttes pähkel, kuigi vilja ennast peavad mõned botaanikud pähkliks. Seemet ümbritseb kahekordne koor, mis sisaldab söövitavat fenoolvaiku. Märkimisväärne on E vitamiini, provitamiini A ja B grupi vitamiinide sisaldus. B grupi vitamiinidest tähtsaim, mida sisaldab india pähkel, on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, ärrituvust, isupuudust ja nendest tulenevaid haigusi. India pähklit kasutatakse põhiliselt kondiitritööstuses, kuid ka lihtsalt maiustamiseks. Maapähkel Maapähkel on Brasiiliast pärinev üheaastane liblikõieline kaunvili. Kultuuristamist alustati Peruus mitu tuhat aastat tagasi, praeguseks on aretatud üle kümne sordi. Tänapäeval
maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele 8 Mandel Hariliku mandlipuu seemne söödav tuum. Mandleid süüakse peamiselt toorelt, eriti maades, kus mandlipuid kasvatatakse, kuid süüakse veel ka praetult, soolatult või suhkurdatult. Kasutatakse ka kondiitritööstuses, samuti martsipani valmistamisel. Mandlid sisaldavad üle 50% õli ja neist pressitakse ka mandliõli, mis läheb parfümeeriatööstusesse või ravimite valmistamiseks. Mandleid müüaks tevelt või mandlilaastudeks töödeldult. Mandlilaastud on suurepärane vahend tortid, kookide ja magusroogade kaunistamiseks, sobivad aga ka näiteks kala paneerimiseks. Terved mandlid on kaetud kaneelipruuni kilega, millel on mõrkjas maitse. Kile eemaldamiseks tuleb kasta mandlid kuuma vette, siis eraldub kile sõrmede vahel kergesti
Kaunistatakse erinevate sokolaadide või -glasuuridega, pähklitega, maitsetaimedega, värviliste kaunistustega. Valmis trühvlid asetatakse kapslitesse ning pannakse taaskord külmetuskappi seisma, et hiljem tuleks trühvlitel esile nende kõige paremad maitseomadused. Erinevad lisandid Trühvleid võib maitsestada vastavalt soovile erinevalt, peamised lisandid on näiteks mesi, kakao, mooniseemned, sukaad, tuumalised pähklid ja pähkilaastud, mandlid ja mandlilaastud, kookoshelbed, marmelaad, paisutatud riis, kohv, piparmünt, söödavad lilled, martsipan, sinihallitusjuust, toorjuustud, puuvlijad, marjad, alkohol ja palju muud. Minnes eriti estreemsustesse võib lisada trühvlitele nii tsillipipart kui muid teravaid maitseaineid. Aga seda ka ainult piiratud kogustes, et maitseelamus ei ületaks sokolaadi maitset. Tuumalised Tuumalised pähklid ja mandlid, on kõige tüüpilisemad koostisosad mandlite juures, mistõttu
Suure rasvasisalduse tõttu rääsuvad kõvast kestast eemaldatud pähklid kiiresti. Mandel Pärineb Ees- ja Kes-Aasiast. Tänapäeval levinud peamiselt Vahemeremaades, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Küprosel, Iisraelis, Marokos, ka USA-s, Hiinas, Kalifornias jm. Viljade kuulsusele ja tuntusele lisab sära ka nende sage mainimine piiblitekstides. Mandlid kasvavad õunapuu suurustel (10m) ja kujulistel puudel. Eriti kaunis õitsemise ajal, õied on kas valged või roosakad. On pikliku, lameda kujuga 4-5cm pikkune luuvili (kui teistel luuviljalistel on söödav osa luuümbris e viljaliha, siis mandlil on söödavaks osaks seemnetuum, sarnane virsikukivisse peidetud seemnetuumaga), mis sisaldab 2cm pikkust helepruuni kergelt kortsulise koorega (kestaga) kaetud valget mandliseemet. Konsistentsilt elastne.
süsivesikuid. ärrituvust, Energeetiline isupuudust ja väärtus: 572kcal nendest tulenevaid 100g toote kohta. haigusi. Mandlid Mandlid on magusa Mandleid Sisaldavad palju Mandlid jagune maitsega heledad kasutatakse kasulikke toitained vad kahte rühma: piklikud pähklid. kondiitritööstuses ja oomega6 magusad ja martsipani rasvhappeid, samuti mõrumandlid.
seda ikkagi kõrge küllastunud rasvade sisaldusega viljaks. Samuti sisaldab kookospähkli viljaliha vähem suhkrut, kui teiste puuviljade oma (banaan, õun), kuid on rikas raua ja fosfori sisalduse poolest. MANDEL Mandel on hariliku mandlipuu seemne söödav tuum.Mandleid süüakse peamiselt toorelt, eriti maades, kus mandlipuid kasvatatakse, kuid süüakse veel ka praetult, soolatult või suhkurdatult. Kasutatakse ka kondiitritööstuses, samuti martsipani valmistamisel. Mandlid sisaldavad üle 50% õli ja neist pressitakse ka mandliõli, mis läheb parfümeeriatööstusesse või ravimite valmistamiseks.
kiiresti. Negatiivsete temperatuuride tõttu lagunevad mees sisalduvad vitamiinid ja aminohapped, seetõttu pole sügavkülmutamine soovitav. Lahtiselt hoitav mesi läheb niisketes hoiutingimustes aga käärima. TERAVILI Teraviljad on tatar, nisu, oder, kaer, rukis, hirss jne. Teravilja laialdane levik ja suur tähtsus on tingitud eelkõige sellest, et ta on inimese tähtsamaid toiduaineid, väärtuslik loomasööt ja tööstuslik tooraine. Teraviljast saame energiat, proteiini, süsivesikuid, rasvu, Kiudaineid, Naatriumit, B-Vitamiine ja E-vitamiine. Viljaterad saavad viljapeast välja tulla üksnes inimese abil. Samas on kunstliku valiku tulemusel teraviljade saagikus eriti viimastel aastakümnetel oluliselt suurenenud, mis võimaldab nende külvipinda suurendamata saada järjest suuremaid saake. LEIVA JA SAIATOOTED Leiva põhiliseks tooraineks on rukkijahu millele lisatakse teised toorained. Vormileibade
4. Poolkõva juust (cheddar, gouda) 5. Kõva juust (emmental, parmesan) 6. Sinahallitusjuust (roquefort, danish blue) Juustu tüübid: 1. Parmesani tüüp 2. Emmenthali tüüp 3. Edami tüüp 4. Gouda tüüp 5. Tilsiteri tüüp 6. Cheddar tüüp 4. MUNAD JA MUNASAADUSED. Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Munadest süüakse peamiselt kanamune, veelindude munade kasutamist piirab salmonnelloosioht. Süüakse ka pardi-, hane-, kalkuni-, vuti- ja jaanalinnumune. Munavalge sisaldab 10.1 % proteiini, mis moodustab 89 % energiast. Munavalges ei ole tavaliselt rasva ja vitamiinidest leibud seal ainult B vitamiine. Munakollane sisaldab palju rasvu, amiinohappeid ja vitamiine, tänu millele on suurepärane toiteallikas. Munarebu rasv koosneb erinevatest rasvhapetest,
Tänapäeval levinud peamiselt Vahemeremaades, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Küprosel, Iisraelis, Marokos, samuti USA-s. Mandlid kasvavad õunapuu suurustel ja kujuga puudel. Mandlipuu on luuviljalistest bioloogiliselt kõige lähedasem virsikupuule. Kui enamasti kõikidel luuviljalistel on söödav osa luuümbris ehk viljaliha, siis mandlil on söödavaks osaks seemnetuum. Tuntakse magusaid mandleid ja mõrumandleid. Magusate mandlite alaliigiks on nn praksuvad mandlid, millel on eriti poorne ja kerge praksuga purunev koor. Et need mandlid oleksid võimalikult heleda ja pehme kestaga, töödeldakse neid väävelhappega. Mõrumandlid on eelmistest välimuselt raskesti eristatavad. On vaid mõnevõrra väiksemad ja teravama tipuga. Sisaldavad mürgist sinihapet. Seetõttu on tooreste ja töötlemata mõrumandlite söömine tervisele ohtlik. Mõrumandlitest valmistatakse mõrumandliõli.
REFERAAT Vürtsid ja pähklid Juhendaja Tartu 2015 1 SISSEJUHATUS. 1 Vürtsid: teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste taimede seemnetest ,viljadest, õitest, koorest või risoomist saadud maitseained, mida kasutatakse tervelt, tükeldatult, purustatult või jahvatatult. 2 Pähklid: neid on erineval kujul: koorimata ja kooritult, tervelt ja tükeldatult, viilutatult, purustatult, jahvatatult, naturaalselt või röstitult, soolatult, suitsutatult, magustatult, suhkru-, šokolaadi-, või vürtsikas glasuuris. Minu referaadis ma kirjeldan 4 vürtsi: rosmariin, muskaatõis, karrilehed, lambaläätse lehed, ja 4 pähkli: muskaatpähkel, brasiilia pähkel, metsapähkel, seedermännipähkel. 2 2 VÜRTSID. 1 Rosmariin. 1 Päritolu: Ro
· Loomulikust toidu tarbimisest praktiliselt ei esine. Ainsaks erandiks on eskimod, kes toituvad hülgemaksast ja saavad A-hüpervitaminoosi. · Sagedamini esineb rasvlahustuvate vitamiinide hüpervitaminoosi, sest need talletuvad organismi teatud ajaks. Tavaliselt tingitud ravipreparaadi võõrast kasutamisest. Eriti aldid väikelapsed, kellele vanemad teadmatusest manustavad rasvlahustuvaid vitamiine (tüüpiline on D-hüpervitaminoos). · Väärarusaam on , et D vitamiin on alati vajalik. Tagajärjeks Ca-P ainevahetuse häirumine ja see avaldub veresoonte lubjastumises. Pöördumatult kahjustuvad neerud. Kasutamine Terve, tasakaalustatud segatoitu tarbiv inimene, kes ei kannata mingite krooniliste haiguste käes, vitamiinide preparaate ei vaja. On kaks äärmust: a) Vitamiinid on alati ja sõltumata hulgast kasulikud; b) Igasugune vitamiinipreparaatide kasutamine on ohtlik; Organism on võimeline talletama teatava varu vitamiine
Nii kauntest kui teradest valmistatakse rikkalikus valikus kõikvõimalikke konserve. Valmistatakse ka aedoajahu, millest: - küpsetatakse leiba, - toodetakse makarone jm 38. Läätse toiteväärtus. Väärtuslik aminohapete koostise poolest. On oluline foolhappe, B- grupi vitamiinide ja kaaliumi allikas. Märkimisväärses koguses sisaldab lääts rauda, fosforit ja magneesiumi, ka tsinki, vaske. Lääts sisaldab: 2432% proteiini, 50% süsivesikuid, 2% rasva. Oluline on kiudainetesisaldus. 100 g kuivatatult/keedetult sisaldab: valku 9 g rasva 0,4 g süsivesikuid 20 g kiudaineid 3,9 g vett 69,6 g toiduenergiat 116 kcal 39. Suurimad hirsitootjad maailmas. India, Niger, Nigeeria 40. Toiteelementide sisaldus hirsis. Kaltsium - 3,0 mg
valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana. Peaaegu puhtad rasvad on taimeõlid ja sulatatud loomsed rasvad. Suhteliselt rasvarikkad on või ja margariin, pähklid (kuni 67%), samuti rasvane liha ja kala. Hapniku ja valguse toimel rasvad riknevad, omandades ebameeldiva maitse ja lõhna. Rasvad ei lahustu vees, hapetes ega alkoholis. Nad lahustuvad bensiinis, eetris ja tärpentiinis. Rasvad on kõrge energiasisaldusega. Bioloogiliselt on organismile vajalikumad taimse päritoluga rasvad, sisaldades rohkem küllastumata (mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsete rasvadega kaasneb kolesterool, mis võib soodustada veresoonte lupjumist
Täisterahommikuhelbed 30 Maapähkel, piparmünt 8 Kookoshelbed 24 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Kuivatatud uba 22 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Kõrvitsaseemned 21 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 Kaerakliid 17 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Passioon 16
Täisterahommikuhelbed 30 Maapähkel, piparmünt 8 Kookoshelbed 24 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Kuivatatud uba 22 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Kõrvitsaseemned 21 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 Kaerakliid 17 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Passioon 16 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6
Täisterahommikuhelbed 30 Maapähkel, piparmünt 8 Kookoshelbed 24 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Kuivatatud uba 22 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Kõrvitsaseemned 21 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 Kaerakliid 17 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Passioon 16
- vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed. Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest. Peale suhkrute mõjutavad kaalika maitset kõige enam väävlisisaldusega eeterlikud õlid. 100 g kaalikat annab 10 kcal energiat. Toiduks tarvitatakse kaalikat: - keedetult, - küpsetatult, - hautatult, - samuti toorelt toorsalatite koostisosana. Võib kuuluda mitmesuguste roogade koostisse. Toored kaalikaviilud on väga hinnatud väikelaste menüüs. Kasulik on süüa rohkesti toorest kaalikat vitamiinidevaesel kevadtalvel. Dieedipidajatele soovitatakse kaalikatoite kõhukinnisuse puhul.
Pähkli kuivatatud sisu kasutatakse riivitult kondiitri- ja kosmeetikatööstuses, see on tooraineks kookosõli ja -või saamisel. Kookosõli sisaldavad sampoonid ja kreemid annavad juustele pehmuse ja toidavad nahka. Kookosvõist valmistatud maskid sisaldavad nahka pinguldavaid ja noorendavaid koostisosi, vähendavad pigmendilaikude teket. Kookosõli massaaziõlina on väga aromaatne ega jätta nahka rasvaseks. Kookospähklil on ka tööstuslik otstarve. Kookospalmi tüve kasutatakse ehituses, pähkli kiudkestast valmistatakse nööri, köit, matte, kotte ja punutisi. Kõvast luukestast saab treida mitmesuguseid asju ja teha neist dekoratiivseid toidunõusid. Kookospalmi sulgjatest ja tugevatest lehtedest valmistatakse katuseid, palk on hinnatud nii ehitus- kui laevatööstuses. Noori palmilehti hakitakse ja süüakse tervistava salatina - nn palmikapsas. Noored palmilehed on väga mahlakad ja neist erituv neste ravib silmapõletikke ja haavandtõbesid
*Populaarne Lähis-Idas, kus samas rollis nagu riis ja kartul *Valgu- ja süsivesikuterikas AMARANT *Hiina spinat - iidse päritoluga lehtköögivili *Kasvab Lõuna-Aasias, Aafrikas, Lõuna- ja Kesk-Ameerikas *Terad on väikesed seemned, mis sisaldavad rohkesti proteiini ja kaltsiumi *Terad meeldiva piprase maitsega *Hiina spinatiks kutsutakse lehtede pärast *Lehed sisaldavad C-vitamiini (askorbiinhape, hambavitamiin) ja karotiini, kasutatakse nagu köögivilja QUINOA *Quinoa e. Peruu spinat, riisispinat *Iidne teravili, inkade peamine kasvukultuur
Kevadeks on solaniin kuhjunud mugula "silmadesse" ja koore alla, mistõttu kevadel tuleks toiduks tarvitada kooritud kartuleid. 1 kg keedetud, puhastatud kartulit kindlustab organismi 20% valkudega, 40% süsivesikutega, B-grupi vitamiinidega, 60%, C-vitamiiniga 200%, mineraalainetega, nagu kaalium 200%, magneesiumiga ja fosforiga 50%, rauaga 60%. Õigel kulnaarsel töötlemisel annab kartul suure osa meie vitamiinidest ja mineraalainetest. Energiasisaldus umbes 83 kcal, vett umbes 80%, tärklist 7-20%, valku 2%. Kartulis leiduvad vitamiinid on vees lahustuvad, seda tuleb arvestada kulinaarsel töötlemisel. Sortide erinevuste tõttu sobivad erinevateks toitudeks erinevad sordid, näit friikart jaoks on lausa aretatud omad sordid. Lihtne reegel ütleb, et muredamad, st tärkliserikkamad sobivad püreede, vormide, pallide, taignate valmistamiseks. Vesisemad koos koorega keetmiseks, salatiteks, pannil praadimiseks
oksüdatiivsete ensüümide koostisosana; toimimine antioksüdandina, olles superoksiidi dismutaasi kofaktoriks Jood (I) - türeoidhormoonide sünteesimiseks vajalik materjal; nende hormoonide kaudu mitmepalgeline mõju kogu organismi talitlusele. Kroom (Cr) - insuliini toime võimendamine hormooni retseptorite seisundi mõjutamise kaudu. Koobalt (Co) - toimimine kobalamiini komponendina ning seeläbi eelkõige normaalse vereloome tagamine. Seleen (Se) - toimib koos vitamiin E-ga kui oluline antioksüdant, olles glutatiooni peroksüdaasi kofaktor; hambakoe valkude koostisosa Fluor (F) - hambakaariese vastane toime. 8. Vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud organismi koostisosadena, nende peamised funktsioonid ja hulk organismis: Vesi (H2O) - inimese organismi kui terviku kogumassist moodustab suurima osa vesi. Vesi moodustab meie kehast ligikaudu kaks kolmandikku. Vee hulk sõltub nii vanusest kui soost. Vastsündinul 75%, täiskasvanud mehel
- siidrit. 9. Olulisemad toiteelemendid, mineraalained ja vitamiinid pirnis. Pirnid sisaldavad: 80 - 85% vett, 6 - 14% suhkruid, 0,1 - 0,6% happeid, mineraalaineid ja vitamiine. Väärtust tõstab kõrge kaaliumisisaldus (100 - 150 mg%). Viljade rohke pektiin- ja kestaine puhastavad organismi raskemetallidest, radioaktiivsetest ainetest. 100 g pirne annab keskmiselt 46 - 56 kcal energiat. Kuivainet on kodumaistes pirnides 15,5%. Pirni koor sisaldab parkaineid 22 160 mg%. Vitamiinide sisalduse poolest on pirn puuviljade seas tagasihoidloikuim. C-vitamiini on keskmiselt 8 mg%. Rohkem on pirnides B-rühma vitamiine. E-vitamiini on 0,4 0,5, K-vitamiini 0,8 mg%. 10. Ploomide toiteväärtus. Ploomid sisaldavad paljusid väärtuslikke toitaineid: - süsivesikuid, - mineraalsooli,
- mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Marjad sisaldavad: vett 84 g valke 1,4 g rasvu 0,20 g süsivesikuid 13,8 g tuhka 0,66 g kiudaineid 4,3 g energiat 56 kcal Mineraalainete sisaldus 100 grammis marjades: kaaliumi 275 mg kaltsiumi 33,0 mg rauda 1,0 mg magneesium 13 mg fosfor 44,0 mg naatrium 1,0 mg Vitamiinidest: C-vitamiini 41,0 mg vähesel määral A-, B1-, B2-, B9-, PP-vitamiini. E-vitamiini 0,10 mg 5. Punase sõstra koristamine ja säilitamine. Koristatakse kobarates.
Tärkliselised toiduained Kartul, kastanid, leib, kookospähkel, valminud tärkliselised viljaterad, bataat ehk maguskartul, jamss, makaronitooted, oad, värske türgi uba/aeduba, sügisesed kõrvitsalised, kõrrelised (kõrsviljad) ja kruubid, piimjuur, maapirn, ümarad artisokid, kõrvits, pastinaak Rasvad Avokaado, oliivid, taimeõli, seemned, koorevõi*, pähklid, rõõsk koor, arahhis, margariin, soja, sulatatud searasv Hapud (happelised) puuviljad Apelsin, greip, ananass, metsmaasikas, kiivi, tomat, kumkvaat, sidrun, laim, granaatõun Magus-hapud puuviljad Mango, kirsid, õun, virsik, ploom, aprikoos, mitmesugused marjad, enamus viinamarjasorte, pirnid, nektariin (sile virsik) Magusad puuviljad
leotamiseks; paneerimiseks 100 g pähkleid, 50 g kookoshelbeid. Valmistamine: Alustuseks kalla rosinatele peale veidi alkoholi ja jäta need paisuma. Alkoholi asemel võid kasutada ka lihtsalt kuuma vett. Rösti kamajahu kuumal pannil koos või ja suhkruga. Purusta pohlad püreeks ja sega kokku kamaseguga. Lisa sinna ka kakao ja rõõsk koor. Lase massil paisuda ja rösti pannil paneerimiseks mõeldud pähklid. Puhasta pähklid kestadest ja haki peeneks. Jaota kamamass ühesuurusteks tükkideks (sellest kogusest peaks tulema 20 tk.), tõsta iga tüki keskele mõned pohlad ja rosinad ning vormi märgade kätega ühtlased pallid. Veereta osa palle röstitud pähklites ja osa kookoshelvestes. Hoia kuni serveerimiseni külmas. Kamapannkoogid Vaja läheb: 5 dl piima, 2 dl nisujahu, 1/2 dl kamajahu, 1 muna, 1/2 tl soola, 25 g võid. Valmistamine: Sega jahud piimaga, lisa soola. Lase tainal paisuda 15 minutit. Klopi
Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6
mett, seejärel suhkrut. Mis aga juhtub, kui tarbida liiga palju suhkrut? Suhkruga magustatud toidu tarbimine võib.. Tõrjuda igapäevamenüüst toidud, mis on magusast palju kõrgema toiteväärtusega Teha diabeetikute, glükoositalumatuse või hüpoglükeemia all kannatajate jaoks raskeks veresuhkru taseme kontrolli all hoidmise Raskendada kehakaalu kontrolli all hoidmist Aidata kaasa hammaste lagunemisele. Sööge suhkru asemel mett! 1.3 Pähklid Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha. Pähklites leiduvad rasvad tagavad ja rasvlahustuvate vitamiinide imendumise organismis. Pähkleid on hea süüa peale väsitavat treeningut või enne suuremat ajutööd
mahlane ja magus. Seemned on erineva suurusega, ühes marjas võib neid olla 30–1600. Maitse: Meetaolise maitsega. Magushapud, kuivatatult veelgi magusamad. Toored viljad on helerohelist värvi ning mida valminumad on viljad, seda lillakamaks need muutuvad. Sisaldus: Viigimarjad on ühed kõige suuremad taimse kaltsiumi ja kiudaineallikad. Sisaldavad kuni 70% suhkrut. Kuivatatud viigimarjad on rikkalikud kiudainete, vase, mangaani, magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi ja vitamiin K allikad. Viigimari pehmendab seedimist ja ta sisaldab paljusid antioksüdante. Kasutamine: Värskeid viigimarju tarbitakse peamiselt nende kasvupiirkonnas, sest valminuna on nad väga õrnad ja ei talu eriti transportimist. Kuivas kliimas süüakse tavaliselt koos koorega. Toiduvalmistamisel viike veidi keedetakse või hautatakse ning kasutatakse seejärel mitmesuguste pagaritoodete valmistamisel või lisatakse jäätisele. Kodustes
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6
annaabi.ee 
