Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "OLÜMIPAMÄNGUD". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
olümpiampiamängud, medal, autasu, staadion, jooks, diplom, staadioni, sportlaste, hümn, lipp, trofeempias, maadlus, kuld, diplomi, karikampiamänge, coubertin, hõbe, deviis, rituaalid, zeusmpiahümnmpiatõotus, sportlased, president, karikas, medalidmpiavõitjampialipp, embleem, spordiala, nais, pronksmedalkultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213x29m) ja hipodroom (730x336m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamäöngude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a.472 e.m.a. pikenesid 3- päevasteks ja hiljem 5-päevasteks. Kauaaega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks, a.720 võeti lisaks vastupidavusjooks ning a. 708 e
isikutest: eelõige sportlastest, kohtunikest, treeneritest ja teistest spordiga seotud isikutest. Olümpaliikumise eesmärk Olümpialiikumise eesmärgiks on anda panus rahumeelse ja parema maailma rajamisse, kasvatades noorsugu spordi kaudu, mida harrastatakse olümpialikus vaimus ja ilma igasuguse diskrimineerimiseta, mis eeldab vastastikust arusaamist sõpruse, solidaarsuse ja ausa mängu vaimus. Olümpialiikumine on pidev ja universaalne, selle kõrgpunktiks on kõigi viie kontinendi sportlaste toomine kogu maailma ühendavale suurele spordipeole - olümpiamängudele. Olümpiaharta ck to edit Master text stylesOlümpiaharta hõlmab olümpialiikumise Second level organiseerimist js toimimist ning määrab Third level kindlaks olümpiamängude pühitsemise Fourth level tingimused. Fifth level
Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m) Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus Nüüdisaja olümpiamängud I mängud 1896. a. Ateenas 1894. a. korraldas Prantsuse parun Pierre de Coubertin rahvusvahelise kongressi, kus tegi ettepaneku hakata korraldama uuesti olümpiamänge. Mängude läbiviimiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) ja kinnitati olümpiaharta.
Nüüdisaegsed rahvusvahelised olümpiamängud on olümpialiikumise kulminatsioonihetkeks olev spordipidu. Olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Olümpiamängud koosnevad suve ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et nad ei tohi kesta kauem kui 16 päeva. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaal ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Olümpialiikumine koosneb Rahvusvahelisest Olümpiakomiteest (ROK), rahvusvahelistest föderatsioonidest, rahvuslikest olümpiakomiteedest, olümpiamängude organiseerimiskomiteedest, rahvuslikest assotsiatsioonidest, klubidest ja nende liikmeteks olevatest isikutest, eelkõige sportlastest, kohtunikest, treeneritest ja teistest spordiga seotud isikutest. Peale nende on olümpialiikumisse kaasatud ka teised ROKi poolt
taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Olümpiamängude ajalugu Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. 19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. 1889. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse pedagoogile
joon.1). Olümpialipp on valge, ilma äärsituseta põhjaga plague, mille keskel asub viievärviline olümpiasümbol. Esmakordselt heisati olümpialipp 5.aprillil 1914.aasta juunis Pariisis VI olümpiakongressil. Rõngaste värvid ülalt vasakult on sinine, must ja punane ning alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta ning roheline musta ja punast rõngast. Kogu kujund on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ning kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel ausas ning sõbralikus võistluses. Joonis 1. Olümpialipp 3 1. OLÜMPIAMÄNGUDE LIIGID Olümpiamängud jagatakse vastavalt mängutingimustele erinevateks liikideks. Allpool on nimetatud enamus olümpiamängude liikidest. *Antiikolümpiamängud *Vaheolümpiamängud *Suveolümpiamängud *Naiste Olümpiamängud 1.1 Antiikolümpiamängud
KUUPÄEV:15.09.08 RAPLA 2008 Olümpiamängud Vanas Kreekas. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. 1)Mis Aladel Võisteldi? Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Olümpiakava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724
· 1992.a. osales Eesti 56-aastase vaheaja järel oma rahvuskoondisega Barcelona Olümpiamängudel, esimeseks olümpiavõitjaks taasiseseisvunud Eestis tuli Erika Salumäe. · 1996 Atlantas. Osales 45 sportlast, medaleid ei saadud. Ka Nagano taliolümpialt ei saadud medalit. · 2000.a. Sydney Olümpiamängudel sai kuldmedali kümnevõistleja Erki Nool. Judomaadlejad Indrek Pertselson ja Aleksei Budõlin tõid mõlemad koju pronksmedalid. · 2004.a. Ateena Olümpiamängudelt kogutud Eesti sportlaste medalisaagiga on iga lugeja juba hästi kursis. Meie väikse maa väike rahvas on läbi aegade olümpiamängudel esinenud äärmiselt väärikalt ja tihtipeale ka meeliülendavalt. Siin on väike ülevaade meie rahvuse esindajatest olümpiamängudel Eesti Vabariigi ja okupeeritud Eesti aegadel, mil kogu au läks küll NSV Liidule, kuid südameis oli võit meie. Eesti Vabariigi 1918- 1940 aastatel olid edukaimateks eesti sportlasteks maadlejad.
tahtejõudu. Ülekaalu põhjustavat varurasva kasutab organism energia saamiseks siis, kui toiduenergia vähesuse tõttu on süsivesikute varud juba ammendatud. Varurasva kulutamine pole kerge: üks tund energilist kõndimist (vähemalt 5 km) toob kaasa energiakulu 22 kcal. Kui organismil muud energiaallikat ei ole, siis kasutab ta selle kulu katmiseks veidi üle 20 g varurasva. Millal jõuab niimoodi paar-kolm kilo kaalus maha võtta? 10 000 m jooks nõuab 600 kcal, maratonijooks 1800 kcal. Pole hõlbus ennast saledaks joosta! Pealegi peab tüse inimene tervisespordiga väga ettevaatlikult alustama. Tervisesport, mille eesmärk pole kõrged sportlikud saavutused, aga on igaühele vajalik lihaskonna, vereringe- ja hingamiselundite tugevdamiseks. Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega.
Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud Vana Kreeke religioossed pidustused. Olümpias aastast 776 eKr kuni 393.aastani pKr. Mänge peeti Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Algul oli ürituse pikkuseks 1 päev, hiljemalt juba 5. Toimusid 293 korda. Kaasaegsed olümpiamängud Esimesed toimusid 1896.aastal 6. - 15.aprillini Ateenas. Osales 13 riiki. Naissportlased ei osalenud. Esimene toimumiskoht oli Panathenaikoni staadion. Suveolümpiamängud Esimesed 1896. aastal Ateenas. XXVIII mängud 2004.a. Ateenas. Toimunud 27 korda! Taliolümpiamängud Esimesed Chamonixis aastal 1924. Toimunud 20 korda. Sellel aastal 21. kord. Esimesed olümpiamängud Ateena 1896 Osales 13 riiki. Võistlesid ainult mehed. Osa võisid võtta kõik soovijad. Võisteldi kergejõustikus, jalgrattasõidus, laskmises,
Pühendatud Apollonile.Toimusid igal 3. olümpiaadi aastal.Toimusid Krissa tasandik Delfi lähedal. Mängudest võtsid osa ainult aristokraadid. Võisteldi muusikas, hiljem lisandusid atleetika-ja ratsutamisvõistlused.Autasuks oli loorberipärg. Isthomose mängud Pühendatud Poseidonile. Toimusid igaligal 2. ja 4. aastal. Toimusid Nemera orus. Mängudest võtsid osa ainult dooria rahvad. Peeti spordivõistlusi, hiljem ka muusikakonkursid.Võitja autasu oli okaspuupärg. Nemea mängud Pühendatud Zeusile, mängude algataja oli Herakles. Mänge peeti igal 2. ja 4. aastal. Mängud toimusid Nemea orus. Mängudest võtsid osa ainult dooria rahvad. Peeti spordivõistlusi, hiljem ka muusikakonkursid.Võitja autasu eefeu (luuderohi) pärg. Panatenaiad Pühendatud Athenale.Ateena tähtsaimad pidustused. Mänge peeti iga olümpiaadi 4.aastal,augustis). Pidustusid algasid öise tõrvikutega rongkäiguga
Pühendatud Apollonile.Toimusid igal 3. olümpiaadi aastal.Toimusid Krissa tasandik Delfi lähedal. Mängudest võtsid osa ainult aristokraadid. Võisteldi muusikas, hiljem lisandusid atleetika-ja ratsutamisvõistlused.Autasuks oli loorberipärg. · Isthomose mängud Pühendatud Poseidonile. Toimusid igaligal 2. ja 4. aastal. Toimusid Nemera orus. Mängudest võtsid osa ainult dooria rahvad. Peeti spordivõistlusi, hiljem ka muusikakonkursid.Võitja autasu oli okaspuupärg. · Nemea mängud Pühendatud Zeusile, mängude algataja oli Herakles. Mänge peeti igal 2. ja 4. aastal. Mängud toimusid Nemea orus. Mängudest võtsid osa ainult dooria rahvad. Peeti spordivõistlusi, hiljem ka muusikakonkursid.Võitja autasu eefeu (luuderohi) pärg. · Panatenaiad Pühendatud Athenale.Ateena tähtsaimad pidustused. Mänge peeti iga olümpiaadi 4.aastal,augustis).Pidustusid algasid öise tõrvikutega rongkäiguga
jalgrattasport, võimlemine, laskmine, jeau de paume, lacrosse, polo, vibulaskmine, ragbi, maahoki, rackets, veemotosport, tennis ja iluuisutamine. Stockholm 5. mai 22. juuli 1912 Olümpiamängudest võttis osa 28 riiki 2547 sportlasega. Esmakordselt osalesid olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia. Esmakordselt olid programmis nüüdseks klassikalisteks kergejõustikualadeks saanud 5000 ja 10 000 m jooks ning 4×100 ja 4×400 m teatejooks. Uue alana oli kavas maastikujooks. Tsaari-Venemaa võistkonna koosseisus võistlesid Stockholmis eestlastest kreeka- rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann, kergejõustiklased Elmar Reiman (maratonijooks), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. Mõningates teatmikes on eestlasteks
4 Veel mitmed riigid otsustasid käituda Ühendriikide eeskujul, seal hulgas Jaapan, Lääne- Saksamaa, Hiina, Kanada ja Filipiinid. Osa riike nagu Suurbritannia, Prantsusmaa ja Kreeka pooldasid boikotti, kuid lubasid oma sportlastel osaleda, kui nad just soovivad. Nende esindus oligi tavalisest väiksem. Avamis- ja lõpetamistseremoonial ei olnud 16 riigi esindajad oma riigi lipu, vaid olümpia lipu all ning olümpiamängude hümn asendas autasutamistel riikide hümne, keda võistlejad esindasid. See boikott põhjustas omakorda järgmise boikoti, mille eesotsas oli NSVL. 1.4. Avatseremoonia Avapidustuste uudsusena tervitasid olümplasi avakosmosest Saljut-6 pardalt juba kolm ja pool kuud maailmaruumi avaruses viibinud kosmonaudid Leonid Popov ja Valeri Rjumin, kelle suured kujutised ilmusid staadioni hiigeltabloole ja nende tervitus tõlgiti kõvahäälselt pealtvaatajaile
Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Mängude läbiviimine Paljud Prantsuse spordiametnikud ei sallinud Pierre de Coubertini (Parun Pierre de Coubertin oli prantsuse pedagoog ja ajaloolane, kuid teda tuntakse eelkõige kaasaegsete olümpiamängude isana, algatajana.) tema rahvusvahelise vaatekoha pärast, sest nad nägid selles soovi importida Inglismaa pedagoogilisi ideid. Seetõttu oleksid 1900. aasta mängud peaaegu ära jäänud ning nad olid halvasti korraldatud.
kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. (Antiikolümpiamängud, 2012) 2.4. Esimesed olümpiamängud Esimestel olümpiamängude kavas oli vaid üks spordiala milles oli staadionijooks staadioni pikkus oli tol ajal 192,27 meetrit. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. (Antiikolümpiamängud, 2012) 2.5. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid osavust, kiirust ja jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis
Olümpiarõngad ehk olümpiasümbol Koosneb viiest omavahel põimunud olümpiarõngast. Kõik rõngad on erinevat värvi. Alates ülalt vasakult on rõngaste värvid sinine, must ja punane. Alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta rõngast, roheline rõngas aga musta ja punast. Kogu see kujund, mille rõngad moodustavad on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ja kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel, sealjuures ausas ja sõbralikus võistluses. Pierre de Coubertin oli mees, kes mõtles välja need olümpiarõngad, see mõte tuli talle 1913. aastal. Kuuest värvusest , kaasaarvatud ka olümpialipu valge põhi, kuulub iga riigi lipuvärvide hulka vähemalt üks. Olümpiarõngaste jaoks on veel üks tõlgendus. Räägitakse, et rõngad jagunevad vastavlt maailmajagudele. Sinine sümboliseerib Euroopat, must Aafrikat, kollane Aasiat,
Reino Ostra 10k Krista Kallas Tallinn 2012 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks oli Londoni olümpiamängud 2012. aastal. Selles referaadis saate teada Londoni olümpiamängude toimumise kohast ja ajast. Samuti saate põhjaliku ülevaate Eesti sportlaste meeskonnast, kes, mis ala esindas ja kes eestlastest said olümpiamängudel medali või medalid. Eestlaste kohta saab veel teada, kes kandis eesti lippu avatseremoonial ja kes lõputseremoonial. Kindlasti pakuvad suurt huvi ka maailma 9 paremiku medali saavutused ja tasavägine tabel annab sellele üldise ülevaate. Ma arvan, et suurt huvi pakuvad selles referaadis ka need ilusad ja põnevad pildid, mis olen selleks referaadi tööks välja valinud.
Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Esimesed Olümpiamängud: Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Olümpiamängude kava: Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis(segu rusikavõitlusest ja maadlusest).
3. maist kuni 27. juunini 1924. aastal kestsid Pariisis VIII suveolümpiamängud. Osales 3092 sportlast 44 riigist. Sõjasüüdlaseks tembeldatud Saksamaa ei saanud ka 1924. aastal võistlustel osaleda, esimest korda jõudsid olümpiale aga Läti ja Leedu. Eestist saabus olümpialinna suurearvuline võistkond: 44 atleeti, kes tegid kaasa kergejõustikus, poksis, maadluses, tõstmises ja jalgpallis. Olümpiamängude peaareeniks oli sealjuures lausa 450 000 pealtvaatajat mahutav Colombes'i staadion. Esimest korda elasid sportalsed olümpiakülas, millena kasutati Bois Colombes'i linnaosa suvilaid ja kasarmuid, mis suuresti meenutasid küll pigem vangilaagrit. Enim kuldmedaleid (5) võitis Pariisis Soome jooksja Paavo Nurmi, edukaimad riigid olid USA, Prantsusmaa ja Soome. Eesti sportlased võitsid 6 medalit ning olid riikide arvestuses 16. kohal. Eesti ainsa kuldmedali sai Eduard Pütsep kreeka-rooma maadluse kärbeskaalus. Tõeks
Zeusi jt. jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj. e. m. a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X29 m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete kõlaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a. 472 e. m. a. pikenesid 3päevasteks ja hiljem 5päe vasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks (l staadion = 192,27 m; a. 724 e. m. a
Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 26. kuulitõuge 44 eelvõistlusel 19.57 Eesti jagab medaliriikide edetabelis 46.-49. kohtaEesti võitis Pekingi olümpialt ühe kulla ja ühe hõbeda ning jagab selle tulemusega medaliriikide edetabelis 46.-49. kohta. Hiina sportlased võitsid kokku 100 medalit, millest kuldmedaleid oli 24, lisaks 10 hõbedat ja 8 pronksi. Teisel kohal on kokku 110 medalit võitnud USA, kellel on 20 kulda, 13 hõbedat ja 20 pronksist autasu. Kolmas on 72 medaliga Venemaa, neljas 47-ga Suurbritannia ja Saksamaal on viiendana 41 medalit. Täielik medalitabel Hiina 51 21 28 100 USA 36 38 36 110 Venemaa 23 21 28 72 Suurbritannia 19 13 15 47 Saksamaa 16 10 15 41 Austraalia 14 15 17 46 Lõuna-Korea 13 10 8 31 Jaapan 9 6 10 25 Itaalia 8 10 10 28
Zeusi jt jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj eKr, oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213 x 29 m) ja hipodroom (730 x 336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. (Olümpiamängud 1980: 7) Võistlustevahelisel ajal kasvasid Olümpia areenid tavaliselt rohtu ja vajasid enne mänge puhastamist
Kõrgtehnoloogilisi lahendusi nägi teravam silm igal sammul ja rahvas pääses olümpiat siiski üsna lähedalt nuusutama. Ehitamisel kasutati moodsaid keskkonnasõbralikke materjale ja tehnologiaid,et säästa energiat ja ressursse. Olümpiamängude peaareenist Linnupesast pidi saama üle aegade kestev monument. Selle hiinlased ka said midagi sarnast polnud inimsilm varem näinud. Ime-ehitis läks maksma ligikaudu 500 miljonit dollaritt. Staadion püstitati ühegi tugipostita, et parandada publiku vaadet ja hoida kokku raha. Ehitamiseks kasutatud Q460 terast karastai vastu pidama ka maavärinatele. Teine ilmaime, ujula Veekuubik, maksis umbes 100 miljonit. Selle pind kaeti uutse plastikulaadse materjaliga. Uuenduslik oli ujula põrandakate. Ujujad võisid riietusruumist stardipaika sammuda paljajalu, sest libisemiskindlad soojusthoidvad põrandakivid välistasid ohu. Rahvusstaadioniga samas
Tartus toimus I Noorte Püha 1922 Tallinnas peeti esimesed maailmameistrivõistlused tõstmises. Edukaim riik oli Eesti kolme maailmameistriga. A.Neuland, S.Hallap ja H.Tammer. Aleksander Klumberg-Kolmpere püstitas maailmarekordi kümnevõistluses. Asutati Eesti Spordi Keskliit (ESK), mille esimeheks valiti Gustav Laanekõrb 1923 ESKL esimeheks valiti Leopold Tõnson. Registreeriti ESK ja EOK põhikirjad. EOK esimeseks esimeheks sai välisminister Friedrich Akel. Alustati Kadrioru staadioni ehitamist. Toimusid I SELL-I mängud 1924 Pariisi Olümpiamängudelt naasis kuldmedaliga maadleja Eduard Pütsep. "Eesti Spordilehe" küsitlusel valiti Eesti kõigi aegade suurimaks sportlaseks A. Klumberg-Kolmpere. Asutati Eesti Võimlemisõpetajate Selts 1925 Asutati Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapital. Loodi spordiliitude asjaajamist ühendav organ Spordibüroo 1926 Avati Kadrioru staadion. Eestis võistles Paavo Nurmi. Toimus II kehalise kasvatuse kongress
*1 punkti vise- vabaviske joone tagant sisse saades *2 punktivise-mänguolukorras sisse saades *3 punktivise-kolme punkti joone tagant sisse saades *Tagasimäng- *Mäng kestab 40 minutit, 4veerandit iga neist 10 minutit. Kaitsetaktika: *mees mehe kaitse- igale mängijaile jagatakse üks vastane *maa-ala kaitse- mängijal on vastav territoorium mida kaitsta teiste mängijate eest. Tehnilised eksimused: * rohkem kui kaks sammu palliga jooks *kahekordne- kui põrgatades võtad palli kahte kätte ning hakkad edasi põrgatama, tegelikult peab siis söötma või korvi viskama. *palli kandmine- õhku viskamine ja püüdmine Võrkpall. Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule
relvastuses faaanksis, jagades hoopis arvukamale pärslaste väele hävitavaid lööke. Alates V sajandi keskpaigast e.m.a. hakkasid olümpiamängud alla käima. Omavahelised sõjad viisid mängude ajaks kehtestatud püha rahu rikkumisele ja Olümpia korduvale rüüstamisele. Püüdes kindlustada endale iga hinna eest võitu, hakkasid linnriigid värbama võõrsilt elukutselisi sportlasi, kes olid valmis kasutama ka autuid võtteid. Pealtvaatajaid ei paelunud enam jooks ega viievõistlus, vaid hoopis rusikavõitlus, maadlus ja kaarikute võiduajamine. Tolleaegsed kirjamehed iseloomustasid neid mänge lakooniliselt viie sõnaga: "Jumalateenistus, laat, akrobaadid, lõbustused, vargad." Mõnevõrra tõusis mängude autoriteet Aleksander Suure ajal. Aleksander Suur püüdis kõigis alistatud maades levitada kreeka kehakultuuri ning korraldas ka seal uhkeid spordipidustusi. Pärast seda, kui Rooma oli alistanud Kreeka, algas 146. aastast e.m.a.
Enne võistlusi antakse olümpiavanne - sportlased lubavad võistelda ausalt ja sõbralikult. Kui mängud on lõppenud, siis toimub suur lõpupidu ja kustutatakse ka olümpiatuli. Olümpiamängude ajalugu Esimesed olümpiamängud peeti 776 e.Kr. Kreekas, Olümpias Altises. Need olid pühendatud Zeusile. Mängud peeti igal aastal esimesel täiskuul, pärast suvist pööripäeva. Mänge peeti staadionil. Staadioni pikkus on 192,27m. Pikkus tuleb sellest, et Heakles jõudis just nii palju joost ühe hingetõmbega. Staadioni jooks oli ainsaks alaks kuni XIV olümpiamängudeni. Hiljem tuli juurde veel palju alasid. Olümpiamängud kestsid kuu aega (üldiselt septembris), kuigi võisteldi ainult viiel päeval. Mänge vaatas 150 000- 200 000 inimest. Võitja sai auhinnaks oliivipuu pärja
1) Koroibos esimene teadaolev olümpiavõitja (776.a eKr); Milon Krotonist 6kordne maadluse võitja (540. ja 532.-516.a eKr); Leonidas Rhodoselt 4kordne triastese (1 ja 2 stadioni jooksud + kilbijooks) võitja (164.- 152.a eKr); Rooma keiser Tiberius 4hobuserakendite võidusõidu võitja, esimene roomlasest olümpiavõitja (4.a eKr) 2) 3) Platon 2 korda maadluse võitnud 4) 5) Mõned kreekakeelsed nimetused: stadiodromos harjutuste tegemise, jooksmise paik diaulos kahe staadioni pikkune (400m) jooks ntiikolümpiamängudel dolichos pikamaa jooksudistants antiikOM (12 või 24 staadionit) pankration võistlusspordiala, mis ühendas rusikavõitlust ja maadlust. Võisteldi paljaste rusikatega püstiasendis ja pikali. Lubatud olid rusikalöögid, hoobid jala, põlve ja küünarnukiga, klammerdumine, kägistamine ja liigeste väänamine. Keelatud olid hammustamine ja küünistamine hellegoniid zanes Zeusi pronksist kuju II Kontrolltöö Keskaeg.
Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid ainult hellenid,mitte barbarid. Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks ehk staadionijooks. Staadion,umbes 192 meetrit oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli ka maa,mis jooksjatel läbida tuli.Lisandusid veel pikemad jooksudistantsid,maadlus,rusikavõitlus,kombineeritud võistlus(maadluse ja rusikavõitluse segu),viievõistlus(jooks,odavise,kettaheide.hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Kaarikusõidu võitjad olid enamasti väga rikkad ja mõjukad mehed,kes oma ea tõttu aktiivselt ei sportinud. Olümpiavõitjate nimed märgiti varasest ajast peale üles
Pidustused kestsid algselt ühe, hiljem aga viis päeva. Osavõtja pidi enne mänge 10 kuud treenima kodukohas. Sellele järgnes veel 30-päevane eritreening Elises. Kuu aega enne mängude algust kogunesid atleedid Elise linna. Siin kontrollisid nende vastavust olümpiamängude nõuetele kohtunikud. Võistlejad lõpetasid treeningu 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Olümpiamängude kava Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu (1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation (maadlus koos rusikavõitlusega). 680. aastal e. m. a
Apolloni austamine . Kõik mängud olid pühendatud jumalatele ja need toimusid pühamutes või nende lähedal . Püütia mängud peeti Delfis Apolloni auks . Isthmose mängudega Korintoses austati Poseidonit . Zeusi austati Nemea mängudel Nemeas ja olümpiamängudel Olümpias Staadion Delfis . Delfi on Apollo pühapaik ja kreeklased arvasid selle olevat maailma keskmes . Nad ehitasid V saj eKr mäeküljele , suure Apolloni templi jalamile , 7000-kohalise staadioni . Tänaseni on varemete kujul säilinud pealtvaatajate tribüün ja järelevaatajate istekohad . Auhinnad Võitjad üleateenalisel võistlusel Ateenas said autasuks afora ( kahe kõrvaga nõu ) , mis oli täidetud rafineeritud oliiviõliga . Püütia mängudel autasustati võitjaid looberipärjaga . Nemea mängudel autasustati võitjaid värske selleri kimbuga. Isthmose mängudel autasustati võitjaid männiokstest pärjaga . Ülekreekalistel mängudel anti võitjaile lilli
Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida
annaabi.ee 
