Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Olümpimängud-Tõru-Tõnn Parts G2D". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
olümpia, olümpiamängud, sport, spordiala, võistlus, tali, olümpias, spordialad, olümpiamänge, coubertin, olümpiaad, ateena, madison, ühisgümnaasium, taliolümpiamängud, staadioni, olümpiaadi, maratoni, programmis, pierre, olümpism, nüüdisaegse, ausa, sportlaste, kongress, lipp, sportlased, olümpialipp, olümpiahümn, vanne, avatseremooniaOlümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. Ajavahemikus 18591889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on
ck to edit Master text stylesOlümpiaharta hõlmab olümpialiikumise Second level organiseerimist js toimimist ning määrab Third level kindlaks olümpiamängude pühitsemise Fourth level tingimused. Fifth level Olümpiaharta põhialused fikseeris Pierre de Coubertin ja kinnitas I olümpiakongress 1894. aastal Pariisis. Hiljem on hartat regulaarselt täiendatud. Olümpiakongress Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Olümpiakongress on olümpialiikumise suurfoorum. Fifth level
9........................................................................................Kasutatud kirjandus 2 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavusvõistlusi korraldati Vana-Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776 e.m.a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid Vana- Kreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. 4-aastane ajavahemik mooduistas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikdie sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud
ÕLÜMIPAMÄNGUD SISUKORD Lisa 1 Olümpiarõngad Lisa 2 Eesti medalitabel · ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavus võistlusi korraldati Vana- Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776e.m.a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid Vana- Kreekas ülemaailmsed pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumala Zeusi auks. 4- aastane vahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid ainult osa võtta vabad Kreeklased, orje võistlema ei lubatud.
Olümpiamängud Nüüdisaegsed rahvusvahelised olümpiamängud on olümpialiikumise kulminatsioonihetkeks olev spordipidu. Olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Olümpiamängud koosnevad suve ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et nad ei tohi kesta kauem kui 16 päeva. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaal ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Olümpialiikumine koosneb Rahvusvahelisest Olümpiakomiteest (ROK), rahvusvahelistest föderatsioonidest, rahvuslikest olümpiakomiteedest, olümpiamängude organiseerimiskomiteedest, rahvuslikest assotsiatsioonidest, klubidest ja nende liikmeteks olevatest isikutest, eelkõige sportlastest, kohtunikest, treeneritest ja teistest spordiga seotud isikutest
....................................................................................3 1. OLÜMPIAMÄNGUDE LIIGID.................................................................4 1.1 Antiikolümpiamängud............................................................................4 1.2 Vaheolümpiamängud............................................................................5 1.3 Suveolümpiamängud............................................................................5 1.4 Naiste Olümpiamängud.........................................................................6 2. OLÜMPIAMÄNGUDE AJALUGU............................................................7 2.1. Olümpiamängude kava.........................................................................8 2.2. Mängudeks valmistumine ja võistlejad......................................................8 2.3 Olümpiamuuseumid..............................................................................9 KOKKUVÕTE..........................
Olümpiamängud Kehaline kasvatus Maili Jaaska 8. klass Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Antiikaja olümpiamängud Esimesed Vanas- Kreekas 776. e.m.a. Olümpias. Peeti iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. Mängud toimusid algul 1, hiljem 3 ja 5 päeva. Osalejad olid vabad kreeklased, naistele keelatud (surmanuhtlus). Kavas algusaastail ainult üks ala staadionijooks (192,27 m), hiljem jooksumaa pikenes. Aegamööda lisandusid maadlus, viievõistlus, rusikavõitlus, võiduajamine hipodroomil, vabavõitlus, kilbijooks. Võitjaid autasustati õlipuuokstest pärjaga. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koroibos.
Reginald Fessenden kandis esimesena raadio teel üle inimhäält. Neid saavutusi oli loomulikult veel ja veel kui silmapaistvamaks jäid minu jaoks sündmused Prantsusmaal. Aastal toimus Pariisis maailmanäitus ja sellega kaasnes väga palju erinevaid üritusi ja juhtumisi. Pariisis asutati Rahvusvaheline Jalgratturite Liit (Union Cycliste Internationale; UCI), õnnistati sisse Pariisi metroo, Pariisis kinnitati RHK-1 ja avati teised kaasaegsed olümpiamängud Pariisis (1900. aasta suveolümpiamängud).Pariisis suleti maailmanäitus, mida külastas uskumatuna näiv arv 50 860 801 inimest! Ning nende saavutuste ja suuresti ka maailmanäituse suure surve tõttu Prantsusmaale otsustasin valida referaadi teemaks just nimelt teised kaasaegsed olümpiamängud Pariisis. 1900. aasta suveolümpiamängud (ametlikult II olümpiaadi mängud) olid teised kaasaegsed olümpiamängud.Need leidsid aset Pariisis 14. maist 28. oktoobrini 1900.
................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11 Lõpetuseks.............................................................................................. 23 Kasutatud allikad..................................................................................... 24 Olümpiamängud Sissejuhatus Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad suveolümpiamängudest ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga
1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva.
on kujutatud olümpiarõngad (selle kujutise laius on 2 meetrit ja läbimõõt 60 cm). Esmakordselt heisati olümpialipp 5. aprillil 1914. aastal Pan-Egiptuse mängudel Aleksandrias. Lõpliku heakskiidu sai lipp 1914. aasta juunis Pariisis VI olümpiakongressil. Olümpiamängudel heisati olümpialipp esmakordselt 1920. aastal Antverpenis Sarnasused? Autasustati inimesi pärgadega. Enamus alad on samad nt maadlemine, kettaheide, odavise, kaugushüpe jne... Erinevused? Nüüd on ratsutamine Olümpia mängudel. Praegu kestavad Olümpiamängud 2 nädalat, Enne kestsid 4 päeva. Olümpiat peetakse iga nelja aasta järel. Kaasaegsed rahvusvahelised olümpiamängud kujutavad endast olümpialiikumise kulminatsioonihetkeks olevat spordipidu, mis toimub iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse. Olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset
Sissejuhatus Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva.
Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osales 997 sportlast. 1900. aasta mängudel osalesid esmakordselt naissportlased. Tegemist oli kõige halvemini korraldatud mängudega olümpiamängude ajaloos ja Coubertin ütles hiljem, et on ime, et olümpiamängud need mängud üldse üle elasid. Neid mänge on nimetatud ka kõige organiseeritumaks kaoseks. Saint Louis 1. juuli 29. november 1904 ROK-i asutaval kongressil (1894) otsustati anda 1904. aasta olümpiamängude korraldamine USA-le, ROK-i 4. istungjärgul Pariisis (1901) kinnitati olümpialinnaks Chicago. Et aga teise linnana oli kandideerinud Saint Louis, lubati ameeriklastel ise otsustada, kumb neist saab olümpialinnaks
JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUM kehaline kasvatus 10.klass Marge Raja ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMPIAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER Referaat Aineõpetaja:Aili Vaasli Järva-Jaani 2008 Antiikolümpiamängud: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid
FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Homeros(eepose Ilias ja Odüsseia looja) 2) Aischylos, Sophokles, Euripides(tragöödia kirjanikud) 3) Aisopos SKULPTORID 1) Myron (kettaheitja looja) 2) Pheidias(Zeusi kuju looja) ARSTITEADUS 1) Hippokrates 2) Galenos(Kreeka-Rooma arst ja looduseuuria) MATEMAATIKA 1) Pytagoras 2) Eukleides 3) Archimeses SPARTA ATEENA (altaes7.saj eKr) (alates5.saj eKr) eesmärk Kasvatada sõdurit , riigi Kasvatada kaitset ja valitsejat. harmoonili-selt arenenud kodanik- ku. korraldus Riiklikes koolids Tasulistes koolides Kellele Ainult valitsevale klas- Algul Ateena
FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Homeros(eepose Ilias ja Odüsseia looja) 2) Aischylos, Sophokles, Euripides(tragöödia kirjanikud) 3) Aisopos SKULPTORID 1) Myron (kettaheitja looja) 2) Pheidias(Zeusi kuju looja) ARSTITEADUS 1) Hippokrates 2) Galenos(Kreeka-Rooma arst ja looduseuuria) MATEMAATIKA 1) Pytagoras 2) Eukleides 3) Archimeses SPARTA ATEENA (alates5.saj (altaes7.saj eKr) eKr) eesmärk Kasvatada sõdurit , riigi kaitset Kasvatada harmoonili- ja valitsejat. selt arenenud kodanik- ku. korraldus Riiklikes koolids Tasulistes koolides
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks
Pierre de Coubertin ja olümpialiikumise sünd Pierre de Coubertin sündis 01.jaanuaril 1863 ja suri 2.septembril 1937. Ta oli pedagoog, ajaloolane ja kaasaegsete Olümpia-mängude algataja. Ta oli ka see inimene, kes sai kuulsaks tsitaadiga "Tähtis pole võit, vaid osavõtt." Coubertini eluteed kujundas väga võimsalt Kreeka luuletaja Pinadarose oodide köide, mis rääkis Olümpiavõitjatest. See oli tema üks esimestest kokkupuudetest spordiga. Mida aeg edasi soovis Coubertin ta ennast selles edasi harida. Selleks läks ta filosoofiat õppima (Sobonne’sse) ning mida rohkem ta seda õppis seda rohkem huvitus ta spordist ja pedagoogikast. Oma haridusteel mõistis Coubertin, et ka haridussüsteemis on vaja rakendada sporti. Kui Coubertin lõpetas oma filosoofia õpingud oli Coubertin veendunud oma ideedes. Kusjuures kõik oma ideed kirjutas ta endale üles. Üks tema ideedest oli olümpiamängude taaselustamine
Olümpiamängud Madis Aavik Kullamaa Keskkool 10A.klass Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud Vana Kreeke religioossed pidustused. Olümpias aastast 776 eKr kuni 393.aastani pKr. Mänge peeti Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Algul oli ürituse pikkuseks 1 päev, hiljemalt juba 5. Toimusid 293 korda. Kaasaegsed olümpiamängud Esimesed toimusid 1896.aastal 6. - 15.aprillini Ateenas. Osales 13 riiki. Naissportlased ei osalenud. Esimene toimumiskoht oli Panathenaikoni staadion. Suveolümpiamängud Esimesed 1896. aastal Ateenas. XXVIII mängud 2004.a. Ateenas. Toimunud 27 korda! Taliolümpiamängud Esimesed Chamonixis aastal 1924. Toimunud 20 korda. Sellel aastal 21. kord. Esimesed olümpiamängud Ateena 1896
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4
Siis sekkus sõjamasin ning kahed järgmised mängud jäid toimumata, kuigi said mängude loetelus järjekorranumbri.1920.aastatealgul asus sõjatules karastunud maailm õhinal uut elu üles ehitama ja hoogsalt läks käima ka spordiliikumine. Esimesed sõjajärgsed olümpiamängudki olid täis pulbitsevat energiat ja optimismi. Seal n-ö uuestisünni ajastul astus olümpialiikumisse ka väike Eesti. Oma rahvuslipu all, oma võistkonnaga. Eesti tuli ja tõusis kohe võitjate maade nimistusse. Sport hakkas iga aastaga järjest hoogsamalt arenema ning rekorditele ei antud asu. Areng oli sedavõrd kiire, et vahetevahel räägiti isegi inimvõimete piiri saavutamisest. Sporti iseloomustas ausus ja aumehelik võistlus. Iga uus olümpia ületas eelmise. Pariis vaimustas pärast Antwerpenit, siis tuli imeilus Amsterdam Euroopa südames. Päikeseline California oma Los Angelesega jäi 1932. aastal küll Euroopa jaoks veidi kaugeks, kuid
........................................................ 4 1.3. Boikott .............................................................................................................................. 4 1.4. Avatseremoonia ............................................................................................................... 5 1.5. Majutus.............................................................................................................................. 5 1.6. Olümpia muusika............................................................................................................... 5 1.7. Olümpialipp....................................................................................................................... 6 1.8. Autasud............................................................................................................................. 6 1.9. Olümpiamaskott...................................................................
hiilgeajad möödas. Mina peatun pikemalt antiikaja sporditraditsioonidel ning nende mõjust praeguse aja sporditraditsioonidele. Sport ja spordivõistlused kuuluvad tänapäeva eurooplase igapäevaellu. Teame tipp-, harrastus- ja nn "tugitoolisportlasi", kes eelistavad jääda publiku sekka, ent teevad seda samasuguse fanatismiga nagu tippsportlased tegelevad väljavalitud spordialaga. Traditsioonilises mõttes sport on aga väike osa suurest kultuuripärandist, mille oleme saanud antiiksest Kreekast. Paljud nüüdse aja inimese jaoks nii tavalised spordialad on alguse saanud nimelt Antiik-Kreeka olümpiamängudelt. Ent Kreekas austati sporti juba enne olümpiamänge. Kreeklased pidasid ülimalt oluliseks keha ja vaimu harmooniat ning tegid selle nimel tööd. Ideaalsel inimesel olid head proportsioonid, sümmeetrilised näojooned, treenitud, tugev ja lihaseline keha ning vahe mõistus
Olümpiamängud on midagi, milleta pole sportlastel võimalik oma karjääri edendada ja areneda. Ent olümpiamängudel on väga huvitav ajalugu. Alustaksin olümpiarõngastest, siis olümpiatuli, seejärel antiikolümpia ja siis kaasaegsed olümpiamängud. Olümpiarõngad ehk olümpiasümbol Koosneb viiest omavahel põimunud olümpiarõngast. Kõik rõngad on erinevat värvi. Alates ülalt vasakult on rõngaste värvid sinine, must ja punane. Alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta rõngast, roheline rõngas aga musta ja punast. Kogu see kujund, mille rõngad moodustavad on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie
12. klassi teooriaküsimused 1. Kes on kaasaegsete olümpiamängude idee autor ning kus ja millal toimusid esimesed olümpiamängud? Kaasaegsete olümpiamängude idee autor on Pierre de Coubertin. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid Ateenas 1896. aastal. 2. Kes oli esimene eestlane, kes võitis esimese olümpiamedali ja mis alal? Esimene eestlane, kes võitis olümpiamedali, oli Martin Klein. Ta võitis Stockholmis 1912 hõbemedali kreeka-rooma maadluses. 3. Mis on EOK ja kes on praegu selle organisatsiooni esimees? EOK on Eesti Olümpiakomitee. Selle praegune esimees on Mart siimann. 4. Kas Eestis on toimunud olümpiamänge, millal ja kus? Eestis, Tallinnas toimus 1980
Sisukord Sisukord 2 1. Olümpiamängud: kuidas see oli? 3 2. Olümpiamängude teke: müüdid ja legendid 4 3. Olümpia lõpp 8 Kasutatud kirjandus 10 Lisad 11 · Lisa 1. Kronoloogia 11 · Lisa 2. Ebaõnn antiikolümpiamängudel 15 1. Olümpiamängud: kuidas see oli
Juhendas: Tiiu Vändrik Tallinn 2012 SISUKORD Sissejuhatus : lehekülg Eestlased olümpial: lehekülg Londoni olümpiamängude statistika: lehekülg Natuke numbreid: lehekülg Kasutatud allikad: lehekülg SISSEJUHATUS Olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse Kaasaegsed rahvusvahelised olümpiamängud kujutavad endast olümpialiikumise kulminatsioonihetkeks olevat spordipidu, mis toimub iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse. Olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et nende kestus ei tohi ületada 16 päeva. 2012. aasta suveolümpiamängud olid juba XXX olümpiaadi suveolümpiamängud.
kõrghariduse Anna Raudkats 1916 Esimese spordiliiduna asutati Tallinna Jalapalli Liit, mis aga lõpetas tegevuse järgmisel aastal 1917 Ilmus esimene "Spordi kalender". Peeti esimesed esivõistlused kergejõustikus. Ilmus eesti keeles Lauri Pihkala "Poiste spordiõpetus" 1918 24. veebruaril kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Asutati Kalevlaste Maleva 1919 30. novembril korraldati Eesti Spordikongress, kus otsustati ellu kutsuda Eesti Spordi Liit ja Eesti Olümpia Komitee ning võtta osa Antverpeni olümpiamängudest 1920. aastal. Tondi kasarmutes alustati sõjaväe spordikursustega, mis said aluseks sportlikule väljaõppele Eestis. 1920 20. jaanuaril peeti Eesti Spordi Liidu asutamiskoosolek. Eesti Spordi Liidu esimeheks valiti Ado Anderkop. Ilmumist alustas "Eesti Spordileht". Eesti osales esimest korda iseseisva võistkonnaga olümpiamängudel. Tõstja Alfred Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. Peeti
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE EESTI SPORDI AJALUGU Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu SISUKORD Asutatakse „Eesti spordileht“ 20. aprill 1920.........................................................3 Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920........................................................5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10
Spordi ajalugu Spordi algeid võib leida muisteist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus kehalist kasvatust seostati võistlusega. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik
Otepää Gümnaasium Olümpiamängud Referaat Koostaja: Teele Kants 11a Märdi 2009 Sisukord 1. Päritolu 2.Müüdid olümpiamängude päritolu kohta 3.Ajalugu 4.Esimesed olümpiamängud 5.Olümpiamängude kava 6. Mängudeks valmistumine 7.Võistlejad 8.Olümpiavõitjad 9.Korraldajad 10.Pealtvaatajad 11.Olme 12.Hilisperiood 13.XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 8. - 24.02.2002 Olümpia treeninguväljakute varemed Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama
kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 30. maantee grupisõit (126 km) 66 3:33:17 (+ 0:53) DANIEL NOVIKOV - olümpial debüteerinud noor sportlane jäi meeste trekisprindis viimaseks Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. trekisõit - 200 m sprint lendstardist 21 11,187 Judo MARTIN PADAR - soodne loos andis hea võimaluse maadelda ennast kõrgele kohale, paraku tabas teda varasemastki tuttav ebakindlus ning võistlus lõppes kolmandas ringis kaotusega brasiillasele Joao Schlitterile Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 17 +100 kg (raskekaal) 34 kaotus kolmandas ringis Kergejõustik GERD KANTER - maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 1. kettaheide 37 68.82 (eelvõistlusel 64.66)
rütmihäirete tekke oht. Silmapaistvad Eesti sportlased olümpiamängudel. Esimene eestlane kirjutas aga end medalivõitjana olümpiaajalukku juba 1912. a. Stockholmi olümpiamängudel. See oli Venemaa võistkonnas võistelnud Martin Klein, kes pälvis hõbemedali kreeka-rooma maadluses. Alfred Neuland sai aastal 1920 esimese kulla Antwerpanis, alaks oli tõstmine(kergekaal) *Antiikolümpiamängud. 776 eKr Olümpias Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. *Kaasaegsed olümpiamängud. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.15. aprillini (tollal Kreekas kehtinud Juliuse kalendri järgi 25. märtsist 3. aprillini).
annaabi.ee 
