Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Päevalill". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
päevalill, 40cm, sugukonnast, kollased, pruunid, lapik, puitunud, seemnis, vahekaugus, kasvutingimused, kasvukohta, saadused, päevalilleõli, sööt, silo, liigikirjeldus, maakoduPÄEVALILL Merily Luik Annika kartsepp Krislin Soon PÄEVALILL (Helianthus) Kõrgekasvuliste ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond Korvõieliste sugukonnast Ladinakeelne nimi tuleneb sõnadest helios "päike" ja anthus "lill„ Perekonda kuulub 52 liiki Looduslikuks levilaks on Põhja-Ameerika Tuntuimat esindajat, harilikku päevalille ja maapirni kasvatatakse Euroopas ja mujal maailmas laialdaselt nii toidukultuuri kui dekoratiivtaimena KIRJELDUS Perekonda kuulub umbes 70-80 liiki Lõhestumata lehed on vahelduvad või vastakud Korvõisiku põhja katavad rohked mõlemasugulised putkõied ja ääristavad
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema
Kuival kasvukohal nakatub kergesti jahukastesse, liiga variulises kohas aga erksavärviliste sortide värvid luituvad. Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid on madalad kuni kõrged püsikud, mõned liigid ka ühe- ja kaheaastased rohttaimed või poolpõõsad. Astrid vajavad päikesepaistelist ja sooja kasvukohta. Sobivad tavalised aiamullad, kuid eelistavad huumusrikkamaid muldi. Erandiks on siin Alpi aster, tema eelistab kuivemat lubjarikkamat mulda, kuid ei talu läbikuivamist. Astrid on tundlikud liigniiskuse suhtes. Astreid kasutatakse kiviktaimlates, suuremates või väiksemates lillerühmades, äärisena või meeleoluka reana, üksiktaimena, vabakujuliste või sümmeetriliste rühmadena murus või püsilillepeenras, madalamad liigid-
RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7..
läbilaskvat pinnast. Taluvad normaalselt ka tavalist aiamulda. Talvel tundlikud pinnase liigse niiskuse suhtes. [13] Madalad liigid sobivad kiviktaimlasse ja kattetaimedeks, poolkõrged ja kõrged aga püsikupeenrale, kalda- ja niidutaimedeks. Võivad samale kasvukohale jääda kümnekonnaks aastaks, kuid näevad paremad välja, kui 4-5 aasta järel neid harvendada ja jagada ning ümber istutada. Istutamisel on sobiv vahekaugus 20-25 cm. [13] 1.2.2. Perekond müürilill (Cymbalaria) Müürililled on madalad, aedades populaarsed pinnakatte- ja kiviktaimlataimed. Euroopas kasvab perekonna kümnest liigist 9. Kesk-Euroopas kasvatatakse 6 liiki ja mitmeid sorte. [1] Müürililled on madalad mitmeaastased roomavad rohttaimed. Lehed on ümarsüdajad ja hõlmised. Õied on väikesed, värvilt valged, lillad või roosad ning paiknevad lehekaenaldes. Õiekroon liitlehine ja kahehuuleline
Muu oluline informatsioon salvei sisaldab mürgist toimeainet tujooni ja võib suurtes kogustes mürgina mõjuda. Salveiteed ei tohiks juua üle 2-3 tassi päevas. Rasedad peaksid salveiteest ja õlist loobuma. Suvetarkusena võib soovitada, et pange salveilehti grillsütele, nõnda kaovad sääsed lähiümbrusest. Eestikeelne nimetus on Aed-liivatee ehk tüümian Ladinakeelne nimetus on Thymus vulgaris Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus Püstiste, alusel puitunud, 30-40 cm vartega igihaljas poolpõõsas. Oksad kergesti harunevad ja kergesti puituvad. Õitseb juuni kuni august. Viljaks pähklike. Taimed on tugeva aromaatse lõhnaga. VARS võib olla tõusev, kuid ei ole kunagi lamav LEHT Kitsjas, nahkjas, allapoole käändunud veidi rullis servaga, näib nõeljana. ÕIS valkjas, roosa või lilla männastesse koondunud õis õisikuna varre tippudes. SEEMNED tärkavad 2-3 nädalaga. Viljaks pähklike.
Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/63 http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p %C3%BCsikud/darmera_peltata_kilpleht.html http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/kilpleht.htm http://www.valgeanso.ee/index.php? page_id=178&lang_id=et&sid=f3172095bf6329cb9e389e1dc4e5bdde&nocache =1307401789 1.9 Kukekannus (Delphinium) Konkreetne liik: Kõrge kukekannus (Delphinium elatum) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 1,5 meetri kõrgune, ruumi vajab kuskil 40cm Taime välislaadi kirjeldus: tugeva varrega tornikujuline püsik Lehed: Lehed on suured, kolmetised kuni viietised hõlmjagused. Õied või õisikud: Õied on lillakassinised, väikesed, 1,5...3 cm läbimõõduga, tumeda silmaga harunemata või lopsaka kasvu korral harunenud kobarõisikus Liigi eritunnused: mürgised, on üsna tavaline vanades aedades Kasvukoha nõuded: Eelistab päiksepaistelist kasvukohta, kuid talub ka poolvarju.
............................................................25 13.5.Lõikamine...............................................................................................................................25 14. Caragana arborescens - suur läätspuu...........................................................................................26 14.1 Iseloomustus...........................................................................................................................26 14.2 Kasvutingimused ja kasutamine.............................................................................................26 14.3 Hooldus...................................................................................................................................26 15. Cornus alba "Sibrica" - siberi kontpuu.........................................................................................27 15.1 Hooldus.............................................................................................
.........................................................................................................................82 6 GINNALA VAHER....................................................................................................................... 83 Kirjeldus..................................................................................................................................... 83 Kasvutingimused ja kasutamine.................................................................................................84 Hooldus- ja tagasilõikamine.......................................................................................................84 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................85 ,,Kosmeetiline" hooldus....................................................................................
...................................................................................9 Hooldus................................................................................................................................... 9 ILUÕUNAPUU (Malus)...........................................................................................................10 Iseloomustus..........................................................................................................................10 Kasvutingimused...................................................................................................................10 Hooldus................................................................................................................................. 10 HARILIK KIRSIPUU (Prunus cerasus)................................................................................... 11 Iseloomustus.........................................................................................................
roheline, õied roosakas- on ka poolkerajad tihedad või lillakaspunased õisikud kerajas õisik, tugevad laiad sinakasrohelised lehed, lehed, mis muutuvad valkjad või roosakad õied sügisel sinakamaks roheline, valkjad õied kerajad õisikud Dekoratiivsuseks lopsakad roheline, punane, õied lehed ja tugevad lihakad kollakasvalged värvilised varred roheline kollaste õitega kollased õisikud dekoratiivsed on taime roheline lehestik ja kuju sulglehekestest koosnev roheline, valged õied lehekodarik roheline, valged õied Lehtdekoratiivne dekoratiivsed on hariliku päevalille õisi meenutavad roheline kollaste õitega kollased õied roheline, õied kollase südamikuga lillad,
Seepärast ei sobi ta väikeaeda. Küll aga võib hõbepuust moodustada pilkuköitva hõbedase värvilaigu igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda
Vähesel määral andnud ka looduslikku uuendust. Kahjuks esineb palju koorepõletikukahjustusi. Valge mänd Pinus strobus Areaal Valge mänd Pinus strobus Valge mänd Pinus strobus Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum AREAAL Balkani poolsaar SUURUS 25-30 m , tüve läbimõõt kuni 2 m.a VÕRA Kerajas või laimunajas. KOOR, VÕRSED Tüvekoor hallikaspruun, plaatjas. Noored võrsed tugevad, pruunid, punakaspruunid, rohkete lõvedega. Ladvapungad külgpungadest suuremad, pungad tugevasti kleepuvad, suured, munajaskoonilised. LEHED Vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodudel pruunikad karvad. Keskmised lehekesed äärmistest suuremad.
varsi mahlasemad Külvisügavus 2-3cm Üsna kiiresti kasvavad Põuale vastupidav Seemnest saagini umbes 2- Vahekaugus reas 30-35cm südamikust uued lehed Suurte siledate või kurruliste 2.5 kuud Kuus saab kuskil kaks külvi
madal, roomav, hea pinnakatvusega. Kasvukohaks sobib poolvari ja niiskem muld, üldiselt vähenõudlik kasvukoha suhtes Muld parasniiske, huumusrikas Õitseb mais ja juunis, õisikud siniste küünalde sarnased, kõrgus 15-20 cm, lehed sügavrohelised Nooremad lehed söödavad, sobivad salatite kaunistamiseks. Kahjuriteks teod ja nälkjad Paljundatatakse terve hooaja jooksul tütartaimedega. Noorendamiseks tuleb vanad taimed välja katkuda ja uued taimed asemele istutada. Istutamise vahekaugus 20 cm, põõsaste all, veekogude kallastel. Sortidest ,,Burguny Glow", ,,Multicolor", ,,Arctic Fox, ,,Pink Elf", ,,Black Skallop" NB! kiire kasv, hea pinnakatte taim, tahab piiramist Kortsleht (Alchemilla sapp ) Levinud Euraasia lähisriikudes. Puhmik lehed 10-40 cm, õisikutega varred kuni 60 cm,, laiuv, roomav, madal taim. Umbes 300 liiki, neist Eestis 23 liiki. Kasvukohana sobib valge ja päikeseline koht kui ka poolvari, kasvab niitudel, heinamaadel, kodumurus
nagi.ee/i/p/691/8/1727708115e75c_m.jpg/1) 38 Joonis 35. Tähkjas liatris 39 Kobarpea (Ligularia) Konkreetne liik: Przevalski kobarpea (Ligularia przewalskii) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,6 1,5 m kõrge, laius varieeruv Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik Lehed: rohelised, sügisel tumepunased, tugevasti lehed, peenikesed lillad/punakaspruunid varred Õied või õisikud: Õisikud väikesed, kollased, kogunenud viljapeasarnasesse kitsasse 50 70 cm pikkusesse õisikusse, mis on tipust pisut longus Õitsemine: juuli-august Liigi eritunnused: Sügisel lõigatakse maapealsed osad maha kuni mulla pinnani. Tigude lemmik Kasvukoha nõuded: Kasvab päikese käes ja poolvarjus, tahab parasniisket viljakat mulda Kasutamine haljastuses: Hästi sobib lillepeenrasse Joonis 36. Przevalski kobarpea (Ligularia przewalskii) (http://seemnemaailm
ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik ilupuu, kasvatatakse jõulupuudeks ja pärgade tegemiseks. Väga varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik, ei talu õhusaastet. Perekond kuusk: Kuused on igihaljad suured ühekojalised tuultolmlejad puud. Okkad teritunud või tömpjad, kinnituvad 1 kaupa tugevalt puitunud näsakestele. Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad. Puit valkjas, kerge, vaigukäikudega. Perekonnas umbes 40 liiki (harilik, kanada, must, torkav, serbia). Eestisse on introdutseeritud u. 15 liiki, looduslikult kasvab h. kuusk. Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse kütteks, ehituses ja paberi valmistamiseks, kuusevaiku lakkide valmistamiseks. Põhja-Euroopa peamine jõulupuu. Kuuske kasutatakse ka haljastuses ning tuulekaitseribana. Eelistab
Valgusenõudlikud taimed- kasv ja jämedus ovaalsed, piklikmunajad, kevadeni. Käbid sõltubki kasvukohast; Külgoksad asetsevad Mänd Pinus kollased kuni punakad või valmivad 2.aasta aastate kaupa männastes. Pungad on suured, violetsed. Emaskäbikesed sügiseks või talveks; munajad, silinderjad, vaigused.Pikkvõrsed tekivad pikaks veninud seemned varisevad
Väga varjutaluv, võib kasvada väga suure täiusega (tiheda) puistuna ja teiste puude turbe all. Mullastiku suhtes nõudlik. Õhusaaste suhtes tundlik. Kõrgus 30 (40) m. · Okkad võrset tihedalt katvalt ettepoole suunatud (varjus nõrgalt kammitud), elastsed, peened. Alt valkjasrohelised. · Pungad munajad, tugevasti vaigused, pruunikashallid. · Käbid 5...9 cm pikad, läbimõõt 2...4 cm, suvel tumerohelised. · Seemnesoomused valminult pruunid, sametkarvased, laikumera tüvega, kattesoomused pole nähtavad. · Venemaal toodetakse kanada palsami asendajat siberi nulu vaigust, mida kasutatakse optikainstrumentide läätsede liimimiseks. Võrsetest ja okastest valmistatakse ka nuluõli, mida kasutatakse parfümeeriatööstuses, likööri-viinatööstuses ja toorainena sünteetilise kampri valmistamiseks Abies alba - Kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, peamiselt mägedes. Nõuab kõrget
Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga puud. Võrsete harunemine monopodiaalne ( võrse peatelg jätkab kasvu, teise järgu teljed tekivad allpool ladvapunga). Okkad on tavaliselt ristlõikes rombjad või harvem lamedad. Okkad kinnituvad võrsete kõrgendikele, mistõttu võrsed on rõmelised ehk siis konarlikud (NB! nulgudel kinnituvad okkad võrsele ketasjalt laienenud okkaaluse abil ja nulgude võrsed on siledad). Õied on ühesugulised ja puud ühekojalised. Kollased isasõied asuvad eelmise aasta võrsetel, neid on rikkalikult. Punased kuni purpurjad emasõied asuvad eelmise aasta võrsete tippudes, õitsedes püstised, hiljem rippuvad. Käbid valmivad sama-aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid ei pudene, vaid jäävad pärast seemnete varisemist tühjadena puule (NB! nulgudel käbid lagunevad varisedes ja puule jäävad vaid püstised käbirootsud). Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga. Vaigukäigud asuvad nii puidus,
nimetatud liikidest. Hooldamisjuhised on nendel liikidel sarnased. Valgus Väga valge või poolvarjuline keskkond. Hoiduda otsesest päevavalgusest. Temperatuur Kasvab hästi toatemperatuuril (18-23 kraadi). Keskküte taimele liiga ei tee. Sobivaim temperatuur on 15-18 kraadi. Vältida tõmbetuult. Niiskus Eelistab niisket õhku. Kuivas õhus võivad tekkida lehtedele pruunid laigud. Vesi Pehme veega mõõdukalt aasta ringi sama tihedalt. Suvel 2 korda kuus. Vältida ülekastmist, sest on tundlik liigse niiskuse suhtes. Väetis Üle kahe nädala, talve jooksul piirata oluliselt. Nõrgema lahusega. Kasutada universaalset kompleksväetist. Kahjurid Lehetäi, kilptäi, villtäi
08.08.2013. Juhani puukool. Must lumeroos. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/helleborus_niger_must_lumeroos.html. 08.08.2013. 1.14 Päevaliilia (Hemerocallis) Konkreetne liik: aed-päevaliilia 'Custard Candy' (Hemerocallis 'Custard Candy') (joon. 27, joon.28) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-60 cm. Taime välislaadi kirjeldus: lühikese mugulja risoomi ja lihakate juurtega püsik. Lehed: rohelised, piklikud. Õied või õisikud: kollased, kastanipruun õieenelus, läbimõõduga 12 cm. Õitseb juulis- augustis. Liigi eritunnused: pikaealine, talvekindel. Kasvukoha nõuded: huumusrikas aiamuld, päikseline või poolvarjuline kasvukoht. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenras, soolotaimena, veekogude kallas, basseini äär, lõikelillena. Joonis 27. Aed-päevaliilia 'Custard Candy' (http://www.daylilydiary.com/day_custardcandy.htm) Joonis 28. Aed-päevaliilia 'Custard Candy' Kasutatud kirjandus: Hansaplant
Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga puud. Võrsete harunemine monopodiaalne ( võrse peatelg jätkab kasvu, teise järgu teljed tekivad allpool ladvapunga). Okkad on tavaliselt ristlõikes rombjad või harvem lamedad. Okkad kinnituvad võrsete kõrgendikele, mistõttu võrsed on rõmelised ehk siis konarlikud (NB! nulgudel kinnituvad okkad võrsele ketasjalt laienenud okkaaluse abil ja nulgude võrsed on siledad). Õied on ühesugulised ja puud ühekojalised. Kollased isasõied asuvad eelmise aasta võrsetel, neid on rikkalikult. Punased kuni purpurjad emasõied asuvad eelmise aasta võrsete tippudes, õitsedes püstised, hiljem rippuvad. Käbid valmivad sama-aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid ei pudene, vaid jäävad pärast seemnete varisemist tühjadena puule (NB! nulgudel käbid lagunevad varisedes ja puule jäävad vaid püstised käbirootsud). Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga. Vaigukäigud
värvikaid võrseid ja lükkab edasi nende vananemist. Lõikamise aeg sõltub nende õitsemise ajast, kas põõsas õitseb kevadel või suvel. Varakevadel lõigatakse neid põõsaid, mis õitsevad suvel või sügisel. Nende õied tekivad pärast lõikust kasvanud sama aasta võrsetele. Kevadine lõikamine soodustab neil noorte, rikkalikult õitsevate võrsete kasvu. Selliste põõsaste alla kuulub ka kontpuu. Kui põõsas on muutunud koledaks - oksad on jämedad puitunud ja põõsas on liiga suureks kasvanud, tuleb ette võtta selle noorendamine. Peaaegu kõigile põõsastele sobib nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10cm kõrguselt maapinnast, mis sobib just kontpuule, sest ta kasvatab piisavalt uusi võrseid
vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuu enamusega puistutes. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt pehmekarvane, sügisvärvus kollane kuni pronksjas, kuni 12 cm pikk. Vili 1-1,5 cm läbimõõdus, serv ripsmeliselt karvane. Haljastuses kasutatakse pargi- ja alleepuuna, dekoratiivne sügisese lehevärvuse tõttu. Perekond Mänd (Pínus L.)
Levinuim kollenhüümi tüüp. plaat- paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Vähelevinud; kobekollenhüüm - paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad) Sklerenhüüm - sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas. Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud. (niinekiud - on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas ning kserofüütide lehtedes. Tekivad kas algkoest (primaarsed niinekiud) või kambiumist (sekundaarsed niinekiud); puidurakud - asuvad harilikult juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes
Seemnepõld lamandub alati. Tuleb külvata enne 10 maid.Puhaskülvis külvatakse 100-150 idanevat tera m².Keemilist umbrohutõrjet saab teha vaid puhaskülvides. Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised.Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 näd.Koristatakse otsese kombainimisega. 44) Lupiinid. On nii ühe- kui mitmeaastaseid. 4 liiki:1)ahtalehine-varavalmiv.1000 seemne mass on 150 g.Seemned väiksed, õied roosda või valged.2)kollane-pikema kasvuajaga, õied kollased, seemned väiksemad, kasv nii sööda kui haljasväetiseks.1000 seem-nemass 120-150g.3)valge- veel pikema kasvuajaga, kasv Vahemeremaades,õied valged või helesinised.1000 seemne mass 250g, kasut toiduks, seemned suured. 4)hulgilehine- mitmeaastaliik,kasv haljasväetisena või dekoratiivt.värvus mitmesugu-ne- sinine, lilla,seemned valmivad varakult. Kõik lupiiniliigid on suure valgusnõudlikkusega. Valge lupiin on ainukesena lühipäevataim, teised pikap
Seemnepõld lamandub alati. Tuleb külvata enne 10 maid.Puhaskülvis külvatakse 100-150 idanevat tera m².Keemilist umbrohutõrjet saab teha vaid puhaskülvides. Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised.Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 näd.Koristatakse otsese kombainimisega. 44) Lupiinid. On nii ühe- kui mitmeaastaseid. 4 liiki:1)ahtalehine-varavalmiv.1000 seemne mass on 150 g.Seemned väiksed, õied roosda või valged.2)kollane-pikema kasvuajaga, õied kollased, seemned väiksemad, kasv nii sööda kui haljasväetiseks.1000 seem- nemass 120-150g.3)valge-veel pikema kasvuajaga, kasv Vahemeremaades,õied valged või helesinised.1000 seemne mass 250g, kasut toiduks, seemned suured. 4)hulgilehine- mitmeaastaliik,kasv haljasväetisena või dekoratiivt.värvus mitmesugu- ne-sinine, lilla,seemned valmivad varakult. Kõik lupiiniliigid on suure valgusnõudlikkusega. Valge lupiin on ainukesena lühipäevataim, teised pikap
Ürtallikkress Nasturtium officinale 22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis 2 AED SALVEI Salvia officinalis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks VARS alumises osas puitunud, ülalt roheline LEHT tugeva lõhnaga, piklikud, hallikasrohelised, sametkarvased. Lehed sisaldavad eeterlikku õli, selle kõrval ka park- ja mõruaineid. ÕIS lillakassinised õied õisikutes SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim ja vürtsitaimena. Ühes 10
Aerenhüüm – suurte Veealustes elundites, rakuvaheruumidega õhu- ja hingamisjuurtes TUGIKUDE Kollenhüüm koosneb Noortes telgelundites, ebaühtlaselt paksenenud (mitte lehtedes Annab taimevarrele puitunud!) seintega elusatest paindlikkust ja kandejõudu, rakkudest; esmane tugikude, juurtele tõmbekindlust ja enamasti asetseb epidermise all. lehtedele vastupanuvõimet ilmastikutingimustele Sklerenhüüm (niinekiud ja Telgelundites puidukiud) – ühtlaselt paksenenud seintega pikkadest
Liike u. 25 000. Mütseel koosneb vaheseintega hüüfidest. Sugutu paljunemine toimub koniidide abil, kuid esineb harva. Suguline: Haploidsed hüüfid ühinevad (tuumade ülekandumine ühest teise). Hiljem viljakehal moodustuvad karüogaamia ja meioosi järel enamasti 4 basidiospoori ehk kandeost. Enamikul liikidel moodustuvad basidiospoorid viljakehadel, mis on väga mitmesuguse kuju ja suurusega. Konsistentsilt võivad viljakehad olla vatjad, võrkjad, sitke-kiulised, nahkjad ja isegi puitunud. Eoslava paikneb tavaliselt viljakeha alaküljel. Ta koosneb basiididest, parafüüsidest ja tsüstiididest. Tsüstiidid on parafüüsidest suuremad rakud, mille tipud ulatuvad hümeeniumist välja. Hümeeniumi ehk eoslava kandvat viljakeha nimetatakse hümenofooriks ehk eoslavakandjaks. Primitiivsematel kandseentel on see sile, kõrgemalt arenenutel narmastega, lamellidega või torukestega, mis suurendavad tunduvalt hümeeniumi pinda. Mõnedel
LEESIKAS - Arctostaphylos uva-ursi nime tõlkimisel ladina keelest eesti keelde saame - põhjamaine karu mari. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni
hilisem harimine toimub umbrohutude tärkamisel, kuid üksnes muldamiskultivaatoriga. Vaheltharimist korratekse vajaduse järgi kuni kartuli õitsemiseni. d) Söödajuurviljade külvijärgne harimine algab põllu rullimisega. Umbrohtude tärkamisel äestatakse kergete võrkäketega risti külviridu.juurviljade harvendamise eel haritakse reavahesid muldamiskultivaatoriga. Esimese vaheltharimise järel harvendatakse juurviljataimed üksiktaimedeks, mille vahekaugus sõltub juurvilja liigist. Vaheltharimist korratakse iga kord kas umbrohtude tärkamisel või suuremate sadude järel, et vältida kooriku tekkimist. 18) Umbrohutõrje võtted Tõrje alustamiseks tuleb kõugepealt hinnata põldude umbrohtumist, tuleb arvestada umbrohutaimede sagedust ja kasvukõrgust e. rindelisust. Rindelisuse järgi jaotatakse umbrohud nelja rühma : a) ülarinne kõrgemad kultuurtaimedest (põldohakas suviteravilja põllul)
annaabi.ee 
