AVA Tantsukool OÜ, registrikood 10439648, aadress Kalev 32-56, 652005, osanike koosolek toimus "__22___" ___aprill___2014 kontoris aadressil Kalev 32- 56, 652005. Koosolek algas kell 10:00. Koosolek lõppes kell 13:00. Osakapitali suurus koosoleku toimumise kuupäeva seisuga on 3000 euro. Koosoleku toimumisest teatati kõikidele osanikele. Osanike nimekiri ja koosolekul osalenud osanike nimekiri on toodud alljärgnevas tabelis: Nr Osanik Osa Häälte Osaniku esindaja Osaniku või nimiväärtus arv nimi ning tema esindaja esinduse alus allkiri 1 Kai Mets 1200 1 Kai Mets Kai Mets 2 Tiit Puu 1000 1 3 Mari Lill 800 1 Seega koosolekust võttis osa 100% osadega esindatud häältest. Koosoleku juhatajaks valiti Kai Mets ja protokollijaks Tiit Puu. Päevakord: 1. Osanike arvu muutumine. 2. _______________________________ 3
tegemata, kehtib vaid FI puhul ja kui osakapital on kavandatud väikseim kui 25000 (ÄS, §1401 ). Juhtimine Iga osaniku õigus ja kohustus Usaldusühingut ei ole õigus Osanikule annab õiguse Aktsia annab õiguse Ühistu kõrgeim (ÄS, 1995, § 88) juhtida usaldusosanikul (ÄS, osaleda OÜ juhtimisel aktsionäril osaleda juhtorgan on ühistu 1995, § 128). osanikule omandatud OÜ osad aktsionäride üldkoosolekul ja üldkoosolek,
Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest äriseadustikus ettenähtud korras. 5.2. Osanikul on õigus osa oma osast vabalt võõrandada teisele osanikule. 5.3. Osanik võib oma osa pantida või rendile anda, kui osanikud on oma otsusega andnud nõusoleku osa pantimiseks või rendile andmiseks. Osa rendileping, samuti osa pandileping peavad olema notariaalselt tõestatud. 5.4. Osaniku surma korral läheb osa üle osaniku pärijale. Osa jagamiseks osaniku pärijate vahel ei ole vaja osanike nõusolekut. 5.5. Osanikud teevad otsuseid osanike koosolekul või koosolekut kokku kutsumata. 5.6. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega. Iga 100 krooni annab ühe hääle. 5.7. Osanike koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest. 5.8. Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamiseks hiljemalt 31.maiks
omanikust ja pikaajalisi äritehinguid FIE-ga ei sõlmita. Täisühing ja usaldusühing Täisühing(TÜ) Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Täisühingut reguleerib Äriseadustik. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, osanikuks ei või olla kohaliku omavalitsuse üksus. Uue osaniku võib vastu võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel. Äriregistrisse kandmiseks esitavad osanikud kohtu registriosakonnale avalduse, mis on kõigi osanike poolt alla kirjutatud ja notariaalselt kinnitatud allkirjadega või esitatud ettevõtjaportaali kaudu. Täisühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit «täisühing» või lühendit «Tܻ.
Täisühing on selline äriühingu liik, mida eristab teistest tema osanike piiramatu vastutus. See on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuse eest solidaarselt kogu oma varaga. (ÄS § 79). See on täisühingu oliline tunnus. Nii täis- kui ka usaldusühingu osanikuks võib olla kas füüsiline või juriidiline isik, kuid ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus. Uue osaniku võib TÜ võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. ÄS § 95 kehtestab osanikele konkurentsikeelu. Osanik ei või teiste osanike nõusolekuta konkureerida TÜ samal tegevusalal ega osaleda majandustegevust mõjutavana äriühingus, mis konkureerib TÜ samal tegevusalal. Täis- ja usaldusühingu asukoht on koht, kust ühingu juhitakse, või koht kus ühing tegutseb. Asukoht tuleb näidata ühingulepingus. Asukohta ei saa määrata osaniku elukohaga, tootmise
Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega, osa iga üks euro annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Osanik võib oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest osaühingu juhatusele. Osaühingu põhikirjaga võib piirata või laiendada osa võõrandamise tingimusi. Põhikirjas
nimetatud isikud esindõigust äritegevusega alustamise hetkest alates; c) äriregistri kande alusel. 12. Mis on MTÜ? a) äriühing; b) juriidiline isik, mis on isikute vabatahtlik ühendus ning mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla maj.tegevuse kaudu tulu saamine; c) samas, mis on AS 13. Kas osaühingu osa kohta võib välja lasta väärtpaberi? a) JAH b) EI 14. Kui osaniku osa suurus on 20 500 krooni, tähendab see üldjuhul, et tal on osanike koosolekul... a) 205 häält, b) 2500 häält; c) 205000häält. 15. Kes likvideerib OÜ? a) juhatuse liige; b) osanikud; c) likvideerijad; d) kolmandad isikud. 16. Millised otsuseid võib vastuvõtta üldkoosolek? a) otsuseid, mis tulenevad seadusest ja põhikirjast; b) tehingutega seotud otsuseid; c) üksnes põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud otsuseid. 17
1.3. Oma tegevuses juhindub osaühing Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, juhtorganite otsustest ja muudest ühingu sisestest aktidest. 1.4. Osaühing teostab oma nimel õigustoiminguid, mis on aluseks tsiviilõiguste ja - kohustuste tekkimiseks, muutumiseks ja lõppemiseks või lõpetamiseks, samuti võib omada äriühinguid või osalust nendes. 1.5. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga, osaniku vastutus on piiratud tema osamaksu suurusega. 1.6. Osaühingu majandusaasta on kalendriaasta, majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 1.7. Osaühing on asutatud määramata tähtajaks. 2. OSAKAPITAL JA RESERVKAPITAL 2.1. Osaühingu miinimumkapital on 2500 (kaks tuhat viissada) eurot ja OÜ maksimumkapital on 10 000 (kümme tuhat) eurot. Osa iga 1 (üks) euro annab ühe hääle. 2.2. Osakapitali võib suurendada või vähendada kooskõlas OÜ osanike otsusega. 2.3
kohustuslikest tingimustest ja seetõttu tuleb need tingimused märkida avalduses. Avaldusele tuleb lisada ühingut esindama volitatud osanike allkirjade näidised ja ühingu sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid. Samasugune nõue kehtib ka avalduse esitamisel ühingu lõpetamise registrisse kandmiseks. Kui ühingulepinguga on kehtestatud ühine esindus, peavad avaldusele kirjutama alla kõik need osanikud, kes on ühiselt õigustatud ühingut esindama. Osaniku staatusega seonduvad mitmed õigused ja kohustused. Üheks tähtsamaks kohustuseks on sissemakse tasumine. Sissemaksed on reeglina võrdsed, kuid ühingulepinguga võib näha ette ka erineva suurusega sissemaksed ning kui ühingulepingus ei ole sätestatud teisiti, tuleb sissemaksed tasuda, enne avalduse esitamist äriregistrile. Sissemaksete võrdsuse eeldamine on seejuures osanike võrdse kohtlemise põhimõtte väljendus. Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline
kus ühing tegutseb. Asukoht tuleb näidata ühingulepingus. TÄ ja UÜ tegutsevad osanike sõlmitud ühingulepingu alusel, mille kohta ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet. Lubatud on nii suuline, lihtkirjalik kui ka notariaalne vorm, olenevalt poolte tahtest. Täis- ja usaldusühing (2) TÄ või UÜ kandmiseks äriregistrisse tuleb esitada vastav avaldus, millele peavad alla kirjutama kõik osanikud. Ühingu liikme õigused ja kohustused määrab osaniku staatus. Liikme tähtsaim kohustus on sissemakse tasumine. Osaniku üks olulisem õigus, aga samas ka kohustus on osalemine ühingu juhtimises. Õiguse ühingut juhtida saab ära võtta ainult kohtuotsusega (ÄS § 90). Juhtimisõigusest loobumine on võimalik selleks mõjuvate põhjuste olemasolul. Täis- ja usaldusühing (3) Ühingu majandustegevuse tulemusi peegeldavad kasum ja kahjum. Kahjumi katmine toimub võrdeliselt osanike sissemaksete suurusega, kui ühinguleping ei sätesta teisiti
.................................................... 5 9. Turu analüüs...................................................................................................... 7 11. Turundusplaan................................................................................................. 8 2 1. Äriplaani kokkuvõte OÜ Lillekeste raamatupidamisbüroo asutatakse 2015. aasta alguses. Selle ettevõtte omakapital on jaotatud kolme osaniku vahel. 1. osaniku sissemakse on 14500 eurot, 2. osaniku sissemakse on 9000 eurot ning 3. osaniku sissemakse on samuti 9000 eurot. Ettevõttel on 3 omanikku, kes on samuti ka ettevõtte juhatuses ning töötajad. Kõik 3 osanikku on õppinud raamatupidamist ning 2 nendest ka ärijuhtimist ja ettevõtlust. Ühel osanikul on ka firma asutamise kogemus. Ettevõte planeerib kasvada 18 raamatupidajaga ettevõtteks. Kavatseme pakkuda raamatupidamisteenust, mis sisaldab algdokumentide töötlemist ja
Usaldusühing Täisühing 11.a Karin Rüütalu Liset Takking Sandra Liivapalu Janely Kaljura Usaldusühing (UÜ) ja Täisühing (TÜ) • Äriühingud, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all. • Osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik ning uue osaniku võib vastu võtta kõigi osanike nõusolekul. • Ühingute osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. • Vähemalt üks neist isikutest on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest on usaldusosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Registreerimine • Täis- või usaldusühingu registrisse kandmise riigilõiv on 12,78 eurot. • Kui registreerida notari juures, tuleb
Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega, osa iga üks euro annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Osanik võib oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest osaühingu juhatusele. Osaühingu põhikirjaga võib piirata või laiendada osa võõrandamise tingimusi.
· Võimalus ise endale tööaega määrata · Raamatupidamise/aruandluse lihtsus · Likvideerimise lihtsus Puudused: · Omaniku kogenematus või ärialaste võimete puudumine · Kapitali hankimise raskused · Personali piiratud karjäärivõimalused · Piiratud eluiga · Omaniku piiramatu vastutus · Funktsionaalsed probleemid · Tulu maxustamise kõrgem tase võrreldes äriühinguga OÜ eelised ja puudused Eelised: · Osaniku piiratud vastutus · Asutamise lihtsus · Juhtimisstruktuur lihtne/ainujuhtimine · Juhtimiskulude kokkuhoid ei pea olema nõukogu · Sobib väikeettevõttele · Puudub auditeerimise kohustus Puudused: · Suurem äririsk tingituna väiksusest · Raskused kapitali kaasamisex · Väixem usaldusväärsus välispartnerite silmis võrreldes AS-ga · Piiratud profesionaalsus juhtimises AS eelised ja puudused Eelised:
kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses Aktsionäri/liikm Aktsionäri surma korral Osa läheb osaniku surma Liikme surma korral Osaniku surma korral on õigus e/osaniku surm läheb aktsia üle tema korral üle tema pärijatele, kui liikmelisus lõpetatakse, kui ühingusse astuda tema pärijatel, kui see pärijale. põhikirjas ei ole ette nähtud põhikirjas pole ette nähtud, et on ühingulepinguga ette nähtud või kui teisiti
tulenevad vajalikud muudatused kommertspandiregistris. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 teises lauses sätestatut ei kohaldata. (72) Füüsilise isiku nime ja isikukoodi parandamine äriregistri kandes toimub sellekohase teate ja rahvastikuregistris toimunud muudatuse alusel riigilõivuvabalt. Sätet kohaldatakse surnud isiku andmete äriregistrist kustutamisel, kui kanne ei kajasta päritavaid osaniku- või muid selliseid õigusi. (73) Juriidilise isiku nime, õigusliku vormi ja registrikoodi parandamine teise äriühingu kohta tehtud äriregistri kandes toimub sellekohase teate ja vastavas registris toimunud muudatuse alusel riigilõivuvabalt. Sätet kohaldatakse ka juriidiliste isikute ühinemisel. (74) Registripidaja kontrollib enne isikuandmete parandamist kande aluseks oleva muudatuse olemasolu vastavas registris.
Täisühingus ja osaühingus on osanike positsioon ju sama seega annakaaloogiat kohaldada küll. Tehing iseeneset kehtib- mis alusel?- kolmandate isikute suhtes sisesuhe ei kohaldu. Kui esindusõiguse alusel pole probleemi siis ei ole alust kui oleks esinduses probleem siis võiks olla alus. Kui ühing läheb pankrotti siis O ei vastuta selle tehingu eest! Kuna ta saab tõendada et ta ei teadnudki sellest tehingust midagi!! 3. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks aastat enne täisühingu kandmist äriregistrisse valitud juhatuse liikmeks aktsiaseltsis, mis tegutses täisühinguga samal tegevusalal ning ta oli juhatuse liige ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja esitas hagile vastuväite, et vähemalt üks osanikest oli ükskord varem lugenud aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli,
Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingut reguleerib Äriseadustik. Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Täisühingut reguleerib Äriseadustik. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, osanikuks ei või olla kohaliku omavalitsuse üksus. Uue osaniku võib vastu võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja
Seaduses sätestatud äriühing. ÄRIÜHING on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. KONTSERN emaettevõtja koos tütarettevõtetega moodustab kontserni. EMAETTEVÕTE kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks. TÜTARETTEVÕTE emaettevõtja osa. Ühing, kus teine ühing ehk emaettevõtja omab oma osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. ÄRINIMI ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. PROKUURA volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. ÄRIREGISTER kogumik, kus on välja toodud kõik registreeritud äriühingud. Koosneb registrikaardist (registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart), äritoimikutest
otsustada eelistungil, otsustab kohu 10 päeva jooksul poankroavalduse saamisest istungi tiumumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhtub otsustab kohust ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest. · Kui kohus ei nimeta ajutist haldurit, siis protsess lõppeb. 4.6 Elukohast lahkumise keeld · Juriidilise isiku suhtes võidakse kehtestada elukohtast lahkumise keelu juhorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või katsioniri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. · Võidakse kohaldada aresti. 4.6 Ajutine pankrotihaldur · Annab kohtule info, mis on talle vastava isiku suhtes teatavaks saanud. Täidab kohtupoolt määratus ülesandeid. Ta peab olema asjas erapoolik. 4.7 Kuritegu ja raske juhtimisviga
MTA KONTSERN (ÄS § 6) (1) Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. (2) Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. (3) Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. PROKUURA · Volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes (ÄS § 16 lg 1) ... Kirjutab alla: Prokurist või p.p. (per procura) · Prokuura saab anda ainult füüsilisele isikule (ÄS § 17 lg 2) ning seda ei saa üle anda. Piirangud:
Meie valisime enda ilusalongi ,,Josephiina" ettevõtlusvormiks osaühingu. Osaühing on äriühing, millel osadeks on jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta osaühingu kohustuste eest oma varaga, seda tehakse Osaühingu enda varaga. Väikse ettevõtja jaoks on osaühing sobivaim ettevõtlusvorm. Osaühingu võib luua inimene, kes soovib kasu saada, kuid ei soovi oma firmat börsil pakkuda. Firma loomisel on minimaalne osakapitali suurus 40 000 krooni. Selle võib jagada ühe või mitme osaniku vahel, kes on füüsiline või juriidiline isik. Ühe osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Osaühingu eelis aktsiaseltsi ees on just osakapitali suurus. Aktsiaseltsil on see koguni kümme korda suurem - 400 000 krooni. Osakapitali võib endale osta kahte moodi: rahaliselt ja mitterahaliselt. Mitterahaline sissemakse tähendab seda, et isik annab Osaühingulele mingi eseme või asja, mille hinna määrab osaühingu juhatus ning kinnitab audiitor
a) Kas nende ettevõttel oleks sinu kodupiirkonnas edu? Miks ? Oleks, sest suuremates linnades on lasteaiakohtade puudus. Lapsevanemad ootavad aastaid, et saaks oma lapse lasteaeda. See oleks nende jaoks lahendus kuni lasteaia koht vabaneb. b) Millise ettevõtlusvormi nad peaksid valima? Nad peaksid valima Usaldusühingu .Miks just selle? Mitme osaniku tõttu on neil rohkem vajalikke teadmisi ja oskusi, odav registreerida ja puuduks omakapitali miinimumnõue. c) Millised oleksid 3 esimest probleemi, mis nad ettevõtet asutades peaksid sinu arvates lahendama, et tagada nende ettevõtte edu? 1. Teismelised peaksid läbima kindlasti vastava koolituse, et tekitada üldse lastevanemates usaldust. 2. Kindlustama selle, et lapsehoidjad oleksid alati valmis tellimuse peale
juhtimisel Aruannete kinnitamine osanikku, kes peavad teenuseid/kaupu võtmine, maksude Peaks olemas olema tegelema ühingu Vastutab kogu isikliku maksmine, juhatus asjadega: palgad, varaga kellegi/millegi Osaniku ja juhatuseliikme otsused, probleemid FIE võib olla tööandja kaitsmine vastutus jne Nõukogu Audiitor Osanike pädevus (tegeleda koosolekute, otsuste vastu võtmisega) 2) Kes on (keda nimetatakse) ettevõttes juhtorgan Ettevõtetes on juhtorgan, kes vastutab firma haldamise eest
rahaliste sissemaksetena 2. peatükk. Osa, osanik ja reservkapital 2.1 Osaühingu osanikule makstakse tema kasumiosa (dividendi) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. 2.2 Osaühingu osanik tasub osa eest vastavalt nimiväärtusele 2.3 Osaühingu osa võib vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid kolmandale isikule võõrandamisel on ostueesõigus teistel osanikel 2.4 Osaühingu osa võib pantida 2.5 Osanik võib osa oma osast võõrandada teiste osanike nõusolekul 2.6 Osaniku surma korral läheb tema osa üle pärijatele, kusjuures osa jagamiseks pärijate vahel ei ole vaja teiste osanike nõusolekut 2.7 Osaühingu reservkapitali suurus on 10% osakapitali suurusest 2.8 Osaühingu likvideerimisel võib allesjäänud vara jagada osanike vahel ainult rahaliste väljamaksetena 3. peatükk. Osaühingu juhtimine 3.1 Osaühingu osanike koosolekul, samuti koosolekuta otsustamisel annab osaühingu iga osa 1/või 10,või 20/ eurot ühe hääle. 3
Peale tulundusühistu reguleerib kõigi teiste äriühingute loomise, juhtimise ja likvideerimise korda ning tegevuse põhimõtteid äriseadustik, mis näitab ära ka äriühingute erisused. Tulundusühistute asutamist ja tegevust reguleerib tulundusühistu seadus. 3 Täisühing Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osaniku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Täisühingu osanikuks ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus. Uue osaniku võib täisühingusse võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Täisühingu asukoht on koht, kust ühingut juhitakse, või koht, kus ühing tegutseb. Täisühingu asukoht määratakse ühingulepinguga
· Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingutemaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus hääl-teenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. ÄS §6 (1) · Tütarettevõtjaks on kaühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta val-itsevat mõju. ÄS §6 (2) · Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. ÄS §6 (3) o Rootsi-Sveitsi tööstuskontsern ABB o Soome kontsern Lemminkäinen Eesti AS o Eesti energia kontsern o BLRT Grupp kontsern (kuhu sisenevad 69 ettevõttet) o Tallinna Kaubamaja kontsern 29. Mis on filiaal? ÄS § 384. Välismaa äriühingu filiaal
ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Erinevalt osaühingu ja aktsiaseltsi kapitali sissemaksetest võib mitterahaline sissemakse olla ka ühingule teenuse osutamine. Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui ühingulepinguga ei ole teisiti kokku lepitud, annab osaniku sissemakse iga 10 krooni ühe hääle. Täisühingu osaku kohta ei anta välja väärtpaberit. Täisühingul ei ole nõutav põhikiri ega muid kohustuslikke juhtimisorganeid peale osanike. Täisühingut juhib osanik või osanikud. Esindajateks on täisühingu iga osanik või siis osanike poole valitud esindaja. Juhul, kui tegevus laieneb või majanduslik risk kasvab, võib täisühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada.
Juhatus kasumi jaotamise ettepaneku esitab majandusaasta aruande, üldkoosolekule. vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Väljaarvamine äriühingust Osaniku saab välja arvata Aktsionäri ei saa välja arvata Liikme saab välja arvata Täisühing Usaldus- ühing Äritegevuses osaleja Täisosanik Täisosanik/
Ajalooliselt kõige vanem. 1. Vara. Osanike rahalised või mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara koosneb osanike poolt ühingu asutamisel tasutud osamaksudest ning ühingu jaotamata kasumi arvel omandatud kinnis- ja vallasvarast. 2. Omanikud. Varade omanikud on kõik osanikud. 3. Vastutus. (Osanik vastutab kohustiste eest kogu oma varaga. Osanikud kannavad täis- ja solidaarset vastutust. Kui ühingule nõude esitamisel või ühingu likvideerimisel nõude rahuldamisel selgub, et osaniku varast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, kannavad ülejäänud võlgade eest solidaarset vastutust kõik teised osanikud kogu oma isikliku varaga. UUS osanik vastutab samas korras ka nende tehingute eest, mis olid tekkinud enne tema ühindusse astumist. Osanikul, kes kustutas ühingu võla(ga) oma isiklikust varast, on esitada regressnõue teiste osanike vastu, kes kannavad tema eest vastutust vastavalt nendele kuuluvatele osadele ühingu varas.)*
Oma seisukohta põhjenda viitega õigusnormile. Osaühingu osanikule ei ole kehtestatud konkurentsikeeldu ega ärisaladuse hoidmise kohustust. Konkurentsikeelus ja ärisaladuse hoidmise kohustuses on soovi korral võimalik osanike vahel osanike lepinguga, põhikirjaga või muu dokumendiga kokku leppida. Kui selliseid kokkuleppeid ei esine ning kui osaühingu osanik on passiivne osanik ega ole kursis ettevõtte strateegiliste küsimustega ja võimalike ärisaladustega, siis osaühing osaniku konkureerivat tegevust takistada ei saa. Juhul, kui osanik siiski osaleb osaühingu juhtimises ning omab osaühingu seisukohast avalikult mitte kättesaadavat ning olulist informatsiooni, siis ei saa välistada osaühingu huvide olulise kahjustamise korral osaühingu õigust esitada osaniku vastu kahjunõue võlaõigusseaduses sätestatud kahju hüvitamise üldistel alustel. Märkus : Ülesannete lahendus anna nii ,et selle järgi oleks võimalik tegutseda .Kõikidel
Puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest Sissemakse võib olla nii rahaline kui mitterahaline (seadmed, arvutid või muu rahaliselt hinnatav vara) Osaühing peab esitama iga-aastase Usaldusühing Äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all Vähemalt üks täisosanik (kogu oma varaga) ning üks usaldusosanik (sissemaksu ulatuses) Osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik Tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel Osaniku sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga ning see võib olla nii rahaline kui mitterahaline (lubatud on ka teenuse osutamine) Registrisse kandmise riigilõiv on 12,78 eurot Mittetulundusühing Isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine Asutamisleping, põhikiri allkirjastatakse need kõigi asutajate poolt Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks
14. Osaühing ja aktsiaselts. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega. Osaühing lõpetatakse: 1) osanike otsusel; 2) kohtulahendiga; 3) osaühingu pankroti väljakuulutamisega; 4) osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; 5) teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, aktsiaselts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest
mis tõestab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellegile laenu). Täis- ja usaldusühing · Ärinimi · Täisühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit ,,täisühing" või ,,TÜ". · Usaldusühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit ,,usaldusühing" või lühendit ,,UÜ". Täis- ja usaldusühing · Juhtimine · Täisühingul on kõigil osanikel on õigus ja kohustus osaleda ühingu juhtimises. Osaniku häälte arv vastab tema sissemakse suurusele, iga üks euro annab osanikule ühe hääle, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. · Esindajateks on täisühingu iga osanik või siis osanike poole valitud esindaja. Täis- ja usaldusühing · Juhtimine · Usaldusühingus usaldusosanikul ei ole õigust ühingut juhtida, ta osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik. Täis- ja usaldusühing · Kasumi jaotamise alus
juhiste andmine ja järelevalve teostamine, suuremateks tehinguteks eelneva loa andmine, nõukogu ei saa olla esindusorgan. 2. Osaühingu osanikud leppisid kokku, et üks müüb oma osa teisele. Tehingu tegemine osutus aga võimatuks, kuna võõrandaja pidi järgmisel päeval sõitma aastaks välismaale, mistõttu ei olnud aega tehingu notariaalseks tõestamiseks. Leidmaks väljapääsu olukorrast, otsustasid osanikud vähendada osakapitali osa võõrandada sooviva osaniku osa nimiväärtuse võrra ning samas suurendada osakapitali osa omandada sooviva osaniku poolt rahalise sissemaksega samas summas. Kohtunikuabi keeldus osa vähendamist ja suurendamist äriregistrisse kandmast põhjusel, et tegu on teeseldud tehinguga, kuna sellise osakapitali vähendamise ja suurendamise eesmärgiks oli varjata osa võõrandamist. Kas kande tegemisest keeldumine on seaduslik? Kohtunikuabi keeldumine kande tegemisest ei ole seaduslik ÄS § 198 alusel.
Tiina Puusalu Tallinn 2012 Sisukord Projektijuhtimise projekt Projekti ülevaade Põhilised andmed Ettevõtte nimetus: OÜ E-Vabaaeg Aadress: Vabaduse väljak 10, Tallinn Telefon: 57575755 Asutamise aeg: 30.03.2012 Juriidiline staatus: Osaühing Osakapitali suurus: 2500 EUR Projekti finantseerimine Osaühingu registreerimisel 3 osaniku poolt investeeritud summa moodustab firma algkapitali 2500 EUR. Plaan on taotleda erinevate projektide kaudu Euroopa Liidu ning Eesti Vabariigi sotsiaalsfääriga tegelevatest asutustest toetusi. Kõne alla võivad tulla ka eratoetused ja annetused. Projekti finantseerimine toimub läbi erainvestorite ja Euroopa Liidust ning ka Eesti Vabariigist tulnud toetuste kaudu. Taotlev summa on: 319 353 EUR Juhtkond
vastuolus heade kommetega. Samuti ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Täisühing asutatakse osanike-vahelise ühingulepinguga. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Täisühingusse võib uue osaniku võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Kui ühingulepinguga ei ole teisiti kokku lepitud, annab osaniku sissemakse iga 10 krooni ühe hääle. Täis- ja usaldusühingul ei ole nõutav põhikiri ega muid kohustuslikke juhtimisorganeid peale osanike. Juhul, kui tegevus laieneb või majanduslik risk kasvab, võidakse täisühing osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada. Asutamiseks vajalikud dokumendid on osanikevaheline ühinguleping, kandeavaldus,
Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtjatelt -21 503 0 Intressikulud -33 400 -28 392 Muud finantstulud ja -kulud -6 948 -5 729 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 631 593 811 549 Tulumaks -53 164 -56 265 Aruandeaasta kasum (kahjum) 578 429 755 284 Emaettevõtja aktsionäri/osaniku osa kasumist (kahjumist) 581 877 753 268 Vähemusosaluse osa kasumist (kahjumist) -3 448 2 016 37 3 Anvol OÜ 2013 2012 ( ) 693444 845670 ( ) 161134 175081 181776 103309 , 342910 272283 . - -808636 -31055 -438650 -561116
................................................................................................... 7 1 Ettevõtte nimetus: OÜ Eesti sukeldumisministeerium Aadress: Kopli 1, Tallinn Telefon: 58000456 Asutamise aeg: 20.02.2018 Juriidiline staatus: Osaühing Osakapitali suurus: 2500 EUR PÕHILISED ANDMED PROJEKTI FINANTSEERIMINE Osaühingu registreerimisel 3 osaniku poolt investeeritud summa moodustab firma algkapitali 2500 EUR. Plaan on taotleda erinevate projektide kaudu Euroopa Liidu ning Eesti Vabariigi sotsiaalsfääriga tegelevatest asutustest toetusi. Kõne alla võivad tulla ka eratoetused ja annetused. Projekti finantseerimine toimub läbi erainvestorite ja Euroopa Liidust ning ka Eesti Vabariigist tulnud toetuste kaudu. Taotlev summa on: 320 000 EUR JUHTKOND
Kohus ei saa tugineda ÄR-le, vaid peab kontrollima andmete õigsust. Kolmandad isikud võivad sellele tugineda. Õigustloovaks kandeks on need, mis on seaduses välja toodud (nt. Asutamine asutamise dokumendile kirjutavad alla asutajad, juhatajate allkirja vaja ei ole; asutamislepingus esitatakse üldjuhul ka juba avaldus kande tegemiseks äriregistrisse) OÜ puhul saab praegu uus osanik minna notarisse üksi või teha avaldus äriregistrisse eelmise osaniku tagasikutsumiseks ning enda nimetamiseks. (Järgmisel aastal tahetakse seda muuta, kuna väga palju esineb võltsimisi) 3.4. Vastutus ja kaebused Seadus sätestab vastutuse nii ettevõtjale kui ka registripidajale Ettevõtja peab tagama andmete õigsuse registris, va postiindeksid või KOV üksuse nime muudatuse (ÄS§ 511.1) Ettevõtja vastutuse alused (ÄS § 71) on järgmised: a) seaduses ettenähtud andmete esitamatajätmine b) valeandmete esitamine
Eestis nõukogu ainult siis, kui see on OÜ-d saab ümber kujundada ette nähtud osaühingu põhikirjas AS-ks, TÜ-ks ja UÜ-ks Asutamiskulud- alates 145 EUR Võimalus kaasata täiendavat (riigilõiv) kapitali mitme osaniku Majandusaruande esitamise osalusega kohustus ka juhul, kui 1 majandustegevuste ei toimu AS Aktsionär ei vastuta isiklikult Minimaalne nõutav algkapital- aktsiaseltsi kohustuste eest 25 000 eurot
võtmise ning võõrandamise, samuti teabevahetuse osas. Teabevahetus väärib eraldi märkimist, sest erinevalt aktsionärist on osanikul õigus saada juhatuselt teavet OÜ tegevuse kohta ja tutvuda OÜ dokumentidega ka muul ajal kui üldkoosolekul. Aktsionäril on õigus saada juhatuselt teavet ainult ASi tegevuse kohta, ja sedagi vaid üldkoosolekul. · Erinevalt ASist võib kohus OÜ taotlusel osaniku OÜst välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud või on muul viisil OÜ huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud, vaatamata ka OÜ kirjalikule hoiatusele.
võõrandamisel märgitakse vastavasse registrisse omanikuks asutamisel olev osaühing) 13. Osa ja osanik. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Igal osanikul võib olla üks osa. (ÄS § 148) Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Igal osanikul on üks osa. Kui osanik omandab teise osaniku käest tema osa, siis ei ole omandajal mitte kaks osa, vaid tema osa nimiväärtus suureneb vastavalt. Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Osaniku õigused: õigus osaleda osaühingu kasumi jaotamisel (§ 148; § 157); õigus osaleda osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel (§148); õigus osaleda osaühingu juhtimises (§ 168); õigus tutvuda osanike nimekirjaga (§ 182); õigus teabele (§ 166);
määramine; 5) majandusaasta aruande kinnitamine; 6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine; 7) muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti; 8) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. 20. Juhtorganite otsuste vastuvõtmine ja vormistamine ning vaidlustamine. (1) Kohus võib osaniku, juhatuse või nõukogu nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. (2) Kui osanike otsuse vastuvõtmisel on rikutud selle vastuvõtmise korda, ei saa otsust sel alusel vaidlustada, kui otsuse on heaks kiitnud kõik osanikud. 21. Juhtorganite liikmete hoolsuskohustus,lojaalsuskohustus,konfidentsiaalsuskohustus Hoolsuskohustus: Põhikohustused seonduvad vastava organi pädevusega.
põhikiri ei näe ette teisiti Väljaarvamine Täisosaniku saab Täis- ja Kohus võib Aktsi ühingust välja arvata usaldusosaniku saab osaühingu hagi välja välja arvata alusel osaniku osaühingust välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral
oli otsustamisel küsimus, mis oli seotud õigusvaidluses osaühingu esindaja määramisega, siis A hääleõiguse piiramine ÄS § 177 lg 1 alusel oli õigustatud. Seega sai max häältearv olla 90 häält. Osanik A ei hääletanud, seega on selles osas asi korrektne. Hääleõiguse piiramise põhimõtted lähtuvad sellest, et teatud juhtudel võib eeldada, et hääletamisel tekib huvide konflikt osaniku isiklike ja osaühingu huvide vahel, ja on oht, et osanik eelistab isiklikke huve. Hääleõigust piiravate normide eesmärk on vältida enamuse kuritarvitusi. Tuleb vaadata, kas huvide konflikt ka siis, kui seal pole piiratud hääleõigusega isik, vaid isik, kes samamoodi huvide konfliktis. 3-2-1-144-11 p 13: B ei tohi ka hääletada. OÜ C juhatuse liige peaks lähtuma OÜ huvidest. A rikkus C juhatuse liikmena oma kohustusi, kuna hääletas otsuse vastu, sest otsuse
Osaühing võib suurendada osakapitali osaühingu omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon). Fondiemissiooni võivad osanikud otsustada pärast majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamise otsustamist aruande ja kasumi jaotamise otsuse alusel. Fondiemissiooni võib läbi viia ka vahebilansi alusel, mis peab olema koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi koostamiseks ja kinnitamiseks ettenähtud korras. Fondiemissiooni korral suurendatakse osaniku osa võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Sellega vastuolus olev otsus on tühine. Fondiemissiooni korral suurendatakse ka osaühingule kuuluvaid oma osasid. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.
Hagita menetluses lahendatakse: a) Kõik registriasjad (, nt kannete tegemine registrisse, vt ka TsMS) b) Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme vm määramine c) Erikontrolli läbiviimise ja erikontrolli teostaja määramine d) Äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine seoses aktsiate ülevõtmise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamisega e) Juriidilise isiku sundlõpetamine f) Osaniku ja aktsionäri õigus teabele g) Ärinime kasutamise keelamine Ühinguõiguse allikad Ühinguõiguse allikad on seadus ja tava (TsÜS § 2 lg 1), lisaks ka määrused. Põhikirjal oluline tähendus (tehinguline iseloom), kuid pole õiguse allikas, kuigi põhikirja alusel tekivad osanikele, aktsionäridele ja ühingule õigused ja kohustused. Kohtupraktikal on oluline roll seaduste tõlgendamisel ja õiguse arendamisel (kuid pole õiguse allikas). Leping pole samuti õiguse allikaks.
laenukeeld. RK lahend 3-2-1-109-04 VUTT: o ÄS § 281 lg 3: AS ei tohi ka laenu tagada samadel tingimustel o tuleb tuvastada, kes on ainuaktsionär kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga, õigemini, kas tegemist on äriühinguga või mitte äriühinguga lg 3 2. lause: keeld ei kehti emaettevõtja poolt võetava laenu tagamisele ning tütarettevõtjaga sama kontserni moodustava emaettevõtja aktsionäri, osaniku või liikme poolt võetava laenu tagamisele, kui sellega ei kahjustata aktsiaseltsi majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve- kui ei kahjustata as ja aktsionäride majanduslike huve. emaettevõtjast räägitakse, kui tegemist on kontsernisuhtega (§ 6)!!! o tagajärg lõikes 4 22. Aktsiaseltsi üldkoosolek otsustas osta ühelt aktsionärilt tagasi oma aktsiad, mille nimiväärtuste summa oli 40% aktsiakapitalist
laenukeeld. RK lahend 3-2-1-109-04 VUTT: o ÄS § 281 lg 3: AS ei tohi ka laenu tagada samadel tingimustel o tuleb tuvastada, kes on ainuaktsionär kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga, õigemini, kas tegemist on äriühinguga või mitte äriühinguga lg 3 2. lause: keeld ei kehti emaettevõtja poolt võetava laenu tagamisele ning tütarettevõtjaga sama kontserni moodustava emaettevõtja aktsionäri, osaniku või liikme poolt võetava laenu tagamisele, kui sellega ei kahjustata aktsiaseltsi majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve- kui ei kahjustata as ja aktsionäride majanduslike huve. emaettevõtjast räägitakse, kui tegemist on kontsernisuhtega (§ 6)!!! o tagajärg lõikes 4 22. Aktsiaseltsi üldkoosolek otsustas osta ühelt aktsionärilt tagasi oma aktsiad, mille nimiväärtuste summa oli 40% aktsiakapitalist
annaabi.ee 
