50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Skennuu
Õppematerjali autor
Seal leidis ta Puise rannast suure kivimüraka ja tahtis selle Ridala kiriku pihta visata. Kirik , mis mäe otsas asub, pakkus viskamiseks hääd märklauda. Aga et ta kauge maa tõttu ei saanud parajat hoogu võtta, lendas kivi kirikust üle, ainult torni ära viies. Sellest ajast on Ridala kirik madala torniga,kartuses Vanakuradi teo uuesti kordumist. Kivi lendas veel kilomeeter maad edasi ja jäi lesima Ridala mäele. Ridala mäel olnud suured kivid ritta laotud, umbes kiriku laiuselt. Vanapagan tahtnud sinna kirikut ehitada ja vedanud seepärast sinna kive. Tema tööd seganud aga Kalevipoeg, kes tulnud 6meetrine kuusk käes Saaremaalt. Kalevipoeg tulnd Saaremaalt, teda kutsutud abiks. Ta tulnud Puisesse. Rahvas hädaldand, et kirikud kurnavad, Ridala kirikule maksu palju, Martnas ka. Võtnd kivi ja visanud. See kivi, mis Ridalasse viskas, see läks kirikust üle Lubjamäele. Martna kiriku jaoks hakand viskama, Martnas kukk laulnd parajasti. Ta visand kukel selle kivi
"Tulge nüüd äiakest vaatama," kilkas ta. Tema käte vahel paistis valges vaibas ja kirjutes mähkmetes lapse väikene peakene, nagu koidukarva õienupp. Ja hellalt nagu oleks oodata võinud, sirutas Venda oma suured käed välja, last perenaise käest vastu võtma. Nagu õrnemat asja, mis igal hellemal puutumisel karki võiks minna, hoidis ta teda ja tõstis oma suu lähedale, ilma et oma suure habemega last oleks suudelda julgenud. Vanapagan Rahvasuus hüütakse koobast Mägiste põrgukauaks ja räägitakse, et selles ennevanast vanapagan elanud. Pärast, kui ristiusk meie maal võimust võtnud ja juba lapsed karja hoides jumalasõna laulusid hakanud laulma, ei ole vanapagan seda pahandust enam välja suutnud kannatada, vaid ära läinud. Minnes olla ta sajatanud: ,,Kadugu tüdruku häbi ja härjakasv!" Sest ajast ollagi härjakasv kängus ja tüdrukud ei olla enam nõnda karsked ja kasinud kui enne.
Võru I Põhikool Vanapagan eesti rahvausundis Referaat Võru 2009 Vanapagan Vanapagan kardab rahvajuttudes tihti hunte ja pikset. Huntide kartus viitab juttude tegelase sarnasusele kodukäijate ja külmkingadega, keda hundid murravad. Oskar Looritsa väitel tõendab see, et tegemist on erakordsete surnute hingedega, kes hulguvad mööda ilma. Huntide eest põgenev Vanapagan on sellisel juhul ühes pärimuskihis välja vahetanud huntide eest põgeneva kodukäija. Siin võib olla seos germaani mütoloogiaga, kus hunti on nimetatud "Odini koeraks" ja Fenrir-hunt neelab surnute hingi. Paljudes lugudes esinevad vanapaganad mitmuses ja ainult üht silmapaistvamat neist nimetatakse ainsuslikult Vanapaganaks. Nad elavad metsas, soos või koobastes. Neid vanapaganaid võidakse peljata kui eksitajaid, kuid sageli saavad nad külarahvaga hästi läbi.
NOAROOTSI GÜMNAASIUM Elery Mitman KALEVIPOJAGA SEONDUVAID KOHTI Referaat Noarootsi 2011 Kalevipoja Võnnu kivi Ennemuiste suurustanud Kalevipoeg ja Vanapagan kahekesi ja kumbki lubanud teisest kaugemale visata. Kalevipoeg valinud suure kivi ja lubanud seda Tallinnast Võnnu linna visata. Viskamise juures libisenud aga kivi Kalevipoja sõrmede vahelt ära ja kukkunud Taali mõisa lähedale Tori jõesse. Praegu kutsutakse seda kivi Võnnu kiviks; ta suurus ulatab kaugelt üle veepinna. Vanapagan valinud niisama suure kivi ja lubanud Tallinnast Riia linna visata. Visanud, kuid kivi kukkunud Vändrasse Vihtra mõisa lähedale maha.
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid
· Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks
Vaimud käsivad neil minema kasida ja lähevad sauna. Järgmisel päeval räägib Joosep rehepapile, et tegelikult tapavad ikka paljud kratid oma peremehed ära kui viimastel neile enam tööd anda ei ole, rehepappi ei taha ta aga tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha keeranud oli. Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud, pole kratil tema üle ka mingit vôimu. Samal ajal on Aidamees Oskari kratt ka otsustanud peremehe ära tappa ja nôuab tööd. Oskar käsib tal leivast redeli teha ja imestab, et kratt nii kiiresti katki läks. Oskari lapsed lähevad välja krati ebaônnestumist ja pôlema minekut vaatama. Oskar läheb rehepapi juurde külmutatud punaseid sôstraid küsima, saab need ja läheb ristteele Vanapaganaga kohtuma. Lepivad krati asjus kokku, panevad tema
ja hüüdnud: "Akselihohhätasprink, kolme aa`pärast ma tulen sind jälle vaatama." Mees kohkunud hirmsasti ja jooksnud koju nii nagu jalad võtsid. Kodus ei uskunud keegi tema juttu, pannes selle joomase pea arvele. Kolme aasta pärast täpselt samal ööl läinud mehe majad teadmata kombel põlema. LIIVA KIRIK Kunagi ammu tahtsid Muhu mehed ehitada kiriku. Toodi kive, laoti müüre, aga oh häda - järgmiseks hommikuks oli kogu eelmise päeva töö lõhutud. Laoti siis kivid vankrile, viidi uude kohta ja alustati otsast. Järgmisel päeval jälle sama lugu - kõik lõhutud. Viimases hädas mõtlesid mehed: las härjad valivad koha. Laoti jälle kivid vankrile ja lasti härgadel minna. Kuhu need lõpus seisma jäid, sinna pandi taas müürde algus maha. Õhtul läksid murelikud ehitajad koju, teadmata, mis nende tööst hommikuks järgi jääb. Suur oli aga nende imestus, kui hommikul ehituse juurde minnes selgus, et keegi oli öö jooksul sama palju juurde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid