Pierre de Coubertin ja olümpialiikumise sünd (0)

Pierre de Coubertin ja olümpialiikumise sünd
Pierre de Coubertin sündis 01.jaanuaril 1863 ja suri 2.septembril 1937. Ta oli pedagoog , ajaloolane ja kaasaegsete Olümpia -mängude algataja. Ta oli ka see inimene, kes sai kuulsaks tsitaadiga "Tähtis pole võit, vaid osavõtt ."
Coubertini eluteed kujundas väga võimsalt Kreeka luuletaja Pinadarose oodide köide , mis rääkis Olümpiavõitjatest. See oli tema üks esimestest kokkupuudetest spordiga. Mida aeg edasi soovis Coubertin ta ennast selles edasi harida. Selleks läks ta filosoofiat õppima (Sobonne’sse) ning mida rohkem ta seda õppis seda rohkem huvitus ta spordist ja pedagoogikast. Oma haridusteel mõistis Coubertin, et ka haridussüsteemis on vaja rakendada sporti.
Kui Coubertin lõpetas oma filosoofia õpingud oli Coubertin veendunud oma ideedes. Kusjuures kõik oma ideed kirjutas ta endale üles. Üks tema ideedest oli olümpiamängude taaselustamine. Aga selleks oli tal vaja veel õppida kehalise kasvatuse korraldust ja spordi arengut muudes maades. Alles 1888. Aastal hakkas asi arenema, Coubertin valiti ta Prantsusmaa Spordiühingute Liidu peasekretäriks. See tähendas seda, et tal oli võimalus nüüd mõjutada (peale koolitundide mõjutamist) ametlikult kogu riigi spordiellu. See oli Coubertini jaoks suur samm oma idee teostamise suunas ning juba 1894.aastal toimus Rahvusvaheline kongress Olümpiamängude taaselustamise küsimustes. Selle kongressi positiivse tagasisideme tulemusel otsustatigi kinnitada olümpiaharta, mis kinnitas Olümpiamängude toimumise iga 4 aasta tagant. Selle revolutsioonilise sündmuse juhtivaks organiks sai Rahvusvaheline Olümpiakomitee ehk ROK, mille peasekretäriks valiti koheselt Coubertin. Ning aja möödudes 1896.aastal valiti ta juba presidendiks.
Seega sai Coubertini unistus tõeks, hakkasidki toimuma Olümpiamängud. Aga sellega kaasnesid ka paljud muutused. Üks nendest toimus enne 6.ndat nüüdisaja OM, seal võeti vastu , et kohtunike ja sportlaste esindajad peavad andma avaliku vande, milles nad lubavad ausalt ja õiglaselt järgida mängude traditsioonilisi reegleid ning olla valmis avalikuks ja ausaks võitluseks. Lisaks sellele vandele sai olümpia sümbolis olümpialipp , millel on 5 üksteisest läbipõimunud ringi valgel taustal, ringid sümboliseerivad erinevaid kontinente. See lipp heisati esimest korda 20.aprilil 1920.aastal Antverpenis seitsmendat korda toimunud Olümpiamängudel.
Raamat oli hästi kirjutatud ning andis hea ülevaate Coubertini Olümpiaidee kujunemisest ja nüüdisaegsete Olümpiamängude sünnist. Eriti meeldis mulle see, et raamatus toodi välja Coubertini suhe oma isaga. Nimelt ta isa soovis, et pojast saaks ohvitser või diplomaat, ükskõik mis amet, mis teeks nende pere kuulsaks. Siiski nagu eelnevalt öeldud ei saanud Coubertinist diplomaati, aga siiski täi ta oma isale ja perekonnale austust ja kuulsust . Soovitaksin raamtut kõigile neile, kes on entusiastlik spordi suhtes või tahab rohkem teada Olümpiamängudest.