NETI GOOGLE ALTAVISTA www.neti.ee www.google.com www.altavista.com Töökeskkonna keel Eesti keel 129 keeles (sh eesti) 28 keeles (va eesti) Abi Üleval paremas nurgas link Abi Link kõik Googlist All Privacy Policy kõrval Kataloog Avalehel link Kataloog (riigiti erinev) Otseselt kataloogi pole Tõstutundlik Ei ole Ei ole Ei ole Pärnu=PÄRNU=pärnu Pärnu=PÄRNU=pärnu Pärnu=PÄRNU=pärnu
hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloend, registrid). 25.Nimetage viiteinfoallikate liigid. Viiteinfoallikad on: raamatukogude kataloogid, bibliograafilised andmebaasid , bibliograafiad 26.Mis on bibliograafiline kirje? Viiteinfoallikad koosnevad teavikute bibliograafilistest andmetest (näit autor, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv jms). Neid andmeid nim bibliograafiliseks kirjeks. 27.Mis on kataloog? Kataloog on raamatukogus leiduvaid teavikuid (trükiseid ja muid dokumente) peesgeldav, standardsetel kaartidel või trükise kujul olev otsisüsteem või elektrooniline andmebaas. 28.Mis on kartoteek? Kartoteegid on standardsetel, nn kataloogi- või perfokaartidel realiseeritud käsiinfosüsteem, mis annab bibliograafilist teavet teemade, isikute, asutuste vms kohta. Erinevalt kataloogist sisaldavad kartoteegid
brauseris: muudavad htmli, css-i, võtavad ühendust serveriga jne jne AJAX tähistab: HTML+CSS+Javascript+async. Queries Georg Cantor - Hulgateooria rajaja CISC complex instruction set computer RISC reduced instruction set computer URL Uniform Resource Locator HTTP Hypertext Transfer Protocol AOL America Online, aol-i alguses ei olnud http-d ega www-d MS-DOS Microsoft Disc Operating System 1981 ARM processor - Advanced Risc Machine processor ACL - Access Control List ACL on nimekiri pääsuõiguste kirjetest (ACE - Access Control Entry - ACE koosneb: kasutaja, grupi või arvuti nimest, pääsuõiguste loetoelust ) Silicon Valley - Nime saanud algselt silikoon-kiipide tootjate järgi Whole Earth Cataog USA hipikultuuri/vastuliikumise kataloog, kus müüdi igast tooteid(kataloog ise ei müünud otseselt midagi, vaid andis müüjate info toodete kõrval)
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus.......................................................................................................
- omamine kitsamas mõttes (minu raamat) - sugulus (minu ema) - osa-tervik (minu käsi, puu tüvi) - hulk – element (raamatukogu raamat) - predikaat-argument omajakonstruktsioonina (laulja esinemine) 21. Adjektiivide võrdlus. Komparatiiv (keskvõrre) ja superlatiiv (ülivõrre). Näiteid komparatiivi väljendamisest: (1) eesti ja soome a. kass on osavam kui koer; kissa on ketterampi kuin koira b. Kass on koerast osavam; kissa on koiraa ketterampi 22. Rektsiooni (käände-) ja ühildumissüsteemid. rektsioon - laiendi morfoloogiline markeering on määratud peasõna poolt, kuid ei kirjelda peasõna ei grammatiliselt ega semantiliselt ühildumine - laiend peegeldab peasõna grammatilisi või semantilisi tunnuseid Ühildumissüsteemid:
1 PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus VEEBILEHT – INFO IDAMAISE TANTSUTRUPI HESSA KOHTA JA TREENINGUTE BRONEERIMINE LÕPUTÖÖ Juhendaja: Pärnu 2013 2 Sisukord Lühendite loetelu ja sõnastik.......................................................................4 Sissejuhatus................................................................................................. 6 1.Analüüs..................................................................................................... 7 1.2 Idamaine Tantsutrupp Hessa..............................................................7 1.3 Probleemi kirjeldus.....................................................................
1. Suuruse numbrid ja mida nad tähendavad ? 1 bit = 1 binary digit 1bait = 8bitti 1kilobait = 1024 baiti Megabait = 1,048,576 baiti Gigabait = 1,073,741,824baiti Terabait = 1 trillion baiti Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja kauaaegse presi
Mõisteid saab võrrelda ainult siis, kui nende vahel on mingi sisuline sarnasus. Võrreldamatud (ik incomparable) mõisted ei oma ühtegi ühist tunnust. Sellised mõisted on absoluutselt erinevad (seegi määratlus on kontekstitundlik). 6_fl_i-v Mõistete mahtude vahelist seost näidatakse nn Euleri diagrammide (ringide) abil. (Sveitsi matemaatik Leonhard Euler, elas aastatel 1707-1783). Nt mõisted K kass ja M must kass K M Suurema ovaali sisu kujutab endast kogu mõiste K mahtu, st kõikide kasside hulka. Väiksema ovaali sisu kujutab endast kogu mõiste M mahtu, st kõikide mustade kasside hulka, mis aga kuulub samas ka kasside hulka. Mõisted jagunevad mahu alusel kaheks liigiks: 1. Ühitatavad (e. ühendatavad) on sellised mõisted, mille mahtudes on ühiseid elemente: 1.1
4). Täpselt meelde jätta ja järele korrata ei suutnud Laura ühtegi lauset. Laps vahetas sõnade järjekorda lauses (roosa pall tuppa voodi alla veeres pro Roosa pall veeres tuppa kapi alla), jättis sõnu lausest ära ning asendas sarnast objekti väljendava sõnaga (vanaema loeb pilte, milles on pildid pro vanaema loeb lehte, milles on vähe pilte), lisas sõnu lausesse. Kohati muutis Laura lause ehitust nii, et muutus lause tähendus (Must kass püüdis ühte öösel musta haiseva roti pro Väike kass püüdis õhtul musta roti). Raskused antud ülesandes võivad tuleneda vastavate lausemallide puudumisest spontaansest kõnest ja/või piiratud verbaalse töömälu mahust. Ka sihtitis -, määrus-, põhjus-, eesmärgi- ning tingimuslause moodustamisel lauseid lõpetades esinesid lapsel mõningad vead. Sihitislause moodustamisel eksis laps, moodustades mitteootuspärase lause (...et, rohenisega võib minna pro ..
freeware BSD-s;Linus Torvaldis laseb välja 1.0 Linux Kerneli BSD-s & Linux erinevad asjad, et luua UNIX-eid PHP development began in 1994 when the Danish/Greenlandic programmer Rasmus Lerdorf initially created a set of Perl scripts he called "Personal Home Page Tools" to maintain his personal homepage.. 1994Michael Widenius and David Axmark start work on the MySQL database. 05.10.1995 ilmub Eesti Päevalehe online number Tanel Tammet, Marek Strandberg, Ott Köstner, Kalle Muuli. 01.12.1995 Postimees netis 1995Esimene täispikk multifilm 3d animatsioonidega Toy story; Sun tuleb välja portable Java keelega:James Gosling, Mike Sheridan,and Patrick Naughton 1995 Alta Vista esimene interneti otsingumootor 1996 Esimesed interneti pangad Forekspank, Hoiupank, Hansapank kahtleb tänu Jüri Mõisale 1997 Arvutimale võidab-Deep Blue!!! 1997 alustab Google Larry Page ja Sergey Brin 1998 Netscape muutub Mozillaks 1998 ilmub Red Hat Linux 5.2
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers Gen
Esmasus (seostub märgiga), Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Nt olen suures ruumis ja tunnen et ei ole üksi Teisesus (seostub objektiga), Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Nt tunnen suunda, kus miskit toimub, Kolmasus (seostub interpretantiga). Kolmasus on seotud arusaamisega, äratundmisega. Nt avastan et tegu on hiirega nurgas. Istute pimedas ruumis, kus teie meeled on lahti, aga ei taju midagi. Järsku on teil tunne, et ruumis on keegi või miski. Ta teate suunda esmasusele lisandub teisesus. Kolmasus on see, kui te saate aru, mis pimedas toas on (Näiteks hiir, kes krõbistab nurgas) Märgi definitsioonid: Märk või represemen on miski, mis asendab midagi(seisab selle asemel) kellegi jaoks mingis suhtes või mahus. Nt. Õuna joonis asendab õuna visuaalses mahus, aga ei asenda õuna maitseomadusi ja lõhna.
andmeid. Täiendavate uuringute tegemisel tuleb meeles pidada, et need toimuksid samadel tingimustel, kui varem tehtult andmete kogumine. Kõik uurimistööga seotud materjalid, andmed tuleb säilitada (üliõpilas)töö lõpliku kaitsmiseni. 1.5. Töö kirjalik ja tehniline vormistamine Töö vormistatakse arvutil, ühepoolselt (lõputööde tiitelleht kahepoolselt) valgel paberilehel, formaadis A4 (297×210 mm), arvutikirja suurusega 12 (kirjatüüp Times New Roman), reavahe 1,0 või 1,5. Soovitav on eelistada reavahet 1,5. Vasak äär on 30 mm (vajalik köitmiseks), parem 20 või 25 mm, ülemine 25 või 30 mm alumine 25 või 30 mm. Tekst joondatakse rööpselt (Justify). Leheküljenumbreid loendatakse alates tiitellehest (sellel ei märgita), numbri koht on lehekülje alumises osas keskel (alumisest servast 13 või 15 mm), numbri kõrgus on sama, mis põhitekstil. Numeratsiooni alla kuuluvad kõik lehed, kaasa arvatud kirjanduse loetelu ja lisad
kusagil on? kuhugi mitmekesi mindi?). Näide: palju, vähe, väga, tohutult, veel, märksa. · Rõhumäärsõnad annavad edasi kõneleja hinnangut. Näide: võib olla, kahjuks, arvatavasti, eelkõige, juba, kindlasti, ometi, noo. Kaassõnad, mis kuuluvad lauses nimisõna juurde ja kaassõna võib jagada ees- (enne) ja tagasõnadeks (lõuna järel). Näide: peal, juures, ees, kõrval, all, üleval, taga, kohal, sees, läbi, tõttu, abil, üle jne. Sidesõnade ülesanne lauses on siduda lause erinevaid osi. Arvult eesti keeles on sidesõnu vähe. Lihtsidesõnade- ja sidesõnadeühendid (sellepärast, et). Hüüdsõnad väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada. Näide: tohoh, ennäe. MORFOLOOGIA . . . ehk vormiõpetus on keeleteadusharu, mis uurib sõnavormide moodustamist. Sõna jagunevad muutuvateks ja muutumatuteks sõnadeks
valida erinevaid allajoonimise laade, muuta täheregistrit jne. Lõik (Paragraph) grupi nuppudest saab kujundada tekstilõike (üleval: nummerdada, vähendada/suurendada taandeid, sorteerida; all: joondada, muuta rea ja lõigu vahesid, varjustada ja ääristada).' Laadid (Styles) grupis on võimalik valida valmiskujundatud laade (nt pealkirjalaadid) ja neid muuta, lisada ja hallata. FONT GRUPI RIPPLOEND (CTRL+D) Font kirjatüüp (valitud Times New Roman) Fondi laad (Font style): Harilik (Regular) Kursiiv (Italic) Paks (Bold) Paks Kursiiv (Bold Italic) Suurus (Size) (1pt=0,35mm); Fondi värv (Font color) teksti värv Allakriipsutuse laad (Underline style): Pidev ühekordne allakriipsutus (Single) Pidev kahekordne allakriipsutus (Double) Katkestatud ühekordne allakriipsutus (Words only) Punktiiriga allajoonitud tekst (Dotted) Jäme ühekordne allakriipsutus
kirjeldusteni). Java ei võimalda katkestuskohast jätkamist · Kui soovitakse sellist efekti saavutada, tuleb katsendidirektiiv panna mingi tsükli mõjupiirkonda. Sisend/väljund (ingl. k. input/output) - pakett java.io Javas voo abil: · klaviatuurilt, failist, sõnest, Internetist ... · ekraanile, faili ... · ei pruugi teada detaile Failid - java.io.File Fail - kataloog on ka fail · Pigem faili (kataloogi) nime (ja tee) esitus · Ei täpsustata, kuidas sinna kirjutatakse või sealt loetakse Voog (ingl. k. Stream) · osa lihtsalt kannab andmeid, osa ka töötleb · ühendatakse Java I/O süsteemi abil füüsilise seadmega · ühel pool tootja (allikas), teisel pool tarbija · voo andmetele juurdepääs järjestikune Java seisukohalt jagunevad vood: 1. sisendvoog (input stream) ja väljundvoog (output stream)
PSÜHHOLINGVISTIKA Piiripealne ja noor teadusharu keeleteaduses. Pigem psühholoogiaga seotud kui lingvistikaga. Samastatakse keeleomandamisega. Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm). Psühholingvistika uuri keele omandamist (nii emakeele (L1) kui ka teise keele (L2) omandamine), mõistmist ja tootmist. Psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Neurolingvistika on bioloogiline alus keele väljendamiseks, aju (brain) osa (teine on meel ehk mind) psühholingvistikas. Psühholingvistika pole keeleteaduse teoreetiliste tulemuste psühholoogiline põhi, vaid eraldi keeleteadusharu. Uurimisobjektid – kombinatsioon 4 dimensioonist: 1) representatsioon (püsiv, variatsioonidega uuesti esitamine) või protsess (selle loomine või mõistmine) – 2 viisi näha keelelisi üksusi; Keele representatsioon ajus on esitatud neuraalse koodina
Aeg: olevik (tunnuseks peetakse ,,v" lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav Markeerimata liikmed on sagedasemad. Klass: peaaegu alati markeeritud liikmed Kõneviis Isik: eesti keeles kõik 3 isikut markeeritud Definiitsus 8) Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaktilised seosed: 1) Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav võrdsed. ____ ja____. ,,Koer ja kass lösutasid diivanil.". Alistav üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed 6 Ühildumine e kongruents. Nt omadussõna ja peasõna sarnased ,,kollas/te/le kardina/te/le. Välja arvatud ninataga käänded. Iskuühildumine ,,Ma laulan, raamatud lebavad". Rektsioon sõltumine. Üks põhisõna määrab teise sõna kategooria
Aeg: olevik (tunnuseks peetakse ,,v" lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav Markeerimata liikmed on sagedasemad. Klass: peaaegu alati markeeritud liikmed Kõneviis Isik: eesti keeles kõik 3 isikut markeeritud Definiitsus 8) Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaktilised seosed: 1) Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav võrdsed. ____ ja____. ,,Koer ja kass lösutasid diivanil.". Alistav üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed Ühildumine e kongruents. Nt omadussõna ja peasõna sarnased ,,kollas/te/le kardina/te/le. Välja arvatud ninataga käänded. Iskuühildumine ,,Ma laulan, raamatud lebavad". Rektsioon sõltumine. Üks põhisõna määrab teise sõna kategooria. Põhi eeldab, et temast sõltuv sõna esineb mingis kindlas vormis või teatud süntktilises struktuuris
f) I hit him. A P mina-NOM lööma tema-ACC `Ma löön teda' Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta) ja lause sihitis (patsient) markeeritud käändes (lisatud on lõpp, mis väljendab, et tegu on sihitisega). Kui sellistes keeltes ka mittesihitisliku lause alus (S) on ilma lõputa, s.t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3. nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti aga teisiti (markeeritud käändega). Skemaatiliselt: A = S; P Absolutiiv-ergatiivsed dyirbali k (Austraalia) a) uma yaba-gu bua-n P A isa-ABS ema-ERG nägema-PST `Ema nägi isa'
f) I hit him. A P mina-NOM lööma tema-ACC `Ma löön teda' Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta) ja lause sihitis (patsient) markeeritud käändes (lisatud on lõpp, mis väljendab, et tegu on sihitisega). Kui sellistes keeltes ka mittesihitisliku lause alus (S) on ilma lõputa, s.t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3. nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti aga teisiti (markeeritud käändega). Skemaatiliselt: A = S; P Absolutiiv-ergatiivsed dyirbali k (Austraalia) a) uma yaba-gu bua-n P A isa-ABS ema-ERG nägema-PST `Ema nägi isa'
f) I hit him. A P mina-NOM lööma tema-ACC `Ma löön teda' Neis näidetes on lause alus (ja semantiliselt agent) markeerimata käändes (st ilma tunnuseta) ja lause sihitis (patsient) markeeritud käändes (lisatud on lõpp, mis väljendab, et tegu on sihitisega). Kui sellistes keeltes ka mittesihitisliku lause alus (S) on ilma lõputa, s.t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3. nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti aga teisiti (markeeritud käändega). Skemaatiliselt: A = S; P Absolutiiv-ergatiivsed dyirbali k (Austraalia) a) uma yaba-gu bua-n P A isa-ABS ema-ERG nägema-PST `Ema nägi isa'
täiskasvanuid. Laste seas on väga nõutud realistlikud jutustused, mis pakuksid samastumisvõimalust reaalse elu situatsioonides. Parimaks teoseks selles vallas pean Sass Henno jutustust ,,Mereröövlimäng" (2005). Ei tahakski uskuda, et selles teoses loodud turvalise kodu ja lapselike seikluste taga varitseb Henno muust loomingust tuttav kõle kivilinn oma koledustega. Olulise panuse eesti lastekirjandusse on andnud uued naisautorid Kerttu Soans, Piret Raud ja Kristiina Kass. Viimatinimetatud kahe autori puhul on tegemist lasteraamatute illustreerijatega, kellest on saanud lastekirjanikud, mis on lastekirjanduses vägagi hea kombinatsioon. Väikelastele on suunatud Kerttu Soansi lapsemeelsed Olivia-lood oma väiksest tüdrukust peategelasega. Lüürilises toonis juttude maailm on korrastatud ja turvaline. Nende raamatute sihtgrupiks võib pidada aga pigem täiskasvanuid, sest need väljendavad lapsest lähtuva kasvatusideestiku kandjate arusaamu (Lastekirjanduse
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keeled väga erinevad
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
kohta. Näide: Ehala, Martin, Margit Raik 2003. Eesti keel eesti koolis. - Eesti kirjakeele kasutusvaldkondade seisundi uuringud. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: TPÜ Kirjastus, lk 11-35. näide2: Eichfuss, Riho 2011. Inimeste teadlikkus nafta ja alternatiivsete kütuste kohta. - Akadeemia nr2. lk 63-84. näide3: Kaareste, Norbert 2007. Kooliaasta algus rõõmustab. - Postimees 3.09, lk 3. 13.11.15 Ülesanne 1 1. Käo, Aimar 1997. Looduse rüpes. Tallinn: Kirjastus Koolibri (Käo 1997); 2. Leok, Meeli, Eda Immer, Jaanus Juga, 2011. Arvuti kasutamise võimalusi koolis. - Uus õppimine. Tallinn: kirjastus Koolibri; 3. Miller, Mihkel. Kuidas suhtuda meie haridusreformi?- Delfi. 4. www.meieriik.ee 5. - 6. Petzoldt, Leander, Hiiemäe Reet 2010. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon. Tartu: Eesti Folkloori Instituut. 7. -
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
1949). Operantse tingimise puhul tuleneb inimese või looma käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil, kus oluliseks on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada ehk meelde jätta saadud kogemust, st õppida oma tegevuse tagajärgedest. Thorndike tundis eelkõige huvi, kuidas õpivad loomad uusi käitumisviise, mis aitavad neil lahendada keskkonnaga kohanemise probleeme. Põhiliseks uurimisobjektiks oli näljane kass, kes oli puuri (Thorndikese puzzlekasti (Buzzle box)) pandud ja ta soovis sealt välja pääsed toidu juurde. Puurist väljapääsemine sai toimuda ainult läbi kindla tegevuse, näiteks nupule vajutamise teel, mis avas ukse. Esimestel kordadel pääses kass puurist välja juhuslikult kui kratsis puuriseinu, kuid pärast mõnekordset puuri tagasipanekut hakkas kass koheselt väljapääsunupule vajutama. Seega oli kass õppinud uue oskuse ning oli
Elusus on kategooria, mis märgib kas nimisõna referent on elus ja kui tajutav ta on. Vene k. eraldab seda käändesüsteemis Keeleteadustes räägitakse elususe hierarhiatest, kus ühes otsas inimene, teises elutu, markeeritakse substantiitvidest (erand navajo k - verbid) Eesti keeles - tema, ta ; see (teine oluline faktor tundub olevat konkreetsus, tajutavus) kas eesti kunst on üldse seda väärt, et teda demonsteeritakse. mul on iseseisev töö tehtud. kohvril on nurgas seistud. Substantiiviklass kasutatakse mõnes keeles nimisõnade kategoriseerimiseks seda võib markeerida liituv afiks / kliitik või sõna / ühilduv afiks verbil -korralikult substantiiviklasside süsteemil on üheks keeles järgmised omadused 1.kõige rohkem 20 klassi Yidiny k / kõige vähem 2 klassi (sugu), mille vahel jagunevad kõik selle keele substantiivid 2.tavaliselt ei saa üks substsantiiv kuuluda mitmesse klassi 3. Sugu on levinud subtsantiiviklassina indoeuroopa keeltes
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme
1945 Konrad Zuse began work on Plankalkul (plan Calculus). The first algorithmic programming language, with an aim of creating the theoretical preconditions for the formulation of problems of a general nature. John von Neumann wrote "First Draft of a Report on the EDVAC." Grace Hopper recorded the first actual computer "bug." 1946 In February, the public got its first glimpse of the ENIAC, a machine built by John Mauchly and J. Presper Eckert that improved by 1,000 times on the speed of its contemporaries. Fully programmable (Turing complete) all-electronic computer Initial versions required rewiring to reprogram. Used for ballistic calculations for the military & for calculations for the thermonuclear bomb. START OF PROJECT: 1943 COMPLETED: 1946 PROGRAMMED: plug board and switches SPEED: 5,000 operations per second INPUT/OUTPUT: cards, lights, switches, plugs FLOOR SPACE: 1,000 square feet PROJECT LEADERS: John Mauchly and J. Presper Eckert. 1947
autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, artikli pealkiri, ajakirja nimetus (kirjutada kaldkirjas), ajakirja number või ajakirja ja köite number, artikli esimese ja viimase lehekülje number. Näide 6: Aro, I. (1996). Õendusest, põetusest, õeharidusest. Eesti Arst, 2, 185-187. Pael, J. (2002). Võitlus bioloogilise kellaga. Eesti Õde, 29(1), 12. Blackwood, B. (1998). The practice and perception of intensive care staff using the closed suctioning system. Journal of Advanced Nursing, 28(5), 10. 3.8.4. Dokumendid Dokumentide korral koostada loetelu järgnevalt: dokumendi nimetus, ilmumisaasta, dokumendi väljaandja organisatsioon ja ilmumiskoht. Kui dokumendil on koostaja(d), siis kirjutada koostaja(te) nimi (nimed) ja sulgudes sõna (koost.), ilmumisaasta, dokumendi nimetus. Näide 7: Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn. 3.8.5. Elektroonilised allikad
1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; ·
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
