Andekus (2)

Andekus - kink või koorem
Maailmas on palju inimesi, kes on mingil alal osavad. Andekat last on ka alati peetud õnnistatuks, kuid kas see on ikka nii ? Usun, et igale inimesele antakse sünniga kaasa mingi anne, teine asi on see, kas see avastatakse ja kas see üldse kunagi välja lööb. Mõni inimene ei avastagi kunagi oma annet , kuna ühiskond ei lase sel juhtuda. Nt. laps, kes on muusikas geniaalne , ei saa kunagi sellega tegeleda, kuna ta vanemad leiavad, et see on ajaraisk, ja parem, kui laps õpib matemaatikat või majandust. Ajapikku ununeb see anne ja maailm on jälle jäänud ilma ühest andekast inimesest. Seda viga teevad tänapäeval paljud vanemad, üritades oma lapsi kasvatada sellisteks, nagu nemad õigeks peavad, arvestamata sellega, milline on laps ja millised on tema vajadused. Veel võib olla, et vanemad hakkavad lapsele liiga palju survet avaldama, tahtes nii väga, et lapsest asja saaks. Andekatelt inimestelt oodatakse alati rohkem. Pidev pinge teeb närviliseks, sest ükskõik millega sa hakkama ei saa, igakord oodatakse ja tahetakse sinult midagi veelgi suurejoonelisemat. Kui midagi ei kuku hästi välja, tuntakse, nagu oldaks oma lähedasi alt vedanud . Varsti ei tegele laps selle hobiga enam mitte enda, vaid teiste pärast. Ajapikku kaob huvi ja asi muutub talle vastikuks. Järjekordselt on üks anne tühja läinud. Aeg on näidanud, et andekus toob endaga kaasa palju probleeme. Kui oled erinev, on suur võimalus, et sind kiusatakse taga, või sa eraldud teistest. Tunned , et sa ei sobi kuhugi seltskonda ega leia inimestega ühist keelt. Samuti on andekad inimesed tihtipeale nõrgad vastu seisma pahedele. Nad võivad sattuda alkoholi, narkootikumide ja muude meelemürkide ohvriks. Geeniused näevad maailma teistmoodi, neil on niipalju mõtteid, ja nad ei suuda selle kõigega toime tulla, seega hakkavad nad kasutusele võtma meetodeid , mis aitavad seda teha. Need võivad viia jälle täieliku laastumiseni nii füüsiliselt kui vaimselt. Ega niisama ei öelda, et geniaalsusest hullumeelsuseni on vaid üks samm. Normaalne inimeni pidi kasutama oma ajust vaid 10%, geeniused aga vaid natukene rohkem. Kui see juba hulluks ajab, mis võib juhtuda siis, kui inimene suudaks kasutada nt. 50% oma ajust. Võimalik, et hoopis meie oleme need, kes ei saa millestki aru. Samas ei tea me ka, kes on rumal ja kes tark. See kes tundub "targemana" on lihtsalt teadmistega sellistest valdkondadest mida me hindame. Siiski on andekus ka kasuks. Andekas inimene saab lihtsamalt sellel alal läbi mida ta oskab. Nt. muusikas: andekal on lihtsam, sest tal tuleb kõik iseenesest. Õppinud muusik peab aga palju vaeva nägema. Kui andekas aga ei arenda oma annet, võib juhtuda, et õppinud muusik saab temast varsti paremaks. On ka inimesi, kes on milleski väga andekad ja osavad, aga ei saa hakkama nende asjadega, mis meile tunduvad täiesti loomulikud , nt. nööpide kinnipanemine. Nad vajavad pidevat hoolt ja järelvalvet, sest ei saa üksi hakkama. Andekusel võib olla nii häid kui halbu pooli, kuid leian, et see on võimalus mida igale ühele ei anta . Annet tuleb lihtsalt õigesti ära kasutada ja ükshetk võid avastada end oma edu tipust. Ei tasu liiga ahneks muutuda, sest ühe hetkega võib kaotada kõik. Võib öelda, et anne on kaasa antud lisa, kuid raske töö on see, mis viib sihile.