Valguse teke Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Ergastatud kvantseisund püsib u 10-9...10-8s, pikaealine ehk metastabiilne seisund u 10-3s. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise vmt toimel. Vabakiirgus ja sundkiirgus · Kui footon energiaga hf=Er-Em tabab aatomit energiatasemel Ek, sunnib e stimuleerib ta aatomit kiirgama. Stimuleerib ja kiiratud footon on omavahel koherentsed, teineteise täpsed koopiad. · Aatomi vm kvantsüst energiatasemete vahel on võimalikud 3 liiki kiirguslikud siirded: footoni neeldumine, vaba-e spontaanne kiirgus ja stimuleeritud kiirgus. Footoni
Ainult ,,aatomimajakate" puhul pole teada, kui kaua ta kiirgab, kui pikk on paus või mis värvi on kiirguv valgus. Kõik oleneb sellest, milliselt energiatasemelt elektron vabaneb ja millisele energiatasemele ta siirdub. Footoni kiirgamine - animatsioon Luminestsents külm helendus ld k tähendab lumen valgus Mittesoojusliku tekkemehhanismiga kiirgusi nimetatakse üldnimega luminestsents. Luminestsentsi tekkimiseks on tarvis mingi spetsiifilisem, mittesoojuslik energia juhtimine ainesse. Selleks on mitmeid võimalusi: valgusega kiiritamine fotoluminestsents elektrivool elektroluminestsents elektronidega pommitamine (katoodkiirega kiiritamine) katoodluminestsents keemiline reaktsioon kemoluminestsents Luminestsentskiirgust võib nimetada «külmaks» kiirguseks, sest reeglina on ta hästi jälgitav eelkõige madalatel temperatuuridel. Järelhelendus: luminestsents jääb lühikeseks kuid lõplikuks ajavahemikuks kestma ka peale
Metastabiilsus-pikaaeline tase(kahvatu kiirgus)kvantsiirde jooksul-võngub elektron aatomis erinevate leiulainete vahel.ergastatud kvantseisund püsib -10astmes-9....10astmel- 8sek.,metastab -10astmel-3s luminestsents-*külm helendus *tahkiste,vedelike,või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse,elektronkimbu,keemilise reaktsiooni vms toimel*luminofoorid- luminestsentsvalgust kiirgavad ained(nt:org.värvained,väixeid lisandihulki sisaldavad anorg.ained) *kristallfosfoorid-väikesed lisandihulki sisald.ained (ZnS,Cu) *luminests.footonid tekivad siiretel lisandiaatomis või ioonis *kristallfosfoorid katavad luminests.lampide,teleri,arvutikuvari ekraanide sisepinda !!!!1.kui footon energiaga hf=Ek-Em tabab aatomit ergastustasemel Ek stimuleerib ta aatomit kiirgama
erineelduvuskiirus 4W/kg , mis tõstab aine temperatuuri ühe kraadi võrra 30 min jooksul Kehtivad piirnormid · EL kehtivad normid põhinevad rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse kaitse komitee (ICNIRP) vastuvõetud suunistel · Eestis on mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu-ja puhkealal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning õpperuumides kehtestatud sotsiaalministri 2002.aasta 21.veebruari määrusega nr38 Kiirguse mittesoojuslik mõju · Viimase aastakümne uuringud on tõestanud elektromagnetkiirguse mittesoojusliku mõju olemasolu elusorganimidele kiirguse juures, mis on kordades nõrgem kehtivatest piirnormidest Mobiiltelefoniga kaasnevad riskid · Põhjaliku epidemioloogilise uuringu Interphone tulemusena jõuti järeldusele, et mobiiltelefoni kasutamine suurendab kasvajate riski süljenäärmetes, kuulmisnärvis ja ajus TTÜ uuringud
Füüsika 12.C klassi grupp, presenteerib Teile : Valguse Teke. Külm helendus. Mida nimetatakse külmaks helenduseks? Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise toimel. Luminestsentslambid on hõõglampidest mitmeid kordi ökonoomsemad ja annavad meeldivamat valgust. Luminofoor. Luminestsentsvalgust kiirgavad ained, mille hulka kuuluvad näiteks orgaanilised ained, mille spektraalne koostis ja intensiivsus ei vasta aine temperatuurile. Näiteks : ZnS:Cu (Kooloni järel on lisand.) Siiretel lisandiaatomis või- ioonis tekivadki luminestsentsifootonid. (Temperatuuril 293 K
ainult siis lähtub protsess madalamale energiatasemele vastavast seisulainest ja lõpeb suurema energiaga orbitaalil Spektrijoonte intensiivsus Mõne enetgiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva. Toimumissagedus on erinev Eredadjooned lühiealineseisund Tuhmid jooned pikaelaised (metastabiilsed) Külm helendus Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise toimel. Luminestsentslambid on hõõglampidest mitmeid kordi ökonoomsemad ja annavad meeldivamat valgust. Luminestseesivaid aineid kutsutakse luminofoorideks Luminofoor. Luminestsentsvalgust kiirgavad ained, mille hulka kuuluvad näiteks orgaanilised ained, mille spektraalne koostis ja intensiivsus ei vasta aine temperatuurile. Näiteks : ZnS:Cu (Kooloni järel on lisand.) Siiretel lisandiaatomis
80. Puhastatav aine on toatemperatuuril vedelas olekus. 81. Vedelik on suhteliselt puhas (mitte üle 10% lisandeid). 82. Vedelikus sisalduvad lisandid on mittelenduvad või vähelenduvad. 83. Lisandina esineva aine keemist° erineb puhastatava vedeliku keemist°-st vähemalt 50°C võrra. Lihtdestillatsiooni aparatuur: 84. Luminestsents ehk mittesoojuslik valguskiirgus (ka toatemp): · Liigid: 85. Kemoluminestsents keemilises reaktsioonis tekkiv mittesoojuslik valguskiirgus. Näiteks luminooli oksüdeerumine. 86. o Bioluminestsents elusorganismides toimuv kemoluminestsents. Näiteks jaanimardika poolt toodetav rohekas valgus. 87. Fotoluminestsents valguse või ultraviolettkiirguse toimel tekkiv luminestsents. 88. o Fluorestsents aine võime valgustamisel lühikest aega helenduda.
4.millised kvantseisundid on metastabiilsed? Pikaealisi tsaemeid nim.metastabiilseteks. on selgunud, et kahvatuid jooni annavad siirded, mis lähtuvad pikaealistest seisundites, nt.10-3. laserites on aatomite metastabiilsed tsemed nende vahejaamadeks,kuhu,piltilikult öeldes,kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks,mis vallandab kiirguslaviini. 5.mis on luminestsents ja miks nim,seda külmaks helenduseks?Luminents on tahkiste, vedelike v.gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse,elektronkimbu, keemilise reaktsiooni vmt.toimel. Luminestsentskiirgust võib nimetada «külmaks» kiirguseks selles mõttes, et reeglina on ta hästi jälgitav eelkõige madalatel temperatuuridel, samas kui soojuskiirgus muutub märgatavaks alles piisavalt kõrgetel temperatuuridel (alles mitmesaja kraadini kuumutatud keha kiirgab silmale nähtavat punast kiirgust).
Metastabiilne seisund ei säili lõpmata kaua. Pikaealine tase, mis on poolstabiilne. Laserites on aatomite metastabiilsed tasemed nendeks vahejaamadeks, kuhu, piltlikult öeldes, kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks, mis vallandab kiirguslaviini. 23.Luminestsents- helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Tekkimiseks on tarvis mingi spetsiifilisem, mittesoojuslik energia juhtimine ainesse. Nt : valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon jne. 24. Elektroni naastes tasemele Em, kiirgab aatom ise footoni h*f km. See on ineeneslikult tekkiv vabakiirgus. Vabakiirgus-aatom annab energia ära ja läheb tavaliseks (vabaolek) tagasi 25. Footon stimuleerib elektroni ,,alla" hüppama, võnkuma seisundite k ja m vahel. Seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga h*f km. 27
asja ees. Nõguslääts: Näiline kujutis, väike, läätse ja asja vahel. 44. Mis on optiline tugevus? Ühik. Läätse fookuskauguse pöördväärtus. 1 dpt. 45. Kuidas jagunevad nägijad ja kuidas parendatakse? Normaalnägijad (30%) Lühinägijad (20%) ehk nõguslääts Kaugele nägijad (50%) + ehk kumerlääts 46. Mis on luminofoor ja luminesenss? Luminofoor on aine, mis luminesenssvalgust kiirgab. Luminesenss on mittesoojuslik helendus. 47. Valguse interferents ja difraktsioon? Kuna tekib hele ja kuna tume triip? Valguse inferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Hele triip tekib kui lained samas faasis ja tugevdavad. Tume triip kui vastasfaasis ja nõrgendavad. Samas faasis on lained siis kui samal hetkel miinimum või maksimum. 48
· Nõguslääts: Näiline kujutis, väike, läätse ja asja vahel. 44. Mis on optiline tugevus? Ühik. Läätse fookuskauguse pöördväärtus. 1 dpt. 45. Kuidas jagunevad nägijad ja kuidas parendatakse? · Normaalnägijad (30%) · Lühinägijad (20%) ehk nõguslääts · Kaugele nägijad (50%) + ehk kumerlääts 46. Mis on luminofoor ja luminesenss? Luminofoor on aine, mis luminesenssvalgust kiirgab. Luminesenss on mittesoojuslik helendus. 47. Valguse interferents ja difraktsioon? Kuna tekib hele ja kuna tume triip? Valguse inferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Hele triip tekib kui lained samas faasis ja tugevdavad. Tume triip kui vastasfaasis ja nõrgendavad. Samas faasis on lained siis kui samal hetkel miinimum või maksimum. 48
arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna). Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin. 1) Mis on luminestsents? (üldiselt ja lühidalt) Paljude põlemisreaktsioonidga kaasneb valguskiirguse eraldumine soojuslik valguskiirgus. Mõnede reaktsioonide puhul eraldub valgust aga ka toatemperatuuril mittesoojuslik valguskiirgus ehk luminestsents. 2) Destillatsioon (põhimõte, otstarbekus) Destillatsiooni puhul kuumutatakse eraldatav segu keemiseni, tekkivad aurud juhitakse jahutisse,kondenseeritakse ja kogutakse destillaadina. Orgaaniliste ainete eraldamine destillatsioonil põhineb üksikühendite keemistemp.-de erinevusel. Kui segu komponentide keemistemperatuurid erinevad vähe (vähem kui 50°C), ei ole neid lihtdestillatsioonil võimalik
ruuduga võrdse pindala. Absoluutne murdumisnäitaja n1 Suhteline murdumisnäitaja n21 õhu suhtes. Difraktsiooniks nim valguslaine paindumist geomeetrilise varju piirkonda. Dispersiooniks nim absoluutse murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine võnkumissagedusest. Läätseks nim sfääriliste pindadega piiratud läbipaistvat keha. Langemisnurk nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja langenud kiire vahel. Luminestsents aine mittesoojuslik valguskiirgus, mille kestvus ületab kiirgava keha faasirelaktsiooni aja. Murdumine valguskiired muudavad erinevate keskkondade lahutuspinnal suunda. Murdumisnurk - nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja murdunud kiire vahel. Murdumisseadus langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis; langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus...
annaabi.ee 
