Tähtsamateks elupaikadeks on metsad, mis moodustavad ca 48% Eesti territooriumist, rohumaad ja sood. Eesti keeles on ingliskeelse mõiste "habitat" vastena zooloogias kasutatud mõistet "elupaik" ja botaanikas "kasvukohatüüp". Kasvukohatüübi mõiste hõlmab erinevates paikades korduvaid ligikaudu sarnaseid keskkonnategurite komplekse. Eesti elupaigatüüpide klassifitseerimise aluseks on Jaanus Paali "Taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon". Eesti taimkatte kasvukohatüüpide võrdluse Euroopa Liidu "Loodusdirektiivi" elupaigatüüpidega leiab Jaanus Paali "Loodusdirektiivi elupaikade käsiraamatust". Allpool avatavad pdf-id metsad, sood, loodusliku ja poollooduslikud rohumaad, paljandid ja koopad, ranniku- ja sisemaaluited, mageveekogud, rannikud ja soolakud on sellest raamatust. Maaülevaade
. ,,Hei Dima" Peategelased: *Dima töökas, sportlik, lihtne, tavaline ja aus maapoiss. *Mirja stiilne, uhke ja rikas linnatüdruk. Muud tegelased: *Mirja isa - Paali mõisa omanik *Mirja ema töötab laeval teenindajana, käib harva kodus *Teenijanna Täitis kohustusi, mida Mirja ja Mirja isa palusid *Gilbert Mirja koer *Barbara Dima ema *Voodik Dima hea sõber *linnalapsed, politsei Tallinna tegelased *salapärane võõras Miljöö Suurem tegevus toimus Peipsi järveäärses külas, kus Mirja ja Dima esimest
Budism Rajaja Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480, Sakjamuni soost, praeguse Nepali alalt. Pühad tekstid Õpetustekstid kirjutati üles hiljem. Kaanon kannab sanskriti k. nime Tripitaka, paali k. Tipitaka (Kolm Korvi) ning on äärmiselt mahukas. Kanoniseeriti III budistide kirikukogul keiser Ashoka ajal (270-230 eKr). Kolm osa: (Vinaja-pitaka) juhised munkadele ja kloostrireeglid; (Suutra-pitaka) Buddha õpetuskõned; (Abhidharma-pitaka) filosoofilised traktaadid (suutrad). Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt teisi pühi raamatuid Kandzur. Kommentaare kirjutatakse tänapäevani. · Tipitaka · Mahajaana suutrad · Vadzrajaana tantrad · Dhammapada
karusammalt NÕMMEMETSAD Nõmmemetsad on hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja vaesematel liivmuldadel. Nõmmemetsa puurindes domineerib mänd. Kuna muld kuivab siin pinnalt tihti läbi, siis kasvavad nõmmemetsas vaid kuivust taluvad taimed, nagu põdrasamblikud, kanarbik, harilik kukemari. Nõmmemetsad on levinud rannikuluidetel, sanduritel, mõhnastikel ja kuivadel liivastel meretasandikel. Nõmmemetsad jagunevad sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübiks (Paali klassifikatsiioon). LAANEMETSAD Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma, mille piiritlemine on küllalt tinglik. Üldiselt on domineerivaks puuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Sagedased on ka segapuistud. Eesti geobotaanikud on laanemetsad jaganud kaheks: liigivaesed männi- ja kuusemetsad, kus leidub selliseid liike, nagu mustikas, pohl, leseleht, laanelill, ohtene sõnajalg, jänesekapsas, ning liigirikasteks kuuse- ja
· 5. Hoidu joovastavatest ainetest · 6. Hoidu söömast peale keskpäeva · 7. Hoidu tantsust, muusikast ja teatrist · 8. Hoidu kaunistustest ja parfüümidest (näilisuse ja ilmalikkuse vastu) · 9. Hoidu pehmest, kõrgest asemest (mugavuse vastu) · 10. Hoidu vastu võtmast kulda ja hõbedat · Buddha sõnad ja loengud õpiti pähe ja anti edasi suusõnaliselt aastasadu ja kirjutati hiljem üles palmilehtedele. · Esmalt pandi kokku tekstide kogu, mis kannab paali keeles nime Tipitaka ('Kolm korvi). Kirjandus · Budistlikud teosed kirjutati paali keeles või ka sanskritis · Vinjapitaka" räägib munkade elust; · "Sukapitaka" suutrad ehk õpetuslaused; · "Abhidhammapitaka" ehk "ülima seadmuse (õpetuse) kord" mõtisklused. Munklus · Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. · Mungad ei võta osa tavapärasest
Gautama Siddharta (566 476 e.Kr) Kapilawastu rja Skya suguvõsa, kshattriya kast isa Gautama Suddhodana ema Maya tädi Mahpajpati Gotami Gautama Siddharta (566 476 e.Kr) · abiellus 16 a, · 13 a abielu järel poeg Gautama Rhula, Kis Gotam laul nibbuta nibbana (paali k) · 29 a lahkus kodunt · joogi lra Klma · askeet Uddaka Rmaputta, · 5 askeeti, jainist Gay rändasid 6 a, · ärkamine viigipuu all · Benarese (Varanasi) Isipatana-hirvepargi jutlus, · rändas 44 a õpetades · suri 476 Kushinagara lähedal Budismi 4 ÕILSAT TÕDE 1) elu on kannatus dukkha 2) kannatusel on põhjus: soovid ja ihad tanh
ületamine Esimene kuni viies osa õilsast kaheksaosalisest teest on mõeldud Buddha õpetuse ilmikutest järgijaile ning munkadele ja nunnadele. Kuues kuni kaheksas osa on mõeldud munkadele ja nunnadele. [4] 6 Dukkha Buddha õpetas, et asjade tegeliku olemuse mõistmine tähendab nendega seotud ebameeldivuse, ebatäiuslikkuse ja kibestumise kadumist. Neid kolme omadust ühendab sõna dukkha (paali k. valu ja kannatus). Buddha õpetus ütleb, et sügavas olemuses on meie kõigi elu dukkha, mille põhjuseks on meie teadmatus ja oskamatus mõista asjade tõelist olemust, mistõttu kogu meie elu möödub mõistmatuse pimeduses. Üks meie mõistmatuse peamisi põhjuseid on oskamatus näha, et kõik, mida kogeme on ebapüsiv. Kõik asjad muutuvad ja eelkõige muutume meie ise. Kannatuse põhjuseks on meie soov kramplikult asjadest kinni hoida
Suutra Hinduism. Lühike aforistlik mõttesalm. Stuupa Budism. Kuplikujuline ehitis, mille keskel on teravik. Teraviku ümber 3 rõngast. Sisse on paigutatud säilmed või tektsid. Pagood Budism. Täidab stuupa rolli Jaapani budismis. Sanskrit(i keel) Hinduism. Budism. Laiemas tähenduses vanaindia keel, kitsamas tähenduses aga vanaindia keel veedade ning klassikalisel ajajärgul. Ta kuulub india keelte hulka. Paali keel Budism. Kesk-India rahvaste rühma keel. Paali kirjakeel ei vasta kindlale tähestikule. 4 õilsat tõde Budism. Põhimõtted, millele budism rajaneb ja mille järgi tegutseb. Bodhisatva Budism. Ülimalt kaastundlikud inimesed, kes pöörduvad sansaarasse tahtlikult tagasi, et aidata teisi inimesi. (Üheks kehastuseks dalai-laamad). Lamaism Budism. Tiibeti budism. Zen-budism Budism. Jaapani budism.
Seda tunnistavad ka vareme moodi kivilademed. Sealt maa seest on välja tulnud ahelate tükke ja muid vana-aja sõjariistu. Kantsi kõrvale on ka Vanapagan tahtnud oma kantsi üles ehitada, aga ei ole võinud. Igaüks teab, et Vanapagan oma tööd ikka ööpimeduses teeb, ja seda kõik enne poolt ööd või enne kukelaulu. Juba õhtul aegsasti hakkas Vanapagan oma tööd. Suur lade kive oli koos ja müüritöö hüüdis kiirusel. Aga võtku äpardust, juba Paali pere kukk laulnud. Õelus aga ei raatsinud oma tööd nii hõlpsasti maha jätta. Suures vihas visanud ta suure kivi, et kukke ära tappa. Aga kivi läinud üle. Varsti laulnud ka teise pere kukk. Ka sellele saatnud Vanapagan kivijõmmaka. Jälle kukkunud kivi enne maha. Siis laulnud kolmanda pere kukk. Ka temale visati suur kivi. Aga Vanapagan olnud juba nii tiidsal minekul, et kivi kaude jooksnud. Need kolm kivi seisavad seal veel praegu ja neist eemal kivivaremik. Igaühel kolmest
Järjepidev mediteerija kogeb sügavat sisemist rahu ja õnnetunnet. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. *Mida aitab mediteerimine? Meditatsiooni abil saavutatava teadvusseisundi (sanskriti k samadhi, paali k samatha) kohta on palju selgitusi ja kirjeldusi. Uuringute kohaselt (näiteks EEG võrdlustes) erineb see nii ärkvelolekuteadvusest kui ka unenägemise ja sügava une ajal esinevast teadvusseisundist. Erinevad traditsioonid ja koolkonnad loendavad paljusid samadhi astmeid. Meditatsioon on üks teadvuse vorme, mida inimene saab ise esile kutsuda. On olemas kahte liiki meditatsioone. Mediteeritakse mitmesugustel põhjustel. Vaimne areng, lõdvestumine, mõtteselgus, elufilosoofia osa.
Ühel päeval sai Siddharta oma müüriga ümbritsetud kodust välja ja nägi kolme inimest: rauka, surejat ja askeeti. Selle tulemusel loobus oma seisusest ja hakkas elama askeedina ning õppima tõde kannatusest. Oma elu lõpul (80ndal eluaastal) jõudis nirvaanasse, üsna pärast seda ka suri. Kuulutas ,,keskteed" askeesi, kus ei minda äärmustesse. Buddha ise ei kirjutanud midagi, ent peale teda on pandud kirja hulga tekste, mis on peamiselt paali ja sanskriti keeles. Kõige tähtsam Tripitaka ,kolm korvi` pühakiri, mil on kolm osa: · kloostri reeglid · Buddha kõned · filosoofilised õpetused Eksistentsi omadused: · kõik on kaduv · kõik olemasolev on määratud kannatama · ühelgi olendil ei ole muutumatut mina Budismis on kõige tähtsam meditatsioon mõtlus. Budism on jagunenud kaheks theravada ja mahajaana budism. Mahajaana on rohkem levinud. Neli üllast tõde:
Õige eluviis (teenida elatist ilma verevalamiseta ja teistele kahju tekitamata) Õige püüdlus (soodustada ja arendada positiivset mõtlemist) Õige mõtlemine (olla teadlik mõtetest ja tegudest mis mõjutavad maailma praegu ja tulevikus) Õige keskendumine (mõistuse rahulik tasand) Budistlikud pühakirjad kahes grupis: Buddha enda õpetused ning tarkade ja õpetlaste kirjutised, Buddha rääkis paali keelt, selles keeles varasemad kirjutised Varasemat Buddha õpetust nimetatakse paali kaanoniks, selles kolm osa e "kolm korvi" nimetus on "Tipitaka" (sutta Buddha jutlused, vinya elureeglid ning eetika, abhidhamma filosoofilised kirjutised) Mahajaana pühakirjad, Tiibeti kirjandus ja Hiina kirjandus Budismis tähtsal kohal kloostrid, olulisel kohal meditatsioon ja retsiteerimine
vaim on plekitu, nagu tärkav lootos mudases vees, mis ei saa ometi selliseks (mudaseks)". Inimeste süda on nagu veel avanemata lootoseõis. Erinevates budismi suundades on lootosel veidi erinevad tähendusvarjundid, samuti on lootoseõie värvidel erinevad tähendused. PÜHAD TEKSTID Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Sajandeid andsid budistlikud mungad ja nunnad Buddha õpetusi edasi suuliselt. 1. sajandil eKr pandi need õpetused Sri Lankal palmilehtedele paali keeles kirja. Budistlike pühade tekstide kogu nimetatakse Tipitakaks (paali keeles või Tripitakaks sanskriti keeles), mis eesti keeles tähendab "Kolmikkorv". Nimi tuleb sellest, et käsikirju hoiti kolmes punutud korvis. Tipitaka sai pühakirjaks 3. sajandil. Tipitaka kolm osa on Sutta, Vinaya ja Abhidharma. Sutta sisaldab Buddha jutlusi ja sellesse korvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, Vinaya käsitleb elureegleid ja eetikat, Abhidharma on filosoofiliste
Jaapan ja budism Kuivõrd ilmnevad religioossed sümbolid ühiskonnas? Budismis on suurel arvul pühakirju, mis liigituvad teemade järgi kaanoniteks. Lisaks Buddha õpetustele sisaldavad need luulet, filosoofiat, ajalugu, elulugusid, praktilisi harjutusi jpm.Buddha sõnad ja loengud õpiti pähe ja anti edasi suusõnaliselt aastasadu ja kirjutati hiljem üles palmilehtedele. Esmalt pandi kokku tekstide kogu, mis kannab paali keeles nime Tripitaka('Kolm korvi'). See on budismi tähtsaim pühakiri. Tripitaka koosneb kolmest osast. Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem.Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Nad kannavad kollast või punast rüüd. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati.Tsölibaat on teadlik loobumine abielulisest kooseluvormist või seksuaalsest tegevusest
Alles hiljem hakati õpetama, et tal tekkis pärast erinevate vaimsete arengustaadiumite läbimist üli inimlikke omadusi. Mõnede legendide kohaselt oli Gautamal enne lõplikku nirvaanat 550 varasemat elu. Buddha ehk valgustatu aunime saavutanuid väidetakse olevat kümneid. Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud sajandeid pärast tema surma. Budistlike kanoniseeritud raamatute kohta kasutatakse nimetust``tripitaka``. Selle tekst on kirja pandud paali keeles, mis on suguluses hinduistlike pühade raamatute sanskriti keelega.``Tripitaka`` ehk ``kolmikkorv`` kinnitati kolmandal budistlikul konsiiliumil keiser Asoka (u 270-230 e.Kr) ajal. Selle esimene osa sisaldab eetilisi juhiseid munkadele ja nunnadele nn. kloostrireegli. Teine osa koosneb Buddha õpetuskõnedest ja sellesse nn. õpetuste korvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab selgelt ja aforismilaadselt budismi põhiõpetusi. Kõige hilisem nn.
(selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos, teleportatsioon jne). Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, kalligraafia, lilleseadekunst, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. Meditatsiooni abil saavutatava teadvusseisundi (sanskriti k samadhi, paali k samatha) kohta on palju selgitusi ja kirjeldusi. Uuringute kohaselt (EEG andmetel) erineb see nii ärkvelolekuteadvusest kui ka unenägemise ja sügava une ajal esinevast teadvusseisundist. Erinevad traditsioonid ja koolkonnad loendavad paljusid samadhi astmeid. Buddha olevat näiteks tõusnud kaheksandale astmele, siis laskunud tagasi esimesele, tõusnud uuesti neljandale ning sealt läinud nirvaanasse.
Tema õpilasteks said need askeedid, kes pöördusid temast ära. Buddha oli valgustust saades 35-aastane ning ta levitas dhammat, oma õpetust, 45 aastat. Buddha suri ja tõusis kõrgeimasse nirvaanasse 80-aastasena. Budismi allikad ja õpetus Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud sajandeid pärast tema surma. Budistlike kanoniseeritud raamatute kohta kasutatakse nimetust ,,Tripitaka". Selle tekst on kirja pandud paali keeles, mis on suguluses hinduistlike pühade raamatute sanskriti keelesa. ,,Tripitaka" ehk ,,Kolmikkõrv" kinnitati kolmandal budistlikul konsiiliumil keiser Asoka ajal. Selle esimene osa sisaldab eetilisi juhiseid munkadele ja nunnadele ehk nn kloostrireegli. Teine osa koosneb Buddha õpetuskõnedest ja sellesse nn õpetuskorvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab selgelt ja aforismilaadselt budismi põhiõpetusi. Kõige hilisem, nn filosoofiliste ja
BUDISM Olemus Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Sellele pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Sanskriti ja paali keeles tähendab sõna buddha "ärganu, virgunu", seepärast võib Siddhartha Gautamat alles pärast tema virgumist nimetada Buddhaks. Sageli kutsutakse teda ka Bodhisattvateks, nirvaana poole püüdlevaks virgumisolendiks. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas
meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos, teleportatsioon jne). Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, kalligraafia, lilleseadekunst, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. Meditatsiooni abil saavutatava teadvusseisundi (sanskriti k samadhi, paali k samatha) kohta on palju selgitusi ja kirjeldusi. Uuringute kohaselt (EEG andmetel) erineb see nii ärkvelolekuteadvusest kui ka unenägemise ja sügava une ajal esinevast teadvusseisundist. Erinevad traditsioonid ja koolkonnad loendavad paljusid samadhi astmeid. Buddha olevat näiteks tõusnud kaheksandale astmele, siis laskunud tagasi esimesele, tõusnud uuesti neljandale ning sealt läinud nirvaanasse. Eestis muutus 1990ndatel aastatel populaarseks transtsendentaalne meditatsioon(TM).
Selle pärimuse järgi jagunevad inimesed nelja kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (aadelkond), vaisjad (käsitöölised) ja suudrad (teenrid). Viiendad olid paariad ehk väljatõugatud ehk mustatöö tegijad. Seejuures ei saanud keegi oma seisundit valida, vaid päris selle oma vanemailt. Budism oli vastu sellisele jaotusele. Budismi rajaja oli Gautama Siddharta ehk Sakjamun, kelle tiitel Buddha tähendab ,,virgunu". Budismi algusaja peamiseks keeleks oli paali keel. Budismi kirjavara tuntakse peamiselt ,,Tipitaka" põhjal, mis on pärimuse järgi pärit 205. aastast eKr. Budismi üks sõnumeid, mida kirjeldab ,,Tipitakasse" kuuluv mõttesalmide kogu ,,Dhammapada", on järgmine: ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult muutuma. Igaühel on võimalus saada kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Selleks tuleb kainelt ja kiretult selgeks teha enda olukord ja leida põhjused iseendas
Õige eluviis (teenida elatist ilma verevalamiseta ja teistele kahju tekitamata) Õige püüdlus (soodustada ja arendada positiivset mõtlemist) Õige mõtlemine (olla teadlik mõtetest ja tegudest mis mõjutavad maailma praegu ja tulevikus) Õige keskendumine (mõistuse rahulik tasand) Budistlikud pühakirjad kahes grupis: Buddha enda õpetused ning tarkade ja õpetlaste kirjutised, Buddha rääkis paali keelt, selles keeles varasemad kirjutised Varasemat Buddha õpetust nimetatakse paali kaanoniks, selles kolm osa e "kolm korvi" nimetus on "Tipitaka" (sutta Buddha jutlused, vinya elureeglid ning eetika, abhidhamma filosoofilised kirjutised) Mahajaana pühakirjad, Tiibeti kirjandus ja Hiina kirjandus Budismis tähtsal kohal kloostrid, olulisel kohal meditatsioon ja retsiteerimine
Õige eluviis (teenida elatist ilma verevalamiseta ja teistele kahju tekitamata) Õige püüdlus (soodustada ja arendada positiivset mõtlemist) Õige mõtlemine (olla teadlik mõtetest ja tegudest mis mõjutavad maailma praegu ja tulevikus) Õige keskendumine (mõistuse rahulik tasand) Budistlikud pühakirjad kahes grupis: Buddha enda õpetused ning tarkade ja õpetlaste kirjutised, Buddha rääkis paali keelt, selles keeles varasemad kirjutised Varasemat Buddha õpetust nimetatakse paali kaanoniks, selles kolm osa e "kolm korvi" nimetus on "Tipitaka" (sutta Buddha jutlused, vinya elureeglid ning eetika, abhidhamma filosoofilised kirjutised) Mahajaana pühakirjad, Tiibeti kirjandus ja Hiina kirjandus Budismis tähtsal kohal kloostrid, olulisel kohal meditatsioon ja retsiteerimine
12. Analüüsiv vaatlus- objekti mõistuslik analüüs 13. Kujustamine- kujundlikul mõtlemisel põhinevat objekti visualiseerimist. 14. Keskendumine- ehk täielik kujustamine s.t, et objekt ja kujustaja samastuvad. 15. Mõtlus- abstraktse mõtlemise teel keskendumine abstraktsele objektile selle mõistmiseks. 16. Järele vaatamine- enesevaatlus, mille ülesandeks on oma väärarvamustest ja harjumustest vabanemine. 17. Tripitaka- (kolmikkorv) hinajaana põhitekst Kirjutatud paali keeles. 18. Pagood- stuupa nimetus Hiinas ja Jaapanis.
tar mukus, mõtlus, mõistmine); · Tripitaka Kolmikkorv, kasutakse buda õpetuse kirjapandud osakohta. Vinajapitaka Suutrapitaka, munga ja kogukonna elu puudutavad õpetused. Dhammapada, suulised laused budalt eneselt. T ähtsaim tekst. Abidharmapitaka, f ilosoof ilised p õhitekstid. Üks eripära on see, et kolmikkorv on s äilinud tervikuna Paali kaanonina.Budismi puhul võime rääkida avatud kaanonist, igaltpoolt liitus juurde uusi tekste. Kolmikkorv on aga budismi skeletiks. Sangha *Mungad & nunnad. Ei tohi olla oma omandit. Sangha laiemas t ähendab kõiki budiste, kitsamas aga munki ja nunni. *Kolmekordne pühendumistõotus. Võtan varjupaigas Buddhas, v õtan varjupaiga dhar mas jne.. *Viis käitumisjuhist: hoiduda elusolenditele kahjutegemast
koolkondadele, keda nad hakkasid kutsuma hinajaanaks ehk "väiksemaks või vähemaks teeks". Tekstid ja koolkonnad Mahajaana pooldajad arvasid, et Buddha sõnu ei pea täpselt järgima, vaid et Buddha õpetus võiks olla arenev ja avatud uutele tõlgendusvõimalustele. Mahajaana pooldajad lõid järjest juurde uusi pühakirjatekste – mahajaana suutraid. Theravaana koolkond järgib aga Buddha autentset õpetust, mis on kirja pandud Paali kaanonis I aastatuhande jooksul levis budism paljudes Aasia maades, teisenedes oma eripäradega rahvuslikeks suundadeks ja koolkondadeks. Lõuna- ja Kagu-Aasias jäi püsima eelkõige hinajaana budism, millest tänaseks on säilinud vaid üks suur koolkond – theravaada. Kesk-, Sise- ja Ida-Aasias aga hakkas levima mahajaana suund, mis on jagunenud paljudeks väikesteks koolkondadeks. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias
Budism Olemus Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Sanskriti ja paali keeles tähendab sõna buddha "ärganu, virgunu". Seepärast võib Siddhartha Gautamat alles pärast tema virgumist nimetada Buddhaks. Sageli kutsutakse teda ka Bodhisattvateks, nirvaana poole püüdlevaks virgumisolendiks. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana,
Meditatsiooni ehk mõtluse ülesanne on meele puhastamine. See seob meditatsiooni Buddha keskse sõnumiga: meie ebamugavuse põhjus seisneb meie ihades, kolmes ebaterves alges ahnuses, vihas ja meelepettes. Kuna ihad tekivad meie meeltes ja südametes, on nende ainsaks väljajuurimis- võimaluseks töötada oma meelte ja südamega nõnda kinnitab budism. Budismis on olemas palju meditatsioonimeetodeid, kuid need saab ühendada kaheks peamiseks, praktikas kasutatavaks meditatsiooniks (paali ja sanskriti k samadhi) ja intuitiivseks meditatsiooniks (paali k vapassana, sanskriti k vipasyana). Tüünusemeditatsioon on omane mitte ainult budismile. Selle meetodi puhul kasutatakse meditatsiooniobjekti meele keskendamiseks ja ühesuunalisuse saavutamiseks. Tavalisem meditatsiooniobjekt on hingamine. 3.10. Perekond Buddha algne kutse kõlas: " Tulge ja elage püha elu, tehes lõpu kannatustele". Need, kes sellele
eukarüoodid Taimeriigi hõimkondi:(11) punavetikad,liitvetikad,rohevetikad, sammaltaime,õistaimed, paljasseemnetaimed, soontaimed Selgrootud putukad,liblikad,sipelgad,mardikad,ussid,rohutirtsud, (jõe)käsnad,(lamelimused) Selgroogsed kalad,kahepaiksed,roomajad,linnud imetajad III Metsad Metsade üldiseloomustus. E.Lõhmuse (1984) klassifikatsioonis on laanemetsas välja toodud sinilille kasvukohatüüp. J. Paali (1997) klassifikatsioonis on sinilille kasvukohatüüp välja toodud salumetsa tüüpruühmas.Lõhmuse omas puudub sürjametsade tüüprühm. Paali omas on salumetsa tüüprühma alla välja toodud kuukressi kasvukohatüüp. Paalil on madalsoometsade tüüprühma all lisaks välja toodud lammilodumetsa alltüüp ja allika-soometsade alltüüp. Paali omal on põhjalikumalt lisatud lammimetsad ja -pääsastikud, soostuvad metsad. Lõhmusel on aga pohla ja mustika kasvukohatüübid jaotatud kaheks
umber uude kehasse, kandes eelmiste elude karmat. A eesmärgiks hinduismis, eriti selle vanaindia brahmanistlikus faasis, on äratundmine, et ta on maailmahinge Brahmaniga üks ja seesama (Brahman – maailmavaim, maailmakõiksus). 25. Mida tähendab tõlkes nimi „Buddha“? - Buddha (Virgunu) 26. Mis on „Tripitaka“ ja mis ta tähendab tõlkes? Tripitaka (snskr tripitaka ‘kolmikkorv’): Budistliku kaanoni üldnimetus. Tekst pandi kirja pärast Buddha surma paali keeles (paali Tipitaka). Kanoonilise tekstina fikseeriti keiser Ašoka ajal 3. saj eKr. Sisaldab kloostrireeglit, Buddha õpetuskõnesid ja filosoofilisi traktaate. Hinajaana-budismis on T keskseks pühaks tekstiks. Mahajaana-budistlikku kaanonisse kuulub veel suur hulk kommentaare ja kommentaaride kommentaare. 27. Mis on elu Buddha õpetatud Nelja Õilsa Tõe järgi? Buddha, olles elanud noorena luksuses ja hiljem üliranges askeesis, hakkas õpetama keskteed. Õpetuse
Ümbersünniahelast oma meeleplekkide enesele teadvustamise ja ületamise kaudu. Budismi järgi on eesmärgiks vaibumise (nirvaana) saavutamine. 24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman? Braahman- maailmavaim Aatman- inimhing 25. Mida tähendab tõlkes nimi „Buddha“? Virgunu 26. Mis on „Tripitaka“ ja mis ta tähendab tõlkes? Tripitaka- (Tõlkes: Kolmikkorv) on Budistliku kaanoni üldnimetus. Tekst pandi kirja pärast Buddha surma paali keeles (paali Tipitaka). Kanoonilise tekstina fikseeriti keiser Ašoka ajal 3. saj eKr. Sisaldab kloostrireegli, Buddha õpetuskõnesid (e. suutrad) ja filosoofilisi traktaate (e. abhidharmad). Hinajaana-budismis on “Tripitaka” keskseks pühaks tekstiks. 27. Mis on elu Buddha õpetatud Nelja Õilsa Tõe järgi? Buddha, olles elanud noorena luksuses ja hiljem üliranges askeesis, hakkas õpetama keskteed. Õpetuse tuumaks on nn Neli õilsat tõde ja virgumisele viiv kaheksaosaline tee
Näiteks pole see ei kogu keha ega mõni kehaosa eraldi, ei tunne, aisting, taju, mõte, meenutus ega kõik need koos võetuna. Tekstid Budismis on suurel arvul pühakirju, mis liigituvad teemade järgi kaanoniteks. Lisaks Buddha õpetustele sisaldavad need luulet, filosoofiat, ajalugu, elulugusid, praktilisi harjutusi jpm.Buddha sõnad ja loengud õpiti pähe ja anti edasi suusõnaliselt aastasadu ja kirjutati hiljem üles palmilehtedele. Esmalt pandi kokku tekstide kogu, mis kannab paali keeles nime Tipitaka ('Kolm korvi'). See kanoniseeriti kolmandal budistide kogunemisel keiser Asoka ajal (270-230 eKr) ning on budismi tähtsaim pühakiri. Tripitaka koosneb kolmest osast: (Vinaja- pitaka (tiibeti k dul ba, juhised munkadele ja kloostrireeglid); (Suutra-pitaka (tiibeti k mdo, Buddha õpetuskõned); (Abhidharma-pitaka (tiibeti k mngon chos, filosoofilised traktaadid suutrad). Üheks tähtsamaks osaks peetakse Dhammapadat
Ja sinna visati raha või miskit niukest väärt asja, see andis siis sulle jälle varandust ja rikkust, või et sul kõik hästi läheks ja midagi õnnetust ei juhtunud, kui viisid sinna allikasse annetusi. No see olnud õige vanal ajal. Sel ajal kui minu vanaema veel laps oli, siis olid veel nisukesed ohvriasjad. Seda juttu ma kuulsin , aga seda minu ema ei rääkinud. Kas see oli Paali vanaema või… no seda ma ei tea täpselt öelda. 6 Looduskaitse all olevad hiiekohad Lehmja tammik Lehmja tammik asub Harjumaal alevikus, JüriAruküla maantee ääres. Tegemis on
koolkonnad. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismisuurkogudel, mida poole tuhande aasta jooksul toimus neli; viies suurkogu toimus 1871. aasta novembris ja kuues suurkogu 1954. aasta mais. 2. sajandi lõpul või 1. sajandil e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt Astahasrik-prajñpramit-stra (Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra). Selle järel kirjutati üles Tripitaka ehk "Kolmikkorv". (Paali 'ti - kolm, 'Piaka' - korv). Paalikeelne Tipitaka on tänini ainsana tervikuna säilinud vanim budistlik kaanon. Tipitaka koostati juba esimesel budismi suurkogul vahetult (umbes kolm kuud) peale Buddha surma. Seda peetakse kõige autentsemaks Buddha õpetuseks. Tänapäeval on Tipitaka theravaada koolkonna põhiline pühakiri, mis osaliselt kattub ka teiste koolkondade pühakirjadega. Põhjuseks, miks munk Mahakassapa esimese suurkogu kokku kutsus, oli hilisemalt ordineeritud munga
puudumine, erinevuste sallimine ja tavaliselt ka mediteerimine. Budism jaguneb kaheks peamiseks suunaks: theravaada ehk nn lõuna budismiks ning mahajaana ehk nn põhja budismiks. Theravaada koolkond järgib rangelt Buddha õpetusi. Mahajaana koolkonnale on tähtsad Buddha õpetused, ent nad järgivad ka hilisemal ajal tekkinud Theravaada e. lõuna budism pärineb konservatiivsest hinajaana koolkonnast. Theravaada budism peab rangelt kinni paali kirjasõnast, ta on asutanud vägevaid kloostreid ning hoidnud suhteid ilmaliku valitsusega. Theravaada budism on osanud ka eksisteerida kõrvuti budismieelsete rahvausunditega ja nende elemente endasse sulatada. Theravaada on olnud valitsev koolkond valdavas osas Kagu-Aasiast alates 13. saj, mil rajati kloostreid Taisse, Kambodzasse, Birmasse, ja Laosesse. See budismi haru on valitsev ka Indias ja Sri Lankal. Mahajaana e
ebapuhtus võib sisse minna Levinud on linga kultus. (linga=fallos=šiva) Pühad Divaali- valgusepüha, peetakse puudžat õnnejumala Lakšmi auks, algab uus aasta Maha Kumbh Mela- maailma suurim usupüha. Toimub iga 12 aasta järel Gangese ääres. Max aeg on 43 päeva, toimub talvel (jaan-veebr). Eesmärk vabastada end halbadest karmavõlgadest ja saavutada parem uuestisünd. 12 Budism Sõna seletus „Budism“-> „Buddha“ (paali k), „Bodhi“ (sanskriti k)-> „Virgunu Sümbol Kaheksa kodaraga ratas- sümboliseerib kaheksakohalist teed TEKKE AEG JA KOHT Rajaja eluloolised andmed Eluloolised andmed läbipõimunud legendide ja ajalooliste faktidega Budismi rajaja on ajalooline isik: SIDDHARTHA GAUTAMA ŠAKJAMUNI Isa: -radža Ema: saatus oli kurb, suri 7 päeva pärast sünnitust Poissi kasvatas ema õde Sünniaeg 6/5 saj eKr Sünnikoht: väikeses külas Lumbinis, praeguse Nepaali territooriumil
Bangladeshis, Filipiinidel, Malaisias, Nepalis ja Indoneesia. Theravaada levinud ka Läände. Theravaada budiste on tänapäeval umbes 100 miljonit. Theravaada väidab end põlvnevat sthaviravda koolkonnast, kuid see pole leidnud ajaloolist kinnitust. Theravaada kohaselt jõudvat nirvaanasse ainult väike hulk inimesi, samal ajal kui mahajaana avarad meetodid andvat selleks võimaluse palju rohkematele olenditele. Pühakirjana tunnistab theravaada paali kaanonit ehk Tipitakat. 2.2. Mahajaana Mahajaana ('suur sõiduk') on budismi üks kahest suuremast voolust. Mahajaana tekkis 1. saj e.Kr vastandusest konservatiivsema budismi pooldjate õpetuse ehk theravaada vastu. Mahajaana pooldajad väitsid, et nende õpetuse kaudu võivad virgumiseni jõuda paljud sellest ka nimetus 'suur sõiduk', samas kui theravaada on mõeldud ainult vähestele, kes saavad järgida munga- või nunnaelu rangeid reegleid. Mahajaana ideaaliks on
· Mahajaana e. põhja budismis: pöördutakse nii munkade kui ka tavainimeste poole; õpetus on avatud uutele tõlgendus võimalustele; virgumist ei taotleta mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks on teiste päästmine. Pühad tekstid Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud, mistõttu mungad ja nunnad andsid õpetusi edasi suuliselt. 1. saj. eKr. pandi need õpetused Sri Lankal palmilehtedele paali keeles kirja ja pühade tekstide kogu nimetatakse Tipitakaks (,,Kolmikkorv"). Koosneb kolmest osast, mis sisaldab Buddha jutlusi, elu reegleid ja eetikat ning filosoofilisi tekste (suutrad). Buddha õpetus Buddha õpetas keskteed ehk mõõdukust, mis aitab leevendada kannatusi. Ratta abil selgitas, et olemine on nagu lõpmatu ring (sündimine/suremine). Buddha õpetas oma kuulajaile, kuidas saada paremaks inimeseks
taassünni kehastus Tõnisson) kõla, a abielu korv spirituaalsus soovitakse jõuda nirvaanasse tsölibaat Tezin Gyatso paali kaanon: (lõplik vabanemine sansaarast) praegu mandala 227/311 1) Sutta buddha 10 käitumisjuhist: hoidu reeglit Buddha jutlused õpetuse elusolenditele kahju tegemisest; 2) Vinaya -
See on armastuse, kaastunde ja kõigi teiste südame omaduste sümbol. Sinine lootos sümboliseerib vaimu võitu meelte üle. See on intelligentsuse, tarkuse ja teadmise sümbol. Sinist lootost kujutatakse alati pooleldi avatud nupuna ja selle südant pole kunagi näha. Roosa lootos on ülim, see sümboliseerib kõrgeimat jumalikkust, vahel aetakse see segi valge lootosega, mis on ajaloolise Buddha sümbol. RAJAJA JA TEISED TÄHTSAMAD ISIKUD Sanskriti ja paali keeles tähendab sõna buddha "ärganu, virgunu". Seepärast võib Siddhartha Gautamat alles pärast tema virgumist nimetada Buddhaks. Sageli kutsutakse teda ka Bodhisattvateks, nirvaana poole püüdlevaks virgumisolendiks. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli
Selle pärimuse järgi jagunevad inimesed nelja kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (aadelkond), vaisjad (käsitöölised) ja suudrad (teenrid). Viiendad olid paariad ehk väljatõugatud ehk mustatöö tegijad. Seejuures ei saanud keegi oma seisundit valida, vaid päris selle oma vanemailt. Budism oli vastu sellisele jaotusele. · Budismi rajaja oli Gautama Siddharta ehk Sakjamun, kelle tiitel Buddha tähendab ,,virgunu". · Budismi algusaja peamiseks keeleks oli paali keel. Budismi kirjavara tuntakse peamiselt ,,Tipitaka" põhjal, mis on pärimuse järgi pärit 205. aastast eKr. Budismi üks sõnumeid, mida kirjeldab ,,Tipitakasse" kuuluv mõttesalmide kogu ,,Dhammapada", on järgmine: ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult muutuma. Igaühel on võimalus saada kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Selleks tuleb kainelt ja kiretult selgeks teha enda olukord ja leida põhjused iseendas
PÜHAKIRI: · Tripitaka = ,, kolmikkorv" - 3 osa: Vinajapitaka = ,,reeglite korv" o 227 reeglit munkadele o 311 reeglit nunnadele o Buddha õpetuse levitamine, edasi andmine munkade/nunnade ülesanne Suutrapitaka abidharmapitaka = ,,arutelukorv" · Budistliku pühakirja kuul kolmikkorv · ERIPÄRANE paali kaanon - Omane theravaada budismile - Kirjas õpetused, mida Buddha andis inimestele erinevatel aegadel - Jaguneb 3 ossa : ,,Sutta" sisaldab Buddha jutlusi ,,Vinaya" käsitleb elureegleid ja eetikat ,,Abhidhamma" filosoofiliste ja tõlgenduslike teoste tegu - Kohalikud kaanonid - Lisandunud materjalid - Nimetatakse veel paali kaanonit ,,Tipitakaks" ,,Kolmeks korviks" ehk
Rahvusvaheline Olümpiakomitee taastunnustas Eesti Olümpiakomiteed. Algas Eesti spordialaliitude vastuvõtmine/ taastamine rahvusvaheliste spordialaföderatsioonide liikmeskonda 1992 Eesti osales 56 aastase vaheaja järel oma rahvuskoondisega Barcelona Olümpiamängudel. Eesti Spordi Keskliit võeti Euroopa Mitteriiklike Spordiorganisatsioonide Ühenduse (ENGSO) liikmeks 1993 Eesti Olümpiakomitee Täiskogu valis EOK presidendiks edasi Arnold Greeni ja peasekretäriks Gunnar Paali. Eestis korraldati I Balti Mere Mängud. 18. detsembril toimus III Eesti Spordi Kongressi 1. Istung 1994 29. jaanuaril toimus III Eesti Spordi Kongressi teine istung, kus võeti vastu Eesti Spordi Harta. Eesti Spordi Keskliidu esindajatekogu võttis vastu ESK-i uue põhikirja, juhatuse esimeheks valiti Andres Lipstok, peasekretäriks jäi Toomas Tõnise 1996 Kultuuriministeeriumis loodi spordi eest vastutava asekantsleri ametikoht, sellele kohale kinnitati Henn Vallimäe
· hoidu valelikust kõnest · hoidu teadvust ähmastavatest ainetest · hoidu valest söögist · hoidu tantsust, laulust, muusika- ja teatrietendustest · hoidu lillevainikutest, lõhnaõlidest, iluvahendeist, ehetest · hoidu kõrgest ja uhkest voodist · hoidu kulla ja hõbeda vastuvõtust Koolkonnad (põhilised): · Mahajaana (sanskritis mahyna 'suur vanker') on budismi põhjapoolne suund. · Theravaada (paali theravda, sanskriti sthaviravda; "esivanemate viis") on vanim budistlik koolkond, domineeriv usund Sri Lankal ja enamikus Kagu- Aasias (Kambodzas, Laoses, Birmas, Tais jne.). Vähemal määral praktiseeritakse ka näiteks Hiinas, Vietnamis, Bangladeshis, Filipiinidel, Malaisias, Nepalis ja Indoneesia. · Tiibeti budism (varasem nimetus lamaism) on budismi erikuju, mis pärineb Tiibetist. · Zen-budism ehk zen on üks mahajaana-budismi harusid
saj. I poolel. India saavutas sõltumatuse 1947.a. Budism Tekkis 6. saj ekr Kirde Indias vastukaaluks brahmanistliku hinduismi polüteistliku ohverdamisreligioonile. Rajaja oli ajalooline isik, kuningapoeg Siddharta Gautama (566 486 ekr) ehk Buddha. Teda kutsutakse ka Sakjamuniks (askeediks sakja hõimust). Allikad Õpetustekstid kirjutati üles sajandeid hiljem pärast Buddha surma. Kaanon, mis kannab sanskriti keeles nime ,,Tripitaka", paali keeles ,,Tipitaka" (Kolmikkorv), sai pühakirjaks kolmandal budistide suurkogul keiser Asoka ajal 3.saj ekr. Sellel on kolm osa: 1. juhised munkadele ja kloostrireeglistik 2. Buddha õpetuskõned ehk suutrad 3. filosoofilised traktraadid ehk abhidharma Hiljem tekkinud koolkondadel on samuti hulgaliselt pühi tekste. Kõigile neile kirjutatakse kommentaare tänapäevaseni. Seega ei ole budistidel valmiskujul pühakirja, vaid see täieneb pidevalt. Õpetus
kõlblikus , kannatlikkus, tarmukus , mõtlus, mõistmine · Ise ei pannud midagi kirja · Tripitaka ( tipitaka) . kolmikkorv põhakiri Vinajapitaka reeglite korv o Patimokkha Suutrapitaka Buddha õpetused o Dhammapada kõik meeleolud on mööduvad, kui seda mõistate siis pääsete kannatustest. See on puhastumistee Abidharmapitaka õpetuse kommentaarid · Paali kaanon ( 1. Saj eKr) Sangha · Mungad ja nunnad Bhikku / Bhiksu (kerjus) Bhikkuni / Bhiksuni · Kolmekordne pühendumistõetus · Viis käitumisjuhist Hoidu elusolenditele kahju tegemast Hoidu selle võtmisest, mida pole antud Hoidu sugulisest kõlvatusest Hoidu valelikust kõnest Hoidu teadvust ähmastavatest ainetest · Munkadele ja nunnadele kümme käitumisjuhist , lisanduvad Hoidu söömast valel ajal
tänapäeva inimese enesekesksus. 1. LINNUVAATLUS. KIRJANDUSE ÜLEVAADE. 1.1. Kes on linnuvaatleja? Eestis on lindude vaatlemine aina populaarsemaks muutumas. Praegu on see juba nii kaugele jõudnud, et koostatakse igasuguseid liiginimekirju ja edetabeleid ning korraldatakse võistlusi. Kõige populaarsemateks liiginimekirjadeks on riikide ja kalendriaasta nimekirjad. Kalendriaasta rekord on meil Eestis 2009. aastast Uku Paali käes, kes vaatles siis Eestis 267 linnuliiki. Taustainfoks seda, et Eestis on kokku registreeritud 382 linnuliiki, kellest 210 on regulaarsed haudelinnud, ülejäänud on enamasti läbirändajad või talikülalised, aga umbes 115 liiki on eksikülalised, kes satuvad meile väga harva. Aktiivne linnuvaatleja, kes külastab kogu aasta jooksul regulaarselt parimaid linnuvaatluspaiku üle Eesti, registreerib aastaga umbkaudu 220-230
Tähtsamad loomad lõvi, elevant, tiiger saavad tihtipeale lüüa. Ühiskondlikud suhted: lõvi ja elevant on kuningad, saakalid ja jänesed on mõistusega tavainimesed. Dandin kirjutas midagi romaanitaolist. See on edasiarendus jutukirjandusest. ,,Kümne printsi lood" on kirjutatud 7. või 8. saj. Tohutul hulgal tegelasi ning tegevusliine, mis ühel hetkel kokku põimuvad. Budistlik kirjandus Valdavalt paalikeelne. Tähtsaim on budistlik kaanon, mis on paali keeles säilinud tervikuna, sanskriti keeles osaliselt. ,,Tipitaka" (,,Tripitaka") budismi ,,kolm korvi". Koosneb vinayast, sutrast ning abhidharmast. Kuulsaim ,,Tripitaka" kommentaator Buddhaghosa elas 5. saj. Paalikeelsest kaanonist sündis aga filosoofiline tekst ,,Milindapandha" (,,Milinda küsimused"), mille peategelaseks on indokreeka valitseja Menandros e Milinda. Ta vestleb tekstis budistliku mungaga vanakreeka ja budistlikust filosoofiast.
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki.
56559125.545200 25053 Suure-Jaani vald 91921 8400610-1Paala tee 58.37040225.577630 91921 Viljandi linn 91922 8400611-1Paala tee 58.37025025.577555 91922 Viljandi linn 21465 8400609-1Paalalinna 58.37167525.574883 21465 Viljandi linn 21574 8400607-1Paalalinna 58.37146625.575098 21574 Viljandi linn 21575 8400606-1Paalalinna 58.37137725.573606 21575 Viljandi linn 21576 8400608-1Paalalinna 58.37101325.575383 21576 Viljandi linn 5075 22023-1 Paali 59.28491224.876179 5075 Kiili vald 88445 6500426-1Paali 57.93818026.728575 88445 Kanepi vald 29769 6500428-1Paali 57.93764926.727397 29769 Kanepi vald 88434 6500427-1Paali 57.93860826.728344 88434 Kanepi vald 5074 22024-1 Paali 59.28474 24.87603 5074 Kiili vald 20415 7800630-1Paalimäe 58.20070326.706112 20415 Kambja vald 26436 7800631-1Paalimäe 58.20038926.705468 26436 Kambja vald 26344 8400612-1Paanikse 58.04648825
annaabi.ee 
