nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi oleme rõõmus ja meelelahutuslik. III Kirjelda rokokoostiili sisekujunduses! Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku pandi poolsammastele
Neid nimetati pulma- või pruuttoolideks. Kombeks oli, et ristivanemad kinkisid oma ristilastele need pulmadeks või harvemal juhul sünnipäevadeks. Toolid telliti tavaliselt juba tislerilt, sest nende valmistamine nõudis paremaid oskuseid. Tihti tegid neid mõisate tislerid, kellelt külapoisid neid oskuseid omandamas käisid. Toolid olid pulkühenduste ja õlgpõhjadega, mis olid kaunistatud 16 Reemann, V. Puupakust uhke ornamendiga pruuttoolini. Sisustaja. Äripäeva eriväljaanne, 2007. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.sisustusweb.ee/uudis/505/puupakust-uhke- ornamendiga-pruuttoolini.html 17 Raal, M. Stiilid, mis jätnud jälje- talumööbel. 18 Reemann, V. Puupakust uhke ornamendiga pruuttoolini. 19 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. 9 erinevate lõikekirjadega
Pronksiaeg Algas 4000 aastat tagasi. * ornamendiga tarbeesemed ( ringid, jooned, lained); * pronksehted ( suured, maagiline tähendus). Ka Eestist leitud; * menhirid (kelti keeles ''pikk kivi'') mitme meetri kõrgused looduslikud kivisambad, näiteks Põhja-Prantsusmaal Britange'is; * dolmenid (kelti keeles ''kivilaud'') algelised hauakambrid (kiviplaadid, millele toetub varikatus). Leiud Põhja-Aafrikas, Aasias, Euroopas: - kuulsaimad Inglismaal Stonehenge'is; - asuvad nelja ringina (välisringil 30 dolmenit) ilmakaarte
Kreeta vaasimaalile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus.Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane ,isegi naturalistlik.Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi,neid vaase on võrreldud akvaariumitega-ruumiliselt tajutavad kaheksajalad,kalad , meritähed jne.Teatud perioodidel eelistati vaasimaalidel stiliseeritud ja sümeetrilist ornamentikat. Kreeklaste vaasimaal kulges paralleelselt muu maalikunsti arenguga.( saj ema pärinevad geomeetrilise ornamendiga vaasid on üldse esimesteks kreeka kunsti mälestusmärkideks.Hiljem hakati kujutama inimfiguure.Esialgu valitses nn mustafiguuriline stiil.630 ema tärkas nn punasefiguuriline stiil,kus tehtnika oli vastupidine.Uus moodus oli palju elavam ja paindlikum,võimaldas edasi anda keerulisi poose , riietust jne ning oli seega kooskõlas kreeka kunsti üldise arenguga suurema loodusläheduse poole.Kreeklastel polnud maalitud vaid vaasid, vaid igasugused nõud
Hoburaudsõled ● Meenutavad oma kujult hobuserauda ning on avatud ülaosaga. ● Võeti kasutusele sarnased sõled umbes 2000. aastat tagasi ● Kõige varasemad hoburaudsõled pärinevad Virumaa tarandkalmetest. ● 8-13. saj oli eestis hoburaudsõlgede õitseaeg. ● Erineb kaarsõlest selle poolest, et nõel liigub umber sõle- kaare vabamalt. Hoburaudsõled Rõngassõlg ● Erineb hoburaud sõlest, nõel on fikseeritud ja ring suletud. ● Keerukama ornamendiga ● Rõngassõle võimalik eelkäija oli vitssõlg. ● Rõngassõled olid tihti kaunistatud täiuslikumalt ja rohkemalt kui nende eelkäijad. ● Peaaegu kõik sõled pärinevad Lõuna-Eestist Rõngassõled Südamekujulised sõled ● Meenutavad kujult südant, millele on listaud otsa kroon. ● Hiljem lisandusid linnud ja harva ka alaosas rippumas kaunistused. ● Kasutusel alates 16. saj kuni 19. sajandini. ● Vähekasutatud sõleliik Kuhiksõled
· hoonete välisilme pidi järgima siseruumide paigutust · ühtse stiili loomiseks ornamentika · käsitööesemed muutusid kallimaks ja isikupärasemaks alternatiiviks tööstustoodangule · Glasgow' koolkond · Arthur Macmurdo · arhidekt ja dekoraator · joonistas motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi -> ebasümmeetriline, lähtub loodusest · tiitelleht esimese juugendliku ornamendiga · Charles Rennie Macintosh · juhtis kunstikooli, kavandas selle hoone · funktsionaalsus on seotud ehitusmahtude julge paigutusega ja geomeetriliste ornamentikaga · plakat ajakirjale ''The Scottish Musical Review'' · Glasgow' kunstikool · 1890 levis juugendstiil · kujundati kõike: mööbel, tekstiil, riided, keraamika, raamatud, tapeet...
''Kettaheitja'' klassikaline- kontrapost, idealiseeritud keha nt:Plykleitos ''Odakandja'' 4,saj nt: Hermes Dionysos-lapsega, Lysippos-Kaapija hellenistlikul nt: 8. Praxiteles - "Hermes Dionysos-lapsega" Polykleitos - "Odakandja" Pheidias - Parthenoni friis", "Zeusi kuju" Olümpias Myron - "Kettaheitja"Lysippos "Kaapija", 9. Vaasimaal arhailisel ajastul, kuidas kaunistati? Geomeetrilise ornamendiga, mustafifuuriline või punasefiguuriline 10. Mustafiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Figuurid maaliti peale musta lakkvärviga, kontuurid kraabiti sisse 11. Punasefiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Fifuurid värvimata, detailid maaliti peale, üldpind must 12. Arhitektuur hellenistlikul ajastul - milliseid hooneid armastati kõige enam rajada? Templid, paleed, valitsushooned, kindlused, raamarukogud, staadiumid, gümnaasiumid. 13
ja keerulisi liigutusi, osati kujutada valgust ja varju, ruumilisust, temaatika enamasti mütoloogiast või ajaloost, ilmselt võeti eeskuju kreeka maalikunstist, sageli illusoorsete efektide taotlust nt seinale maalitud avatud ukse, millest näeb kaunist vaadet. Mosaiik: väikestest värvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud pildid. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. 6. Kreeka vaasi areng (ornamendiga vaas, mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil) Vanimad nõud- geomeetrilise ornamendiga ( u 8. Saj eKr) Mustafiguuriline stiil mustad figuurid helepunasel pinnal. U 6. Saj eKr punasegifuuriline stiil- mustaks värvitud taust ja figuurid jäid heledaks. Nii sai paremini detaile kujutada. Figuraalsetel vaasidel kujutati stseene mütoloogiast ja igapäevasest elust. 7. Millel põhineb vana-rooma kultuur ja kunst? Kultuur ja kunst põhineb orjadel. 8
kaunistusviis, mis koosneb kas geomeetrilistest, loodus- või tehismotiividest ka võib olla kalligraafiline 16. Geomeetriline ornament ? Geomeetriline ornament koosneb lihtsatest lainetest või kõverjoontest, spiraalidest, sikksakkidest, põimuvatest paelast 17. Loodusvormidest tuletatud ornament ? Taimelehed, varred, õied, viinapuuväädid, teokarbid, loomakujutised: lõvid, greif, Vana-Egiptus - akantusleht, palmett 18. Nimeta 3 pinna kaunistamisvõtet ornamendiga? Pinna kaunistamine üleni mingi motiivistikuga, pinna raamimine, motiivistikuga paigutamine pinnale laikudena, kas rangelt- sümmeetriliselt või vabamalt, töödeldes motiivi tasakaalustamist 19. Mis on sümboolika ? Sümbol on tunnusmärk, parool, salasõna, mis annab meelelise ettekujutuse või pildi mingist mittemeelelisest kujutelmast, mõistest või sündmusest 20. Mis on allegooria ? Allegooria on mingisuguse abstrakste mõiste nähtavaks tegemine
külmast kuust tutvustab Venemaa põhjapiirkondi nende inimesi ja loodust, kohalikke traditsioone ja tegevusalasi. 2. Meelde jäänud laused. Lk. 20. Neenetsi teisaldatav maja püstitatakse üpris kähku. Tsummi püstitavad naised. Maalitsasse (,,majas") pääseb sisse alt poolt. Lk. 21. Karusnahast ,,seinte" külge õmmeldakse katus peakott, alumine osa kaunistatakse ornamendiga, karusnahkade ja Kaleviga, äärsitatakse ,,sissekäik" hõlmad ja maalitsa ongi valmis. Lk. 22. Tundras ei saa lõket teha nii palju ei korja kütet kokku! Lk. 24. Päike, kuu, tähed ja tuul näitasid neenetsile tundras kätte õige tee. 3. Neid ridu lugedes sain palju targemaks nende rahvaste elust seal karmil maal. Kütteks saavad nad kasutada piilatsijämedusi polaarpaju. Neenetsi toiduks on jukola kuivatatud kala, külmutatud põdraliha, liha või kalaviilakuid. 4
https://www.kunstimuuseum.ut.ee/et/content/peahoone) Hoone vestibüül ja esimene korrus on range ja asjaliku kujundusega. Tumehall puitpõrand kaeti 1930. aastatel valgete ja punaste plaatidega, mis muutis fuajee palju rõõmsamaks. 19. sajandi lõpul ehitati peahoone vasakusse nurka õigeusu kabel ning selle kohale sibulkuppel, mis hiljem siiski maha lammutati. Sellest jäi alles Kristust kujutav seinamaal, mis restaureeriti. Aula suursugust pidulikkust rõhutavad kõige enam rikkaliku ornamendiga pilastrid28 kuusepuust voolitud Joonia sammast, mis toetavad ümberringi paiknevat rõdu. Sambakapiteelide voluudid ja azuurne rõdupiire on nikerdatud meisterlikult, milles klssitsislikud vormid on ühendatud kodumaisete motiividega. Puitdekoori valmistamisel oli arhitektil abiks meister Christian Holz Greifswaldist. (https://issuu.com/tartuuniversity/docs/peahoone-trykis-lkd?layout=http%253A %252F%252Fskin.issuu.com%252Fv%252Flight%252Flayout.xml&showFlipBtn=true) NB! SUUNAS https://www.ut
LÄÄNE-EUROOPA KUNST VARAJASEL KESKAJAL 4.-6. saj toimus Euroopas hõimude liikumine (Suur rahvaste rändamine). Kõige võimsam ja püsivam oli Frangi riik, mis kujunes 5.-6. saj. Ulatus Pürenee mägedest kuni Reini jõeni. Esimene dünastia Merovingide dünastia (481 -751) . Sel ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 7. saj kaotab sisetülide tõttu suure osa oma territooriumist. Küllalt kõrgel järjel oli metallitöötlemine (relvad, ehted, tarbeesemed). Neid kaunistati stiliseeritud ornamendiga, väga levinud olid loomamotiivid. Eriti kasutati paelornamenti. Kloostrites kirjutati ümber käsikirju ja säilitati neid (skriptoorium). Raamatutesse suhtuti suure lugupidamisega, neid kaunistati. Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti väga tugev ja vastupidav. Unustati ära kivist ehitamine. Järgnes Karolingide Dünastia, 8.-10.saj. (Karl Suur 742-814), see oli Frangi riigi hiilgeaeg. Riigi koosseisu kuulusid tänapäeva Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne-
Õpiti põldu harima ja karja kasvatama, inimene muutus paiksemaks ja ei olnud enam nii sõltuv loodusjõududest. Tekkisid külakogukonnad ja hakati elama majades. Muutus ka neoliitikumiaegne kunst. Lihtsamast loomakummardamisest oli saanud uskumus teispoolsusest ja kuna midagi täpselt nähtavat ei saa kujutada, muutus kunst looduskaugemaks ja abstraktsemaks. Neoliitikumis hakkas levima ornamentika. - Ürgajal kaeti ornamendiga tarbe- ja kultusesemeid. Eesmärgiks ei olnud ilmselt lihtsalt kaunistamine vaid maagiliste märkide abil omistada esemetele või nende kasutajatele teatud omadusi või nende omanikku kaitsta. Aega u. 3000- 500 e.m.a. nimetatakse pronksiajaks kui tasapisi õpiti pronksi valama ja sellest tarbeesemeid valmistama. Arenes kaubitsemine. Tollest ajast on pärit ka (kr.k. mega+lithos = "suur kivi") Kuulsaim nendest asub Stonehenge`is Inglismaal. (ornament)
Hüdria - veekandmisnõu, millel on kolm sanga: kaht rõhtsat külgsanga kasutatakse kandmisel, suu ja kandilise õla vahel asuvat püstloodset kaelasanga aga valamisel. Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Krateer - antiikaegne suur avara suuga savi- või metall-, mõnikord ka marmoranum, milles segati veini veega. Geomeetrilise ornamendiga vaas Pöörleval kedral oli lihtne kannule sirgeid jooni tõmmata , mille vahele maaliti erinevaid korduvaid siksakilisi jooni , kolmnurki , rombe. Esialgu tehtigi ainult geomeetrilise mustriga vaase , hiljem lisandus ka inimeste ja loomade lihtsustatud kujutised Musta-ja punasefiguuriline stiil Mustafiguuriline stiil on vanem. Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja . Punasefiguuriline stiil võeti kasutusele hiljem
Inimene hakkas teadlikult põlluvilju kasvatama ja maad harima. Inimeste eluviis muutus üha enam paikseks. Toodeti senisest keerukamaid tööriistu ja esemeid, rajati esimesed asundused, kõneldi esimesi keeli ja loodi esimesed kunstiteosed. Arenes oluliselt käsitöö. Hakati valmistama suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Võeti kasutusele savinõud. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Tööriistu, savinõusid ja muid tarbeesemeid kaunistati geomeetrilise ornamendiga. Esiaeg jagatakse tööriistade materjali järgi: 1) kiviaeg; 2) pronksiaeg; 3) rauaaeg Metallidest võeti esmalt kasutusele vask. Hiljem õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi pronks. Pronks leiutati umbes 2500 a.e.Kr. Vahemeremaades. Umbes 1300 a. eKr. hakati VäikeAasias tootma rauda. Raud tõrjus nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale. Suurenes kaubavahetus. Metallide kasutuselevõtuga tekkis eraomand, nõrgenesid
hirvejaht. Nooremast paleoliitikumist pärinevad loomi ning vormikaid naisi kujutavad kivikujukesed. Üks kuulsamaid on Willendorfi Veenus (kõrgus 11cm, u. 30000-25000 a. e.Kr.). Laussel´i Veenus (20000- 18000 a. e.Kr. leitud 1911 Lascaux´ lähedalt, kõrgus 43 cm, Bordeaux Antiigimuuseum). Neoliitikumis e. nooremal kiviajal (5000-2000 a. e.Kr.) toimus keraamika sünd. Hakatakse valmistama savinõusid, mida kõige sagedamini kaunistati geomeetrilise ornamendiga. Vasakul maalitud vaas Iraagi aladelt u. 5000 a. e.Kr, paremal matmispaigast välja kaevatud pronksiaegne (u. 2000-1000 a. e.Kr.) keraamika Neoliitilise vaasi geomeetrilise ornamentika näiteid. Paremal näiteid neoliitilise, varase pronksiaja keraamikast 2100-1700 a. e.Kr. All matmispaigast leitud pronksiaegne toidunõu. Nooremas paleoliitikumis hakatakse valmistama ehteid. Neid valmistati kivist, teokarpidest, hammastest,
koosneb las geomeetrilistest,loodus-ja tehismotiividest ka võib olla kalligraafiline. 16. Geomeetriline ornament ? Koosneb:lihtsatest lainetest või kõverjoontest,spiraalidest,sikksakkidest,põimuvast paelast. 17. Loodusvormidest tuletatud ornament ? Taimelehed,varred,õied,viinapuuväädid,teokarbib. Loomakujulised:Lõvid,tiivuline lõvi-Greif. Vana-Egiptus:akantusleht,palmett. Vana-Rooma: maskid,küllusesarved,koljud nn. Härjakolju-BUKKANION. 18. Nimeta 3 pinna kaunistamisvõtet ornamendiga? 1) Pinna kaunistamine üleni mingi motiivistikuga. Nt:Tapeet,tekstiil. 2)Pinna raamimine. Nt:Taldrik,raamat,pilt rõhutatakse vormi kuju ja ühtlasi antakse kontrast raami ja raamitava pinna vahel. 3)Motiivistiku paigutamine pinnale laikudena,kas rangelt-sümmeetriliselt või vabamalt,taotledes motiivi tasakaalustamist,selle dünaamiliselt arengut või kontrasti. 19. Mis on sümboolika ? Sümbol on tunnusmärk,parool,salasõna,mis annab meelelise
Nende valmistamine nõudis tohutut kannatlikkust. Kujude loomisel oli oma osa usundite kaalutlustel. Kiviajale järgnes pronksiaeg, mis on saanud nimetuse tollal laialdaselt toodetud ja kasutatud metallisulami pronksi järgi. Pronksiaeg algas Lääne-Euroopas umbes 4000 aastat tagasi. Pronks on hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Pronksiajal loodi palju kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest, lainelistest joontest jne. Erilise tähelepanu alla seati ehted, mis olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne'i poolsaare välju Prantsusmaal. Poolsaare hilisemate asukate keltide keeles tähendab see pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid-algelisi hauakambreid
kuppelvormiga rehvseelik, mis püsis moes väikeste muudatustega 70 aastat.(lisa 1) Pesti ennast vähe ja halva lõhna peitmiseks kasutati ohtralt parfüümi. Kuna hügeen polnud sellel ajal tähtis levisid lihtsalt paljud haigused nt sügelised ja kirbud. 3. Arhitektuur Rokokoo stiili arhitektuuris ei panusatud tähelepanu väga välisilmele kuid hooned olid väga uhked seespoolt. Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Kasutati palju lühtreid,peegleid,õrni toone,lilli ja kulda.Üks suurimatest tunnustest oli merekabrid.(lisa 2) Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi.Hiinast toodi portselani ja nipsasju.
punasel ja pruunil taustal. Kõige kaunimad lakkmööbli näited kuuluvad 16-18. sajandisse. Kõige rohkem lakitud kappe on toodud Hollandisse ja Inglismaale 1700.aastatel. Eksisteeris erinevaid lakitud mööbli tehnikaid. Ese kaeti mitme laki kihiga, mis seejärel poleeriti. Kaunistused lõigati välja mustast taustast, kaeti kulla värviga, graveeriti või asetati õhukese kihina paika, kaunistused olid plastilised. Oli ka teisi võtteid, kus kaunistati peene ornamendiga paksul lakikihil. Teiseks kaunistusvõtteks oli intarsia, mida kasutati Hiina esinduslikul mööblil ja mis erines Euroopa intarsia tehnikast selle poolest, et muster tõusis pinnast esile. Peale erinevate puiduliikide kasutati intarsia tehnika juures, elevandi luud, kilpkonna kilbi luud, sarvi, pärlmutter merekarpe , poolvääriskive ja metalli. Peamine mööbliese rikaste kodus oli voodi ( kan), mis oli voodi, diivani ja lavatsi sarnane. Kolm voodi külge oli ääristatud äärega.
Kunstiajalugu 11.03.10 LK 93 1.Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 3.Mille poolest erines ristiusk roomlaste seistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 10. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Pärgamendist 11.Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka töödeldud loomanahast pärgament. See sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellest sai köita raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal. 12. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunsti...
Põhiline erinevus oli see, et põhjapiirkondade naised kandsid enamasti pihtseelikut, lõuna pool eelistati vaipseelikut. Naiste igapäevarõivaste hulka kuulusid seelikule lisaks särk, põll, rinnaesine põlleke. Naiste särk oli meeste omaga sarnaselt avara lõike ja pikkade varrukatega. Valge särgi rinnaesine, õlapealsed, alläär ja varrukasuud olid kaunistatud punase tikandiga. Kusjuures põhjapiirkondade naiste särgi alläär oli ornamendiga kaunistatud hoopis rikkalikumalt kui lõunapiirkondade naiste oma. Kõige rikkalikumalt oli mõlema piirkonna naistel ilustatud põll. Linasest riidest valgeid särke ja põllesid kandsid põhjapoolsed naised niisiis pihtseelikuga. Lõuna pool kanti nagu öeldud rohkem vaipseelikut: villasest kangast valmistatud ning vöösse töödeldud rõivaeset, millel mõnikord oli linasest riidest vooder. Jalas kanti nahast poolsaapaid, aga ka nööridega pastlaid.
Keldid, Merovingid, Karolingid torques - keltide muistne kullast, hõbedast, pronksist või rauast kaelavõru, mille otsad lõpevad kahe vastastikku asetatud kuuliga rõngasrist - rist rõngaga ristiharude vahel. Esineb sageli hauakivina käsikiri - raamat või käsitsi pärgamendile kirjutatud tekst ajast enne trükikunsti leiutamist miniatuurmaal - antiik- ja keskaegseis käsikirjades teksti kaunistavad mitmes värvis maalitud pildid: stiliseeritud ornamendiga initsiaale, looma- ja linnukujutisi, inimfiguure ja loodusmotiive. Ei ole väike! manuskript - käsikiri vinjett - keskaja käsikirja lehekülge raamiv viinapuuväädi või oksamotiiviline kaunistus; ornamentaalne või figuraalne pilt trükitud teksti alguses või lõpus initsiaal - suuruse, värvi või dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose erilõikudes majuskel - e. versaal, suur kirja-(8-10.saj.) või trükitäht
Lühike, ent imeline õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja see võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Prantsuse õukonnas oli see enim levinud. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo ajal ehitati suhteliselt tavalisi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt helisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit. Arhitektuur
aastatel 1475 – 1564. Ta oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt.(2) Michelangelo tööks on Sixtuse kabeli laemaal ning hoone idakülje seinal olev fresko “Viimne kohtupäev”. 2.1. Sixtuse kabeli laemaal Sixtuse kabeli lagi kujutab Michelangelo saavutuste tippu. Selle tellis 1508. aastal paavst Julius II. Algselt soovis paavst, et Michelangelo maaliks kaksteist apostlit ning kataks vana sinise tähistaeva moeka ornamendiga. Michelangelo arvas aga, et see oleks “liiga vilets” ning mõeldi välja uhkem ja erudeeritum plaan. Nüüd ümbritsesid masesteetlikud Vana Testamendi prohvetid ja antiiksed 5 sibüllid peavõlvi, kuhu maaliti maailma loomise ja Noa laeva eepiline lugu. Laemaalil on 350 figuuri. (3) 2.2. Viimne kohtupäev “Viimne kohtupäev” maaliti aastatel 1534 – 1541. See kujutab viimset
Rokokoo du s eõitseajal s. ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid tegid ruumi mängutoosilikuks. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit. Mööbel oli mugav, kerge ja nõtke
lk7 2 Mis on rokokoo ? Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780.Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Rokokoo arhitektuur Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Nendeks olid seintel asetsevad ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised
Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võrgud, luust õngekonksud, suured kalad ahingute ja harpuunidega) Küttimine(põdrad, koprad, linnud, püünised, lõksud, varitsus jaht). Neoliitikum(noorem kiviaeg)- Hakati kasutama keraamikat umbes 5000 e.Kr. Vanimad nõud savist millele lisati kivipuru., teravatipulised anumad, 4000 e.Kr. võeti kasutusele paremini valmistatud savinõud, kaunistati ornamendiga, kammkeraamika. Kammkeraamika- levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaani. Nende piirkondade vahel olid tihedad sidemed. Levis merevaik. Eluolu-veekogu ääres. Neljakandilised majad, Küttimine-koriluse õitseng. Tööriistade kvaliteet paranes. Matmine- Maeti asula territooriumile siruli koos mõningate manustega. Kunst- luust, merevaigust kujukesed. Kujudel maagiline tähendus. Ususti, et kujud annavad vatava linnu, looma hingejõu. Nöörkeraamika kultuur- 3000 a. e.Kr
Tundeelu anti aga edasi väga haaravalt. Gooti skulptuuris arenes nägude kujutamine. Tehti ka kindlate isikute portreid ja figuurid muutusid pikemaks ja saledamaks. Riietega rõhutati rohkem kehavorme. Maalikunst üsna hea ülevaate annab miniatuurmaal. Seinamaalingud on enamasti hävinud. Eriti külluslikult maaliti esitähti ehk initsiaale. Maal sarnanes skulptuuriga ja figuurid olid antud pinnaliselt. Riided olid aga voogavad. Taust oli sinine või kuldne ja seda ümbritses väänleva ornamendiga raamistik. Gooti ajal tekkis uuesti tahvelmaal. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltaritele. Väärtuslik ajaloo- ja kunstimälestis on Bayeux' vaip.
muumiaportreed, kuid nüüd hakati maalima pühakuid ja märtreid. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid.Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. Miniatuurmaalid ehk raamatupildid olid usulise sisuga.Figuurid samuti pikaks venitatud ja karmiilmelised. Uudseks võtteks kujunes peatüki algustähe rikkalik kaunistamine ornamendiga. SKULPTUUR Bütsantsis puudus skulptuur, kuna ei tahetud sarnaneda varasemate uskudega. Valmistati vähesel määral reljeefe, millega kaunistatisarkofaage, sambakapiteele. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad.
Mandri-Eestis valmistati suurte pottide kõrval ka väiksemaid piklike kausikesi, mida võidi kasutada näiteks taldriku, kopsiku või rasvalambi alusena. Saartel oli nõude seinapaksus üldiselt üle 1 cm, mandril väiksem Suurimad erinevused piirkondade vahel on nõudele kantud ornamendis. Nõusid kaunistati kammilaatsete esemetega savisse jälgi tehes ning igasuguste muude täkete, lohkude ja soontega. Lõuna-Eestis kaunistati nõusid kõige rohkem, saartel kõige vähem. Ornamendiga kaeti üldiselt ainult nõude ülemine osa. On võimalik, et mõnikord värviti nõusid ookriga punaseks. Toorest savist tehtud nõud kõigepealt kuivatati ja siis põletati maa sees olevatesse aukudesse tehtud lõketes või lihtsalt maa peal olevates lõketes. Niiviisi ei olnud põletustemperatuur kuigi suur (alla 700 °C). Pottides keedeti või lihtsalt hoiti toiduaineid, nõude kasutamist keedunõudena tõestab mõnede leitud nõude sisepinnale kõrbenud orgaanilise materjali kiht
docstxt/.txt
tiibuks avaneb saali. Viimane on suurim ja esinduslikum ruum kogu majas isegi lagi on tal üle poole meetri kõrgem kui teistel ruumidel. Saalist avanevad kõrvalruumidesse kokku viis suurt tiibust neist külgmisi lahti lüües võinuksime maja lossilaadset ülesehitust tajuda kõige selgemini: pikk läbi kogu hoone ulatuv vaatesiht, mida kummaski otsas lõpetavad aknad. Ohtu kaunimate ehete hulka kuuluvad ahjud. Neist viis on kaunistatud reljeefse ornamendiga, üks geomeetrilise koobaltmaalinguga. Ehkki omal ajal võis selliseid helesiniseid "portselanahje" esineda mitmeski mõisas, on neist tänapäevani säilinud haruharvad. Nii võime Ohtu ahjudele analoogset nimetada üksnes Palmses IdaVirumaal. Ei peaks kahtlust olema, et kõik Ohtu ahjud on kohalikku päritolu arvatavalt Tallinnas tegutsenud Belau kahlimanufaktuuri tooted. Relieefse ornamendiga ahjud on oma üldvormilt üksteisele üsna sarnased: liigendatud profileeritud
... skulptuuris: pikaks venitatud, hästi töödeldud, S-paine, võrreldes Romaani stiiliga edasiminek. ... maalikunstis: tekkis tahvelmaal (maali saab ümber paigutada). Tähtsamad ehitised: kirik, katedraal. Iseloomulik mõlemale maalikunstis: külluslikult maalitud esitähed, käsitluslaad tinglik, sümboliohtrus. Piisas ühest sümbolist, et näidata, kus tegevus on. Figuurid pinnaliselt nagu Egiptuses. Taust sinine või kuldne ning seda ümbritses väänleva ornamendiga raamistik. Keskaja ülikool võrreldes tänapäeva ülikooliga Väike erialavalik, väikesed koolid, õpetati ladina keeles, materjali vähesus (suur tähtsus loengul), õppisid vaid mehed. Sarnasused: teaduslikke kraade andvad asutused, lektorid pidasid loenguid, distsiplineerisid ja eksamineerisid üliõpilasi.
korrusele toetusid võimsad paarissambad,fassaadi keskel katusega paviljon.(claude perrault) Versailles` loss.nimi tuleb ümbritsevast linnast.J.H.Mansart,580m,lossijuurest lähtuvad 3 teed,pariisi suunas.stiil barokilik klassitsismLk:147-152 Kunst Prantsusmaal 18.sajandil. Rokokoo iseloomulikud tunnused.rokokookunst kergem, õrnem,mänglevam, Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös.Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga jakergesisuliste maalingutega.ruumides luksusesemed,õukonna ja aadlikunst. Lk: 157-162 Kunst Eestis 17. sajandil. Kadrioru loss, barokkstiilis, Loss on kahe/kolme korruseline. sel ajal ei tehtud ühtegi asja ilma mõtteta (piltide, esemete tähendused . Nii ahjudel, seinadel kui ka laes on väga palju voluute, konsoole .allegoorilised tondod,peasaalis laemaalid,fujees asub Veenuse marmkuju koopiaAlumine ja ülemine lossiaed kujundati ranges Prantsuse stiilis (geomeetriline).
aastad 1730- 1780. Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem, mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Eurooplastele uudsest materjalist portselanist valmistatud ka uusi esemeid- serviise tee ja
e.Kr.) Suuremate mõõtmetega figuurid. Keerukamad ja dramaatilise poosid. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks. Maalikunst: · Kreeka maalikunstnikud ei jäänud oma meisterlikkuse poolest alla arhitektidele ega skulptoritele. Kahjuks on seina- ja tahvelmaal tänaseks hävinenud, ettekujutust kreeka maalikunstist aitab luua vaasimaal. Vaasid (neist ilusaimad on kahesangalised veinisäilitusnõud amforad) olid üleni kaunistatud, varasemal ajal geo-meetrilise ornamendiga. Esialgu oli valdav mustafiguuriline, hiljem tekkis punasefiguuriline stiil. ETRUSKI KUNST · Etruskid olid muistne rooma-eelne rahvas, kes elas Kesk- ja Põhja-Itaalias, preaeguse Toskaana aladel 8-3 saj. e.Kr. · Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Seetõttu ongi nende kunst täis helget rõõmu ja elu. Kaks tantsijat (480-470 a. e.Kr
Pakkekile mummulisele poolele pintsliga värvi panna, seejärel jällegi paber peale ning vajutada pehmelt. Võib kasutada mitut värvitooni. Saab hea taustapaberi. PINTSLITRÜKK. Täpitada võib pintsliga puitu, erinevaid geomeetrilisi kujundeid, erineva temaatikaga pilte. Ka võib näiteks ajakirjast lõigatud loodusfotole lisada pintslitrükis päikese, lilled jms. Pintslit trükkimiseks kasutades võib teha ornamendi, võib täita kindla kujundi ornamendiga näiteks papptaldriku või paberist kinda kujund. Pintsliga trükkides tõsta pintslit kogu aeg paberilt üles ühte pidi, et värv valguks ühtlaselt. Ornamendi tegemiseks võib teha eelnevalt hariliku pliiatsiga abijooned, sektorite jaotuse jne. Katsetada võib trükkimist pintsli küljega, otsaga, võib proovida erinevate pintslitega. KARTULITRÜKK. Kartulitega saab trükkida toredaid pilte. Kõige olulisem on trükkimise juures meeles pidada, et
joonest või paelast kujundatud ornament. Iseloomulik on abstaktsete (geomeetriliste) ja loodust jäljendavate vormide segunemine. Milliseid kunstialasid nad eelistasid? Sküüdid kasutasid reljeefkunsti. Paljud leiud esindavad rändrahvaste seas populaarset loomastiili. Kulda ja hõbedat kasutati filigraantehnikas. Germaanlased tundsid emailiga kärgsulatust ja teisi luksuslikke metallitehnikaid, millest valmistati ehteid ja relvade kaunistusi. Millise ornamendiga kaunistasid keldid oma esemeid? Keltide omapära oli katkematu väänleva joonega loodud paelornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. Kus ja miks on viikingite kunstis palju laevamotiive? Viikingite kunsti näited on ka arvukad mälestuskivid, nn. ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja skemaatilised, aga ilmekad laevade ja inimeste kujutised. Viikingite
kiudainetest valmistatud materjalidest. Kleidi materjali ja tegumoodi valides arvestatakse alati valitsevat moejoont, kleidi otstarvet ning sobivust figuuriga. Noortele sobivad alt avarduva siluetiga kleidid. Neid õmmeldakse nii kellukesekujulisi, voltide kui ka voldikestega. Avara siluetiga kleit annab noorele võimaluse tema eale sobivaks rahutuks liikumiseks, sportimiseks, tantsimiseks jne. Lühike ümar neiu ei tohiks kasutada oma rõivasteks suuremaruudulist ja laiatriibulist või suure ornamendiga materjali, sest need mustrid muudavad figuuri veelgi ümaramaks. Küll sobivad aga samad mustrid pikale saledale neiule. Rõiva pikkuse arvestamisel jälgitakse kasvu. Lühikesele ümarale figuurile tuleb kasuks veidi pikem kleit. Kleite võib õmmelda nii krae ja varrukatega kui ka ilma nendeta. Kõik kleidid on erineva tegumoega. Paljud kleidid on kaelusega, kuid on ka ilma. Kleite on kolmenurkse kaelusega kui ka sügava kaelusega. Kleite on lühikesi kui ka pikki
Vogelherdi koopast Venus Lihavõttesaarel Skulptuur Kiviajale järgnes pronksiaeg ( ajastu on saanud nimetuse tollal laialdaselt toodetud ja kasutatud metallisulami pronksi järgi.) Pronksiaeg algas Lääne- Euroopas suhteliselt hilja umbes 4000 aastat tagasi. Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Erilist tähelepanu pöörati ehetele need olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Menhir Stonehenge kaasajal Stonehenge'i Megaliidi rekonstruktsioon d Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke.
Gooti ajastul kattus Lääne-Euroopa maaliliste linnustega (arvukate tornide, sakiliste ringmüüride ja tõstesildadega kaitsekraavide kohal.) Gootika skulptuur Gooti skulptuuris arenes nägude kujutamine. Tehti ka kindlate isikute portreid ja figuurid muutusid pikemaks ja saledamaks. Riietega rõhutati rohkem kehavorme. Gootika maalikunst Maal sarnanes skulptuuriga ja figuurid olid antud pinnaliselt. Riided olid aga voogavad. Taust oli sinine või kuldne ja seda ümbritses väänleva ornamendiga raamistik. Gooti ajal tekkis uuesti tahvelmaal. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltaritele. Väärtuslik ajaloo- ja kunstimälestis on Bayeux' vaip.
17.10.2011 50 17.10.2011 Art déco Õitseng langes aega enne 1929. aastat. Sotsiaalselt peegeldab sõjajärgset majanduslikku edenemist. Eriline õitseng suurimas tööstusriigis USAs Põhitunnus on kuubilis- geomeetriline või vabalt ekspressiivne vorm, pind on sageli üleni kaetud geomeetrilise ornamendiga. Materjalid olid rõhutatult kallid. Uus stiil oli oma ilmelt dekoratiivne, sisult sümbolirikas ja materjalikasutuselt rikkalik ning luksuslik. 51 17.10.2011 52 17.10.2011 Maison de Verre (Pierre Chareau 1928--32)
marmorist kui põletatud savist, leitud on ka fajansist esemete tükke. Kujutatud on nii mehi, naisi kui loomi (Britannica, 1953: 216-217). Üks tuntumaid Induse kultuuri skulptuuri näiteid on valgest steatiidist meesterahva poolkuju. Habemega mehe büsti on dateeritud umbes 2100 eKr aastaga ja see leiti Mohenjo Daro elamurajooni varemetest. (Morris, N., Grant, N jt. 2003: 48). Kuju on 17,5 cm kõrgune ja 11 cm laiune. Mees kannab ümara ornamendiga (laubal) peapaela ning samasuguse kuid väiksema ornamendiga käepaela, mis asub parema käe õlalvarrel. Peapaela kaks otsa langevad seljale, juuksed on korralikult kammitud kuid krunni ei ole. Osa peast on puudu nagu näha ülal, keskmisel ja parempoolsel pildil arvatakse, et kuju juurde võis kuuluda ka eraldi krunn või mõni muu peakate (sellesse kohta kus osa peast puudu on). Tugevalt stiliseeritud kõrvade all on kaks auku, kuhu võis kinnitatud olla kaelaehe või lisa onament peale
1.Gunnar Graps Gunnar Graps sündis 27. novembril 1951. aastal Tartus. Ta oli populaarne Eesti muusik. Isa Igor oli tal olnud tsellist. Graps harrastas mitmeid erinevaid muusikastiile, põhiliselt rokki ja bluusi. Juba kuue aastaselt ta hakkas tselloõpinguid ning 1964. aastal, 14-aastasena liitus soolokitarristina oma esimese bändiga Satelliidid, kus ta oli soolokitarrina. Sellele järgnesid Mikronid ja Ornament. Mikronisse jäi ta ainult kuueks aastaks. Ornamendiga liitus ta 1973. aastal, kus ta mängis trummi ja oli lauljana. 1.1 Ornament Ornament alustas tegevuse 1972. kuni 1976. aastani. Ta kuulus Eesti ansamblite hulka, mis mängis hard rock´i. Oma tegevuse alustas ta Kohila kultuurimajas. Ornamendi muusikat mõjutas tugevalt Led Zeppelin, kes oli inglise rock-ansambel. Ornamenti koosseisu kuulusid kitarrist Paavo Soots, Tõnu Aare ja Andres Põldroo, kes osales samuti ansamblis Rock Hotel
Ornamentika on väga looduslähedane ning isegi naturalistlik. Vaasidel kujutati väga palju mereloomi. Keraamika jaotatakse kolme perioodi: I perioodi puhul on kaunistuseks sisse kraabitud ornament, II perioodi puhul sirge ja range muster, nõud on kaetud musta, pruuni ja punase värviga, mille peale on valge värviga kantud joonis (hiljem punase ja tumekollasega), III perioodi ajal asendus raske muster kurvide, spiraalide ja stiliseeritud ornamendiga, IV perioodi ajal kaotavad vaasid oma värvirikkuse ning kujutised muutuvad looduslähedaseks. (1) Kreeta keraamikast on säilinud ka väikesi kujukesi, just jumalannadest madudega. Neid peeti kodude kaitsjaks. Oma avatud pihikute, kõrgete soengute ning volangiliste seelikutega mõjuvad need jumalannad vägagi edevalt. Neid kujukesi loodi kõike enam Küklaadide saarestiku saartel. Need olid väga omapärased ning äärmuseni lihtsustatud. Kujutati ka lüüramängijaid. (2)
Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endeid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. Miniatuurmaalid ehk raamatupildid olid usulise sisuga. Figuurid samuti pikaks venitatud ja karmiilmelised. Uudseks võtteks kujunes peatüki algustähe rikkalik kaunistamine ornamendiga 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate – ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad – ikonoduulid. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis.
toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi oleme rõõmus ja meelelahutuslik. 3) Kirjelda rokokoostiili sisekujunduses! Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku pandi poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid
Colosseum on Rooma keisrite teater. Ringikujuline teatrihoone, keskel areen, kus toimusid ka merelahingud ja gladiaatorite võitlused. Seal oli 12h üritused, mida toidlustas riik, et tõsta keisri populaarsust, sest muidu oleks armee ta välja vahetanud.Colosseum on keeruline insener tehnilise süsteemiga ehitis. Tema keskne südamik oli valatud rooma betoonist, see omakorda ümbritsetud tellistest vahemüüriga, peale kaetud marmor voodriga, mille ornamendiga oli antud sammaste kuju (nau Kreeklaste templitel sambad, aga need olid joonistatud). I korrus oli dooria stiilis, II korrusel joonia ja III korrusel korintose stiilis sambad. Areen oli tihedalt pigitatud, liivatatud laudadega, kus peal sai ka merelahinguid päriselt pidada. Kõik lahingud toimusid päriselt, olid ohvrid ja võitjad. Colosseumi kõige viimasel real olid üleval ka piigid, et päike pähe ei paistaks
See võib viidata kartusele surnu tagasipöördumise ees. Usundis võib uue nähtusena oletada põllumajandusega seotud viljakusmaagia teket. luust naasklid Virumaalt Sope kalmest 3.4.Nöörkeraamika nõud Nöörkeraamika nõud olid esialgu peekrikujulised, S-kujulise ja õhukese seinaga, millel oli lame või veidi ümar põhi ning kaela ümber mõigas. Savisse oli segatud peent liiva. Nõude ülaosa oli kaunistatud iseloomuliku taimenööri jäljendist ornamendiga. Nöör keriti nõule kui savi oli veel pehme ning pärast põletamist jättis see anumale oma jäljendi. Aeg-ajalt kasutati kaunistamiseks ka savisse kraabitud sooni -- mis sageli paiknesid vahelduvas suunas diagonaalide ridadena, moodustades kuuseoksa moodi mustri -- ning lohke. Hiljem levisid rohkem suuremad ja robustsemad potid, mille savisse oli pandud taimekiude või karvu. Pottide suu ümber oli väljaulatuv rant ning põhi oli väike ja sile. Ornamenti leidub
annaabi.ee 
