100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mariliiz
Õppematerjali autor
halvaks? Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Külvates kultuurtaimi sinna, kus need looduslikult ei kasvanud ja pidades loomi kitsal piiratud alal, kus nende väljaheiteid kuhjus palju rohkem kui looduses. Nii muutsid inimesed looduslikku tasakaalu. Mida aeg edasi, seda rohkem rikutakse suhteid ning elukeskkonda: raiunud maha palju metsi, reostanud loodust keskkonnavaenulike ainetega, pumbanud tühjaks veesooni, kujundanud ümber jõgesid ning muutnud sedasi atmosfääri koostist. Näiteks suured linnad, kuhu koondub aina rohkem rahvast, halvendab suhteid, sest kõigile on vaja süüa, juua, sooja tuba ja palju muud. Eluks vajalik toit, vesi, kütus, ehitusmaterjalid
loodusesse minekust või puhkamisest näiteks mere ääres, peame tavaliselt silmas puhast ja puutumata loodust. Eriti veider on aga see, kui mõni lustakas seltskond läheb loodusesse piknikku pidama ning jätab endast pärast lahkumist maha prügihunniku, milles on nii toiduainete pakendeid, tühja taarat kui ka mitmesugust muud prahti. Kui räägime looduse kaitsmisest, siis tegelikult räägime me iseenda kaitsmisest. Õigemini me räägime looduse kaitsmisest inimtegevuse vastu. Sest mida tähendab looduse kaitsmine? Ei saa ju iga metsatuka juurde panna korravalvurit, kes jälgiks, et prügi maha ei pandaks. Pole võimalik iga korstna kõrvale panna valvama meest, kes jälgiks, et ahjus mürgiseid jääke eritavaid materjale ei põletataks. Ka ei saa iga veekogu äärde panna püssimeest, kes hoiaks kätt ees, kui keegi reovett, väetist või muid saasteained vette suunab. Isegi auto pesemine veekogu ääres on tubli saasteallikas, kuna mootorist tilgub õlisid ja muid kemikaale
korilusega ja küttides teisi loomi olid ökosüsteemid tasakaalus. Seal, kus kasvas mets oli mets, seal kus oli vesi olid vastavad kalad, kes pidid olema. Olukord hakkas muutuma aga siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Kultuurtaimi külvati sinna, kus need looduslikult ei kasvanud ja loomi hakati pidama kitsal alal, kuhu hakkas nende väljaheidet kuhjuma tavalisest rohkem ning mis tänu sellele muutis pinnase koostist. Mida aeg edasi, seda rohkem rikuti tasakaalu looduses, raiuti maha suurel hulgal metsa, loodusesse sattusid ained, mis reostasid keskkonda ning puurkaevud, mida maasse kaevati kujundasid ümber jõgesid. Elu kvaliteedi kasv tõi kaasa aina suureneva sündimuse ning hakkasid tekkima linnas, mis aina rohkem kahjustasid ja lõhkusid ökosüsteemide tasakaalu. Kõigil on vaja süüa, juua, elukohta ning muid olme esemeid. Linnades, aga pole kõige selle tootmiseks ruumi ning seda imporditakse
.................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................... 11 Lisad................................................................................................................................. 12 Sissejuhatus Jäätmete all mõistame me kõike seda, mis on prügikastis. Laiema mõistega on jäätmed inimtegevuses moodustunud ained või nende jäägid, mida nende omaja on ära visanud või plaanib seda teha. Ma valisin sellise teema, sest jäätme hulga kasv on alates 18. sajandi töötstusrevolutsioonist kasvama hakanud ning on pidevalt aktuaalne teema. Olulised on teadmised, kuidas toimetada enda jaoks vanade ja kasutuskõlbamte esemetega, ilma loodust kahjustamata, sest pidevalt võib lehest lugeda, kuidas metsa alla kogunev praht loomi kahjustab või pesuvahend läänemerd reostab. Paljudel inimestel puuduvad üldse
Kuigi ma ei ela peipsist just teab kui kaugel ja käin seal vähalt korra kuus- vahel pikemalt puhkamas, vahel lihtsalt möödasõites korraks peatudes. Kuna ma olen suhteliselt veelembeline inimene, siis mulle väga meeldib seal. Vesi on mu kirg, mitte et ma tahaks ujumas käia pidevalt, aga rannas jalutamine või kasvõi sillalt mõnda väiksemat jõge vaadates jääb mu pilk alati seisma. Ma usun, et ma ei ole kindlasti ainuke inimene, kes armastab oma pilgu suunata kaugusesse, mida üldjuhul vesi pakub. Peipsi äärne ala on eriti ilus, enamus kohti on suhteliselt korda tehtud, nii et midagi sima riivavat ei ole. Vee kohin ja lõputu kaugus muudavad selle looduselamuse väga nauditavaks. Kindlasti veedaks ma veelgi rohkem aega randades ja jõgedel, kuid kahjuks pole see võimalik. Looduselamustest on tingimata kõige nauditav just veega seonduv. Seda ei asenda miski. Kahjuks ei saa kunagi ka ilma halvata. Ka minu looduselamustes on kogemusi, mis on hinge riivavad
Planeet, mis on koduks ja pelgupaigaks miljonitele liikidele. 200 000 aastat tagasi asustasid maakera kaasaegsed inimesed. Küsimus, mille võime endale esitada on järgnev: Kas meie, kes oleme eksisteerinud 20000 korda lühemat aega, suudame tõsiselt mõjutada oma tegevusega midagi, mis on ilma meie abita saanud hakkama mitu miljardit aastat. Kas roheline mõtteviis on kaalutletud käitumine või populaarne sõnakõlks ja mida nimetada roheliseks mõtteviisiks? Inimtegevuse tagajärjel on läbi aegade toimunud lademetes looduskatastroofe, mille mõju loodusele ja üleüldisele harmooniale meid ümbritsevas keskkonnas on drastiline. Greenpeace avaldas kunagi artikli, mille pealkiri oli ,,See ei olnud Exxon Valdezi kapteni juhtimisoskus, mis tipnes Alaska õlilekkega, see oli meie juhtimisoskus". Ulatuslik ökoloogiline kriis maailmas, mil merre voolas 40 miljonit liitrit toornaftat
Kahjuks unustatakse, et loodust on vaid üks, aga selle varade tarbijaid miljardeid. Kui me loodust ei kaitse, puudub ka meie endi eludel varsti kaitse ja tulevik, sest loodus on elu alus. Juba Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas, et igaüks on kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tehtud kahju. Kuid kas rahatrahv on piisav, et hüvitada loodusele tehtud halb? Kui suur hulk mürgiseid gaase on atmosfääri poole lendu lastud, siis ei too tagasi neid mingi rahasumma ning tegu on tehtud. Tihti ei mõisteta, et kõike ei ole võimalik lahendada rahaga ning mõnele probleemile peaks lähenema südametunnistusega. Loodusel on siin maailmas siiski rohkem võimu kui kellelgi teisel. Inimesed on sõltunud loodusest juba nende eksisteerimisest alates. Kuid vanasti kui majanduse areng polnud veel alanud, austasid inimesed loodust palju enam. Näiteks paljud
Millest lähtuvalt teed sina oma tarbimisvalikuid? Kõik tarbivad igapäev midagi, kes rohkem, kes vähem. Niipalju kui on inimesi,on ka tarbimisharjumusi. Tähtis on endale aega ajalt meelde tuletada: kas kõike ,mida tahad omada, on ikka väga vaja? Kui järele mõelda, siis pean ennast säästvaks tarbijaks. Ei ole priiskava eluviisiga ega fanaatiline säästja. Teen oma ostud alati eelarvest lähtuvalt. Kui vaja, kogun. Tarbimine on ka söömine. Meie pere sööb alati ise valmistatud toitu.Nii on harjutud juba lapsepõlvest ja tean alati ,mis toidus sees on. Aedviljad tulevad oma aiamaalt: tomatid, kurgid,kartul, peedid, marjad, porgand jne. Tametoitlusest ei pea lugu, aga sööme palju aedvilju sisaldavid toite kala või lihaga. Tähtis on,et toit oleks võimalikult naturaalne ja ei pelga süüa sama toitu ka järgmisel päeval.Poes käies vaatan alati soodushindadega kaupu ja vahel saab ka mõne asja allahinnatud letist. Kulutusi peaks veel vähend
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid