Pierre de Coubertin ja olümpialiikumise sünd (0)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Olümpiamängude ajalugu

293 korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (408. aastal rüüstati templid, 426. aastal andis keise Theodosius II käesu need purustada). Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875-41 saksa arheloog Ernst Curtius . Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13 000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936-41 ning neid alustati uuesti 1952. aastal. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1935. aastast süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna. OLÜMPIAMÄNGUDE TAASSÜND Olümpiamängude elustamise idee pärineb Saksamaalt, suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Kreekas. Ajavahemikus 1859-89 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda panhellenistlikke spordipidustusi, kuid nende heaks ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ei jätkunud raha

Sport/kehaline kasvatus

9

docx

Olümpimängud-Tõru-Tõnn Parts G2D

Selles osaleb tuhandeid sportlasi enam kui 200 maalt. Nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldatakse iga nelja aasta tagant, kuid kordamisi, mistõttu toimuvad olümpiamängud iga kahe aasta tagant. Ajalugu Esimesed antiikolümpiamängud toimusid arvatavasti 776. aastal eKr peajumal Zeusi auks. Nüüdisaegsed olümpiamängud on inspireeritud antiikolümpiamängudest, mida peeti 4. sajandini pKr Kreekas Olümpias. Kongress toimus Pariisis 16-24. juunil 1894. aastal asutas parun Pierre de Coubertin Rahvusvahelise Olümpiakomitee, mis on olümpialiikumise kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses olümpiahartast. Antiikolümpiamängud Nüüdisaegsete olümpiamängude juured on Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuvas pühapaigas nimega Olümpia. Sealses pühas hiies Altises saidki alguse mängud, mida nende toimumispaiga järgi hakati hüüdma olümpiamängudeks. Pole teada, millal Olümpias

Sport

24

rtf

OLÜMIPAMÄNGUD

Teatejooksudes ja ­ujumises saavad medali ja diplomi üksnes need sportlased, kes on võistelnud finaalis, teistele võistkonnaliikmetele antakse ainult diplom; 1972. a. rakendati seda autasustamismoodust ka vehklemise võistkondlikel aladel. Kõigile teistele olümpiamängudes osalenud sportlastele ning ametiisikutele ja ajakirjanikele antakse mälestusmedal. Sportlastele hinnaliste kingituste tegemist ei pea ROK õigeks. ROK määrab autasusid ka olümpialiikumise edendamise eest. Üldised asutasud on Olümpiadiplomi edendamise eest. Olümpiakarikas Fearnley karikas, Mohammed Taheri trofee, Bonacossa trofee, Tokio linnade trofee, Olümpiatunnustusautasu ja Olümpiaorden. Olümpiadiplom teenete eest asutati 1905. a. Brüsseli kongressil. Se antakse üksikisikuile (sealhulgas ROK-I auliikmeile),kes ei ole olümpialiikumisega otseselt seotud, kuid on oluliselt sporti soodustanud või olümpiaideid levitanud. Olümpiakarika asutas P. de Coubertin 1906. a

Kehaline kasvatus

25

pptx

Olümpialiikumine

ja parema maailma rajamisse, kasvatades noorsugu spordi kaudu, mida harrastatakse olümpialikus vaimus ja ilma igasuguse diskrimineerimiseta, mis eeldab vastastikust arusaamist sõpruse, solidaarsuse ja ausa mängu vaimus. Olümpialiikumine on pidev ja universaalne, selle kõrgpunktiks on kõigi viie kontinendi sportlaste toomine kogu maailma ühendavale suurele spordipeole - olümpiamängudele.  Olümpiaharta ck to edit Master text stylesOlümpiaharta hõlmab olümpialiikumise Second level organiseerimist js toimimist ning määrab Third level kindlaks olümpiamängude pühitsemise Fourth level tingimused. Fifth level Olümpiaharta põhialused fikseeris Pierre de Coubertin ja kinnitas I olümpiakongress 1894. aastal Pariisis

Kehaline kasvatus

8

doc

ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMP IAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER.

19.sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. Ajavahemikus 1859­1889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. 19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. 1889. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse pedagoogile parun Pierre de Coubertinile ülesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress. Kongress toimus Pariisis 16.­24. juunil 1894. Seda nimetetakse tagantjärele I olümpiakongressiks. Riikidest olid ametlikult kohal Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Venemaa, Rootsi, USA, Suurbritannia, Hispaania ja Belgia. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu

Kehaline kasvatus

5

docx

Spoordiajalugu 3. KT

 1812  1829 3.1864.aastal kehtestatud „gentleman” paragrahvide eemsärgiks oli:  Piirata lihtrahva osavõttu spordist  Populariseerida sporti aristokraatide seas  Kasvatada noorsugu ausa mängu vaimus 4.Wimbledoni tenniseturniir toimus esmakordselt aastat:  1867  1877  1887 5.Euroopa võimlemisliitude koondis praegu Ravhusvaheline Võimlemisföderatsioon FIG loodi:  1868  1881  1894 6.Kaasaegse olümpia liikumise algataja Pierre de Coubertini eluaastad olid:  1837-1863  1863-1937  1883-1937 7.Rahvusvaheline olümpiakomitee loodi:  1892  1894  1896 8.Rahvusvahelisse olümpiakomiteesse valiti:  12riigi esindajad  14riigi esindajad  16riigi esindajad 9.Enne I m.s toimusid suveolümpiamängud: 1900 Pariis; 1904 St Louis; 1908 London; 1912 Stockholm 10.Esimesed taliolümpiamängud toimusid:  1908  1924  1936 11.OM toimumise koht ja aeg 1924 Pariis

Spordiajalugu

7

doc

Spordi ajalugu aastaarvud

1820 Tallinnas asutati Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus "Uljaste Purjetajate Ordu" 1821 Valmis Tartu Ülikooli uus maneez kivihoonena 1822 Rajati üliõpilaste supluspaik Emajõel 1829 J.J.F.Parroti juhtimisel vallutati Suure Ararati tipp, mida loetakse alpinismi alguseks Venemaal 1835 Esimese eestlasena valiti ülikooli vehklemismeistriks Alexander Malström 1838 Esimene teadaolev eestlase avalik maadlusmats - voorimees Johann Innok astus vastu itaalasest tsirkusejõumehele Pierre Pazzianile 1857 Toomele rajati ülikooli võimlemisväljak 1862 Esimese kutselise võimlemisõpetajana Eestis asus Tartu Kubermangugümnaasiumis tööle J. R. Reinhard 1863 Asuti Tartu Võimlemisühing. Reinhardi eestvõttel korraldati Tartus Toomel esimene võimlemispidu Eestis. Tallinnas asutati saksa võimlemisselts "Revaler Turnverein" 1864 Tartus asutati saksa võimlemisselts "Dorpater Turnverein" 1867 Avati Dorpater Turnvereini võimla Tartu Linnavalitsuse Ametnike Pensioniühingu hoone

Sport

11

doc

1900 Suveolümpia

nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Mängude läbiviimine Paljud Prantsuse spordiametnikud ei sallinud Pierre de Coubertini (Parun Pierre de Coubertin oli prantsuse pedagoog ja ajaloolane, kuid teda tuntakse eelkõige kaasaegsete olümpiamängude isana, algatajana.) tema rahvusvahelise vaatekoha pärast, sest nad nägid selles soovi importida Inglismaa pedagoogilisi ideid. Seetõttu oleksid 1900. aasta mängud peaaegu ära jäänud ning nad olid halvasti korraldatud. Asi hakkas liikuma alles siis, kui Coubertin lahkus Prantsuse Spordiseltside Liidust (USFSA)

Ajalugu

Kommentaarid (0)