Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Otsimootorite tabel (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Otsimootorite tabel #1 Otsimootorite tabel #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kabel Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
rtf

Internet- Otsimootor

NETI GOOGLE ALTAVISTA www.neti.ee www.google.com www.altavista.com Töökeskkonna keel Eesti keel 129 keeles (sh eesti) 28 keeles (va eesti) Abi Üleval paremas nurgas link Abi Link kõik Googlist All Privacy Policy kõrval Kataloog Avalehel link Kataloog (riigiti erinev) Otseselt kataloogi pole Tõstutundlik Ei ole Ei ole Ei ole Pärnu=PÄRNU=pärnu Pärnu=PÄRNU=pärnu Pärnu=PÄRNU=pärnu Vaikimisi otsing AND AND

Informaatika
thumbnail
11
doc

Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused

Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused 1. Mis on infoühiskond? Ei ole olemas üldist definitsiooni, on vaid üldaktsepteeritud peamised seaduspärad. Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga; ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil; Infoallikad ja infootsing, ühiskond, kus peaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid; ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse; ühiskond, kus kogu inimtegevus on üles ehitatud võimalikult ratsionaalselt eeltoodud põhimõtteid aluseks võttes 2.Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) Defineerimisel eristatakse 1.Tehnoloogiline ­ tehnoloogiline innovatsioon 2.Tööalane ­infotööga

Infohankesusteemid
thumbnail
17
odt

IT EKSAM

Aritmeetiline masin- 1640, ainult liitis ja lahutas, Kristlik filosoof Blaise Pascal Leibnizi arvuti ­ 1671, Saksa filosoof Leibniz, arvuti: liitis, lahutas, korrutas, jagas Elektritelegraaf - Morse 1837 Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Perfolint - Wheatstone 1857 Frege loob kaasaegse predikaatarvutuse - 1879 Herman Hollerith perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks ­ 1890, sellest firmast tekkis IBM Vaakumtoru - 1906, Lee Deforest Artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus ­ 1935-1937 Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. - 1936,universaalsus, mittelahenduvus Z1 ­ 1936 , Konrad Zuse mehhaaniline arvuti MARK I ­ 1939-1944, Harvardi elektriline(releedega) digitaalne arvuti ABC computer ­ 1939-1942 , Atanasoff-Berry esimene elektronarvuti Esimene transistor - 1947 EDSAC ­ 1949, esimene praktiline stored-program arvuti, programmid olid aukudega peberiribadel ERA 1101 ­ 1950 ESIMENE KOMMERTS-TOOTMISES ARVUTI, hoidis bitte magneetilises t

Algoritmid ja andmestruktuurid
thumbnail
55
pdf

Google App Engine

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine ­ Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus.......................................................................................................

Veebiprogrammeerimine
thumbnail
30
docx

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused (2016)

1 Kordamisküsimused keeletüpoloogia loengute põhjal. Sügis 2016 1. Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte? - Tüpoloogia on keelte või keele elementide liigitamine nende struktuurist lähtuvalt. - Tüpoloogia eesmärgiks on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid. - Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikateooriale.  Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes SAMA nähtus, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes.  Kas keele kategooriad on universaalsed või on igal keelel oma kategooriad? - Matti Miestamo (2013): universaalsete kategooriate olemasolu eeldamine nõuab loogiliselt kaasasündinud kategooriate eelda

Keeleteadus
thumbnail
58
docx

Lõputöö veebileht treeningute broneerimiseks

1 PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus VEEBILEHT – INFO IDAMAISE TANTSUTRUPI HESSA KOHTA JA TREENINGUTE BRONEERIMINE LÕPUTÖÖ Juhendaja: Pärnu 2013 2 Sisukord Lühendite loetelu ja sõnastik.......................................................................4 Sissejuhatus................................................................................................. 6 1.Analüüs..................................................................................................... 7 1.2 Idamaine Tantsutrupp Hessa..............................................................7 1.3 Probleemi kirjeldus.....................................................................

Andmebaasid ja infootsingud
thumbnail
21
docx

SISSEJUHATUS ITSSE

tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama väite eitust -A KURT GÖDEL 1906-1978 1930: loogika baaskeel predikaatarvutus on täielik 1931: formaalne aritmeetika ei ole täielik, seda ei saagi lõpliku formaalse süsteemiga kirjeldada TURINGI MASIN 1935-1937: artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus Lihtne abstraktne arvuti, mida kasutatakse arvutatavuse ja selle piiride uurimiseks. Kuna masina seisundite ja lindil olevate tähiste arv on lõplik, siis on ka tabel lõpliku suurusega ja seda saab hoida lindil. LAMBDA ARVUTUS 1936: Churchi tees ­ universaalsus, mittelahenduvus Lambda-arvutus (-arvutus) on formaalne arvutuste esitusviis. Seda kasutatakse matemaatilises loogikas ja funktsionaalprogrammeerimises. CLAUDE SHANNON Oli ameerika matemaatik, elektroonik ja kodeerija, keda tuntakse kui informatsiooniteooria isa. MIT, 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra , Elektrilülitid ja -skeemid, Bitid ja

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
thumbnail
30
pdf

Loogika konspekt 1-5

1_fl_i-v L1. SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõtlemine võib ol

Loogika




Kommentaarid (1)

Cleverboyy profiilipilt
Cleverboyy: Viis pluss, just see, mis otsisin.
20:49 23-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun