docstxt/125767999551375.txt
ORGAANILISE KEEMIA KONTROLLTÖÖ Nr 2 KONSPEKT · Süsivesinikud- org ühendid, mis koosnevad ainult C ja H aatomitest. · Alkoholaat- alkoholi kui happe sool, alkohol + leelismetall CH3CH2ONa- naatriumetanolaat · Fenool- hüdroksübenseen, tugevamad happed kui alkoholid · Bensiin- alkaanide segu C5-C12 · Diislikütus- alkaanide segu üle C12 · Isoamüülalkohol- · Kaaliumpermanganaat- KmnO4 · Tetraklorometaan: CCl4 · Triklorometaan: CHCl3 · Naatriumnitrit: NaNO2 · Tolueen: · m + mm = iooniline side mm + mm = kov polaarne side mm = kov mittepolaarne · Lahustumine: · Sarnane lahustab sarnast- polaarsed ained lahustuvad polaarsetes lahustites mittepolaarsed ained lahustuvad mittepolaarsetes lahustites
Kips CaSO4 Vingukaas CO Vasevitriool CuSO4 Rauarooste Fe2O3 Rauamennik Fe2O3 Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4 Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Bertholletsool KClO3 Kaaliumpermanganaat KMnO4 India salpeeter KNO3 Pesusooda Na2CO3 Keedusool NaCl Söögisooda NaHCO3 Tsiili salpeeter NaNO3 Seebikivi NaOH Glaubrisool Na2SO4 Ammoniaak NH3 Ammooniumkloriid NH4Cl Nuuskpiiritus NH4OH Kristallklaasi lähteaine PbO Kassikuld SnS2 Ooleum SO3-ga rikastatud HSO4
Seebikivi Naatriumhüdroksiid Marmor Kaltsiumkarbonaat Tšiili salpeeter Naatriumnitraat Punane rauamaak Raud III oksiid Rubiin Alumiiniumoksiid Magnetiit triraudtetraoksiid Lillatera Kaaliumpermanganaat Keedusool Naatriumkloriid Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat
NaCl- keedusool KCl-kaaliumkloriid 1. Toorainena keemiatööst 1. Täimeväetis(k-väetis) 2. Talvel liivaga puisk 2. K-ühend tootm 3. Toiduainete säilit. KMnO4-kaaliumpermanganaat 4. Meditsiin 1. Desifitseerimiseks Na2O2-naatriumperoksiid 2. O2 saamisel keemiatööst 1. Villa, siidi saam. 3. Tugev oksüd. Keemiatööst 2. Õhukoostise regul KOH 3. Vesinikperoks. Tootm 1. Gaas. Ainete kuivat. NaOH-seebikivi 2. Vedela seebi tootm. 1. Tahke seebi valm. 3. Kütuse töötl 2
Mõlemad on valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed tahked ained. Nad on väga tugevad oksüdeerijad ja kuumutamisel kergesti lagunevad, andes ühe saadusena alati hapniku. *K2CO3 kaaliumkarbonaadi arginimetus on potas. Ta on valge, vees hästi lahustuv kristalne aine. Vees hästi hüdrolüüsumise tagajärjel on ta kergelt aluselise keskkonnaga. Kaaliumkarbonaati sisaldub puutuhas. Kaaliumkarbonaati kasutatakse klaasi valmistamisel ja vedelseepides. *KMnO4 kaaliumpermanganaat Kaaliumpermanganaat on mustjasvioletse värvusega kristalne aine, mis lahustub nii vees kui ka orgaanilistes lahustites (metanool, atsetoon jm). Kuumutamisel laguneb ta intensiivselt.
Soolade rahvapäraseid nimetusi · NaCl - keedusool · CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit · NaHCO3 - söögisooda · CaCO3 · MgCO3 -dolomiit · Na2CO3 - pesusooda · CaSO4 · 2 H2O kips · Na2SO4 · 10 H2O - glaubri sool · Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit · NaNO3 - tsiili salpeeter · KNO3 - india salpeeter · AgNO3 põrgukivi · FeSO4 · 7H2O raudvitriol · CuSO4 · 5H2O vaskvitriol · FeS2 püriit · KMnO4 kaaliumpermanganaat · KClO3 Berthollet`sool · NH4NO3 salmiaak · CaF2 sulapagu
väävelhape H2SO4 SO42- sulfaatioon CuSO4 vask(II)sulfaat süsihape H2CO3 CO32- karbonaatioon CaCO3 kaltsiumkarbonaat ortoränihape H4SiO4 SiO44- silikaatioon K4SiO4 kaaliumsilikaat fosforhape H3PO4 PO43- fosfaatioon Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat MnO4- permangaanhape HMnO4 KMnO4 kaaliumpermanganaat permanganaatioon Ülesanded 1. Vali õige: molekulid ei jagune lahuses ioonideks, kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks, osa molekule jagunevad lahuses ioonideks. Tugevad happed on sellised happed, mille kõik molekulid jagunevad lahuses ioonideks Nõrgad happed on sellised happed, mille osa molekule jagunevad lahuses ioonideks 2. Happeliste oksiidide ja vee reaktsioonil tekivad happed. Näiteks vääveldioksiidi ja
reageerib energiliselt vee (tekib kaalium-hüdrooksiid KOH ja vesinik) ning hapetega. Flooris kaalium süttib ja vedelas broomis plahvatab. Kaalium kuulub ka mõndadesse kaskiksooladesse nt: AlK(SO4)2*12H2O Põhilised mineraalid on KCl, KCl* MgCl2* 6H2O Kaaliumi ühend sülviin. Elemendi kasutusalad ja toime inimkehas Elemendi ühendite kasutusalad: väetised, klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad, kaaliumpermanganaat. Kaalium on vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi, vedeliku tasakaalu organismis ning kaitseb kõrge vererõhu eest. Kaaliumi puudus tingib väsimust, lihastenõrkust, turseid, kõhukinnisust ja neerude puudulikkust. 4 Soovituslik kogus on 4700 milligrammi päevas. Konkreetne vajadus sõltub inimese kehakaalust, füüsilisest seisundist, kahelisest aktiivsusest, elukoha kliimast jne
NAATRIUM JA KAALIUM AATOMI EHITUS AATOMI OMADUSED NAATRIUM: 1. värvvuselt hõbevalge metall. 2. pehme, saab noaga lõigata, plastiline 3. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 4. sulamistemperatuur on 98 kraadi 5. Kõvadus 0,5 (Moshi skaalal) KAALIUM: 1. värvuselt sinakas-hõbevalge metall 2. pehme, saab noaga lõigata, plastiline 3. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. 4. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C 5. Kõvadus 0,4 (Moshi skaalal) KEEMILISED OMADUSED (VÕRRANDITENA) Mõlemad väga aktiivsed, leelismetallid, oksüdatsiooniastmed ühendites +1. Naatrium ja kaaliumoksiidid on tugevalt aluselised. 1. Reageerivad hapnikuga, moodustub naatriumi puhul naatriumperoksiid, kaaliumiga kaaliumhüperoksiid 2. Reageerivad väga aktiivselt veega. Eksodermiline reaktsioon. Veega reageerides kuumeneb metall nii palju, et ta läheb põlema, kaalium lil...
saamises p 6) 4. Reageerivad sooladega tekib kaks uut soola (Vt. saamises p 8) 5. Karbonaadid lagunevad kuumutamisel oksiidideks MgCO3 à MgO + CO2 Rahvapärased nimetused NaCl keedusool NaHCO3 söögisooda Na2CO3 pesusooda CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit, paas, paekivi CaCO 3 MgCO3 dolomiit AgNO3 põrgukivi CaSO4 2H2O kips KmnO4 kaaliumpermanganaat FeS2 püriit Ca3(PO4)2 fosforiit CuSO4 5H2O vaskvitriol FeSO4 7H2O raudvitriol
1 PGII, 3H1, 200kg Märk 250x250 mm 2. Pakkida 100 kg Barium powder, pyrophoric (BAARIUMI PULBER, PÜROFOORNE) ja pakitud kaup panna konteienerisse, kus on juba AMMONIUM DICHROMATE Aineregistri kasutamine (INDEX) Barium powder, pyrophoric 4,2 1383 Leida UN number, õige veonimetus, ohuklass(id), PG, SP, pakkimise eeskirjad, segregeerimine, kui on vaja kokku pakkida. Antud juhul tuleb pakitud kaaliumpermanganaat paigutada konteinerisse, milles juba on vaat metanooliga. Properties and Observations : Liable to ignite spontaneously in air. If shaken, may produce sparks. In contact with water, evolve hydrogen, a flammable gas. Kas veerus 16b kokkupakkimist sätestava tabeli 7.2.4 nõuetele täiendavaid piiranguid, segregeerimiskoode? Segregeerimiskood SG26-le. Lisaks: kui konteinerlaevade tekil asetsevad klassidesse 2.1 ja 3
, NaNo3 naatriumnitraat KNO3 kaaliumnitraat Rahvapärane nimetus: Tsiili ja India salpeeter. * valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed, tahked ained. * kasutatakse erinevate lõhkeainete ja pürotehniliste vahendite valmistamiseks; lämmastikväetistena; koolikeemias hapniku saamiseks. K2CO3 kaaliumkarbonaat Rahvapärane nimetus: potas. * valge, vees hästi lahustuv kristalne aine. * sisaldub puutuhas * kasutatakse klaasi valmistamisel ja vedelseepides. KMnO4 kaaliumpermanganaat * mustjasvioletse värvusega kristalne aine, mis lahustub nii vees kui ka orgaanilistes lahustites (metanool, atsetoon jms) * kasutatakse kloori asemel veepuhastusjaamades; lahusena gaaside puhastamisel; kangaste pleegitamisel; antiseptikuna meditsiinis; fotograafias; keemiatööstuses. KCLO3 kaaliumkloraat Rahvapärane nimetus: Berthollet' sool * valge värvusega, vees hästi lahustuv, kristalne aine. * kasutatakse sõjanduses, pürotehnikas, tuletikkudes.
oksüdatsiooniaste kahaneb). Ainult redutseerija ja oksüdeerija olemasolu korral ühel ajal ühes ja samas süsteemis (näiteks katseklaasis), loob võimaluse redoksreaktsiooni toimumiseks. Lihtsad ja enam levinud redoksreaktsioonid on põlemine ja metallide reageerimine hapetega Tuntumatest ühenditest on oksüdeerijateks lämmastikhape ja tema soolad nitraadid, halogeenid (F2, Cl2), halogeenide hapnikhapped ja nende soolad (KClO 3 kaaliumkloraat), gaasiline hapnik ise, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt ühendid, milles sisalduvate elementide o-a saab kahaneda. Redutseerijateks on aktiivsed metallid, gaasiline vesinik, süsinikmonooksiid, süsinik (koks) jt ühendid, milles sisalduvate elementide o-a saab kasvada. Kasutatud töövahendid: Katseklaaside komplekt Katseandmed: Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Sademete teke Katse 1: SO42 ioone sisaldavale lahusele lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Na2SO4 + BaCl2 2NaCl + BaSO4
Kaalium- ja naatriumsitraate kasutatakse veel väga palju lämmastikväetistena ja tugevate oksüdeerijatena. Koolikeemias kasutatakse kaaliumnitraati ka hapniku saamiseks. 6) K2CO3 kaaliumkarbonaat Kaaliumkarbonaadi arginimetus on potas. Ta on valge, vees hästi lahustuv kristalne aine. Vees hästi hüdrolüüsumise tagajärjel on ta kergelt aluselise keskkonnaga. Kaaliumkarbonaati sisaldub puutuhas. Kaaliumkarbonaati kasutatakse klaasi valmistamisel ja vedelseepides. 7) KMnO4 kaaliumpermanganaat Kaaliumpermanganaat on mustjasvioletse värvusega kristalne aine, mis lahustub nii vees kui ka orgaanilistes lahustites (metanool, atsetoon jm). Kuumutamisel laguneb ta intensiivselt. ºC 2KMnO4 K2MnO4 + MnO2 + O2 Ka viimast reaktsiooni kasutatakse koolikeemias edukalt hapniku saamiseks. Kaaliumpermanganaat on tugev oksüdeerija ja seetõttu tema segud fosfori, väävli, metallipulbrite ja mitmete orgaaniliste ainetega on plahvatusohtlikud.
5 Kõrge kontsentratsiooni korral aurud narkootilise toimega.Tekitab hallutsinatsioone, peavalu, iiveldust. Kahjustab silmi, hingamisteid ja nahka. Mürgine sissehingamisel või naha kaudu absorbeerununa. Aurud võivad põhjustada uimasust või lämmatada. Kokkupuude võib tekitada silmade ärrituse või naha põletuse. Tules võivad tekkida ärritava toimega ja/või mürgised gaasid. Kaaliumpermanganaat Tugev oksüdeerija. Koos väävelhappe või glütseriiniga on isesüttiv. Tahkete orgaaniliste ainetega annab plahvatavaid segusid ning tulekahju korral võimendab tulekahjut. Koos väävli või fosforiga tekib plahvatus. Tolm ja lahus ärritavad tugevalt nahka, hingamisteid ja neelu. Tugeva lahusena või tahkena põhjustab põletust. Verre imendatuna kahjustab verevärvnikku, kesknärvisüsteemi, maksa, neere. Kokkupuude võib tekitada nahal ja silmades põletuse
Ta nägi ja kirjeldas esmakordselt üherakulisi organisme, lihaste vöödilisuse, baktereid, loomade ja inimese spermatosoide, vererakke jmt. Oma eluajal konstrueeris ta üle 400 mikroskoobi, saladuse jättis enda teada. Linné, C. (uusaeg, XVIII saj) oli rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Lister, J. (uusaeg, XIX-XX saj) oli haava antiseptilise ravi rajaja. Hiljem sublimaat, boorhape, kaaliumpermanganaat, kreoliin, fenool. Mendel, G. (uusaeg, XIX saj) oli Tsehhimaal elanud munk, keda sageli nimetatakse geneetika isaks. Uuris taimede muutlikkust, sõnastas pärilikkusseadused. Metsnikov, I. (uusaeg, XIX-XX saj) avastas fagotsütoosi. Töötas Pasteuri Instituudis. Venelasest juut. Morgagni, G. (uusaeg, XVIII saj) pani aluse patoanatoomia süstemaatilisele käsitlemisele (pealeast-jalatallani). Morgan, T. (uusaeg, XX saj) näitas, et geenid asuvad kromosoomides
106 / 286 osa see on 37,1% soola (ja 62,9% vett) Kasutatakse klaasitõõstuses ja veepehmendajana. K2CO3 "potas" on puutuha põhikomponent. Nitraadid Väetise ja musta püssirohu koostisosana ( +puusüsi ja väävel) on tuntud kaaliumnitraat e "salpeeter"Leelismetallide nitraatide lagundamisel tekib nitrit 2KNO 3 = 2KNO2 + O2 . NaNO3 "Chile salpeeter" on ainus lämmastiku mineraal, suure hügroskoopsuse tõttu (imab veeauru) püssirohuks ei kõlba Kaaliumpermanganaat KMnO4 lillad, halvasti lahustuvad kristallid. Kasutatakse kodus desinfitseeriva lahuse valmistamiseks, näiteks titevannitamisel.Laboris oksüdeerija Sulab Keeb Tihed leek Levik (C0) (C0) (g/cm3) Leiti smaragdist . laseb läbi röntgenilkiiri ,väga Be 1283 2470 1,85 ? 300 $/kg
NaH, CaH2 jt, milles vesiniku o-a on –I. Perioodilisussüsteemi IA (Li, Na, K...) ja IIA (Be, Mg, Ca...) rühma elementide o-a ühendites on vastavalt I ja II; alumiiniumil III; tsingil ning kaadmiumil II. Tuntumatest ühenditest on oksüdeerijateks lämmastikhape ja tema soolad – nitraadid, halogeenid (F2, Cl2), halogeenide hapnikhapped ja nende soolad (KClO3 – kaaliumkloraat), gaasiline hapnik ise, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt ühendid, milles sisalduvate elementide o-a saab kahaneda. Redutseerijateks on aktiivsed metallid, gaasiline vesinik, süsinikmonooksiid, süsinik (koks) jt ühendid, milles sisalduvate elementide o-a saab kasvada. Ioonvõrrandite tasakaalustamisel on vaja kontrollida laenguid: kui laengute summa vasakul pool võrdub laengute summaga paremal pool, on võrrand tasakaalus. Vahel (eriti OH– ioone
redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Redoksreaktsiooni toimumiseks loob võimaluse redutseerija ja oksüdeerija otsene või kaudne kontakt (voolu juhtiva aine/materjali vahendusel). Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid, jodiidioonid (I-), sulfiidioonid (S2-) jt. Mõni aine võib olla nii oksüdeerija kui ka redutseerija. Näiteks vesinikperoksiid on jodiidiooni suhtes oksüdeerija, permanganaatiooni suhtes redutseerija. oksüdatsiooni astme muutusega, siis tuleb osata leida elementide oksüdatsiooniastet ühendites. Juhised elementide oksüdatsiooniastme leidmiseks:
Kasutatakse tserimeetrias, kromatomeetrias Määratakse orgaanilisi peroksiide, Cr(VI), Ce(IV), Mo(VI) jt. Jodomeetria: Titrant: I2+ KI ja Na2S2O3 Indikaator: tärklis Kasutamine: Madala redokspotentsiaaliga aineid tiitritakse otse joodi lahusega Hapete määramine; oksüdeeriate määramiseks Veavõimalusi jodomeetrias: Tärklise lahus tuleb valmistada väga stabiilsetes tingimustes,selleks lisatakse kloroformi või Hg+ soola. Oksüdeerijate standardlahused: Oksüdeerijad: Kaaliumpermanganaat ja Ce(IV) Permanganomeetrilist tiitrimist saab teostada ainult lahustes mis on vähemalt 0,1M happe suhtes. Oksüdeerijatena võrdsed; Ce(IV) lahused on püsivad, KMnO4 ei ole; Permanganaadiga ei saa tiitrida lahuseid, milles on HCl. Permanganomeetria: Titrant: KMnO4, Põhiaine: Na-oksalaat Na2C2O4 Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, I-, Br-, SO3 2-; Oksüdeerijate määramine: Cr2O7 2-, MnO2, PbO2, H2O2, NO3 -;
Permanganaadid on tahkelt mustja värvusega kristallid, mis on vees reeglina vähe või mõõdukalt lahustuvad (v.a Ca- ja Ba-permanganaadid), kuid moodustavad sügavvioletse lahuse. Tahked permanganaadid on termiliselt ebapüsivad ja lagunevad väga aeglaselt isegi toatemperatuuril. Manganaadid(VII) on väga tugevad oksüdeerijad; mitmesuguste redutseerijate juuresolekul võivad manganaadid(VII) laguneda plahvatusega. Olulisim manganaat on kaaliumpermanganaat, KMnO4 on mõõdukalt veeslahustuv mustjasvioletne kristalliline ühend. Toodetakse suurtes kogustes. Kasutatakse gaaside puhastamisel, veepuhastusjaamades, kangaste pleegitamisel, oksüdeerijana orgaanilises keemias, meditsiinis antiseptikuna, keemialaboris, fotograafias. Baariummanganaati(V) Ba3(MnO4)2 kasutatakse sinise pigmendina plastmassides, teatud emailides ja värvides, analoogset Ca-soola Ca3(MnO4)2*5H2O rakendatakse joogivee steriliseerimisel
2. Leek (tulekahju, lõke, grill, süttivate vedelike plahvatus) 3. Kontaktpõletus(triikraud, tuline ahjuuks, saunakeris, sumbuti) Madalpingekahjustus: organismi üldseisundi häired, väiksemad koekahjustused Kõrgepingekahjustus: ulatuslikud koekahjustused, põletused mis on tekkinud kokkupuutest kaarleegiga. Keemilised põletused: · Kontsentreeritud leelised seebikivi · Kontsentreeritud happed akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas · Kaaliumpermanganaat · Taimsed mahlad sosnovski karuputk Kiirguspõletused: · Päikesepõletus · Solaarium · Kvartslambid Esmaabi termiliste põletuste korral: · Kiiresti jahutada ülekuumendenud koed, peatada koekahjustuste süvenemine. · Jahutamiseks kasutada jahedat (18kraadi) vett või vett spetsiaalseid esmaabigele. · Siduda haav puhtalt. Sidemeks võib olla ka pesupuhas lina. · Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid õli, muna, võid, hapukoort! Esmaabi:
protsent: OKSÜDANT, KAALU % KÜTUS, KAALU% KIIRUS, MÄRKUSED Kaaliumkloraat, 67% väävel, 33% 5 friktsioon/löök tundlik, ebastabiilne Kaaliumkloraat, 50% suhkur, 35% 5, suhteliselt aeglaselt põlev, puusüsi, 15% ebastabiilne. Kaaliumkloraat, 50% väävel, 25% 8, äärmiselt ebastabiilne. magneesiumi- või alumiiniumitolm, 25% Kaaliumkloraat, 67% magneesiumi- või alumiiniumitolm, 33% 8, ebastabiilne. Naatriumnitraat, 65% magneesiumitolm, 30% 8, ettearvamatu põlemis kiirus. väävel, 5% Kaaliumpermanganaat, 60% glütseriin, 40% 4, süüde toimub viivitusega, sõltub tera suurusest. ETTEVATUST: SÜTTIB ISEENESLIKULT KOKKUPUUTEL GLÜTSERIINIGA ! Kaaliumpermanganaat, 67% väävel, 33% 5, ebastabiilne. Kaaliumpermanganaat, 60% väävel, 20% 5, ebastabiilne. Kaaliumpermanganaat, 50% suhkur, 50% 3, ebastabiilne. magneesiumi- või alumiiniumipulber, 20% Kaaliumnitraat, 75% puusüsi,15% 7, see on must püssirohi. väävel, 10% Kaaliumnitraat, 60% raua- või magneesiumitolm, 40% 1, väga kuum põlemine.
As3+; Kõrgema redokspotentsiaaliga ained redutseeritakse enne jodiidioonide liiaga ja vabanenud jood tiitritakse naatriumtiosulfaadiga: MnO4 -, Cr2O7 2-, CrO4 2-, Cl2, Br2 jt. Hapete määramine- jodiid-jodaati sisaldavat lahust lisatakse liiaga, reaktsioonis vabaneb H+ le ekvivalentne hulk I2, mis tiitritakse tiosulfaadi lahusega Veavõimalusi jodomeetrias- Oksüdeerijate standardlahused- Oksüdeerijad: Kaaliumpermanganaat ja Ce(IV) MnO4 - + 8H+ + 5e- = Mn2+ + 4 H2O E0 = 1,51 V Ce4+ + e- = Ce3+ Ef = 1,44 V (1 M H2SO4) Permanganomeetrilist tiitrimist saab teostada ainult lahustes mis on vähemalt 0,1M happe suhtes. Kaaliumpermanganaadi ja tseerium (IV) lahuste võrdlus: Oksüdeerijatena võrdsed; Ce(IV) lahused on püsivad, KMnO4 ei ole; Permanganaadiga ei saa tiitrida lahuseid, milles on HCl, Ce(IV)-ga võimalik; Ce(IV)- lahuse saab valmistada otse reaktiivist; Permanganaat on odavam;
Na3MnO4 * 10H2O on sinise värvusega kristalliline aine. Kaaliummanganaat (VI) K2MnO4 on rohelise värvusega kristalliline aine, tugev oksüdeerija, mis leelises keskkonnas redutseerub kergesti redutseerijate toimel kuni MnO2, happelises keskkonnas moodustavad Mn (II) soolad. Väga tugevad oksüdeerijad oksüdeerivad kaaliummanganaat(VI) kaaliummanganaat (VII) ks 2K2MnO4 + Cl2 2KCl + 2KMnO4. Kaaliummanganaat (VII) ehk kaaliumpermanganaat KMnO4 on tumelilla värvusega kristalliline aine, mda toodetakse K2MnO4 lahuse elektrolüüsil. Kuumutamisel KMnO4 laguneb, eraldades O2 2KMnO4 K2MnO4 + MnO2 + O2. KMnO4 on väga tugev oksüdeerija leeliseses, neutraalses, eriti aga happelises keskkonnas; happelises keskkonnas redutseerub ta Mn (II) sooladeks ja neutraalses ning nõrgalt leeliselises keskkonnas tekib MnO2, tugevalt leeliselises keskkonnas tekib manganaat(VI)ioon.
oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Redoksreaktsiooni toimumiseks loob võimaluse redutseerija ja oksüdeerija otsene või kaudne kontakt (voolu juhtiva aine/materjali vahendusel). Redoksreaktsioone saab esitada ka kahe poolreaktsioonina. Näiteks tsingi reaktsioon soolhappega Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid, jodiidioonid (I.), sulfiidioonid (S2.) jt. Mõni aine võib olla nii oksüdeerija kui ka redutseerija. Näiteks vesinikperoksiid on jodiidiooni suhtes oksüdeerija, permanganaatiooni suhtes redutseerija. Kuna redoksreakstioonid toimuvad elementide oksüdatsiooniastme muutusega, siis tuleb osata leida elementide oksüdatsiooniastet ühendites. Juhised elementide oksüdatsiooniastme leidmiseks: 1
püllumajandus; jäätmekäitlus. 50. Millest sõltub saasteainete levik õhus? Allikad; difusioon, hajumine; õhumaaside liikumine; aine tihedus ja osakeste mõõtmed; aine stabiilsus-püsivus; aine reaktsioonivõime. 51. Nimetage tuntumaid redutseerijad ja oksüdeerijad keskkonnas. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid, jodiidioonid (I-), sulfiidioonid jt. Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt. 52. Redoksreaktsioonid keskkonnas. Reovee puhastamine (orgaanilised saasteained): CH2O + O2 CO2 + H2O (aeroobne keskkond) Fotosüntees: CO2 + H2O + hv {CH2O} + O2 Metallide korrosioon: M M2+ +2 Metaani tekkimine: 2CH2O CH4 +CO2 (anaeroobne) 53. Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon / denitrifikatsioon. · Nitrifikatsioon 2NH4+(vedel) + 3O2 + 2H2O 2NO2-(vedel) + 4H3O+2NO2- + O2 2NO3- (vedel)
10.metall + mittemetall = sool Soolade rahvapäraseid nimetusi: NaCl - keedusool CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit NaHCO3 - söögisooda CaCO3 · MgCO3 -dolomiit Na2CO3 - pesusooda CaSO4 · 2 H2O kips Na2SO4 · 10 H2O - glaubri sool Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit NaNO3 - tsiili salpeeter CaF2 sulapagu KNO3 - india salpeeter CuSO4 · 5H2O vaskvitriol AgNO3 põrgukivi FeSO4 · 7 H2O raudvitriol KMnO4 kaaliumpermanganaat FeS2 püriit KClO3 Berthollet`sool NH4NO3 - salmiaak Metallid Leidumine: 4/5 elementidest on metallid. Enamlevinud on Al, Fe, Ca, Na, K, Mg. Ehedana leidub väheaktiivseid metalle: Cu, Hg, Ag, Au, Pt, enamuses metallidest leiduvad ühenditena maakide koostises. Maagid võivad olla oksiidsed(Fe2O3, Al2O3), sulfiidsed( Cu2S, HgS, FeS2), kloriidsed ( NaCl, KCl), karbonaatsed, ...jt.sooladena.
50. Millest sõltub saasteainete levik õhus? Allikad; difusioon, hajumine; õhumaaside liikumine; aine tihedus ja osakeste mõõtmed; aine stabiilsus-püsivus; aine reaktsioonivõime. 51. Nimetage tuntumaid redutseerijad ja oksüdeerijad keskkonnas. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid, jodiidioonid (I -), sulfiidioonid jt. Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt. 52. Redoksreaktsioonid keskkonnas. Reovee puhastamine (orgaanilised saasteained): CH2O + O2 CO2 + H2O (aeroobne keskkond) Fotosüntees: CO2 + H2O + hv {CH2O} + O2 Metallide korrosioon: M M2+ +2 Metaani tekkimine: 2CH2O CH4 +CO2 (anaeroobne) 53. Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon / denitrifikatsioon. · Nitrifikatsioon 2NH4+(vedel) + 3O2 + 2H2O 2NO2-(vedel) + 4H3O+2NO2- + O2 2NO3- (vedel)
2) Leelismetalli leegis kuumutades muudab leek värvi vastavalt leelismetallile. 3) Leelismetallid on kerged, pehmed ja suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. 4) Neid säilitatakse suletud anumas kas petrooleumi või õlikihi all, kuna need reageerivad aktiivselt nii hapnikuga kui ka veega. 5) Leelismetallid on keemiliselt väga aktiivsed ning nad kõik reageerivad veega. Leelismetallide ühendid Keedusool (NaCl), seebikivi (NaOH; KOH), kaaliumpermanganaat (KmnO 4), salpeeter (KNO3), pesu- ja söögisooda (NaHCO3), potas (KCl; K2CO3). Leelismuldmetallid 1) Leelismuldmetallide asukoht Mendelejevi tabelis ja loetelu. 2) Milliste ühenditena leidub neid looduses? 3) Iseloomustada Ca ja Mg. 4) Leelismuldmetallide keemilised omadused. 1) Need on 2 A rühma elemendid. Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra. 2) Karbonaatide, sulfaatide ja silikaatide koostises. 3) Ca on hõbevalge metall ja leelismetallidest tunduvalt kõvem
seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Redoksreaktsiooni toimumiseks loob võimaluse redutseerija ja oksüdeerija otsene või kaudne kontakt (voolu juhtiva aine/materjali vahendusel). Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid, jodiidioonid (I-), sulfiidioonid (S2-) jt. Mõni aine võib olla nii oksüdeerija kui ka redutseerija. Näiteks vesinikperoksiid on jodiidiooni suhtes oksüdeerija, permanganaatiooni suhtes redutseerija. Kuna redoksreakstioonid toimuvad elementide oksüdatsiooni astme muutusega, siis tuleb osata leida elementide oksüdatsiooniastet ühendites. Juhised elementide oksüdatsiooniastme leidmiseks:
iseenesest laguneda. Happe käsitlemisega tuleb kasutada kummikindaid, nahale sattumisel loputada koheselt rohke veega Katse saadus on väga tundlik väliskeskonna ärritustele. 16 Üllatusmuna katse Vette valatakse salpeetrit, et saada kange lahus. Lahuses immutatakse tavalist paberit, mis kuivatatakse ära. Kuivatatud paber põleb nagu süütenöör, ilma leegita. Seejärel segatakse magneesium pulber, kaaliumpermanganaat ja natukene salpeetrit salpeetri paberi peal kokku ja pannakse tihedalt ülatusemunasse. Üllatusmuna otsa tehakse väike auk ja august keeratakse sisse salpeetripaberist süütenöör. Edasi suletakse muna liimiga, et see lahti ei tuleks ja tekitaks üllatusmuna sisse rõhu [13]. Selles katses vajamineva magneesiumpulbrit saab viilida vanadest ratastes kuid mitte kõige vanematest ratastest. Kaaliumpermanganaati müüakse apteekides,
10. Reovete keemiline puhastus - Keemiline sadestamine o Koagulatsioon - alumiinium-, raua-, kaltsiumisoolade lisamine liituvad suuremateks helvesteks o heljum settib o vaja hästi segada - Neutraliseerimine o kui pH erineb 7-st olulisel määral o lubjakivi, lubi, seebikivi, sooda o CO2, happed - Oksüdatsioon ja taandamine o hapendamine – klooriühendid, vesinikperoksiid, kaaliumpermanganaat o taandamine – vääveldioksiid, naatriumvesiniksulfit, rauasoolad - Desinfitseerimine o hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme o vanasti kloor o osoon, UV Reovete keemiliseks puhastamiseks kasutatakse keemilist sadestamist, neutraliseerimist, oksüdatsiooni ja taandamist ning desinfitseerimist. Keemilise sadestamise käigus lisatakse
redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Redoksreaktsiooni toimumiseks loob võimaluse redutseerija ja oksüdeerija otsene või kaudne kontakt (voolu juhtiva aine/materjali vahendusel). Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid, jodiidioonid (I−), sulfiidioonid (S2−) jt. Mõni aine võib olla nii oksüdeerija kui ka redutseerija. Näiteks vesinikperoksiid on jodiidiooni suhtes oksüdeerija, permanganaatiooni suhtes redutseerija. Kuna redoksreakstioonid toimuvad elementide oksüdatsiooni astme muutusega, siis tuleb osata leida elementide oksüdatsiooniastet ühendites. Juhised elementide oksüdatsiooniastme leidmiseks:
Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus, mis näitab elemendi laengut ühendis eeldusel, et ühend koosneb üheaatomilistest ioonidest. 52. Tuntumad tugevad oksüdeerijad ja redutseerijad. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine, osavõrrandid (poolreaktsioonide võrrandid). Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid, sulfiidioonid 53. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad (redutseerijad)? Standardpotensiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi anoodi suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal.
Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. O-a märgime rooma numbriga elemendi kohale, kui negatiivne, siis ette -. Tähtsamad o-a: H, Na, K, Ag- I; O -II; Al III. Mõndadel on o-a muutuv. 53. Tuntumad tugevad oksüdeerijad ja redutseerijad. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine, osavõrrandid (poolreaktsioonide võrrandid). Tuntuimad oksüdeerijad: Cl, Br, O, HNO3, Kaaliumpermanganaat (KMnO4), Kaaliumdikromaat jt. Tuntumad redutseerijad: H, CO, C, metallid, jodiidioonid (I¯), sulfiidiioonid (S²¯) jt. Võrdsustamiseks asetatakse lähteainete ja saaduste ette koefitsiendid. Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil: 1. Leida elemendid, mille oksüdatsiooniaste muutub. 2. Kirjutada välja oksüdeerumise ja redutseerumise poolreaktsioonid (mis element palju liitis/lahutas elektrone). 3
kaupa. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid. Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). kloor, broom, hapnik,lämmastikhape, kaaliumpermanganaat. Redoksreaktsioonid keskkonnas *Reovee puhastamine (orgaanilised saasteained): {CH2O} + O2 <-> CO2 + H2O (aeroobne keskkond) *Fotosüntees: CO2 + H2O + hv <-> {CH2O} + O2 2+ * Metallide korrosioon: M <->M +2 * Metaani tekkimine: {CH2O} <-> CH4 +H2O (anaeroobne) *toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon / denitrifikatsioon *Metalle sisaldava vee omadused: 2+ 3+ 6+ 3+
RCH ------------------------- R C OH Aldehüüd karboksüülhape O OH redutseerija [H] RCH ---------------------------- R C H2 Aldehüüd alkohol Tekstiilikeemias kasutatavad oksüdeerijad: Vesinikperoksiid e. vesinikülihapend H2O2 Naatrium ja kaaliumdikromaat Na2Cr2O7, K2Cr2O7 Kaaliumpermanganaat KMnO4 Naatriumhüpoklorit NaOCl Naatriumperboraat NaBO2.H2O2.3H2O Kaaliumjodaat KIO3 Naatriumpersulfaat Na2S2O8 Tekstiilikeemias kasutatavad redutseerijad: 14 Naatriumhüdrosulfit Na2S2O4 Naatriumvesiniksulfit NaHSO32 Vääveldioksiid SO2 Glükoos C6H12O6 Naatrium formaldehüüd sulfoksünaat NaHSO2.CH2O 3. 2. Pleegitamine ja pesemine. Kiudainetes on sageli sellised värvaineid, millest tahetakse vabaneda
annaabi.ee 
