5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gokas
Õppematerjali autor
õmblusmasinat. Toote jaoks sai valitud täpilise mustriga 100 % linane kangas. Kasutatud õmblusmasinad on: kolmeniidiline äärestusõmblusmasin, viienidiline äärestusmasin, nööbiõmblusmasin, nööpauguõmblusmasin, salaja peitepiste õmblusmasin ja lihtühendusõmblusmasin. Õmblemisel kasutatakse 100% polüester niiti numbritega 120 ja 180. Kasutatakse nõelu numbritega 70, 80 ja 90. 1. MOEJOONIS Joonis 1. Moejoonis 2. TOOTE TEHNILINE JOONIS Joonis 2. Toote tehiniline joonis 3. TOOTE ÕMBLEMISEKS VAJAMINEVAD ÕMBLUSSEADMED Tabel 1. Toote õmblemiseks vajaminevad õmblusseadmed SEADME NIMETUS PISTETÜÜP 1. Lihtühendusõmblusmasin 301 2. Kolmeniidiline äärestusühendusõmblusmasin 504 3
Seeliku esi ja tagaosal on 2 vertikaal õmblust. Antud töös on kasutatud 7 erinevat õmblusseadet. (Tabel 1), mida läheb vaja keskmise keerukusega seeliku valmistamiseks. Õmblemisel on kasutatud nõela nr 90, 100% polüester niiti nr. 120, 100% kapron monofilamentniiti nr 180 ja 23mm läbimõõduga nööpi (Tabel2). 2 1. MOEJOONIS Joonis 1. Toote moejoonis (erakogu) 3 2. SEELIKU TEHNILINE JOONIS 4 3. TOOTE VALMISTAMISEKS VAJAMINEVAD ÕMBLUSSEADMED Tabel 1. Seadmed ja pistetüübid Seadm Seadme nimetus Pistetüüp e number 1. Lihtühendusõmblusmasin 301 2. 3-niidiline äärestusühendusmasin 504 3
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 TABEL 1.....................................................................................................................................4 TABEL 2...................................................................................................................................10 TABEL 3...................................................................................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Järgneva töö eesmärgiks on leida tootele, milleks on teksast kleit, vajalikud masinad, niidid ja nõelad. Niidid peavad sobima värvi
Tehnoloogilise töötlemise järjestus 1. Kanga kuum-niiske töötlemine (defektide kontroll, vigade märkimine ja lõimelõnga suuna leidmine). 2. Detailide kangale paigutus (õmblusvarude lisamine). 3. Detailide juurdelõikus. 4. Tugevdusmaterjali (dubleeri) lõikamine vastavalt detailidele. 5. Põhimaterjalist detailide tugevdamine (hõlmad, selg, varrukakaar). 6. Detailide täpsustamine. 7. Detailide jäljendamine ja vastasmärkide märkimine. 8. Varruka eesmise õmbluse venitamine. 9. I proovi traageldamine: seljadetailide traageldamine, selja keskõmbluse traageldamine, hõlmadetailide traageldamine, küljeõmbluste traageldamine, õlgade traageldamine, allääre pöördeosa tagasi traageldamine, õmblusvarude maha traageldamine. 10. Kuugliniidi ja eesmise õmbluse õmblemine paremal varrukal. 11. Aluskrae lõikamine, tugevdamine ja keskõmbluse õmblemine (õmblusvaru pressitakse lahku). 12. I proov: jälgitakse toote tasakaalu, laiust rinna-, vöö- ja puusajoonel. Täpsustatak
Tilsi Põhikool PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK Loovtöö Koostaja: Stella Salu Juhendaja: Marika Kõomägi Tilsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED.................................................................... 1.1 Rahvariiete ajaloost....................................................................................... 1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................ 1.3 Põlvamaa neiu rahvariided.................................................................................. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE................................................... 2.1 Nuku õmblemine...................................................................................................
......20 2.1.Inspiratsiooni otsimine.............................................................20 2.2.Ideekavand..............................................................................20 2.3.Lõige kanga väljalõikamine.....................................................20 2.4. Materjalid................................................................................21 2.5.Traageldamine..........................................................................21 2.6.Töö õmblemise protsess ning dekoratiivlillede paigutamine........22 2.7.Organza pael, kantimine ning peiteluku õmblemine....................23 Kokkuvõte............................................................................... 25 3.Lisad.................................................................................... 26 3.1.Lisa 1 (1910nda aasta mood).....................................................26 3.2.Lisa 2 (1930nda aasta mood).....................................................27
Tartu Kutsehariduskeskus Kergtööstus ja kodu- ning iluteenindus **** **** **** ÄKSI KIHELKONNA RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: *** *** Tartu 2017 SISUKORD ÄKSI KIHELKOND 2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7
TORI kihelkonna RAHVARÕIVAD UULU PÕHIKOOL KOOSTAS: MARILIIS ALLIKVEE Tori kihelkonna rahvarõivad 19. sajandil 19.saj teisel poolel rõhutati sageli eesti rahvarõivaste ilu ja nende tähtsust rahvuslikust seisukohast vaadates. Tolleaegne kirjandus propageeris rahvarõivaste kandmist kui eestlaste enesemääratluse ühte võimalust. Vähe oli tol ajal eesti rahval seda, mida ta kultuuri alal võis põris omaks pidada. Samaselt meelestatud oli ka Pärnumaa oma mees C.R. Jakobson, kelle arvates olevat rahvuslikud riided "mitu sada korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided". Õnneks on Tori kihelkonna inimesed rahvarõivast läbi ajaloo väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikukalevist pidevseesilin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid