Lihtühendusõmblusmasinaga õmmeldakse süstikpistet. Piste on vähe veniv ja rasketi harutatav. [1, p. 26] Näidis 1. Kleidi nööbiliist nööpaugude ja nööbidega. 4.2. Nööbiõmblusmasin Pistetüüp: 304 Nööbi läbimõõt tootel: 18 Nööbi läbimõõt näidisel: 18 Nõela number: 90 Niidi number: 120, 100% PL Kasutusala: Toote nööbiliistule nööbi õmblemine. Vaata Näidis 1. 4.3. Nööpauguõmblusmasin Pistetüüp: 304 Nööpaugu pikkus tootel: 20 Nööpaugu pikkus näidisel: 20 Nõela number: 90 Niidi number: 120, 100% PL Kasutusala: Toote nööbiliistule nööpaugu õmblemine. Vaata Näidis 1. 4.4. Kolmeniidiline äärestusõmblusmasin Pistetüüp: 504 Piste pikkus seadmel: 1-4 mm Piste pikkus tootel: 2,5 mm Nõela number: 90 Niidi number: 120, 100% PL
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 TABEL 1.....................................................................................................................................4 TABEL 2...................................................................................................................................10 TABEL 3...................................................................................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Järgneva töö eesmärgiks on leida tootele, milleks on teksast kleit, vajalikud masinad, niidid ja nõelad. Niidid peavad sobima värvi
5. Põhimaterjalist detailide tugevdamine (hõlmad, selg, varrukakaar). 6. Detailide täpsustamine. 7. Detailide jäljendamine ja vastasmärkide märkimine. 8. Varruka eesmise õmbluse venitamine. 9. I proovi traageldamine: seljadetailide traageldamine, selja keskõmbluse traageldamine, hõlmadetailide traageldamine, küljeõmbluste traageldamine, õlgade traageldamine, allääre pöördeosa tagasi traageldamine, õmblusvarude maha traageldamine. 10. Kuugliniidi ja eesmise õmbluse õmblemine paremal varrukal. 11. Aluskrae lõikamine, tugevdamine ja keskõmbluse õmblemine (õmblusvaru pressitakse lahku). 12. I proov: jälgitakse toote tasakaalu, laiust rinna-, vöö- ja puusajoonel. Täpsustatakse taskute asukohad, lõhiku pikkus ja toote pikkus. nööpide asukohta (vajadusel tehakse parandused). Joonistatakse kaelakaar, kinnitatakse aluskrae kaelakaarde ja pööratakse maha. Joonistatakse
............................................................ 1.1 Rahvariiete ajaloost....................................................................................... 1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................ 1.3 Põlvamaa neiu rahvariided.................................................................................. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE................................................... 2.1 Nuku õmblemine................................................................................................... 2.2 Nukule alusriiete õmblemine................................................................................. 2.3 Nukule rahvuslike riiete õmblemine...................................................................... KOKKUVÕTE............................................................................................................ KASUTATUD KIRJANDUS...................................
.............................................................................20 2.3.Lõige kanga väljalõikamine.....................................................20 2.4. Materjalid................................................................................21 2.5.Traageldamine..........................................................................21 2.6.Töö õmblemise protsess ning dekoratiivlillede paigutamine........22 2.7.Organza pael, kantimine ning peiteluku õmblemine....................23 Kokkuvõte............................................................................... 25 3.Lisad.................................................................................... 26 3.1.Lisa 1 (1910nda aasta mood).....................................................26 3.2.Lisa 2 (1930nda aasta mood).....................................................27 3.3.Lisa (1940ndate aastate mood).................................................30 3.4
Särk Särgi piht tehti valgest labasekoelisest peenemast linasest, seeliku alla jääv ala jämedamast põikikangast. Piht oli ühes tükis ning ilma õlaõmblusteta. Kaelaava lõigati T-kujuline, rinnalõhiku serval oli 0,5cm laiune pilupalistus. Püvipistes tornide ja sõlmpisteridadega kaunistatud õlalapid on tikkpistes linase niidiga peale õmmeldud. Vanematel särkidel oli kitsas 3,3 cm laiune kahekordne püstkrae, hilisematel laiem mahamurtav krae, selle esiküljed on kaunistatud sämppistes. Krae mõlemas otsas on nööpauk, kust sõltuse abil kinnitatase särk kurgu alt. Laiade varrukate värvlid hoiti koos punutud nööride või niidist nööbiga. Varruka laienduseks on kaenla alla õmmeldud nelinurksed kaenlalapid. Varrukasuud on kurrutatud, värvlid kaunistatud sõlmtagidega. Särk kinnitub kurgu alt sõltusega, madalamal kantakse sõlge.
väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikukalevist pidevseesiline kampsun (hilisem), torutanu (varasem), kabimüts (hilisem), põll, kirivöö, laia säärekirjaga villased sukad, õlarätik, mustad kingad, krae kinnitamiseks vitssõlg või väike prees, rinnal suurem prees, kaelas helmed ja hõbekett või helmekee kaelarahadega. Talviste rõivastusesemetena on kasutusel veel müts, kasukas ja kindad. TORI NAISEd pidurüüs Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naiste särk
Selle moe üheks põhjuseks võis olla vajadus varjata rõugearme või pesematusest tekkinud nahavigu. Lasterõivad olid täiskasvanute rõivaste koopiad, kuid pidulikul puhul kandsid ka poisid kleiti. Ülerõivaid kanti vähe. Levinuim oli nii naistel kui meestel keep. Ainult naised kandsid laia vateeritud keepi "rotund". Kuna naised olid tihti tubased, polnud neil ülerõivaid vajagi. Vajaduse korral kanti mitut kleiti üksteise peal ja õlgadele võeti rätik või karusnahkne krae. Tänaval liikudes kanti sageli maski. Barokkajastul algas teadlik moepropaganda riietust mitte tunda tähendas olla ajast maha jäänud. Ei olnud oluline omada palju riideid, peaasi, et olemasolevad oleks moodsad. Kuna moodsad luksusrõivad olid väga kallid, said neid endale lubada vaid väga jõukad inimesed ja nemadki vaid ühe komplekti. 1642.a hakati Pariisist iga kuu välja saatma elusuuruseid vahast mannekeene Pandora. Suur
Piht on peenemast linasest, jätk jämedamast linasest. Jätkuks on ühelaidne riie õmblusega külgedel. Küljeõmblustes on kolmnurksed 13 cm pikad ja 11 cm laiad kiilud särgile liikumis- vabaduse andmiseks. Käised 4 Käised õmmeldi peenest linasest riidest. Lõikelt sarnanesid käised tavalise särgi pihaosaga. Samuti nagu särgid valmistati käisedki õlaõmbluseta ning õlgadele õmmeldi õlalapid. Krae on maha pööratud. Käiste alläärde õmmeldi pits, käistealane kaunistati harilikult rikkaliku tikandivööndiga. Käiste pihaosa on tekkinud kahekordselt kokku murtud riidelaiast, millest üks pool moodustab esi-, teine seljaosa. Seega on käised ilma õlaõmblusteta. Õlgadele on valge linase niidiga eesnõelapistes kinnitatud õlalapid, mis on õmmeldud ühekordsest riidest. Kaelaava äär on tihedalt kurrutatud. Krae on täisnurkne, tehtud kahekordsest riidest.
varjundiga, neid kanti nagu kreeka hlamiseid. Kanti ka nn "pikki salle" - 5-6 m pikad ja 1 m laiad. Umbes 1812. a hakati laialdaselt kandma mantleid, seoses sellega vähenes sallide kandmine. Kitsa kleidiga kanti kolmnurkseid rätikuid, kaeti kleidi sügav väljalõige või kanti vabalt õlgadel. Kindad valged või värvilised. Lühikeste varrukatega kleitide juurde kanti pikki, üle küünarnuki ulatuvaid, pikemate varrukate juurde aga lühemaid kindaid. Ümber kaela ja õlgade kanti sulgedest või karusnahast kitsast ja väga pikka boa'd. 9 Tikandite, päikesevarjud ning siidist või batistist ilutaskurätikud. Ehted. Siidpaelad, suled, vääriskivist või elevandiluust portreedega kameed, hinnalised ehted: kaelaketid, briljantide ja teiste kalliskividega diadeemid ning pärlikeed. Ka
kultuurid kandsid mähitud või volditud rõivaid. Minoslastele omistatakse ka peakatete kasutuselevõtt. Ühel varase Kreeta kujukesel 2000. a e.Kr on mitmejärguline volangidega seelik, mis on pingutatud puust, kõrkjatest või metallist võrudele esimene karkassiga seelik. Pihikuosa moodustus tugevasti kokku tõmmatud jäigast rätikust, mis toetas rindu altpoolt, aga jättis need katmata, rätikust moodustus ümber kaela kõrge krae. Rüü juurde kanti teravatipulist peakatet. Minose rõivastus saavutas haripunkti 1700-1500. a e Kr. Garderoobi põhilised koostisosad olid: keep, põll, pihikud, püksseelikud, suur hulk erinevaid kübaraid. Kasutati uhkeid erksavärvilisi kangaid, rõivastumisstiili iseloomustas elegants ja luksuslikkus. Kreeta kultuuri peetakse kübarate väljamõtlejaks. Terrakotakujukestel on näha peakatte kaht enam levinud tegumoodi, millest üks kuulub seelikuga komplekti juurde ja
Kreenholmi Valduse 1100 1140 1123 885 Suurtes raskustes AS 2008. 775 käibeprognoos 773 Svarmil AS 221 65 83 91 õmblus Maag Piimatööstus 77 167 Jõhvi Viru Rand OÜ 314 108 58 59 63 Toila T.R.Tamme Auto OÜ 737 131 227 378 Jõhvi vald, 457 autoveod Toila Sanatoorium 114 25 36 81 93
olid meeste omadest pikemad ja sarnanesid pigem seelikuga. Ajapikku tekkis sellest rõivatükist seeliku peal kantav ümara lõikega põll. Algselt oli rüü alaosaks volangidega seelik, mida sai pingutada kõrkjatest, puust või metallist võrudele see oli esimene algeline krinoliinseelik. Pihikutaoline ülaosa kujunes ilmselt ümber keha mähitud ja pihaosas vööga tugevasti kokku tõmmatud jäigast rätikust, mis moodustas küll kaela ümber kõrge krae, jättis aga rinnad katmata ja isegi toetas neid altpoolt. Seda rüüd kanti sageli koos teravatipulise peakattega. 18.sajandi eKr alguseks läks moodi alt laienev kellukesekujuline seelik, mida võib korduvalt näha maojumalanna kehakattena. Seelik muutus vähehaaval detailirohkemaks , kattus tikandite ja värvikate kaunistustega, misjärel ilmusid ka uhked voldid ja volangid. Viimased olid mustrilise riide ribad, mis üksteist osaliselt
olid meeste omadest pikemad ja sarnanesid pigem seelikuga. Ajapikku tekkis sellest rõivatükist seeliku peal kantav ümara lõikega põll. Algselt oli rüü alaosaks volangidega seelik, mida sai pingutada kõrkjatest, puust või metallist võrudele see oli esimene algeline krinoliinseelik. Pihikutaoline ülaosa kujunes ilmselt ümber keha mähitud ja pihaosas vööga tugevasti kokku tõmmatud jäigast rätikust, mis moodustas küll kaela ümber kõrge krae, jättis aga rinnad katmata ja isegi toetas neid altpoolt. Seda rüüd kanti sageli koos teravatipulise peakattega. 18.sajandi eKr alguseks läks moodi alt laienev kellukesekujuline seelik, mida võib korduvalt näha maojumalanna kehakattena. Seelik muutus vähehaaval detailirohkemaks , kattus tikandite ja värvikate kaunistustega, misjärel ilmusid ka uhked voldid ja volangid. Viimased olid mustrilise riide ribad, mis üksteist osaliselt
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. Tooted ......................................
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. Tooted ......................................
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž
1. Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema) 2. ,,Kõik teed viivad Rooma" - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega. 3. John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded: · teehoiu korraldamine · liiklusohutuse suurendamine · liikluse ja ühistranspordi korraldamine · riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelvalve, · teeregistri, liiklusregistri pidamine · osalemine õigusaktide vä
Kordamisküsimused teedeehituses 2009 1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesande
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Kavandamine - organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Marika Kallemaa JAHIMEESTE STAATUS ÜHISKONNAS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal Juhendaja dotsent Tiit Randveer Tartu 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töös kasutatud teiste autorite tööd ning andmeallikad on viidatud. Käesolevaga kinnitan, et annan lõputöö tulemuste suhtes oma intellektuaalomandi varalised õigused üle Eesti Maaülikoolile. 01.06.2009 / Marika Kallemaa ........................................... kuupäev /nimi / allkiri / Juhendaja 01.06.2009 / Tiit Randveer ............................................ 2 kuupäev /nimi / allkiri Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi
Matemaatika nuputamisülesandeid 4. ja 5. kl õpilastele Panin siia kirja 325 ülesannet, mida võiks anda nuputamiseks 4. ja 5. kl matemaatikahuvilistele õpilastele. Olen nuputamisülesanded väga erinevatest allikatest juba mitu aastat kogunud ja olümpiaadiks ettevalmistamisel praktikas kasutanud. Praegune valik on selline. Võib-olla on need ülesanded natukene abiks ka mõnele kolleegile. On lisatud ka vastused ja üks võimalikest lahenduskäikudest. 1. Ühe staadioniringi läbimiseks kulub Sassil 3 minutit ja Reinul 4 minutit. Poisid alustasid jooksu samal ajal samalt stardijoonelt. Leia vähim aeg, mis kulub poistel, et ületada jälle samaaegselt seda stardijoont. VASTUS: 12 minutit, sest see on väikseim arv, mis jagub nii 3-ga kui ka 4- ga. 2. Mitu kolmnurka on joonisel? VASTUS: 20 3. Mari elab koos ema, isa ja vennaga. Neil on kodus üks koer, kaks kassi, kaks papagoid ja akvaariumis neli kuldkala. Mitu jalga on neil kõigil kokk
Tsiviilõiguse üldosa küsimused-vastused Kersti Liiva 1. Mis on õigus? Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. 6.
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks
Ühinguõigus Kodus kaasuse lahendamine võimalus, mitte kohustus. Moodles aine Eksam: 1,5 h, kaks teooriaküsimust (4p) ja kaks kaasust. Üks on kindlasti vaidluste lahendamise kaasus. Kaasuste puhul on tegemist kaasustega, mida on seminaris käsitletud. Eksamil võib kasutada seadust: TsÜS, VÕS, ÄS. Eksami vastused ei pea olema lehekülgede pikkused. Eksamiküsimuse näide: Milline on äriregistri kande õiguslik tähendus? Äriseadustiku § 34 ümberkirjutamine on vale, kuna seal ei ole selle tähendust. Õpiku esimesed laused ütlevad ära, millega tegu on. Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus. Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ühinemi
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda
KULUARVESTUS (OMAHINNA ARVESTUS) FJ-011 Cost accounting Loengukonspekt Koostanud Ülle Pärl, MA Tartu 2010 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja pü
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
raamlaagrile. Õlivanni otsas on äravoolutoru, mille kaudu õli saab valguda peamasina all asuvasse õlitanki. Silindrid, silindrihülsid Silindrid (silindrihülsid) on valmistatud spetsiaalsest valuterasest ja seest hoonitud. Silindrihülssidel on kõrged kraed, millesse on puuritud avad, kust jahutusvesi juhitakse silindriplokist silindrikaande. Tegemist on märgade hülssidega. Ülevalt on silindri krae silindriplokile soveldatud, alumises osas kasutatakse tihendamiseks kahte kummist O-rõngast. Silindrikaaned Silindrikaaned on neljakandilised, valatud eriti kvaliteetsest hallmalmist ning kinnitatakse nelja mutriga silindriploki külge. Silindrikaani jahutatakse kõrgtemperatuurilise mageda veega, seega protektorid puuduvad. Jahutusvett töödeldakse eraldi keemiliselt ja sinna lisatakse korrosioonivastaseid kemikaale.
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega võ
on karvad ära kraabitud. Rohkesti kannavad naised ostetud rõivaid: kleite, pükse, kampsuneid, dzempreid, mantleid, jopesid, kummikuid ja kingi. Meeste traditsioonilistest rõivastest kantakse tänapäeval vähesel määral särki, rohkesti aga ülerõivaid ja jalanõusid. Traditsiooniline särk on aplikatsioonidega kaunistatud. Suviseks ülerõivaks on riidest umbkuub, talviseks põhjapõdranahast umbkasukas, mõlemad on kapuutsiga. Umbkasukal on karvad ihu poole, kindad on varrukate otste külge õmmeldud ning kasuka peal kantakse riidest kattekuube. Külmade ilmadega pannakse selga veel teine umbkasukas, millel on karvad väljapoole. Hantide umbkasukad on otstarbekohased rõivad sealses karmis kliimas. Nagu naistel nii on ka meestel traditsioonilisteks talvejalanõudeks karvasaapad ning suvesaapad valmistatakse nahast, millel on karvad ära kraabitud. Tänapäeval on laialdaselt kasutusel ostetud rõivad: püksid, pluusid, kampsunid, pintsakud, joped, kummikud, saapad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
