Samuti pärinevat tema naiselikkus sellest, et ema oli oodanud tütart ja seetõttu olevat Oscar pidanud tüdrukute riideid mingi hetk kandma. · Oscari põhjalikud teadmised antiikkultuuris ja renessansis pärineb isalt. · Tal oli ka õde ja vend. Õde suri noorelt. · Oscar kasvas üles hellitatuna ja armastas väiksest peale seltskonnas liikuda, kus ei valitud eriti kõneainet. · Koolis käis ta Enniskillenis ja Dublinis Trinity College'is (1871-74), Oxfordis Magdalena College'is (1874-78). · Oscar pretendeeris alati valitsevale kohale, oli üleolev ja tekitas teistes viha. Igast olukorrast tuli ta hästi välja ilma häbi tundmata, nt. tiriti ta porisena ühe mäe otsa kinniseotult, tema aga tõusis püsti ja ütles, kui ilus vaade on. · Tema kõrkus ja uhkus olid õigustatud, sest ta oli vaimselt arenenum ja laiema silmaringiga. · Oscar oli väga tugev kirjanduses ja keeltes samal ajal kui tema matemaatilised,
Hing on surematu, kuid ei ole ilma kehata täiuslik ning hing ja keha ühinevad viimsel kohtupäeval. Robert Grosseteste (1175-1253) Inglise teoloog ja teadlane, Lincolni piiskop 1235-1253. Oli Oxfordi Ülikooli õppejõud (võib-olla ka kantsler) ning ta tuntumaid õpilasi on Roger Bacon. Tundis huvi loodusteaduste vastu ja pooldas teadmiste omandamist läbi kogemuste. Roger Bacon (1214-1294) Inglise päritolu frantsisklane, õppis Oxfordis. Robert Grosseteste'i õpilane. Pooldas keelte (kreeka ja heebrea) õppimist, et Piiblit ja Aristotelest paremini mõista. Kritiseeris autoriteetide pimedat järgimist. Rõhutas kogemuse ja loodusteaduste tähtsust, seetõttu on teda peetud esimeseks empiristiks. John Duns Scotus (1266-1308) Šoti frantsisklane, õppis Oxfordi Ülikoolis. Pooldas arusaama, et Jumala olemasolu saab tõestada ainult a posteriori. Ta lahendas küsimuse Neitsi Maarja pärispatu osas (leidis, et Maarja oli patune
Dante Alighieri(1265-1321) *teos:Jumalik komöödia *teoseid isel. Sümbolid *armastus:Beatrice *Uus elu-platooniline,õrn Boccaccio(1313-1375) *armastus:Maria *õppis Anpolis *oskas hästi keeli *meeldis F täht *teosed:Dekmeron, Filokolo jne. Petrarca(1304-1374) *armastus:Laura *tõi ausse sonetti *teosed:Africa,Laulude raamat *mahedas stiilis *humanist Thomas More(1478-1535) *õppis oxfordis *tegi karjääri juristi ja poliitikuna *teos:Utoopia Rüütliromaan *ideaalsed peategelased *tavap. Kuju 15 saj II poolel *Cervante Rabelais(1434-1553) *vabamõtleja *räme sõnapruuk *Prantssmaalt *teos:Gargantua ja pantagruel Michel de Montaigne(1533-1592) *prantslane *filosoof, riigiteadlane, kirjanik *teos:Esseed *ülistas loodust, mõistust, elutarkust Martin Luther(1483-1546) *reformatsioon *elas saksamaal Erasmus(1466-1536) *humanist *avaldas uue testamendi lad.keeles
Isaiah Berlin Ruudi Vinter & Liisa Aavik 10a & 10c Millest me räägime * Isaiah Berlin * Tähtsamad saavutused * Töö filosoofina Isaiah Berlin * 6.juuni 1909(Peterburg, Venemaa Tsaaririik) - 5.november 1997(Oxford, Inglismaa) * Briti sotsiaal- ja poliitiline teoreetik, filosoof Tähtsamad saavutused * Tõlkis Ivan Turgenevi teoseid inglise keelde. * Briti Diplomaatiline Teenistus * Alguses töötas All Souls Kolledzis, Oxfordis * 1957-1967, Chichele sotsiaal- ja poliitilise teooria professor, Oxfordi ülikool * 1963-1964, Aristotelese Seltsi president * Oluline roll Oxfordi Wolfsoni kolledzi asutamisel * 1957 löödi rüütliks * 1971 pälvis teeneteordeni (Order of Merit) * 1974- 1978 Briti Akadeemia president * 1979 Jeruusalemma preemia * Iga-aastased Hampsteadi sünagoogi ja Wolfsoni kolledzi Isaiah Berlini loengud Töö filosoofina · "Liberalismi kaks tähendust" · Valgusajastu vastane liikumine
minna, 26% vastanutest pigem tahavad edasi õppima minna ning 52% õpilastest ei soovi õpinguid kõrgkoolis või kutsekoolis jätkata. Edasi õppima taheti minna õppima koolidesse üle Eesti, kuid nendest suurem osa küsitletavaid tahtsid minna Tartu Ülikooli, neid oli 14. Samapalju küsitletavaist polnud veel planeerinud kuhu edasi õppima minna, oli ka neid kes seadsid kõrgema eesmärgi ja soovisid õppinguid jätkata Oxfordis või Cambridgi Ülikoolis. Erialad, mida küsitletud õppima minna tahtsid olid turismindust, õigusteadust, meediat ja ajakirjandust, meditsiini, IT'd, arhitektuuri, kosmeetikat, juurat, psühholoogia oli ka neid, kes polnud veel otsustanud, mida õppima minna. 1.2. Palk ja tuleviku soovid Küsitluses küsisime õpilastelt missugust elu nad tulevikus sooviksid ja kui palju palka nad teenida tahaksid. Küsitletavad vastasid, et tahavad tulevikus saada hea abikaasa,
Stephen William Hawking koostanud Elulugu · Stephen William Hawking sündis 8. jaanuar 1942.aastal, Oxfordis, Inglismaal. · Ta on kuulus inglise teoreetiline füüsik · Ta tahtis õppida matemaatikat, kuigi ta isa soovis, et ta õpiks meditsiini · Koolis, kus ta käis, ei olnud võimalik õppida matemaatikat ja sellepärast valis ta hoopis füüsika · Hawkingsil on avaldatud kolm väga populaarset raamatut,A Brief History of Time, Black Holes ja The Universumi in a Nutshell · Professor Hawkingsil on 12 aukonsuli kraadi · S. W. Hawking on teadusmaailmas tuntud kui "mees, kes on
odavise, kiirjooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. Iirimaal korraldati 12. sajandini niinimetatud Tailtenne'i mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (tänapäeva vasaraheite eellane), kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüpe. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes ning 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi. 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist, mille jaoks 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu asutamiskongress (lühend IAAF). Võeti vastu ka IAAF-i põhikiri, valiti president ja
Ema Jane Francesca Wilde kirjutas Speranza nime all rahvuslikkust ülistavaid luuletusi ja pidas salongi. Oscat Wilde'i peamiseks õpetajaks oligi tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt. Üksildane laps, kellel olid teistest lastest erinevad teadmised. Teda ei sallitud, kiusati koolis. Suur ego, tal oli alati vajadus olla tähelepanu keskpunktis. Oscar Wilde õppis Dublini Trinity kolledzis, ülikoolihariduse sai Oxfordis Magdaleni kolledzis. Tal oli palju naisi ja ta suhtles ainult väga ilusate naistega. Wilde leidis, et inimeses peab kõik ilus olema. Abiellud ja sai ka 2 last. Hiljem armus Wilde Lord Alfred Douglasesse, kes teda julmalt ära kasutas. Oli väga õnnetu suhe. Nende suhe läks kohtusse välja ja Wilde mõisteti süüdi Douglase võrgutamises ja ärakasutamises. Aastal 1895 mõisteti Oscar Wilde kaheks aastaks Readingi vanglasse. Wilde'i teosed keelati ning
Stephen Hawking Stephen William Hawking sündis 8. jaanuaril 1942. aastal Suurbritannias Oxfordis. Ta on Briti teoreetiline füüsik ja matemaatik. Hawkingist sai vaid 32- aastasena Londoni Kuningliku Seltsi, 1660. aastal asutatud teadusühingu liige. 1979. aastal sai ta juba Cambridge'i ülikooli matemaatikaprofessoriks. Ta on tuntuim ja enim tähelepanu pälvinud teadlane. Pale seda kui Stephen 21-aastasena Cambridge'is füüsikadoktorantuuri alustas, diagnoositi tal amüotroofiline lateroskleroos motoorne närvihaigus, mis ründab tahtlikke liigutusi kontrollivaid närve
Harald V on Olav V (1903--1991) ja kuninganna Märtha (1901--1954) poeg, esivanemate kaudu voolab temas ka taani, inglise ja rootsi kuningate verd. Teda kasvatati parimate traditsioonide vaimus, anti mitmekülgne koolitus sõjanduses (kuningas on armee- ja õhujõudude kindral ning mereväeadmiral). Oxfordis õppis ta riigiõigust, ajalugu ja majandust samas Ballioli kolledzhis, kus oli õppinud tema isa Olav kolmkümmend aastat varem. Poeg hakkas isa kõrval varakult täitma ka riigi esindamise kohustusi: avas näitusi, võttis osa konverentsidest, külastas vanadekodusid, tegi välisvisiite. Tõsine probleem kerkis esile siis, "kui kuningapoeg tahtis hakata naist võtma". Kroonprints oli olnud oma tulevasega tuttav küll juba üheksa aastat, ometi küttis tema abiellumissoov 1968
Stephen William Hawking - Stephen William Hawking sündis 8.Jaanuaril 1942 aastal Suurbritannias Oxfordis - Briti teoreetiline füüsik ja matemaatik - Lapsepõlves pere kolis tihti, et vältida II Maailmasõda - Tuntuima ja enim tähelepanu pälvinud teadusemees. - Ta sai 1979. aastal Cambridge ülikooli matemaatikaprofessoriks- samal kohal oli kunagi olnudIsaac Newton - Hawking peamised uurimisvaldkonnad on teoreetiline kosmoloogia ja Kvantgravitatsioon. -Hawkingi isa oli õppinud Oxfordi ülikoolis, ning tahtis , et ka Stephen õpiks seal.Teda hakkas
paremaks, see oli ka põhjus, miks ta oli üleolev ja ei leidnud väga sõpru. Kord anti talle ka peksa jne. Tal oli teiste üle valitsemise soov, silma paistmise soov. Koolis see teatud ainetes ka õnnestus, eriti just humanitaarsetes ainetes. Oskas kreeka keelt silmapaistvalt, inglise, prantsuse ja saksa kirjanduses polnud võistlejat. Loodusteadused aga ei edenenud. Muusikas oli ka karu kõrvale astunud. Sporti suhtus halvasti, sest tema oli esteet. Ülikoolipõlves õppis Oxfordis, teda huvitasid eriti esteetika ja eetika küsimused, samuti ka ajalugu ja kirjandus. Tegeles juba ülikooliajal luuletamisega. Inspireerisid paar käiku Kreekasse ja Itaaliasse, antiiksed kunstiväärtused. Võitis ühe oma luuletusega Oxfordis suure esinemismeisterlikkusega publiku hulgas suure menu. Meisterlik ja osav sõnakasutus jäi talle iseloomulikuks. Tal oli hea jutuvestmisoskus. Lõpetas Oxfordi summa cum laude. Asub Londonisse elama
Maarja Magdaleena oli Jeesuse juures ka siis, kui ta matta tuli. Maarja oli Jeesuse haual kurvastanud ja inglitele mehe lahkumise raskust kurtnud, mille saatel siis Jeesus end temale ilmutas ja palus tal oma poegadele edastada järgneva sõnumi: "Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa ning oma Jumala ja teie Jumala juurde." Maarja Magdaleenat mälestatakse alates 8. saj madlipäevaga (22. Juuli). Keskajal muutus ta populaarseks ülikoolides, eriti Oxfordis ja Cambridges. Inglismaal pühitseti talle 187 vana kirikut, Eesti Ridala, Kärdla, Koeru ja Maarja-Magdaleena kirik. Sel päeval süütavad inimesed tema mälestuseks küünla. Maarja Magdaleena atribuudid olid kahetsuspisarad, krutsifiks (sümboliseerib Maarja ja Jeesuse vahelist suhet), pealuu (surma ja kaduvuse sümbol), peegel (märgib Maarja Magdaleena valgustatust, avameelsust. Arvatakse, et inimese peegelduses sisaldub osake tema elujõudu või "kaksikhinge"
Frangi riik lagunes. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks. Seda kasutasid ära välisvaenlased (nt islamlased, kes vallutasid nii Põhja-Aafrika, Hispaania kui ka mitu Vahemere saart). 5. Milles seisneb 732.a toimunud Poitiers` lahingu ajalooline tähtsus? Kui selle lahingu oleks võitnud araablased, siis võinuks praegune maailm olla hoopis teistsugune. Ehk õpetataks praegu Oxfordis hoopis, kuidas mõista koraani ja rahvale räägitakse, et Muhamedi ilmutus on püha. 6. Millise lepinguga jagasid Ludwig Vaga pojad Karl Suure keisririigi ja millised tänapäeva riigid asuvad jagatud aladel? Verduni kokkuleppega kolmeks: Ida-Frangiriik, Lääne-Frangiriik ja Lõuna-Frangiriik. Tänapäeval asuvad seal Saksamaa ja Prantsusmaa. 7. Feodaalühiskond. Nimeta feodaalühiskonna tunnused. lk.82-83 Senjöör ja vasall, 8
JOHN FOWLES ,,MAAG" 2013 JOHN FOWLESI ELU Sündis 31. märts 1926 Essexis, suri 5. november 2005 Lyme Regis. Oli inglise kirjanik. Õppis Bedfordi koolis, hiljem Edinburghi ülikoolis, kus katkestas õpingud, et astuda sõjaväkke. Leidis, et sõjavägi pole tema jaoks ning asus Oxfordis prantsuse keelt ja kirjandust õppima. Pärast ülikooli tegutses esialgu õppejõuna, andes loenguid Prantsusmaal ja Kreekas. Kreekas tutvus tulevase naise Elisabeth Christyga, kellega abiellus 1954. aastal. Aastatel 19521960 kirjutas terve hulga novelle ja luuletusi, kuid ei pakkunud midagi kirjastajatele. 1960. aastal kirjutas nelja nädalaga valmis ,,Liblikapüüdja" ning viimistles seda veel kaks aastat. 1965
kirjandusteostes. Ta sai tuntuks auahne mehena. Ta isa oli Henry II kolmas seaduslik poeg. Elulugu Richard sündis 8.septembril 157 Beaumonti palees. Ta oli William IX, Henry, Matilda noorem vend, kolmanda pojana ei oodatud, et ta troonile asub. Richardi kasvatas üles üks naine, keda kutsuti Hodiernaks. Kuningaks saades andis Richard talle helde pensioni. Vähe on teada tema hariduse kohta, teda peeti haritud meheks. Ta sündis küll Oxfordis, Richard I ei rääkinud peaaegu üldse inglise keelt ning oma kümneaastasest valitsusajast veetis ta Inglismaal kokku vaid umbes kuus kuud. Peamiselt elas ta oma valdustes Edela-Prantsusmaal.Ta koostas luulet ja kirjutas prantsuse keeles. Juba varases eas näitas ta märkimisväärset poliitilist ja sõjalist ilmet võideldes mässumeelsete aadlikega võimu pärast. 1159. aasta märtsis oli korraldatud, et Richard abielluks Ramon Berenguer IV tütrega, kuid see
selle juhatajaks on pikka aega olnud Umberto Eco. 12. sajandil tekkis ka Pariisi ülikool, mille õpilaste ja õppejõudude eriseisundi ühiskonnas fikseeris kuninga privileegkiri 1200. aastal. Pariisi piiskopi esindajana pandi ülikooli juhtima kantsler, kes kujunes pikaks ajaks rektorist kõrgemaks. Kiriku mõjuvõim Pariisi ülikooli üle kindlustus veelgi, kui see ülikool omandas üleeuroopalise tähtsuse teoloogiakeskusena. Oxfordi ülikool (University of Oxford), mis asub Oxfordis Inglismaal, on vanim ülikool inglisekeelses maailmas. Mõned allikad viitavad kooli olemasolule juba 12. sajandi alguses. Sajandi lõpuks oli ülikool selgelt välja kujunenud. 13. sajandi I poolel saavutas kogu Euroopas tunnustuse matemaatika ja loodusteaduste alal. Teine kuulus Inglismaa haridus- ja teaduskeskus on Cambridge'i ülikool, mis tegutseb alates 1209. aastast. Ka Hispaanias asutati mitu kõrgkooli, neist esimesena 1218. aastal Salamanca ülikool.
Stephen William Hawking - Stephen William Hawking sündis 8.Jaanuaril 1942 aastal Suurbritannias Oxfordis - Briti teoreetiline füüsik ja matemaatik - Lapsepõlves pere kolis tihti, et vältida II Maailmasõda - Tuntuima ja enim tähelepanu pälvinud teadusemees. - Ta sai 1979. aastal Cambridge ülikooli matemaatikaprofessoriks- samal kohal oli kunagi olnudIsaac Newton - Hawking peamised uurimisvaldkonnad on teoreetiline kosmoloogia ja Kvantgravitatsioon. -1950-1953. aastal õppis ta St. Albani tütarlaste koolis (tol ajal võisid kuni 10 aastased poisid
Õigusteaduses tugineti jätkuvalt keiser Justianuse ajal kodifitseeritud Rooma õigusele. Aquino Thomas keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid, pärines Itaalia aadliperekonnast. Pariisi teoloogiaprofessor. Tähtsaim teos ,,Summa Theologiae", seletas ta jumalikul ilmutusel põhinevate usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon Inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis, pööras teistest skolastikutest enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli tema meelest matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks. Suhtus kriitiliselt teistesse skolaatikutesse. Ptolemaios- kaasaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines tema teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust, ning uskusid, et Maa asub universumi keskpunktis. Päike, Kuu ja plaaned aga triilevat selle ümber.
Keskajal kanti väga palju ehteid, mis on ka tänapäeval moes, nähes tänavatel noormehi, tüdrukuid ning vanemaid inimesi. Ka endal olid mul veel paar aastat tagasi sõrmed ja kael sõrmuseid ning kaelakeesid täis. Keskajast oleme ka pärinud mõned õppeained, näiteks grammatika, retoorika, geomeetria, aritmeetika, muusika. Samuti pandi alus kuulsamatele ülikoolidele, kus tahaks minagi õppida, kas Oxfordis või Cambridge's. Alus pandi ka meditsiinile, astroloogiale ning alkeemiale. Kui astroloogiale poleks alust pandud, siis arvan, et ma ei teaks horoskoopidest ega muust sellisest nii palju ega usuks tähtkujudesse ja neid iseloomustavatesse juttudesse. Kuna meditsiinile pandi põhi alla varakult ning teadlased on avastanud vähiravimi ja HIV-i ravimi kallal on töödatud aastakümneid, siis on lootust ka avastada peagi AIDS-i ravim. HIV-i nimetatakse 21. sajandi katkuks.
Käsitleme teemasid nagu keskaegse hariduse vajalikkus, millest ilmeb, et haridus üldiselt ei olnud keskmisele inimesele oluline, kuid aadlike seas omandasid ülikoolid meeletu populaarsuse. Vaatleme, kus ja miks tekkisid esimesed ülikoolid, milline oli nende ülesehitus, mida seal õpetati, ning kes ja kuidas ülikooli juhtisid. Pisut pikemalt peatume erinevate Euroopa esimeste ülikoolide teemal, mis asusid Bolognas, Pariisis, Oxfordis ja Camebridges. Põgusalt peatume ka teemal, milline oli keskaegse üliõpilase ja ülikoolis õpetava õpetaja ametisolemise plussid ja miinused. Milliseid segadusi tekitas riigis fakt, et üliõpilased olid kiriku kaitse all. Referaadi teises pooles vaatame põhjalikumalt, kuidas ja miks kujunes välja õigusteaduse õpetamine keskaegsetes ülikoolides ning milliseid peamisi õiguse allikaid kasutasid need haridustandvad asutused
pandi alus ka matale ja lotale kuulsuse võitnud Oxfordile inglismaal.Cambridge'i ülikool alustas tegevust hiljem XIII saj.algul.Kuulsamaks sai arstiteaduse ülikool Salamanca.1477.a asustati Uppsala ülikool Rootsis. AQUINO THOMAS-keskaja silmapaistvaim teoloog ja skolastik,kes pärines Itaalia aadliperekonnast.Oma tähtsaimas teoses ,,Summa Theologiae" seletas ta usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon-inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi. Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille
Oscar Wilde Referaat kirjanduses Jan-Erik Heering 2016 Oscar Wilde Elulugu Oscar Wilde O'Flahertie Wills Wilde sündis 16. oktoobril 1854 aastal Dublinis. Tema isa oli arst, ema luuletaja ja ajakirjanik. Pärast kooli lõpetamist õppis ta alates 1871. aastast Dublinis klassikalist filoloogiat ja jätkas aastatel 1874-1878 õpinguid Oxfordis. Seal vormus tema kunstikäsitus, mille kandvaks põhimõtteks oli . Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Alates 1879. aastast elas ta dändi ja kunstikriitikuna Londonis. Loenguturneed viisid ta aastatel 1881-1884 Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. 1884. aastal abiellus ta Constance Lloydiga, neil oli kaks last. Algul kirjutas Wilde
Ta viis Suurbritannia 1982 sõtta Argentiinaga Falklandi saarte pärast ja toetas neli aastat hiljem USA pommirünnakut Liibüale. 1984 kohtus ta Suurbritannias tulevase Nõukogude liidri Mihhail Gorbatsoviga. Hiljem külastas mitu korda Moskvat, tunnistades avalikult, et usaldab uue mõtlemisega riigijuhti. 1990 novembris loobus Thatcher peaministrikohast. Elutöö algas tal õige lihtsalt, abilisena isa Alfred Robertsi toidupoes Granthamis Ida-Inglismaal. Edasi tulid edukas stuudium Oxfordis ja keemikuharidus, spetsialiseerumisega kristallograafiale. Preili Robertsi saavutustest keemikuna väärib märkimist tõik, et ta kuulus meeskonda, kes 1940. aastate teisel poolel leiutas jäätise, mis jäi pehmeks ka sügavkülmas. Mõnele teisele oleks sügavkülmutatud jäätise leiutamisest piisanud ehk surmani, kuid mitte preili Robertsile. 1950. aastate algul alustas ta katseid poliitikas, abiellus ja omandas juriidilise kõrghariduse
säilitamist. 2. Sprinter teeb enne jooksu või treeningut umbes 1,5 tundi soojendus- ja venitusharjutusi. 3. Jalgade kiiruse tõstmiseks kasutavad sprinterid kummipaelu, mis veavad neid edasi, ning treenivad trenažööril või nõlvadel. 400 meetri jooks Selle pikal sprindi alal võistelvad sprotlased jooksevad 400 meetrit nii kiiresti kui võimalik. 1850. aastal peeti Suurbritannias, Oxfordis, Exeteri kolledžis esimesed kergejõustikuvõistlused, kus oli kavas ka neljandikmiili jooks (402 m). See distants vähenes 400 meetrini ja oli kavas esimestel nüüdisolümpiamängdel 1896. aastal. Algselt ei joostud 400 meetrit jooksuradadel, vaid see oli väga taktikaline võidujooks, millega kaanes sagedasi intsidente ja tõuklemist. 1908. aastal muudeti reegleid ja sellest sai eri jooksuradadel peetav pikim võidujooks. Naiste 400 meetri jooksu olümpiadebüüt toimus 1964. aastal Tokyos
teda suurejooneliseks kangelaseks. 2 Richard Lõvisüda Varajane elu Richard sündis 8. Septembril 1157 Beaumonti palees. Ta oli William IX, Henry ja Matilda noorem vend ning kui kolmanda pojana, teda ei oodatud troonile asuma. Richard kasvatati ülesse naise poolt, keda kutsuti Hodiernaks. Kuningaks saades andis Richard talle helde pensioni. Vähe on teada Richardi hariduse kohta. Kuigi ta oli sündinud Oxfordis, ei suutnud ta rääkida inglise keelt. Ta oli haritud mees, kes koostas luulet ja kirjutas prantsuse keeles. Teda peeti atraktiivseks. Juba varases eas näitas ta märkimisväärset poliitilist ja sõjalist ilmet võideldes mässumeelsete aadlikega võima pärast. 1159. aasta märtsis oli korraldatud, et Richard abielluks Ramon Berenguer IV tütrega, kuid see ebaõnnestus ja abielu jäi katki. Hiljem abiellus ta Margaret-iga, Louis VII tütrega. 1171. aastal, Richard lahkus koos oma emaga
vaba ajaga veel teha kui jälle tarbida. 2. Suured kaubanduskeskused Selleks andsid hea võimaluse suured kaubanduskeskused. Kindlasti ei ehitatud 20. sajandil maailma esimesi kaubanduskeskusi, esimeseks võib lugeda suisa 100-110 aastal ehitatud keskust Traianuse väljakul Roomas, milles tegutses mitmel korrusel poode ja muid äripindu. Mõningad keskused, mis ehitati 16.-17. sajandil on veel tänapäevalgi alles, nagu näiteks Marché des Enfants Rouges Pariisis ja Oxford Covered Market Oxfordis, kuid laiem levik sai siiski alguse alles eelmisel sajandil. Londonis ehitati Regenti ja Oxfordi tänavatele ostukeskused, mille aknad tehti suuremad kui tavalistel majadel, et paremini kaupa eksponeerida. Väga tähtsaks kujunesid vaateaknad, sest see kujundas potentsiaalse ostja mulje poest enne seda, kui ta sisse astus, või pani ta otsustama, kas ta üldse tahab sisse astuda. Ostukeskuste revolutsioonilisus seisnes selles, et kogu kaup, mida eluks vaja läheb on ühe
või arstiteaduskonna lõpetanud. 13. sajandi hakkas Pariisis suurenema mungaordu mõju. Need suunasid oma võimekamaid liikmed just Pariisi ülikooli õppima ja selleks, et neil oleks elukoht lõid nad ühiselamu. Sellest ajast peale, tekkisid paljudesse ülikoolidesse ühiselamud. Samadel aastatel sündis Oxfordi ülikool. Esimene Inglismaa ülikool, mis rajati väikesesse kaubanduslinna. Oxfordi ülikool kujunes välja väiksematest koolidest, mis tegutsesid Oxfordis kuni 12. sajandini. Kuigi Oxford ennast veel ülikooliks ei nimetanud, õpetati seal teadusi alates 1200 aastast. Peamiselt hakati Oxfordi ülikoolis õpetama õigus -ja usuteadust. Paljud Inglismaa üliõpilased ja magistrandid jätsid oma endised ülikoolid ja asusid õppima ja õpetama Oxfordis. Ülikooli kolledžid Esimene ülikooli kolledž loodi Pariisi ülikoolis 12. sajandi lõpus. Kolledži mõte oli pakkuda võimalust ka vaesematele üliõpilastele
Jeremy Bentham sündis Londonis 15. veebruaril 1748. aastal. Ta sündis advokaatide jõukas perekonnas. Vanemad arvasid, et ta on imelaps, kui leidsid põngerja istumas isa kirjutuslaual ning lugemas Inglismaa ajalooraamatut, ladina keele õpinguid alustas ta juba kolme aastaselt. Bentham elas suurte sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike muutuste ajal. Õpinguid alustas ta Wesminsteri koolis. Pärast seda, 1760. aastal, kõigest 12-aastasena saatis isa ta õppima Queeni kolledzisse Oxfordis ja seal sai ta 1763. aastal bakalaureuse ning 1766 magistrikraadi õigusteaduses. Kuigi ta oli pädev praktiseerima õigusteaduse alal, ei teinud ta seda kunagi. Õige pea pettus lootustandev advokaat Inglise keerukas õigussüsteemis ja hakkas kehtivat seadusandlust avalikult kritiseerima. 1785.1788. aastatel oli ta Venemaal, kus oli armees tema vend. Seal jätkas ta kirjutamist ning koostas ka kuulsa panoptikoni plaani, lootes, et see projekt huvitaks Katarina Suurt. 1788
Quevedo kuulsuse sai kriitikuna, sotsiaalsed ja kodumaa teemad, kritiseeris ka Gongorat, istus pagenduses ja vangis. 18.märts Gongora ja Quevedo 2 hispaania suurt luuletajat, elavad ajastu raskelt läbi. Hispaania riigi allakäigu tajumine Hispaania barokk. John Donne (1572 - 1631) inglane, peened filosoofilised arutused, ei võlunud naisi vaid tahtis arutada, metafüüsiline luule. Väärikast aadlisuguvõsast pärit, katoliiklikust perekonnast. Õppis Oxfordis ja Cambridges. Peale ülikoole rändas Hispaanias ja Itaalias ja õppis õigusteadust Londonis. Ta oli seltskonnainimene, teatraal, teravmeelitseja, kaunite daamide kummardaja. Tema armastus oli maine seal on teravaid nägemusi ja üksikasjalikke tegevusi, tema meelest eksisteeris ainult armastus, tunded kahe inimese vahel. Kasutab selget kõnekeelt (lihtsat). HILISLOOMINGUS ,,Palvused äärmise häda puhul" proosateos, just see teos näitab tema seotust kristlusega
probleemide üle nalja, näiteks Thomas Dekkeri ,,Kingsepa pühad". Ajaloolistes etendustes kajastati Inglismaa näiteks ja Euroopa ajalugu. Palju kirjutati kuningate eludest. Sellesse zanrisse Shakespeare ,,Richard III" ja ,,Henry V" koos Christopher Marlowe ,,Edward II'ga" ja George Peele ,,Kuningas Edwardi kuulsa kroonikaga" Sama moodi nagu näitlejateks, olid ka näitekirjanikeks renessansi ajal vaid mehed. Mõned neist olid saanud hariduse Oxfordis või Cambridges aga enamik neist oli tavaline lihtrahvas, kelle hulka kuulus ka selle aja tuntuim autor William Shakespeare. Tema kõrval tuuakse tavaliselt välja Ben Jonson ja Cristopher Marlowe. Ben Jonsonit tuntakse kui parimat Inglise renessansi komöödiakirjaniku. Ta alustas oma edu 1598. aastal avalikus teatris komöödiaga ,,Iga mees oma huumoriga" ja hiljem 1603. aastal hakkas kirjutama etendusi kuninglikule õukonnale
aastal, valmis Aquino Thomase esimene biograafia.(Edmund Jacob`` 50 klassikut: filosoofid``93). Skolistika Skolastika on teoloogiline filosoofiline meetod ning keskaegse(12. ja 14. Sajandi) Euroopa süsteem, mille eesmärk oli sobitada kristlust Aristotelese filosoofiaga. 13. sajandi kõrgskolastika tipneb Aquino Thomase filosoofiaga. Vara- ja kõrgskolastika keskus oli Pariis. 14-15 sajandi hilisskolistika, milles oli juba tunda moodsat empiirilise teaduslikkuse vaimu, õitses Oxfordis. (Edmund Jacob``50 klassikut: filosoofid``78). Dialektikuid nimetati skolastikuteks. ``Skolastika `isaks`` nimetatakse Canterbury Anselmit. Kasutatud kirjandus 1.``50 klassikut: filosoofid`` Edmund Jacob 2.``100 tähtsamat mõtlejat`` Philip Stokes 3. tartu.ester.ee- Laanepere, Taavi magistritöö, Tartu 2004
aastal Inglismaa linnas nimega Oxford. Algselt mooudustati gruppidest ja inimestest, kes ei kuulnud valitsusse ehk võib öelda vabatahtlikest. Organisatsiooni nimetus tuleneb siis ,,Oxford Committee for Famine Relief" (tõlk. Oxfordi komitee, et vähendada näljahäda). Tegemist on 17-liikmelise organisatsiooniga, kuhu kuulub 16 riiki ja üks Kanada provints ning ühtekokku abistavad aktiivselt 94 abivajavat riiki. Peakontor ja sekretariaat asub Oxfordis. Organisatsioon tegeleb vaesuse võitlmisega, looduskatastroofi tagajärgede leevendamisega, inimõiguse propageerimisega ja diskrimineerimisega. Nagu meil paljudel on ka Oxfamil enda visioonid ja eesmärgid. Võime lugeda kolm peamist visiooni: 1. Maailm ilma vaesuseta 2. Teadvustada inimestele nende õigusi 3. Inimesi koheldaks võrdselt Eesmärk kuhu poole püüeldakse ja miks seda tehakse on selleks luua võimalused ja
detailidele. · 1850-ndate aastate alguses tiirles prerafaeliitide teemadering keskaegsete legendide fantaasia maailmas, (Malory poeem "Morte d`Arthur", Dante "Jumaliku komöödia") · Hiljem oli inspiratsiooniallikaks paganlik mütoloogia ja kaasaegsed moodsa elu teemad, kõige järjekindlam kaasaja kujutaja oli Ford Madox Brown (1821 1893). · Sellal, kui vennaskond hakkas lagunema, kohtas Rossetti Oxfordis kaht noort tudengit : Edward Burne- Jones (1833 1898) ja William Morris (1834 1896). · Mõlemad õppisid religiooni, kuid nad said kiiresti teadlikuks, et nende kutsumus asub kusagil mujal. · Kunsti ja arhitektuuri reisil Prantsusmaale suvel 1855 Burne-Jones ja Morris (kus nad nägid prerafaeliitide töid Pariisi maailmanäitusel) otsustasid nad lahti ütelda Kirikust ja pühendada oma elu tervenisti kunstile.
4. peatükk Nick räägib, kuidas ta pidas päevikut, kes ja mil Gatsby juuers külas käisid. ühel päeval tuli Gatsby Nickile järele koju ning nad sõitsid linna. Autos muutis Gatsby täiesti ootamatult oma käitumist. mida kaugemale nad sõitsid, seda rohkem muutus tema käitumine. Tema tavapärasest väga hoitud olekust sai tunduvalt vabam mees. Juba tavaolekus ei saanud Gatsby väga vait olla. Autos muutus ta aga lausa kärsituks. lk 58-9 räägib oma elust: Käis oxfordis, tal on rikas suguvõsa ameerikas jms. (koju tagasi minnes toimus gatsbiga tagasimuutus käitumises. ) Läksid kohvikusse, kus Gatsby tutvustas Nicki Meyer Wolfsheimile (hasartmängija). Pärastlõunal läks Nick Jordan Barkeriga kohvile, kus neine jutustab nickile Gatsby loo, seda ellneva Gatsby palvel. Daisy Fay lugu alates lk 65. populaarne ja ilus tüdruk. gatsby oli juba noorena (18.a) tema austaja. aga neid oli palju, ja tüdruk abiellus lõpuks Tom Buchananiga
- Esimene meetod Kiirendatud osakeste kimp on pidev ajas, kuid potenentsiaalide erinevus väga kõrge. 1932. aastal John Cockroft ja Ernst Walton (Rutherfordi õpilased Cambridgest) jõudsid selle tulemuseni kiirendades prootoneid pinge all 700 kV, selliselt õnnestus neil näha tuumareaktsiooni liitiumiga. Meetod mida nad kasutasid on välja töötatud Robert Van de Graafi poolt (Marie Curie õpilane, töötas Oxfordis) kes realiseeris inustriaalselt eletrostaatika masina, kus pinge võib küündida 20 mV-ni. - Teine meetod Osakesed pannakse kiirenema madalama pingega, ning see toimub ringikujulises kiirendis, mida kutsutake ,,tsüklotron". Selline kiirendi võibaldab juurdepääsu kõrgemate energiateni. Osakesed, mis väljuvad iooni allikast tsüklotroni keskosas. Magnetväli
preili Innesi toast veel ühe ähvarduskirja. Nancy avastab, et Tony kannab pitsersõrmust, millel on Must roos! Pärast õhtusööki otsustasid tüdrukd, et lähevad donide aeda ja vaatavad, mis selle musta roosi all on. Bess pidi jääma valvesse. Nad nägid eemal ka härra Sunderwithi. Järsku kuulsid nad Bessi karjatust, keegi oli Bessi kloroformiga uimastanud ja öelnud talle, et kui nad ei lõpeta, siis juhtub midagi hirmsat. Järgmisel päeval otsustasid tüdrukud, et ei näita Oxfordis oma nägu. Nad otsustasid paadiga sõitma minna. Teel märkavad nad ühte baari, mille nimi on Must roos. Tüdrukud otsustasid sisse astuda. Peale seda, kui nad tagasi paati lähevad, upuvad nad peaaegu. Keegi on paati vahepeal lõhkunud. Õnneks oli selles kohas madal vesi. Sel õhtul pidi toimuma ka ,,Musta rüütli tragöödia". Peale etendust märkab Nancy Simonil sõrmes samasugust sõrmust nagu Tonyl ja sellel on samuti Must roos
W.G.Golding ,,Kärbeste jumal" Räägin oma ettekandes William Gerald Goldingu romaanist "Kärbeste jumal". Golding sündis 19. septembril 1911 Edela-Inglismaal. Ta ise on öelnud, et kogu ta lapsepõlv (isegi kogu ta elu) on olnud lausa õudusttekitavalt viisakas. Ta õppis Oxfordis kirjandust ning töötas nii hoolekandeasutuses kui õpetas ka inglise keelt, kirjandust ning filosoofiat Salisbury koolis. 1940-1945 teenis Golding Briti sõjaväelaevastikus ning võttis osa dessantoperatsioonidest, mistõttu nägi ta II Maailmasõja jubedusi ka oma silmaga. Kui varem uskus ta enda sõnul kindlalt inimese täiuslikkusesse, siis peale seda kogemust, lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Sõja lõppedes naases autor taas Salisbury, kus valmis ka tema
Samuti tuuakse filmis hästi välja 1922. aasta ühiskond Ameerikas. 2 1) Gatsby ehk James Gatz oli pärit vaesest perekonnast Dakotast. Olid paljud, kes aga arvasid, et sellist inimest nagu Gatsby pole üldse olemas. Samas olid teised, kes arvasid, et ta on kas tapnud kedagi, on suur sõjakangelane, saksa spioon jne. Alguses räägi Gatsby Nickile, et ta on pärit rikkast perekonnast, on elanud peaaegu igas pealinnas Euroopas, õppinud Oxfordis ja olnud sõjakangelane. Hiljem tunnistab ta aga üles, et on vaesest perekonnast ja räägib kogu loo sellest, kuidas ta päästis rikka mehe merehädast, kes talle hiljem kombeid õpetas ja aitas sellega jalad alla saada. 2) Gatsby oli väga auahne, ta tahtis olla rikas ja edukas. Samas aga oli ta väga romantiline ja sihikindel. Tal oli alates kohtumises peas ainult Daisy ja ta tegi kõik, et tal hea võiks olla. Üks
W.G.Golding ,,Kärbeste jumal" Räägin oma ettekandes William Gerald Goldingu romaanist "Kärbeste jumal". Golding sündis 19. septembril 1911 Edela-Inglismaal. Ta ise on öelnud, et kogu ta lapsepõlv (isegi kogu ta elu) on olnud lausa õudusttekitavalt viisakas. Ta õppis Oxfordis kirjandust ning töötas nii hoolekandeasutuses kui õpetas ka inglise keelt, kirjandust ning filosoofiat Salisbury koolis. 1940-1945 teenis Golding Briti sõjaväelaevastikus ning võttis osa dessantoperatsioonidest, mistõttu nägi ta II Maailmasõja jubedusi ka oma silmaga. Kui varem uskus ta enda sõnul kindlalt inimese täiuslikkusesse, siis peale seda kogemust, lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Sõja lõppedes naases autor taas Salisbury, kus valmis ka tema
.." Hidzra - Muhammadi ja tema toetajaskonna lahkumine Mekast 622. a. Mediinasse. Lähteaastaks islami ajaarvamisele. 1. Islamiteaduse ajalugu: teadmised islamist ja Araabia kultuurist kaubanduse ja vallutuste kaudu, 1143. a. koraani ladinakeelne tõlge, Hispaanias, Clyni Abti Peetrus Venerabilis poolt, 1543. a. koraani trükiversioon Baselis, 1590. a. araabiakeelne tõlge evangeeliumitest, Roomas, Edward Pocock, (1604-1691), Inglismaal, Oxfordis esimese Arabistika õppetooli rajaja, 1704-1717. a. prantslase Antoine Gallandi poolt tõlgitud 1001 öö muinasjutud, orientalistika mõiste tuleb esile esimestkorda Inglismaal 1779. a. ja Prantsusmaal 1799. a., 1873. a. toimub esimene internatsionaalne orientalistide kongress, 19. saj. muutub islamitead KORAAN Sissejuhatuse islamistikasse Lähis-Ida vanade keelte ja kultuuride õppetool (USUS.08.001) PhD Elo Süld 21.03.2016 Loeng 6
ülakoma. Bordeaux’st, Dumas’lt, Shaw’le Dumas’ teosed Cambridge’i ülikool (Pariisi ülikool), Molière’iga, Shakespeare’ile Kui hääldus ja kirjapilt on samad, ei ole koma vajalik (Oxfordis, Goethele). TSITAATSÕNAD Tsitaatsõnad tõstetakse tekstist esile erineva kirjaga. Tüvi eraldatakse muutetunnustest ülakomaga. sellised show’d, girlfriend’iga SÕNATULETUS Liialdatakse u-liiteliste tegusõnadega: säiluma > säilima, ühtuma > ühtima, pleekuma > pleekima, kostuma > kostma. Tuleb vältida ne-liite asendamist ndu-ga: uuenduma > uuenema, pehmenduma > pehmenema.
ning see kuulutas vaimse revolutsiooni algust. Kui põlvkonnad vahetusid, kujunes Prantsusmaa katedraalikoolides põhiaineks dialektika (arutelukunst) ning õpetlase kõige tõhusamaks tööriistaks oli intellekt. Toom- ja katedraalkoolid või grammatikakoolid aitasid kaasa linnade arengule, sest majandus ja inimeste haridus on tihedalt seotud. Linnades sündis täiesti uut tüüpi haridusasutus, milleks oli ülikool. Esimestena tekkisid ülikoolid Bolognas (1088), Pariisis ja Oxfordis. Ülikooli ladinakeelne nimi – universitas – tähendab tsunfti. Keskaegne ülikool oligi loodud käsitööliste korporatsioonide eeskujul. See kujutas endast omamoodi õpetlaste tsunfti, mis ühendas kõiki sama linna üliõpilasi ja õppejõude. Koos ülikoolidega tekkis ka uus ühiskonnakategooria, sellesse kuulusid õpetlased ja õppejõud ehk vaimse töö tegijad. Populaarsemates ülikoolides õppis korraga sadu üliõpilasi Euroopa eri maadest. Keskaegne ülikool jagunes nelja
WILLIAM GERALD GOLDING 1911 1991 Golding sündis 19. sept. 1911. Cornwallis eeskujulikus, lausa siivsas peres. Pärast humanitaargümnaasiumi õppis ta Oxfordis kirjandust. Tegi kaastööd väikesele provintsi-teatrile, alates 1939. õpetas inglise keelt, kirjandust ja filosoofiat Salisburys. Abikaasa oli keemik, neil oli kaks last. II ms. ajal teenis Briti sõjalaevastikus, siis naases Salisburysse ja valmis tema esimene romaan. 1960. aastatel jäi Golding vabakutseliseks, elas avalikkusest tagasitõmbununa maaüksinduses ega avaldanud elu lõpupoole enam midagi. Alles Nobeli preemia 1983. aastal tõi ta taas kogu maailma tähelepanu keskpunkti.
................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Vasaraheide on kergejõustikuala. Sellel alal lennutab sportlane vasarat võimalikult kaugele. Muistsel Iirimaal peetud Tailteanni mängudel oli kavas ka roth cleas'i vankriratta, mille teljel on käepide heitmine. Ratas asendati peagi varre otsa kinnitatud kiviga ning 14. sajandil sepavasaraga. Ala lülitati Oxfordis ja Cambridges toimunud võistluste kavva 1866. aastal ning Inglise kergejõustiku meistrivõistluste kavva 1875. aastal. Esimesed vasaraheite olümpiamedalid jagati välja 1900. aastal Pariisis, kui sepavasar asendati pallikujulise vasaraga, mis on ka tänapäeval kasutusel. Naiste vasaraheide võeti MM- võistluste kavva 1999. aastal Sevillas ning sai ametlikult olümpiaalaks 2000. aastal Sydneys. 3 VÕISTLUSKORRALDUS
Oxfordile inglismaal.Cambridge'i ülikool alustas tegevust hiljem XIII saj.algul.Kuulsamaks sai arstiteaduse ülikool Salamanca.1477.a asustati Uppsala ülikool Rootsis.AQUINO THOMAS-keskaja silmapaistvaim teoloog ja skolastik,kes pärines Itaalia aadliperekonnast.Oma tähtsaimas teoses ,,Summa Theologiae" seletas ta usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda.Roger Bacon-inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi.Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises
Põhja-Iirimaalt, ning tema ema Irene Alice Richardson, kes oli enne Irise sündi laulja, oli pärit keskklassi kirikuperest ja elas Dublinis. Paar kohtus esmakordselt Dublinis ning abielluti 1918.aastal. Iris oli pere ainus laps. Kui Iris oli vaid paari päeva vanune, kolis värske perekond Londonisse, kus Irise isast sai teise klassi sekretär tervishoiuministeeriumis. Iris sai oma hariduse Oxfordi ja Cambrige'i ülikoolist õppides seal klassikalisi keeli ja filosoofiat. 1956. aastal Oxfordis kohtas naine John Bayley't, kellega ta ka abiellus.John Bayley oli Briti kirjanduskriitik ja kirjanik. Nende abielu John Bayley'ga kestis kokku 46.aastat. Ning selle raamatu "Liivaloss", mida ma lugesin, pühendas ta oma mehele. Iris Murdoch suri 79.aastasel 1999.aastal. Tema tuhk puistati laiali Oxfordi krematooriumi aias. Looming Iris Murdoch on kirjutanud 26 romaani ning filosofiaalseid ja kirjanduskriitilisi teoseid.
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper J.R.R. TOLKIEN Referaat Juhendaja Bianka Makoid Tartu 2011 1.ELULUGU JA LOOMING John Ronald Reuel Tolkien (3.01.1892 2.09.1973) oli inglise kirjamees, kelle teosed on kogunud maailmas tohutut populaarsust. Need raamatud on köitnud miljonite inimeste kujutlusvõimet ja muutnud nende mõtteviisi. See Oxfordis kesk-inglise keele lääne-midlandi dialektile spetsialiseerunud mees elas suhteliselt tavapärast ja tähelepandamatut väikekodanlikku elu pidas loenguid, kasvatas lapsi, elas Oxfordi äärelinnas, hoolitses aia eest ning suri vaikselt ja rahulikult 81-aasta vanusena. See elu oli kahtlemata täis akadeemilist sära, kuid seda vaid väga kitsal erialal, mis tavainimestele väga vähe (kui üldse) huvi pakub. Sellegipoolest sai ta
Linnakäsitöölastele ning kaupmeestele oli väga tähtis kirjakeele oskus. Selle tõttu rajati linna põhikoolid, kus käsitöölased ja kaupmehed alghariduse said ning siis arenesid välja ka ametikoolid ehk abakusekoolid (õppetöö põhiprogramm rajati ladina keelele, kuid õppetöö ise käis tihti õpilase emakeeles). Linnakoolidest arenes välja ülikoolid. Esimestena tekkisid ülikoolid Bolognas (1088), Pariisis ja Oxfordis. Ülikooli ladinakeelne nimi – universitas – tähendab tsunfti. Keskaegne ülikool oligi loodud käsitööliste korporatsioonide eeskujul. See kujutas endast omamoodi õpetlaste tsunfti, mis ühendas kõiki sama linna üliõpilasi ja õppejõude. Koos ülikoolidega tekkis ka uus ühiskonnakategooria, sellesse kuulusid õpetlased ja õppejõud ehk vaimse töö tegijad. Populaarsemates ülikoolides õppis korraga sadu üliõpilasi Euroopa eri maadest. Keskaegne ülikool
väljenduslik laad. Thomas Stearns Eliot, Ezra Pound. THOMAS STEARNS ELIOT (1888-1965) USA päritolu inglise kirjanik. Kujunes ,,uuskriitilise" suuna üheks peaesindajaks inglisekeelses kirjandusteaduses. Sünd Missouri osariigis St. Louisi linnas mainekas perekonnas. Õppis 7 a Harvardi ülikoolis, vahepeal veetis aasta Pariisis kirjutas algupäraseid luuletusi pr keeles, 3 viimast aastat pärast Pr filosoofiaõpingud. Enesetäiendamine Oxfordis peamiselt antiigi alal. 1927 Briti kodakondsus. Töötas õpetajana 8 a Lloydsi pangas Faberi kirjastusfirma direktor. Oli sõber Ezra Poundiga. Kuulsuse tõi talle poeem ,,Tühermaa". 1923-1939 juhtis filosoofia ja kirjanduse kvartaliajakirja ,,The Criterion". 1927 vahetas usku anglokatoliku kiriku liige varjundas tema teoseid ,,Tuhkapäev" 1930, ,,Kalju" 1934, ,,Mõrv katedraalis" 1935. 1948 a Nobeli kirjandusauhind.
annaabi.ee 
