Inglise-iiri proosakirjanik, valgustuslik publitsist ja ühiskonna tegelane. Inglise kirjanduse suurim satiir Muusa Stella 1697. a kirjutas allegoorilise pamfleti "Raamatute lahing". Teemaks õpetatus. Samal aastal kirjutas ka religioonivastase satiiri "Vaadilugu". Käsitleb usutunnistuste vahelist sõda. Pamflett- publitsistika zanr, milles terava-tooniliselt paljastatakse ja naeruvääristatakse ühiskonna-, poliitika- ja kirjandustegelasi või nähtusi. Satiir- isiku või ühiskonna pahedele ja puudustele hinnangut andev, tauniv , väja naerev suhtumisviis. 1709. aastal ilmus esimene luulekogu "Baucus ja Pihilemon". 1713. aastal sai temast Dublini St Patricu kiriku dekaan. Pani suurt rõhku oma eraelu kaitsmisele. Kirjutas 1710- 1713. aastal Stellale 65 kirja,mis ilmusid peale Stella surma pealkirjaga "Päevik Stellale" . 1724 aastal kirjutas "Kalevikaupmehe kirjad" Kutsus iirlasi vastu seisma Inglismaa laostavale majandustegevusele. 1726.aasta teine luulekogu "Cadenus ja
muutused. Lapsed ei leidnud ehtsat sinilindu, Mälestustemaalt toodud lind muutus mustaks, Tulevikumaa lind lendas minema, ööpaleest pärit linnud surid. Siniseks värvus aga kodus puuris olnud tuvi, kui lapsed selle haigele naabritüdrukule kinkisid Sinilind jääb leidmata - kuid lapsed on palju targemaks saanud, nad on püüelnud eesmärgi poole, otsinud õnneideaali - sinilindu , eksirännakud on neid õpetanud Igapäevaelu inimlikele pahedele- vägivallale, kadedusele, mõistmatusele vastandab autor hingelise puhtuse, andestuse, usalduse ja kõikemõistva rahu "Sinilinnu" süzee viib vaataja(lugeja) võluriiki, muinasjutu ja imede maailma pakub olulisi eluväärtusi, lapselikku elurõõmu. eluteel kogutud kogemused võimaldavad paremini enda sisse näha ja seega ka kogu ümbritsevat maailma teise pilgu alt vaadata Lapsed ,kes enne vaatasid aknast ,kuidas teised rikkamad pidutsesid ja kui palju asju
Mis on hea Platoni voorusõpetuses? Voorused on printsiibid, millest inimene peab ühiskonnas elades kinni pidama, vooruslik inimene on see, kes ei anna järgi oma pahedele ning keda peetakse ka tänu sellele tugevaks. Platon arendas oma voorusõpetust edasi oma õpetaja Sokratese teooriast, kuid nende arvamus ei olnud lõpuni välja sama. Voorused moodustavad kokku tarkuse ning ühiskond vajab tarku inimesi, sest mida rohkem on tarku inimesi, seda kergem on
Arenguromaan- romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmisus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Satiir- teater, mis suunab terava pilge isiku või ühiskonna pahedele, nõrkuste ja puuduste aadressil, satiir võib olla solvav. Tolstoilus- Lev Tolstoi usulis-eetiline õpetus. Kristlik ligimesearmastus, talupoeglik eluviis, isiklik enesetäiustamine, kurjale vägivallaga mitte vastupanemine. REALISM Tekkis 1830. Areng sai alguse Euroopast tänu Napoleoni sõdadele. Elu hakati kujutama ilma liialdusteta ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt, usutavalt. Põhizanriks olid romaan (novell ja jutustus). Prantsusmaal- Stendhal, Honore de Balzac ja G.Flaubert.
Juba kahe nende paralleelselt kirjutatud pealkirjad viitavad sisude erinevusele - elu varjupoolele ja rõõmule. ,,Hääl varjust" kutsub lugejat tumepoole juurde, sinna mahub sõjajärgne koledus, surma traagika, sotsiaalne viletsus, üksindus, kodutus, kontvõõra mured ja inimese hinge vaevavad probleemid. Hääled ei kisenda enam, nad vaid halitsevad tasakesti oma valutavat südant. ,,Agulis" poetessi puudutab valusalt kannatav maailm. Momentvõtted osutavad tsivilisatsiooni pahedele, mille ohvriks ja tegelikult ka tekitajaks on inimene. Läbi sõnade joonistab Under täpse pildi tolleaegsest elust äärelinnades: Need tohletand majad kui ussitand seened neil porine võõp. On lapsi väraval: kaelad kui peened! peos komvekikarp ja tinane nööp. Ka kõige õnnelikumat elu saadab surma vari, bioloogiline paratamatus, mille kõige paremaks tunnetuseks on luuletus ,,Kontvõõras"
seejärel nendest õppida .Kõige selle taga on soov olla vaba , kuid viga on selles, et tihtilugu ei mõisteta vabadusega kaasneb vastutus. Noored nõuavad vabadust , heidavad oma vanematele ette seda kui neile midagi keelatakse. Nad ei mõista , et nende vanemad teavad millest räägivad. Noor inimene ei taha kodus istuda ja televiisorit vaadata ta tahab elu näha , olla ööd ja päevad läbi väljas tegeleda erinevate asjadega. Tihti satuvad noored pahedele , tuues vabanduseks ,,kõik tuleb järgi proovida". Vanemad ja targemad inimesed ei pruugi keelata nn kõige proovimist ,aga nad tuletavad meelde ,et igal teol on tagajärg. Tagajärjed need on aga need , millele noored ei mõtle. Tihti ei julgeta või ei taheta tunnistada sooritatud tegusid. Kui noor inimene võtab omale vabaduse, teha mida ta tahab, peab ta võtma ka vastutuse. Näiteks tarbides alkoholi alaealiste seltskonnas ,tuleb tunnistada et oled nooremate tervise eest vastutav
Arvustus Shaw' näidendile ,,Major Barbara" Maha kõik traditsioonilised religioonid! Meie uueks usuks saab püssiroht ja RAHA! Vaid nii suudame oma hukka läinud ühiskonda parandada, sest nagu ütles Platon, et ühiskonda ei saa enne päästa, kui kreeka keele professorid hakkavad püssirohtu tegema või kui püssirohuvabrikandid hakkavad kreeka keelt õpetama. Raha teeb põrgust taeva ja püssiroht kurjategijast õilsate eesmärkidega inimese, kes suudab inimkonna pahedele ja elu võidujooksule vastu panna ja ka nende mõlemaga igas olukorras silmitsi seista, ühes käes relv ja teises miljonid rahatähed. Nii kuulutame sõja sõjale ja parandame maailma. Kas pole mitte lihtne? Shaw' näidend ,,Major Barbara" on terav poliitiline satiir, diskussioon kolmes vaatuses. Kuigi tõed, mida siin kuulutab küüniline, tark ja häbitu relvatööstur Undershaft, on julmalt masendavad. Undershaft väidav avameelselt, et kodanlikus ühiskonnas ei ole voorused ilma
vedanud. Varsti ei tegele laps selle hobiga enam mitte enda, vaid teiste pärast. Ajapikku kaob huvi ja asi muutub talle vastikuks. Järjekordselt on üks anne tühja läinud. Aeg on näidanud, et andekus toob endaga kaasa palju probleeme. Kui oled erinev, on suur võimalus, et sind kiusatakse taga, või sa eraldud teistest. Tunned, et sa ei sobi kuhugi seltskonda ega leia inimestega ühist keelt. Samuti on andekad inimesed tihtipeale nõrgad vastu seisma pahedele. Nad võivad sattuda alkoholi, narkootikumide ja muude meelemürkide ohvriks. Geeniused näevad maailma teistmoodi, neil on niipalju mõtteid, ja nad ei suuda selle kõigega toime tulla, seega hakkavad nad kasutusele võtma meetodeid, mis aitavad seda teha. Need võivad viia jälle täieliku laastumiseni nii füüsiliselt kui vaimselt. Ega niisama ei öelda, et geniaalsusest hullumeelsuseni on vaid üks samm. Normaalne inimeni pidi kasutama oma ajust vaid 10%, geeniused aga vaid natukene rohkem
ohtu, kui võimalikud lisakilod välja jätta. Kui inimesel on vastupandmatu huvi näiteks markide vastu, ei tee sellele järgi andmine ja markide ostmine mingil viisil ohtlik. Kiusatusi võib mõnikord kõrvutada ka sõltuvustega. Alustades Alkoholismi, narkomaania ja kasiino sõltuvusega, ning lõpetades liigsöömise ja soppamisega. Igaüks peab ise tunnetama piiri hea ja halva vahel. Tõenäoliselt on õnnelikum elu neil kes ohtlike tagajärgedega pahedele vastu panevad ja seeläbi ka karistust kandma ei pea. Maailmas on lõputult palju kuisatusi, millele on raske vastu panna. Neid on nii ohtlikke kui ohutuid, väiksematele tahtmistele oleme me kõik tõenäoliselt kunagi järele andund ja anname ka tulevikus, kui olulist karistust ei kaasne. Osad meist annavad aga järele ka sellistele vastupandamatustele millega kaasneb karistus või vaimne kahju. Nii on võimalik inimesi liigitada nõrkadeks ja tugevateks. Kiusatusele järele
Selline asi eksisteerib enamasti noorte hulgas,kes äsja armuvad.Nende elu kvaliteet tõuseb,tundes õnnetunnet ja liblikaid kõhus,kuid,kui see ükskord puruneb,saab elu kvaliteet jälle suure löögi ning hakkad mõtlema,et siin ilmas pole millelgi enam mõtet. Suure osa haiget saanud inimesed pühendavad end töösse,unustavad end sinna,hakkavad töönarkomaanideks ja sellest välja tulla pole just eriti lihtne. Elu kvaliteedi langusega tekib samamoodi tahtmised pahedele.(alkohol,narkootikumid)-tekib sõltuvus,millest välja tulemiseks peab olema suur toetajaskond sõprade,sõbrannade,pere ja sugulaste poolt,ning kõva tahe hakata uuesti elama täisväärtuslikku elu,pühendada end tööle ning lastele,samamoodi otsida omale uut elukaaslast või kedagi,kes oleks alati igal pool ning igal hetkel kõrval,kui on raske,kelle õla najal oleks hea nutta ja samamoodi ka naerda ja rõõmu tunda.
ees, jääb viimase hetkeni kindlaks endale ning pigem sureb võideldes, kui laseb end tagasi hoida teistel. Zara, pelgalt neiu, on kergemeelne ning usub kõike, mida tema ette visatakse, lastes end Nataša libedal keelel ning kaunitel võrksukkadel viia end Berliini, kust ta ei leia mitte lubatud rikkuse ning voorused, vaid võika rutiini ning enda ilu rüvetamise, millest pääsemine on võimalik vaid pahedele allumise. See on üsna võrratu, kui palju erinevaid inimtüüpe suudab üks raamat kajastada: egoist, altruist, massohist jne. Oksanen on võtnud ühe tundliku teema, Nõukogude režiim, ning avardanud seda, rebides lahti mõnel määral paranenud haavad ning näidanud, kui kaugele läheb üks inimene, et enda tahet teostada. Mina pole lugejatüüp, aga mul oli tõsiselt raske panna seda raamatut kinni
kaotanud. Vastukaaluks Lapua liikumine. · Püsima jäänud demokraatia võis olla põhjus, mis hoidis ära 1939. aastal Soome alistumise NSV Liidule ja tagas iseseisvuse säilimise. Sotsiaaldemokraatia areng · Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. · Tekkis 19. sajandi lõpupoolel. Põhjuseks reaktsioon 19. sajandi kapitalismile üldomaseile pahedele. · Sotsiaaldemokraatiat eristas sotsialismist revolutsioonilisuse eitamine ja soov arendada ühiskonda evolutsiooniliselt, reformide teel. Sots- demid pooldasid võitlust rahvuse ja riigi eest. · Lahknes sotsialimist lõplikult I Ilmasõja ajal erimeelsuste tõttu rahvusluse küsimuses. Rootsi · Kujunemine heaoluriigiks · Tööstus · Hüved töölistele · Demokraatlik ja mitmeparteiline riik · Neutraliteet Soome
ära unustada. Iga inimene saab alkoholi tarbimist vähendada, alustades iseendast. Me kõik peame teadustama endale alkoholi tarvitamise ohte ja aitama kujundada negatiivset hoiakut alkoholi liigtarvitamise suhtes. Kui inimesed hoolivad oma tervisest saavad nad aru, et alkoholi tarbimine on tervisele kahjulik ja seda peaks ka oma lähedastele pidevalt meelde tuletama. Hoolimine iseendast ja oma lähedastest ongi see, mis peaks sellistele pahedele lõpu tegema. Meie riik on juba nii mõndagi ära teinud selleks, et vähendada alkoholi tarbimist nagu müügipiirangute kehtestamine, kuid on veel palju asju , mida tuleks teha, et purjutamine kontrolli alla saada. Selgitustöö ja alkoholi pruukimisele alternatiivsete tegevuste välja pakkumine oleks üks lahendus, kuid seaduste karmistamine annaks samuti häid tulemusi. Iga inimene saab vähendada alkoholi tarbimist alustades iseendast
reisid". Goethe ,,Faust". Bulgakov ,,Meister ja Margarita" Sentimentalism Pearõhk tunnetel, liigutavad inimsuhted, inimesed vastamisi erinevates ühiskonnakihtides, kirja või päeviku vormis. Richardson ,, Pamela". Stern ,,Tundeline teekond Prantsusmaalt Itaaliasse". Romantism Toetus sentimentalismile, vastu klassitsismile, teos keskendub peategelase hingeelule. Teosed on fantaasiarohked, hingestatud, luulevormis. Vabadus. Vastuolu ideaali ja tegelikkuse vahel, hingeline vastuhakk pahedele, rahvuslikkuse põhimõte. Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis", Hüljatud", ,,Carmen". Byron, Shelly. Realism Tõeliselt olemasolev, reaalne, kirjandus kujutab tegelikku elu võimalikult tõepäraselt. Balzac ,,Isa Gorjot" Naturalism Elunähtuse tõepärane kujutamine, ülim täpsus pisiasjade kirjeldamises, kirjandus peab teenima tõde. Kirjaniku kohus on kõike tõepäraselt kujutada, ilma oma arvamuseta. Zola ,,Therese Raquin", ,,Söekaevurid" Modernism 19 saj lõpp Prantsusmaalt
Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Moliere tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondklikku rolli: ,,...teatril on suur võime pahesid parandada. Me anname pahedele raske löögi, kui esitame nad üldiseks naeruks. Noomitusi talutakse kergesti, muid pilget mitte." Moliere'i eluajal toimus teatris palju muudatusi. Üks tähtsamaid oli üleminek mitme tegevuskohaga lavalt üheleainsale tegevuspaigale, et säilitada tragöödias nõutavat kohaühtsust. Komöödiasse võeti see põhimõte üle ilmselt commedia dell'arte mõjul, kuna rändtrupid olid sunnitud lavakujundust lihtsustama
hävitavat mõju rahvaste ja üksikute inimeste suhtes ning soovitab viina täielikku mahajätmist. Kreutzwaldi 1843. a trükivalgust näinud ,,Sippelgas" kujutab endast kogumikku nõuandeid lastekasvatuse, majapidamise ja tervishoiu alal ning muid vaimuharivaid jutte ja luuletusi. Talurahva laiskust, rumalust, vargusi, pettusi ja ennekõike joomist mõistab hukka ka Peter August Friedrich von Mannteuffeli jutustus ,,Aiawite peergo walgussel". Lisaks talurahva pahedele räägib raamat ka kahe külanoore armastusest. Nimelt noorte suhted arenevad külaelupiltide taustal, lisaks sellele on elamulikult kujutatud kosje, pulmatseremooniat jm. Inimestel oli raamatu vastu suur huvi ja selleks oli ka põhjust, sest maaelu ja rahvakombestikku kirjeldati väga mitmekülgselt ja huvitavalt. Noor Johann Voldemar Jannsen alustas oma kirjamehe-karjääri 1845. a saksa keelest tõlgitud vaimulike laulude kogu avaldamisega pealkirja all ,,Sioni Laulo-Kanne"l
"Kurja lilled" (Les Fleurs du mal) Sümbolism, dekadents, ühiskondliku moraalitunde solvamine, üksi vaimupimeduse maailmas Mis on M. Maeterlinck`i sümbolistliku näidendi ,,Sinilind" sõnumiks? "Väliselt fantaasiamäng, kuid seesmiselt tõsi," ütleks oma näidendi kohta Maeterlinck. Tõepoolest kõigel välisel- tegelastel, tegevusel, isegi sõnadel- on selles draamas vaid sümboolne tähendus. Igapäevaelu inimlikele pahedele- vägivallale, kadedusele, mõistmattusele vastandab autor hingelise puhtuse andestuse, usalduse ja kõikemõistva rahu. "Sinilinnu" süzee viib lugeja võluriiki, muinasjutu ja imede maailma pakub olulisi eluväärtusi, lapselikku elurõõmu. Maeterlinck on "Sinilinnnu" autorina eelkõige filosoof, kõlbeline mõtleja, kes näeb oma ülesannet eluõpetuse jagamises. Too 5 märksõna F. Kafka loomingu iseloomustamiseks. Nimeta 3 teose pealkiri. sümbol e. võrdkuju, allegooria e
Kirikule oli antud hariduse, propaganda ja elanikkonna üle arve pidamise alal ametiasutuste ülesanded. Kõiki teisi usutunnistusi kiusati kurjalt taga. Kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine olid rangelt kohustuslikud. Nõidumises süüdistati paljusid posijaid ja rahvaarste. Röövimine, vargused, pussitamised, mitmenaisepidamine, mõrvad ja vägistamised olid igapäevased asjad. 17. saj. Tõi olemasolevatele pahedele juurde kaks uut: tubakasuitsetamise ja viinajoomise. Kõikjal kerkis kõrtse. Karl XI valitsusaeg *Karl XI reformid 1680. a. Surus kuningas läbi otsuse reduktsiooni läbiviimiseks kogu riigis. Baltisaksa aadlikelt võeti riigile kõik rootsi ajal läänistatud maad ja kõik varem saadud maad, mille valdusõigust nad dokumentaalselt tõestada ei suutnud. Liivimaal läks riigi kätte 5/6 ja eestimaal üle poole mõisatest. Kõik talupoegade kohustused mõisa ees kanti vakuraamatusse
sest Molière oli oma olemuselt realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Molière tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondklikku rolli: ,,...teatril on suur võime pahesid parandada. Me anname pahedele raske löögi, kui esitame nad üldiseks naeruks. Noomitusi talutakse kergesti, kuid pilget mitte." Teosed Tema käsikirju pole leitud, kuid siiski on ta loomingust on säilinud 32 näidendit. Neist tuntumad on: · "Arutu" (1653) · "Naeruväärsed eputised" (1659) · "Meeste kool " · "Naiste kool" · "Don Juan" ( 1665) · "Ihnus" (1668) · "Õpetatud naised " · "Ebahaige" (1673) · "Tartuffe" (1664) · "Misantroop"
.. Ma ei usu, et kaks inimest võiksid olla õnnelikumad, kui meie olime." Psühholoogilise tõusis inglise kirjanduses koolkonna juhtivaks esindajaks. Oma loomingus kasutas rohkesti uudseid võtteid, et demonstreerida psühholoogilise romaani kõiki võimalusi. Ta oli julge eksperimentaator. Inimese sisemaailma avamisel seletas Woolf vaimse elu iseärasusi mitte sotsiaalsete põhjuste, vaid inimese iseloomu igaveste omadustega. Woolf ei pööra tähelepanu pahedele, hingelisele laastatusele ja madalatele kirgedele. Ta tunneb inimestele kaasa ja püüab kujutada nende paremat mina. Üht oma peamist ülesannet nägi Woolf psühholoogilise analüüsi võtete täiustamises ja tegelaste sisemaailma peenimate nüansside kirjeldamises. Igas teoses püstitab Woolf endale teatud eksperimentaalülesande: jätta mulje aja voolamisest; kujutada tegelaste tunnete arenemist ajas
See on võrdsuse ja vennalikkuse sümbol. Toitu valmistavad vabatahtlikud. Delhi suurimas sikhi templis söödetakse päevas öeldavasti 10 20 tuhat inimest. Voorus ja pahed Sikhide eetika lähtub teadlikkusest viiest põhivoorusest ja viiest põhipahest. Viis voorust on tõde, rahulolu, teenimine, kannatlikkus ja alandlikkus. Neid voorusi järgides loodavad sikhid kuuletuda jumala tahtele ja saavutada suuremat lähedust temaga. Viis pahet on iha, viha, ahnus, ilmalikkus ja uhkus. Neile pahedele järeleandmine tähendab Jumalast ärapöördumist. Sikhid näevad neid pahesid kui pidevat ähvardust ja kiusatust ning loodavad neist hoiduda Jumala nime lausudes. Kõiki neid asju tehes loodavad nad saavutada Jumala armu. Lk 4 Khalsa Algselt oli khalsa liikmed ainult mehed, kes olid relva käes, oma kogukonda valmis relv käes, oma kogukonda kaitsma. Praegu võetakse ka naisi selle erilise kogukonna liikmeteks. Khalsa liikmeks
(kompulsioonid ehk sundkäitumine), nagu näiteks korduv enese pesemine, puhastamine või vanniskäimine, korduv kontrollimine ja ülekontrollimine või range dieedi pidamine.(Baldwin 2005) STAATUSEHÄIRE TULEMUSED Sotsiaalne ärevus võib tekitada erakordset kurbust, kuid sel on ka head küljed: o Õhutab inimest oma võimeid õiglasemalt hindama o Julgustab täiusele püüdlemist o Ei lase anduda pahedele ja kinnistab kõigi ühiskonnaliikmete jaoks ühsted väärtushinnangud Kõige tõhusamini saab selle seisundiga toime tulla siis, kui püütakse seda mõista ja sellest rääkida. (de Botton 2004) ÄREVUSE ÜLETAMINE Sotsiaalselt ärevad, häbelikud ning suhtlemises ebakindlad inimesed satuvad sageli murdmatuna näivasse nõiaringi, kus nende kartlikkus peegeldub ärevates mõtetes, mis omakorda panevad neid käituma külmalt või eemalolevalt.
akademism teadus- või kunstitraditsioonide range järgimine. Akademism kasvas välja antiik- ja renessansskunsti matkimisest 16.17. sajandil. Akademismile on iseloomulik tehniline meisterlikkus, tardunud vorm ja kujutatava elukaugus. akmeism ka adamism (esimese inimese Aadama nime järgi). Kirjandusmeetod, mis seab esikohale ürgse ja lihtsa elulaadi kujutamise, vastandades seda tsivilisatsiooni ja kultuuri ebaväärtustele ja pahedele. Akmeism tekkis 20. sajandi alguse Venemaal. Akmeistid propageerisid tagasipöördumist ürgse lihtsa eluviisi juurde. Nad vastandasid loodust ühiskondlikele väärtustele ning püüdsid muuta inimest paremaks temas ürgsete instinktide äratamise kaudu. Akmeistid ülistasid jõudu, sensuaalsust ja teisi ürgseid instinkte. Akmeismi esineb Johannes Barbaruse (18901946) varases luules, kogud "Fata morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919), "Katastroofid" (1920).
Ta ei saavuta oma eesmärki sellepärast, et ei arvesta inimloomuse positiivseid külgi. 4.4. Mefistole ei meeldi, et Faust Margaretasse armub, sest Margareta on sügavalt usklik tüdruk. Kuna ta on pattudest puhas ja ta on jumala poolt, siis pole kuradil tema üle võimu ja see teeb tema jaoks eesmärgi saavutamise (Fausti õnnelikuks tegemise) raskeks. 5. ,,Fausti" võib pidada väärtkirjanduseks sellepärast, et see räägib kriitiliselt kogu inimkonnast. On palju vihjeid inimkonna pahedele. Mefistofelese viha inimkonna vastu ei ole põhjendamata, selles peitub ka tõde. Teosest saab välja lugeda ka seda, et inimene ei suuda kõike teada. See väljendab inimese tegelikku võimetust. Väärtkirjanduseks võib ,,Fausti" pidada ka huvitavate ja mitmekülgsete karakterite pärast. Margareta kehastab puhtust ja ilu. Kurat oli kuri, kuid temas peitus palju muudki peale kurjuse. Wagner kehastab inimest, kes ei näe looduses ilu ning on valede väärtushinnangutega
perekonnaromaan ,,Forsyte'ide saaga"). Välja kujunenud oli ka detektiivikirjandus, nimekaim Arthur Conan Doyle oma romaaniga ,,Sherlock Holmes", aga kirjutas ka ulmet. Wells kirjutas eelkõige ulmekirjandust (,,Nähtamatu" mees leiutab mooduse, kuidas saada nähtamatuks, aga pärast ei saa enam nähtavaks tagasi, nii et lõpuks korraldatakse talle ajujaht). Joseph Conradi teostes on tegelane noorena midagi rumalat teinud, mis teda elu lõpuni jälitab, mainib ka pahedele allumist, lisaks sisaldavad poliitilisi trillereid ja kriminaalromaani sugemeid. Moodsad kirjanikud on Lawrence, kes kritiseerib looduse poolt mitte kaasaantut ja seostab täiskasvanute elu seksiga, ning Joyce. Lawrence'i romaan ,,Pojad ja armastajad" käsitleb Oidipuse kompleksi ning ,,Chatterby armuke" räägib vanema mehe võimetusest rahuldada ning seksist avameelselt. Samal ajal Prantsumaal varjutab modernismi algust Flaubert, keda peetakse realismi loogiliseks lõpuks ja tipuks
Kuidas see solvab meie uhkust! Mis see siis tähendab! Ausus on teadmatuse tütar? Teadus ja voorus ei sobigi kokku? Missugused järeldused tuleb nendest eeldustest teha? Aga nende näilike vastuolude lepitamiseks on tarvis lihtsalt lähemalt uurida, kui tühised ja albid on uhkeldavad nimetused, mis meid pimestavad ja mida me nii alusetult inimlikele teadmistele anname. Vaatleme ometi teadusi ja kunste iseeneses. TEINE OSA Teadused ja kunstid võlgnevad oma sünni meie pahedele: astronoomia on sündinud ebausust; kõnekunst auahnusest, vihast, meelitamisest, valest; füüsika tarbetust uudishimust; geomeetria saamahimust; nad kõik ja isegi moraal on sündinud inimlikust upsakusest. Nende igerik algupära tuleb selgesti ilmsiks, kui vaatame nende otstarvet. Mida me hakkaksime peale kunstidega, kui poleks luksust, mis neid toidab? Kui inimesed ei oleks ebaõiglased, milleks vajataks siis õigusteadust? Mis saaks
Martialis 15 raamatut epigramme, põhivormiks eleegiline distihhon, teravad ja pilkelise puänteeritud lühikesed luuletused on kirjutatud mitmesuguste tüüpide aadressil ja mitmesugustest situatsioonidest lähtuvalt. Martialis on sageli frivoolne või koguni rõve, kuid fantaasiarikas. Temalt on õppinud peaaegu kõik hilisemad epigrammikirjutajad Juvenalis satiiri klassik, see zanr muutus tema loomingus iseäranis teravaks, piitsutavaks ja sageli liialdavaks, lisades rooma elu pahedele värve juurde. 16 heksameetris kirjutatud satiiri. Mõlema loomingut võib iseloomustada sõnadega terav, vaimukas, pilkeline, kohati vb liialdav, värvikas. Kirjutasid satiire. 57. Milliseid kristlikke rooma kirjanikke teate? Tertullianus suur panus kristliku ladina keele uuendamisele ,,Apologeticum" astub välja kristlaste kaitseks Hieronymos, Marcellinus ,,Teod", käistleb Rooma ajalugu alates sellest aastast (96), millega Tacitus lõpetas.
Ajalugu ta ei tunne ja sama vähe teab ta, mis on metafüüsika või moraal. Ta tunneb geomeetriajooniste abil abstraktset ruumi ja algebraliste märkide abil abstraktset suurust. Ta hindab võõrast asja ainult suhtumise kaudu temasse- see hindamine on täpne ja kindel, mitte segatud eelarvamustega. Mis on talle kasulik, seda hindab ta kõige kõrgemalt, ta ei lase end kõigutada avalikust arvamusest. Èmile on töökas, kannatlik, kindel ja julge. Ta on vähetundlik pahedele, oskab kannatada mehiselt, sest pole õppinud sõdima saatuse vastu. Mis on surm, seda ta veel hästi ei tea, kuid vabalt elada ja võimalikult vähe lasta end aheldada inimlikest asjadest see on parim abinõu õppida surema. Èmile omab oma voorustest kõik, mis suhtub temasse endasse. Et omandada ühiskondlikke voorusi, puudub tal veel nende olukordade tundmine. Tal puuduvad ainult need vaated, milleks tema vaim on nüüd vastuvõtlik
suurendada ei saa, niisiis mitte ka õnnelikku elu, mis voorusest tuleneb. Voorus on ju nii suur hüve, et ta neid tillukesi lisandusi ei tunne, nagu eluea lühidus, valu ja igasugused kehalised kahjustused. Sest nauding pole seda väärt, et ta sellest hooliks. (25) Mis on vooruses erakordne? Tulevast mitte vajada ja oma päevi mitte arvestada; ükskõik kui lühikese aja jooksul saavad talle osaks igavesed hüved. Meie silmis on see uskumatu ja inimloomuse piiridest väljuv, kuna me oma pahedele vooruse nime andes mõõdame tema ülevust oma nõrkuse mõõdupuuga. Kuid kas ei näi võrdselt uskumatu see, et keegi ülimaid piinu taludes ütles: "Õnnelik olen." Ometi kuuldi neid sõnu naudingu enda töökojas. "See on mu viimne ja kõige õnnelikum päev," ütkes Epikuros, kui teda vaevas küll põietõbi, küll rikutud kõhu leevendamatu valu. (26) Miks peaks siis vooruse hooldajate jaoks usutamatum olema see, mida leitakse ka nende juurest, keda on käsutanud nauding?
" Poliitiline realism metodoloogilise põhimõttena: kirjeldada asju nii, nagu need tegelikult on, ja mitte nii, kuidas need [soovitavalt] võiksid olla. Seega sishiks väärtushinnangutest (ja sedakaudu silmakirjalikkusest) vaba poliitikakäsitlus. Inimese egoistlik loomus. Riik kui poliitiline mehhanism on inimeste ja rahva ülim väärtus. a) Poliitiline realism ja antropoloogiline pessimism: inimene pole hea ega halb, ent on loomult egoistlik ja pahedele kalduv; seepärast valitseja ei saa teha panust inimlikule headusele. Inimloomus õigustab ka valitseja püüdu ja kõiki jõupingutusi võimu säilitamisele [võimu langedes vallanduvad alati inimlikud pahed]. M. kritiseeris teisi autoreid, et need kujutavad vabariiki ja riiki idealiseeritult, sest erinevus selle vahel, kuidas inimesed peaksid elama (kujutluse tõde) ja kuidas nad tegelikult elavad (tegelikkuse tõde), on väga suur; selle tõttu
kaudu pääsesid kirkusse ka kõik pahed ateismi ja materialismiga eesotsas. Teadmist, mis on vähestel, ei ole suurtel hulkadel ja usk hakkab ära kaduma. Usk ei ole mõistuse asi. Uks on uskumise asi, see ei ole teadmine. Mida rohkem teadmist ja teadust, seda rohkem hakkab siiras usk kaduma. Prantsusmaa lõhenes kodusõjas 16. saj keskel. Jean Calvin oli veelgi radikaalsem kui Luther. Nõudis äärmist askeetlikku usulist rangust vastandina kat kiriku pahedele ja korruptsioonile. Kalvinistlikke kirikuid leiab prantsusmaal ja Sveitsis. Ettemääratuse idee, katoliikluses selle vastu vaba tahe. Kat kuigi in on eksinud, jätab Jumal talle võimaluse valida ja patust vabaneda. Hugenotid e prantsuse protestandid. Pärtliöö lahing 1572 kat ja protestantide vahel. Taustaks renessanssi järgnevale kulgemisele. Kat maades algas ka kirikuelu karmistamine. Protestante loeti ketseriteks. Siiski tõukas see kat ka reformidele. Katoliiklik
situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga satiiriline: tuleb sisse naer läbi pisarate; 5)novellides tavaliselt kajastub argielu, Tsehhov näitab, et ka igapäevaelus leidub palju traagikat. "Rõõm" puänt, näitab peategelase haledust "Palat nr.6" kujutab mudelsituatsiooni e näitab kogu ühiskonda. Tüüpilisus. Peategelane on Andrei Jefimõts Raagin, eliit. Tema vastand Nikita. Patsient Ivan Gromov. Pahedele mitte vastu hakkamine on taunimisväärne. Raagin leiab, et kui probleemi ei tunnista, pole seda ka olemas üritab sellest kõigest kõrvale vaadata. Ta hakkab oma tegevusetusele õigustust otsima ja jõuab seisukohtadeni, et kannatusi polegi vaja leevendada, kannatused on üllad ja annavad elule sisu; in vabadus on sisemine küsimus, vaba saab olla igal pool kuid ta ei jää lõpuni endale kindlaks. "Kameeleon" vastavalt võimule muudab inimene suhtumist
olemuselt realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Molière tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondklikku rolli: ,,...teatril on suur võime pahesid parandada. Me anname pahedele raske löögi, kui esitame nad üldiseks naeruks. Noomitusi talutakse kergesti, muid pilget mitte." Klassitsismi suurima komödiandi loomingu teaduslikku uurimist raskendab asjaolu, et tema käsikirju pole säilinud. On vaid legend nende ootamatu päevavalgele tuleku ja taas kaotsimineku kohta. Kord ilmunud Pariisi tänavaile keegi külamees hobuse ja vankriga, milles olnud kuhi koltunud pabereid. Mees peatunud mingi ametiasutuse ees ja pakkunud Molière'i käsikirju
Agamemnon on "Iliase" üks peategelasi. akademism teadus- või kunstitraditsioonide range järgimine. Akademism kasvas välja antiik- ja renessansskunsti matkimisest 16.17. sajandil. Akademismile on iseloomulik tehniline meisterlikkus, tardunud vorm ja kujutatava elukaugus. akmeism ka adamism (esimese inimese Aadama nime järgi). Kirjandusmeetod, mis seab esikohale ürgse ja lihtsa elulaadi kujutamise, vastandades seda tsivilisatsiooni ja kultuuri ebaväärtustele ja pahedele. Akmeism tekkis 20. sajandi alguse Venemaal. Akmeistid propageerisid tagasipöördumist ürgse lihtsa eluviisi juurde. Nad vastandasid loodust ühiskondlikele väärtustele ning püüdsid muuta inimest paremaks temas ürgsete instinktide äratamise kaudu. Akmeistid ülistasid jõudu, sensuaalsust ja teisi ürgseid instinkte. Akmeismi esineb Johannes Barbaruse (18901946) varases luules, kogud "Fata morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919), "Katastroofid" (1920).
60-ndatel äratas tähelepanu ladinaameerika romaan, mille puhul domineerivad fantastilised kujundid. 20. sajandi lõpuveerandi kirjandust on püütud ühendada postmodernismi nimetuse alla. "Sinilind" on Maurice Maeterlincki näidend. "Väliselt fantaasiamäng, kuid seesmiselt tõsi," ütleks oma näidendi kohta Maeterlinck. Tõepoolest kõigel välisel- tegelastel, tegevusel, isegi sõnadel- on selles draamas vaid sümboolne tähendus. Igapäevaelu inimlikele pahedele- vägivallale, kadedusele, mõistmatusele vastandab autor hingelise 80 puhtuse, andestuse, usalduse ja kõikemõistva rahu. "Sinilinnu" süzee viib vaataja(lugeja) võluriiki, muinasjutu ja imede maailma pakub olulisi eluväärtusi, lapselikku elurõõmu. Maeterlinck on "Sinilinnnu" autorina eelkõige filosoof, kõlbeline mõtleja, kes näeb oma ülesannet eluõpetuse jagamises. 44. E
annaabi.ee 
