Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Oswald Spengler". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loodusteadlane, ajaloolane, tsivilisatsioon, vananemine, oswald, spengler, sakslane, õhtumaa, sündima, põhjuslikkuse, saatuse, hukkunud, antiikkultuur, maajade, araabia, hukkumise, kitsas• Kultuuriajalugu viljeleti eeskätt väljaspool ülikoolide ajalooteaduskondi: asjaarmastajatest ajaloolaste, ent samuti etnoloogide ja folkloristide seas. • Kultuuriajaloo varane institutsionaliseerumine saab Saksamaal alguse 20. sajandi esimestel kümnenditel ja on seotud eeskätt Karl Lamprechti tegevusega. Karl Lamprecht (1856–1915) • Üldine käsitlus ajalooteadusest: ◦ Totaalse ajaloo-printsiip: ajaloolane peab haarama kõiki mineviku aspekte. ◦ Ajalooteadus peab arvestama nii materiaalseid kui ka vaimseid tegureid. ◦ Ajalooteadus peab olema geograafiliselt haardelt universaalne, võrdlevalt tuleb uurida kõiki maailma kultuure, mitte ainult Lääne kultuuri. ◦ Ajalooteaduse alus on psühholoogia: “ajalugu on rakenduslik psühholoogia”. ◦ Ajalooteadus peab huvituma pigem kollektiivsest, mitte individuaalsest.
Monoteism - kõige keerulisem/täiuslikum Ray Kurzweil- singulaarsuse tulek. Singulaarsus- Pidevalt toimub midagi uut, uued muutused, uued leiutised Tsükliteooriad Ühiskonna ajalugu koosneb korduvatest tsüklitest Giovanni Baptista Vico Maailma ajaloos kordub tsükkel: Jumalata aeg- religioon domineerib Kangelaste aeg- suured juhid domineerivad Inimeste aeg- rahvamassid domineerivad Oswald Spengler Primitiivsed kultuurid- seisavad väljaspool ajalugu, neis ei toimu arengut Kõrgkultuurid- tekivad aeg-ajalt primitiivsest kultuurist mingi idee mõjul Kõrgkultuuri arengufaasid Kultuur: kasvufaas Tsivilisatsioon: languse faas Spengler: kõrgkultuurid Egiptuse, Babüloonia, Hiina, India, Araabia, Mehhiko, Antiik -kultuur: Vana-Kreeka, tsivilisatsioon:
valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. 6. J.J. Rousseau ja valgustuse kriitika Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. Tema tesoeid: Uus Heloise, Emile ehk kasvatusest, Ühiskondlikust lepingust, Üksildase uitaja mõtisklused, Pihtimused Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: 1. Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalne väärtus, vaid selgelt taunitav nähtus. 2. Me peaksime taotlema nii era-kui avalikus elus, et kõik vastaks meie tunnetele ja loomulikele instinktidele, mitte mõistusele. Elu juhtigu süda. 3. Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend. Iga kodanik allugu üldisele tahtele. Mõtlemine toob kaasa sotsiaalsed pahed. Tähtis on enesearmastus (Amour de soi), millest on tuletatavad kõik teised, kaasarvatud kaastunne
ükski neist ei eksisteeri iseseisvalt, vaid ainult kolmekesi koos ja seotuna. ☼ “Itaalia renessansikultuur” – “renessanssi leiutaja” = taassünd – märgib “moodsa/modernse inimese sündi” – individualism sünnib koos renessansiga → peamine renessansi tunnus, ennast väärtustav ☼ tinglikult (leppeliselt) on Burckhardt “renessansi leiutaja”– ta andis esimesena sellele ajajärgule selge sisu (isegi kui mõiste ise on vanem, selle tõi käibele prantsuse ajaloolane Jules Michelet) ☼ Burckhardt - Nietzsche õpilane “Itaalia renessansikultuur” 1860 ☼ esteetiline metafoor: poliitika - riik kui kunstiteos ☼ ei räägi epideemiatest ☼ Burckhardt: renessanss - eeskätt Itaalia nähtus ☼ Peter Burke: Euroopa renessanss pole ainult Itaalia renessanss ☼ Tänapäevase kultuuriajaloo eelduseks oli 18. sajandil, eeskätt Saksamaal sündinud arusaam, et kultuur on midagi, mis ajas muutub ja mis ei ole tingimata taandatav progressi
kunstide, teaduste, õiguse, keele jne vahel, sündis 16. sajandi Itaalias ja Prantsusmaal. Kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist. Kultuursed inimesed vs. kultuuritud inimesed. Arusaam kultuuri kollektiivsest iseloomust, mis on olemas ühtedel rahvastel ja puudub teistel, sündis 17. sajandi Lääne-Euroopas, esmajoones Prantsusmaal. Kultuur tähendab käitumis- ja kõlblusnorme. Kultuursed ehk tsiviliseeritud rahvad vs. barbaarsed rahvad. Kultuur vs tsivilisatsioon Eristus kahe kultuuriareaali vahel: kui "kultuur" on ennekõike saksa mõiste (Kultur), siis "tsivilisatsioon" on pigem prantsuse ja inglise mõiste (Civilisation, Civilization)Saksa Kultur viitab inimese või rahva vaimsetele, hariduslikele saavutusele: kunstile, kirjandusele, muusikale, filosoofilistele süsteemidele jms. Saksa käsituses on Kultur midagi sisemist, samas kui "tsivilisatsioon" käib peamiselt välise kohta.
) 3) riiklik korraldus (käskude jagamine, täitmine) 4) kiri (märgitakse asju üles) 5) vaimne tegevus (traditsioonid, kombed, usk jne.) Tekke põhjused 1) Koriluselt ja küttimiselt üleminek viljelusmajandusele. 2) Sama keel, koonduti kokku, moodustati rahvus. 3) Ühiskond on kihistunud ja riiklik korraldus kujunenud algusest peale vägivalla ning sunni läbi. Teoreetikud, seisukohad: 1) Oswald Spengler eksisteerib 8 tsivilisatsiooni, kultuuri areng on nagu aastaring, 20. sajandi alguses Lääne kultuur hävib. 2) Arnold Toynbee nn elavad (Lääne) ja surnud (V-Kreeka) tsivilisatsioonid, kokku 23. 3) Samuel Huntington tsivilisatsioonide (Araabia- ja islamimaade) kokkupõrge, mis pole aga igavene. 4) Francis Fukuyama kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiive? 4. Vana-Idamaad. EGIPTUS:
00040 000 aastat tagasi Homo Sapiens e tarkinimene inimesega sarnanev liik, kes ilmus u 40 000 aastat tagasi Euroopasse 3. Tsivilisatsioonid tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond, mõiste tekkis 18. saj Prantsusmaal primaarne tsivil - tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. Kujunesid üksteistest sõltumatult sekundaarne tsivil saanud mõjutusi, kujunenud teiste eeskujul (Vana-Rooma eeskujuks Vana-Kreeka, täielikult) Oswald Spengler saksa filosoof, kes väitis, et on olnud ainult 8 tsivilisatsiooni: antiikkultuur, araabia, egiptus, india, babüloonia, hiina, maajad ja lääne-euroopa. Viimane on veel viimases faasis(st surmas). Kultuuri areng on kui aastaring, lainetus või elusorganism(lapsepõlv, noorus, küpsus, vanadus). Kirjutas raamatu ''Õhtumaa allakäik''. Francis Fukuyama kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv?
....................................................................................39 Ludwig Wittgenstein................................................................................................................ 42 Postpositivism...........................................................................................................................43 Ameerika pragmatism..............................................................................................................45 Oswald Spengler...................................................................................................................... 47 Pierre Teilhard de Chardin..................................................................................................... 49 Arnold Joseph Toynbee........................................................................................................... 51 Herbert Marcuse.....................................................................................................
"Mütoloogiad" (1957) "Moe süsteem" (1967) "S/Z" (1970) "Armunute diskursus" (1977) "Camera lucida" (1980) Roland Barthes Müüt kui "sekundaarne süsteem": loomuliku keele märk saab müüdis uue (konnotatiivse, sekundaarse) märgi tähistajaks Mütoloogilised süvastruktuurid kultuuris Tartu-Moskva koolkond J. Lotman, B. Uspenski, V. Toporov jt. Kultuurisemiootika teesid (1973). "Kultuur" ja "mittekultuur" (loodus, tsivilisatsioon, kaos, alateadvus, lapselik, arhailine, patoloogiline) Kontinuaalsed (pidevad) ja diskreetsed (pidetud) tekstid J. Lotmani artiklid argikäitumise poeetikast: "praktiline" (loomulik, spontaanne) ja "rituaalne" käitumine 13. Vene formalistid (Tõnjanov, Sklovski), D. Bordwell "Poeetilise" (mittenarratiivse, mitteklassikalise) kino mõiste A. Gaudreault "Au littéraire du filmique: systeme du récit" (1988) Monstratsioon Narratsioon
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida k
.......................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemid..........................................................................................................9 2.2.Õhu saastamine...............................
Tsivilisatsioonid ja religioonid Teema eesmärk: Õppija omab ülevaadet tsivilisatsiooni ja religiooni mõistest ja olemusest. Alateemad: 1. Tsivilisatsiooni mõiste 2. Tsivilisatsioon ja kultuur 3. Religiooni mõiste. Religioon ja kultuur Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Tsivilisatsioon on suletud suures geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel olev ühiskond (nt antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna varanduslik kihistumine. Tsivilisatsiooni tekke eeldused · Rahva olemasolu · Varanduslik kihistumine · Riikluse olemasolu · Kirja olemasolu · Ühiskondlik tööjaotus Tsivilisatsioon ja kultuur
Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Peirce, Charles S. USA teadlane ja filosoof, üks semiootika rajajaid. Pani aluse filosoofia suunale pragmatism. Radcliffe-Brown, Alfred Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi funktsionaalse strukturalismi teooria. Sapir, Edward ameerika antropoloog ja keeleteadlane; oli USA juhtivaid strukturaallingviste; hüpoteesi Sapir-Whorf üks autor. Saussure, Ferdinand de sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid. Spengler, Oswald saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Sai kuulsaks teosega ,,Õhtumaa allakäik". Võrdles kultuuri elus organismiga. Tsivilisatsioonil on ka oma eluiga. Toynbee, Arnold inglise ajaloolane. Kirj mahuka teose ,,Uurimus ajaloost", kus püüdis kõiki ajaloo sündmusi selgitada tsivilisatsiooniteooriaga. Weber, Max saksa sotsioloog ja majandusteadlane. Võttis kasutusele sõna ,,legitiimsus". Samuti peetakse üheks sotsioloogia loojaks. Whorf, Benjamin Lee ameerika keeleteadlane
saj algus (nt I MS) - 2007 Charles Darwin · Evolutsiooniteooria looja (Inimene on arenenud ahvist) Australopiteekus neandertallane Homo sapiens · Australopiteekus on esimene lüli inimahvide ja inimeste vahel. Kõnnib kahel jalal ja tema peaaju on arenenud kõrgemale tasemele. · Neandertallane on Homo erectus (sirginimese) ja Homo sapiensi vaheline lüli. · Homo sapiens on tarkinimene. Osavad käed ja arenenud aju. 3. Tsivilisatsioonid Mõisted · Tsivilisatsioon - hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarne tsivilisatsioon - kujunenud sõltumatult. · Sekundaarne tsivilisatsioon - saanud mõjutusi teistest tsivilisatsioonidest. Teoreetikud · Spengler - oli 8 tsivilisatsiooni, ,,kultuuri arend on nagu aastaring" · Fukuyama - ,,elavad ja surnud tsivilisatsioonid", kokku on 23 · Huntington - tsivilisastioonide kokkupõrge, kuid see pole igavene Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused
ühiskonna sees (etniline, proffessionaalne...). Etnoajalugu uurib kultuuri minevikku, näit. Arhiiviandmeid (sünni, surma kohta) või maadeuurijate kirjeldusi. [3] 10 Peatükk 2 Etnoloogiateaduse ajalugu Inimesi on alati huvitanud nende oma kultuur, kuidas on mingid kombed tekkinud ning kuidas näevad neid teised kultuurid. Siiski on isegi täpsemad sellistest kirjeldustest jää- nud enamasti müüdi tasemele. Eel-teaduslik mõte hakkas sündima paljudes kultuuri- kolletes nagu vahemeremaad, Hiina, Araabia. Etnoloogia kujunes teadusene välja siiski Läänes 19. saj. keskpaiku. 2.1 Etnoloogia eelkäijad Vanemal ajal kogunes etnoloogilist teavet tänu sõduritele, kaupmeestele, palveränduri- tele, misjonäridele, kes külastasid paljuside võõraid rahvaid. Miks on majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed institutsioonid ja kultuur nii erinevad? Ajaloolased ja filosoo- fid Kreekas, Hiinas ja Araabias küsisid selliseid küsimusi
mõtlemise paradoksi, bioloogiliste olenditena me ei saa looduskeskkonnast ega oma kehast kui bioloogilisest olemist välja astuda. Küsimus on selles, kuidas muuta meie mõtlemist selles suunas, et bioloogiline ja kultuuriline olend meis on tegelikult üks. Kultuuri ei omandata geenidega, kultuuri õpitakse ja sellesse kasvatakse elu jooksul, kuna erinevates keskkondades on inimestel kultuuri loomiseks olnud erinevad võimalused ongi maalimas nii palju erinevaid kultuure. 2. KULTUUR vs TSIVILISATSIOON Mõisteid kultuur ja ühiskond on püütud omavahel eristada, ent samas pole need eristused sugugi alati selged. Osaliselt on põhjuseks ka eri maades valitsevad 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 15 kultuuriteooria traditsioonid (nt prantsuse uurijad on rääkinud pigem tsivilisatsioonide ajaloost kui kultuuriajaloost). Nt USA politoloog Samuel Huntington rõhutab oma raamatus ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge" (e.k. 1999)
Need printsiibid kehtivad eelkõige siis kui ühiskond saab areneda "loomulikult", nii et välised jõud (teised ühiskonnad) vahele ei sega. 11 Lewis Henry Morgan: ühiskonna arenguetapid - metslus Edward B Tylor: religiooni arenguetapid - barbaarsus - animism - tsivilisatsioon - polüteism - monoteism Herbert Spencer: evolutsioon on universaalne nähtus, mis esineb kõikides eluvaldkondades füüsikaline. orgaaniline ja sotsiaalne evolutsioon. Kasv ja diferentseerumine kõik evolutsioneeruvad nähtused kasvavad suuremaks ja diferentseeruvad, jagunevad osadeks. Leslie White uusevolutsionism
paljude tarbijateni. avalikkust sunnitakse mõtlema süsteemi raames. Selle tulemusena tekib üldine usaldus süsteemi vastu. Süsteem on ka see, mis pakub inimestele lähieesmärgid inimene peab olema konkurentsivõimeline, selleks et saavutada heaolu. Heaolu kui kõrgeim väärtus! Tulemus on, et inimene pole võimeline loovutama oma heaolu teiste väärtuste vastu. Järelikult suunab argielu täielikult majandus. Elumaailm on võimetu sellele vastu panema. Hobsbawm, Eric - Briti ajaloolane, ei kirjuta harjumuspärast ajalugu, ei esita fakte kronoloogilises järjekorras, vaid küsib põhjuste järele ja otsib seoseid. Uurib näiteksbanditismi kogu tuntud ajaloo vältel ja legendide toel. On ka veendunud, et kui me püüame kolmandat aastatuhandet varasema baasil kujundada, tabab meid läbikukkumine. Horkheimer, Max - saksa filosoof ja sotsioloog.Ta oli üks alusepanijaid kriitilisele teooriale , mille ülessanne on tähistada, mida tuleb muuta ja mida säilitada
23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole. b. jumalaid ei ole olem
SOPH.00.309 Cross-Cultural Psychology |1 Heine, S. J. (2008). Cultural psychology. New York: WW Norton. I PEATÜKK: Introduction Kaks peamist teemat - Meie kogemused kujundavad psühholoogilisi protsesse - Universaalne aju/mitmesugused kogemused dihhotoomia Kultuur 1. Informatsioon – sotsiaalse õppimise kaudu (ideed, uskumused, tehnoloogia, harjumused, praktikad) 2. Indiviidide grupp – jagatud kontekst Kõige üldisemal tasandil väga laialt võetud populatsiooni osa (Ida-Lääs) Probleeme: - Piirid on hägused - Kultuurid muutuvad ajas (dünaamilised) - Inimgruppide heterogeensus: o Temperament o Sotsiaalsed grupid o Individuaalsed kogemused Uurimused peegeldavad kultuurigruppide keskmisi tendentse. Kultuur – dünaamiline grupp indiviide, kes jagavad sarnast konteksti, puutuvad kokku sarnaste kultuuriliste sõnumitega ja hõlmavad suurt hulka erinevaid indiviide, keda need sõnumid mitmetel viisi
Kõiges on kaks alget: Yin ja Yang. Seda tasakaalu võib rikkuda inimese käitumine. Taoismis on palju kaitsevaime. Oluline on võitlus kurjade vaimudega. Usutakse surematusesse ja surematu sureb vaid näiliselt. Hingi, kelle keha on maetud rituaalideta, nimetatakse näljasteks vaimudeks ning palvetatakse, et nad kurja ei teeks. Usu väljend maastikukujunduses on feng shui. Leinavärviks taoismis on valge. 2. kahe tsivilisatsiooni lühiiseloomustus. * Lääne tsivilisatsioon Algusperiood 700-800 a pKr. On levinud Euroopas, Austraalias, Põhja-Ameerikas. Ühendab ristiusk, kiire majanduse areng, tarbimisühiskond, rahakultus. Vanad traditsioonid on hääbumas. * Ladina-Ameerika tsivilisatsioon segu indiaanlaste ja euroopa kultuurist. Rassid on segunenud, kultuur on temperamentne ja liikuv. Peamiselt temperamendi pärast on probleemid riigivalitsemises, mis pidurdab majanduse arengut. Kõige segunenum rahvastik on Kariibimere saarte rahvastik. 3
· Tsivilisatsioonid tekkisid kuna: kaubandus arenes, tekkisid linnad, mis vajasid kaitset ja korda, mistõttu loodi riigi ja seadused, mille jaoks loodi kirjakeel. Sealjuures tekkisid riiklikud korraldused, kus ühiskond kihistus, ja rikkamad hakkasid korraldama teisi. Riik oli eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks ja selle jaoks oli vaja tsivilisatsiooni. 2) Teoreetikud: · Spengler 8 tsivilisatsiooni, arvas, et tsivilisatsiooni areng on aastaring (tõus ja langus), ,,Õhtumaade allakäik" areng on jõudnud viimasesse etapi. · Arnold Toynbee- kokku on tsivilisatsioone 23, elavad ja surnud tsivilisatsioonid. · Samuel Huntington- tsivilisatsioonide kokkupõrge, kuid mis pole igavene. · Francis Fukuyama esitas küsimuse: kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv? 4. Vana-Idamaad 1) Kultuuriajaloo tähtsus:
kultuuris (dominantkultuuris) eksisteerivat erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi nimetatakse subkultuuriks. Nii kõneldakse noortekultuurist, punk-kultuurist, linnakultuurist jm. Mitmekultuurilises ühiskonnas eksisteerivad selgelt eristuvad, keele ja päritolu või rahvusega seotud kultuurid. Selles mõttes on enamik tänapäeva riike mitmekultuurilised. Inglise ja ameerika antropoloogias seletatakse neid kahte terminit üksteise kaudu. Kultuur ja ka tsivilisatsioon koosnevad oma tervikus teadmistest, usunditest, kunstist, kõlbelisusest, seadustest, tavadest, mitmetest teistest võimetest ja harjumustest, mis iseloomustavad inimest kui ühiskonna liiget. Kultuuri mõiste mitmekesisus viitab selle mõiste keerulisusele ja mitmekihilisusele, mis liidab endasse maailma kõiki materiaalseid ja vaimseid väärtusi, mida on loonud inimkond. Eespool öeldu võimaldab tuua paralleele olukorraga Eestis, kus võime konstateerida, et
Budism-376 miljonit. Hõimureligioonid-300 miljonit. Aafrika traditsionaalsed usundid-100 miljonit KRISTLASKOND Rooma-katoliku krik-1.05 miljonit idakirikud-240 miljonit Aafrika iseseisvad kirikud-110 miljonit nelipühalised-105 miljonit kalvinistid-75 miljonit anglikaaid-73 miljonit baptistid-70 miljonit metodidtid-70 miljonit luterlased-64 miljonit SAMUEL HUNTINGDON TSIVILISATSIOONIDEST jaotab maailma 8 erinevaks tsivilisatsiooniks 1.HIINA EHK SINOILINE-hiina tsivilisatsioon on rohkem kui konfutsianism, see kirjeldab ühte ühiskultuuri hiinas a hiina kogukondades kagu aasias ning mujal väljaspool hiinat, sauti on sellega seotud vietnami ja korea kultuurid 2. JAAPANI TSIVILISATSIOON- hoiakutelt väga erinev lääne kulturist, kuigi teaduse ja tehnoloogia järgi väga lääne-sarnane ühisond. 3. HINDU TSIVILISATSIOON- hinduism on rohkem ki religioon või ühiskondlik süsteem, see on india tsivilisatsiooni tuum. indias toimuv hindustamine on tonud
seas kujunes budism Budismile pani aluse ksatria seisusest ja valitsejaperekonnast pärit Gautama, kellest sai Valgustatu ehk Budhha. Buddha põhendas terve oma elu tõe kuulutamisele.Ta rõhutas himudest vabanemise ja õige käitumise ning pingutuse tasakaalustatud seost.Budismi sümboliks on elu igavest ringkäiku sümboliseeriv ratas I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
· 1990.a taastati HTG nimi (7.-12.klass), põhikool eraldus gümnaasiumist (Tartu Kesklinna Kool) · ainult gümnaasiumiklassid ca 10 aastat · 1998.a tulekahju, õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu, renoveeritud koolimaja avati 2002 2. Muinasaeg · Ajaloo põhietapid: o Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj 3000 eKr) o Vanaaeg (3000 476 eKr) o Keskaeg (5.-15.saj) o Uusaeg (16.-19.saj) o Lähiaeg (20.saj...) 3. Tsivilisatsioonid · tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge arengutasemega ühiskond · tunnused: o viljelusmajandus (mõeldakse ettepoole) o varanduslik korraldus o kiri o riiklik korraldus o vaimne tegevus · loodusolude mõju: o Egiptus - põlluharimine võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele; maa geograafiline eraldatus ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse.
mõtlemise paradoksi, bioloogiliste olenditena me ei saa looduskeskkonnast ega oma kehast kui bioloogilisest olemist välja astuda. Küsimus on selles, kuidas muuta meie mõtlemist selles suunas, et bioloogiline ja kultuuriline olend meis on tegelikult üks. Kultuuri ei omandata geenidega, kultuuri õpitakse ja sellesse kasvatakse elu jooksul, kuna erinevates keskkondades on inimestel kultuuri loomiseks olnud erinevad võimalused ongi maailmas nii palju erinevaid kultuure. 2. KULTUUR vs TSIVILISATSIOON Mõisteid kultuur ja ühiskond on püütud omavahel eristada, ent samas pole need eristused sugugi alati selged. Osaliselt on põhjuseks ka eri maades valitsevad kultuuriteooria traditsioonid (nt prantsuse uurijad on rääkinud pigem tsivilisatsioonide ajaloost kui kultuuriajaloost). Nt USA politoloog Samuel 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm KULTUURIDEVAHELISE ÕPPIMISE VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED Praktiline töö Juhendaja: H. Sildnik Tallinn 2010 Läbi aegade on eri kultuurid omavahel erinevatel põhjustel kokku puutunud. Rahvusvahelist koostööd on proovitud läbi erinevate organisatsioonide kuid ilmnes, et seda takistasid vääritimõistmised suhtlemises. Seepärast pandi 1960. aastatel alus uuele koolitussuunale, kultuuridevahelisele kommunikatsioonile, mille peamine eesmärk on õpetada eri kultuuridest pärit inimesed omavahel paremini läbi saama. Kultuuridevaheline õppimine ei ole väga laialt levinud mõiste. Peamiselt seostatakse seda tööga rahvusvahelistes noorteprogrammides ja ei osata sellele tähelepanu pöörata igapäevases kontekstis. Igapäevaelus tähend
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduse Instituut Kasvatus Hiina ja Islami kultuuriruumis Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................. ..................................3 I Hiina Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu .....................................................................4 Religioon, rituaalid ja sümbolid ...............................................................................5 Naine Hiina kultuuriruumis ................................................................................. .....6 Naudingukunst Hiina ühiskonnas ..........................................................................7 Hiina kasvatusmudel ................................................................................ ....................8 II Islam Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu .....................................
Seega ühiskonnas domineerivad vähemusgrupid. Suured grupid teevad töö ära siis, kui neid sunnitakse või saavad lisahüvesid. ,,entusiastid" need, kes on hüvedest eriti huvitatud ja on nõus nende saavutamise nimel kulud katma. Kui ühiskond on stabiilne pikka aega, siis eelised suurte ja väikeste gruppide vahel vähenevad, aga kunagi ei kao täiesti ära. 79. Lewis Henry Morgan ühiskonna arenguetapid: metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon 80. Leslie White uusevolutsionism. Varasemad evolutsiooniteooriad olid lihtsakoelised, kuna üritasid eristada arenguetappe. Evolutsiooni tuleks hinnata abstraktsete statistiliste näitajate alusel: energia tootmise alusel, ühiskonna arenedes energiatootlikkus kasvab ühe elaniku kohta. 81. Oswald Spengler tsükliteooria. Primitiivsed kultuurid on ajaloota, kogu aeg ühesugused. Kuid vahel arenevad nendest kõrgkultuurid, mis läbivad 2 faasi: kultuur
o kõik ühiskonnad läbivad oma arengus samad etapid (kuid kõik ühiskonnad ei pruugi korraga olla samas faasis); o kõik ühiskonnad muutuvad arengu käigus keerulisemaks, täiuslikumaks. Need printsiibid kehtivad eelkõige siis kui ühiskond saab areneda "loomulikult", nii et välised jõud (teised ühiskonnad) vahele ei sega. · Arenguetapid: Lewis Henry Morgan (1818-1881): ühiskonna arenguetapid o Metslus o Barbaarsus o Tsivilisatsioon · Religiooni arenguetapid: Edward B Tylor (1832-1917): religiooni arenguetapid o Animism o Polüteism o Monoteism · Evolutsioon: Herbert Spencer (1820-1903): evolutsioon on universaalne nähtus, mis esineb kõikides eluvaldkondades füüsikaline. orgaaniline ja sotsiaalne evolutsioon. o Kasv ja diferentseerumine kõik evolutsioneeruvad nähtused kasvavad suuremaks ja diferentseeruvad, jagunevad osadeks. o Leslie White uusevolutsionism 20
annaabi.ee 
