Kertu Pellja TALLINNA TEENINDUSKOOL Kertu Pellja 011KM OLEVISTE KIRIK referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2010 1 Kertu Pellja SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Kiriku ajalugu.......................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Sille Jürimaa 031PK OLEVISTE KIRIK Referaat Juhendaja: Piret Andorov Tallinn 2008 Sissejuhatus Oleviste kirik on keskaegse Euroopa kõige kõrgem kirik. Esimesed andmed selle gooti stiilis kiriku kohta pärinevad aastast 1267. Kiriku ehitamisest ja algaastatest on vähe teada, kuid praeguses kohas võis see asuda juba 12. sajandil koos Skandinaavia kaubahooviga. Nime sai kirik pühakuks kuulutatud Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. Püha Olevit peeti aga ka meresõitjate kaitsjaks Algus problemaatiline Esimese Oleviste kirikuhoone ehitamise aeg on seni jäänud problemaatiliseks. Ürikutest on teada, et Taani kuninga Erik VI Klippingi ema Margarete annetas 1267. aastal
jõululaat. Raekoja platsist on kujunenud ka iga-aastaselt korraldatavate Vanalinna päevade traditsiooniline keskpunkt. Ei puudu juba möödanikust tuntud traditsioonid, nagu paraadid, rüütliturniir, "papagoilaskmine" ega Maikrahvi valimine. Vanalinna tänavad ja hoovid on täidetud muusika, tantsu, teatrietenduste, näituste ja laatadega. Tallinna Raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa vanim säilinud keskaegne raekoda. Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse. Oma keskaegse kuju sai raekoda aastatel 1402-1404. Tänaseni täidab raekoda oma ajaloolist rolli linna esindushoonena: teise korruse peasaalides korraldatakse linnavalitsuse pidulikke vastuvõtte ja kontserte. Kodanikesaali uhked võlvid ning raesaali hinnalised kunstiteosed peegeldavad omaaegse hansalinna jõukust ja ideaale. Kõige haruldasemad on keskaegsed raepingid, millest ühe, 14. sajandi raepingi kaunis nikerdatud
Näiteks: 1) Reimsi katedraal Prantsusmaal. 2) Sainte Chapelle'i katedraal Prantsusmaal, Pariisis. 3) Notre Dame de Paris Jumalaema kirik Pariisis, Prantsusmaal. Millised nõuded arvestati Padised kloostri ehitamisel? Seda ehitasid tsisterlased. Klooster ei ole rajatud täpselt idast läände, vaid kohalike maastikuolude tõttu kirdest edelasse.
Sissejuhatus Järgnevas referaadis tutvustan ma Tallinnas asuvat Oleviste kirkikut.Mainin selle kiriku stiili ja räägin lähemalt kuidas on kirik aastete jooksul muutunud ja mis tõi esile neid suuri kui ka väikeseid muudatusi. Räägitud on ka pikemalt Maarja kabelist.Samuti on referaadis pilte mis iseloomustavad seda kirikut ning aitavad luua paremat ettekujutlust. Oleviste kirik Tallinna Oleviste gooti stiilis(Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil)kirik Tallinna Vanalinnas.Kirik paikneb all-linna põhjaosas,Pika ja Laia tänava vahel.Kirik sai nime Norra kuningas Olav Püha Haraldssoni järgi.Olav Püha nime kandva jumalakoja tornitipp on kõrgeim Eestis. Torni pikkuseks on mõõdetud 123,7 meetrit. Võlvidki võrreldamatult kõrged.Kesklöövi kõrgus ulatub 31 meetrini. Samuti Oleviste kirik oli keskaegse Tallinna võimsaim ja monumentaalseim ehitis.
Tallinnas. XIII sajandi lõpul valminud suurejoonelise kolmelöövilise kodakiriku süsteemis hoone ehitati tänaseni säilinud basilikaalseks kirikuks XV sajandi keskpaiku. Ta on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik Eestis ja seda kasutab Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus. Esmakordselt mainiti kirikut 1219. aastal. Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. Kivikiriku rajasid siia dominikaani mungad, kes asusid Toompeal aastail 1229-33. Nende rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. 14. sajandi alguses kirik rekonstrueeriti. Selle käigus rajati kõigepealt uus kooriruum, mis koosnes nelinurksest koorikvadraadist ning koorilõpmikust. Tänini on sellest säilinud
Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik..................................................................................................
Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tallinna vanalinn on peaaegu terviklikult säilitanud 11-15
Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda.................
Gooti arhitektuur Gootika on keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu, gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegadening vaimulike kõrvale uus linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed
ümarate kaartega, paksude seintega ja väikeste akendega. Kasutati ka kindlustena. Iseloomulik oli ka perspektiiv portaal, mis on fasaadi uks e pea sissekäik, mis oli kivist välja taotud. Põhiliseks kirikutüübiks oli basiilika- Basiilika kirik on Rooma päritolu ja oli Lääne-Euroopas levinuim. Esines ka ühelöövilisi kirikuid. Kuulus on eriti suur ja uhke Cluny kirik prantsusmaal Jeesus Kristuse sümboliks on tavaliselt kala või hea ja Notre-Dame-la-Grande kirik. Itaalias on karjalane. silmapaistvad Pisa toomkirik, ristimiskabel ja viltune Esimeste kirikute ehitamisel oli eeskujuks Rooma kellatorn
10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja....................................................................
kuulus tsaaririigi koosseisu) Selle ehitamiseks lõhuti osa Lossi platsi ääres asunud hoonetest ja vanast linnusemüürist. Üle venemaa koguti kokku 434 623 rubla Ülesandeks kohalikku luteri usku rahvast õigeusu kogudusse meelitada Õigeusu kiriku eeskujuks on olnud Moskva ja Jaroslavi 17. saj. kirikuarhitektuur, vene historitsistlik stiil; mis erineb tugevasti ümbruskonna barokk ja klassika stiilist. Kirik on pühendatud Novgorodi vürstile Aleksander Jaroslaviz Nevskile, kes peatas 1242. a. Jäälahingus Peipsi järvel ristirüütlite pealetungi ida suunas ja kuulutati oma poliitiliste teenete tõttu pühakuks. Enne seda oli samas kohas lossi ees asunud kaunis aed, mille keskel seisis Martin Lutheri ausammas. Heas korras hoitud katedraal oli Tallinna suurejoonelisim näide õigeusu sakraalarhitektuurist. Kiriku tornides asub Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel
ehitis linnuse flankeerivaks kaitsmiseks. Danskerit kasutati ka käimlana Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal. Viliende-nimelist linnust mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Arvatavasti alates Madisepäeva lahingust 1217. aastal asusid linnuses koos eestlased ja sakslased, hiljemalt 1223. aasta alguseks oli püstitatud kirik. 1223. aasta jaanuaris tapsid eestlased kirikusse missale kogunenud sakslased ja kaitsesid linnust sama aasta augustini, kutsudes abivägesid ka Vene aladelt. Linnus vallutati kahenädalase piiramise järel. Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad. Varasema ehitusetapiga seostub lisaks piirdemüürile vähemalt üks konvendihoonele eelnenud hoonetest, kuid pole teada, milline see oli: oletatud on nii tornlinnust kui ka paleed. 13. ja 14
Muhamed kaljult taevasse oma ,,öisel rännakul". Kaljukirikus hoitakse juuksekarva, mis kuuluvat Muhamedile. Arhitektuuris esineb varakristlikke mõjusid. 34 m kõrgune kuppel olevat olnud alg selt kullast, sümboliseerib püha kaljut, mida ta varjab. Interjööris mustrilised mosaiigid. LALIBELA 11 graniidist kaljukirikut Etioopia 1200 m.a.j. Etioopia ajalugu on sama vana kui Egiptuse oma. Ajalugu on seotud kristlusega. Euroopa misjonärid avastasid Lalibela alles 19. saj. Püha Jüri kirik (Bet Giorgis) väljauuristatud sisemusega ja lameda katusega kreeka risti kujuline kirik pärineb 13.-14. saj. Ja on kasutusel tänini. Esmalt raiuti sügavad kraavid kaljusse ja eraldati graniidiplokk muust mäe osast. Sajandeid olid elanikeks preestrid ja mungad. Kirikut on sajandeid külastanud palverändurid ja täna on see Aafrika tähtsaim palverännakute sihtkoht. Lalibela linna asub mäestikus, mille kõrgeim tipp on üle 4100 m merepinnast. Linn sai nime
mille seintesse maeti surnuid Katakombid- osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö; Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900km-ni, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi; esimesed varakristlikud kunstiteose (peamiselt seina- ja laemaalid), kõrvale on jäetud erootilised motiivid + paganlike jumaluste kummardamine Keeruline kristlik sümboolika; vihjed ristiusu õpetusele, Piiblikohti illustreerivad pildid, sagedasteks motiivideks on rist ja ülestõstetud kätega inimene- palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis; varakristlikud katakombid tihti kohmakavõitu Vabalt seisvaid skulptuure praktiliselt polnudki Reljeefikunst- ehiti sarkofaage; vormilt meenutavad reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika võetud Piiblist. Reljeefikunsti levik seotud ristiusu lubatuks saamisega.
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia:
Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates. Referaadiga soovin tutvustada lähemalt neid kümmet hoonet ning kasvatada huvi arhitektuuri vastu. Samuti loodan tekitada lugejas huvi uurida ja õppida arhitektuurilist sõnavara. Jaani kirik gooti sakraal
3 Pirita kloostri varemed Tallinna jõukate kaupmeeste asutatud Püha Birgittale pühendatud nunnakloostri ehitust alustati 1407. a. Ehitis oli tüüpiline Tallinnas asunud hilisgooti kirik. 16. sajandi teisel poolel hävitatud kirikust seisavad tänaseks püüti veel vaid 35 meetri kõrgune lääneviil ja külgmised seinad. 17. sajandil kujunes varemete esisest alast talupoegade surnuaed. Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama.
Rakke Gümnaasium Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Katre Pohlak 10.klass Juhendaja: Olav Mäe Rakke 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................ ................................ 2 SISSEJUHATUS.......................................................................................... ............................... 3 1 ROMAANI KUNST...................................................................................................... .......... 4 1
Jägala linnus, Rõuge linnus Võrumaal. · Kalevipoja sängid- Põhja- Tartumaa vooremaastikul asuvad ovaalse kujuga väikelinnused. Ovaalse kujuga kõrgendiku 2 kaugemat otsa kõrgemad, meenutavad kaugvaates sängi. 2 kitsamat otsa kindlustatud, 2 pikemat kindlustamata, looduslik kaitse (soo, veekogu). Nt. Alatskivi kalevipojasäng, Linnutaja kalevipojasäng. Esiajal Eesti suhteliselt tihedalt asustatud, ilmuvad suuremad külad. Juba 11. saj. Jaani kiriku kohal kirik (õigeusu kirik). Suurim küla on Kareda küla Järvamaal, umber 50 talu (perekond +orjad) Tüüpiline küla 4-5 taluline (80-100 inimest). Külatüübid: · Sumbküla Põhja-ja Lääne-Eestis, talud tihedalt koos, teed ühendavad. · Hajaküla Lõuna-Eestis, talud küngastel, vahel põllud, võrgustik puudub. · Ridakülad Peipsi ääres, talud 1 pool teed, venelaste mõju. Matmiskombed: Varasemad matused laipmatused. Mõnikord suurem hauatähis (kuhjatud mulda ja kive
aadressil Väike-Kloostri tänav 1. Tallinna linnamüüri tornidest jäi Toompea poolsesse külge tänaseks hävinenud Saunatagune torn[1], Nunnatornist põhja poole jääb aga säilinud Saunatorn. Nunnatorn, nagu ka Nunnadetagune torn said oma nimetused tornist põhjasuunal asetsenud Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnakloostri järgi, kloostriruumides tegutseb tänapäeval Gustav Adolfi gümnaasium, endise kloostri kiriku kohale on aga ehitatud hiljem Tallinna Issandamuutmise kirik. Ehituslugu Nunnatorn (I Nunnatorn) ehitati aastatel 1311-1320 algselt sadultornina. 1422. aastal teostati senise sadultorni põhjalik ümberehitus ning selle tulemusel kujundati kaitsetorn (II Nunnatorn) hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65 m ja kõrgus 24,5 m. Nunnatorn on om ehituselt poolenisti sadultorn: kloostri pool torn maani ei ulatunud, väljaspool linnamüüri asus torni esimesel korrusel laoruum, kus hiljem oli ka püssirohukelder ja viljaladu. 19
ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist, pinnakate on suhteliselt paks, valdavalt 10-25 m, aga Kõpu poolsaarel isegi 83 m. I päev Väljasõit Tallinnast on kell 8.00 hommikul Salme kultuurikeskuse eest ning edasi liigutakse Rohuküla sadama poole, kust kell 10.00 väljub praam Hiiumaa poole Heltermaale. Praamisõit kestab ~1,5 tundi. Sadam ehitati Heltermaale 19. sajandi teisel poolel, kui naabruses olev Vahtrepa sadam oli jäänud liialt madalaks. Esimeseks peatuspaigaks on Pühalepa kirik, mille näol on tegu Hiiumaa vanima kirikuga. Pühalepa kirik oli algselt ehitatud gooti stiilis, kuid kuna kirik sai Liivi sõjas kannatada, siis taastati see pärast sõda pseudogooti stiilis. Kirikut on täiendatud ning ümber ehitatud lisatud on kellatorn, skulptuurkantsel, kaks uut korrust. Kirik on ühelööviline, seinad on valged, katus punakaspruun ja kellatorni katus must. Põhja-, ida-, ja lõunapoolsel küljel asuvad vitraazaknad. Kiriku kellatorni
Kuningas või keiser valitses riiki ainult vormiliselt, oli esimene võrdsete seas. Kaubavahetus oli pea olematu, kõik vajalik valmistati kohapeal. Isegi ülikud elasid siis veel üpris lihtsalt. Sellegipoolest tekkisid ja arenesid linnad ning pisitasa elavnes kaubandus. Uusi tuuli tõid Euroopasse 11. sajandil puhkenud ristisõjad Püha Maa - Palestiina vabastamise pärast. Nende käigus imbusid Euroopasse Idamaa kultuuride mõjud. Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. Romaani - Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami
............................................................................47 ROMAANI ARHITEKTUUR ITAALIAS.........................................................................................................49 ROMAANI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS........................................................................................51 GOOTI ARHITEKTUUR.......................................................................................................................................53 GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL..................................................................................................55 GOOTI ARHITEKTUUR INGLISMAAL.........................................................................................................57 GOOTI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL.........................................................................................................58 GOOTI ARHITEKTUUR ITAALIAS........................................................................
Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv. See oli aga raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. Laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks ja igat sellist ruumiosa kattis ristvõlv. 31. Mille poolest erineb tüüpiline Lääne-Euroopa gooti katedraal romaani katedraalist? Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil, tugikaarel ja tugipiidal gooti katedraalide konstruktsioonis? Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul selle peaosad on pikihoone, transept ja koor. Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus
tunda, erinevalt antiikkunstist, kus kujutati inimesi tihti alasti. 10.Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Tuntuimad varakristlikud kirikud asuvad Roomas ja Ravennas. Bütsantsi arhitektuur 1.Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? 395. aastal jagunes Rooma riik kaheks, Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks ehk Bütsantsiks, see riik püsis 1000 aastat. 2.Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejatepaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal 3.Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Viklite abil sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale kupleid. 4.Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Seal on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused püüd ühendada toredat ja
Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis.................................................................................................... 9 Barokk......................
Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950
sarkofaage. Vormilt meenutavad need reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Varakristlikud reljeefid kujutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust, kannatustele viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis vajadus sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujus rooma arhitektuiirs levinud kohtu ja koosolekuhoone tüüp, basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoome, mille 2 rida sambaid jagas kiriku 3'ks kitsaks osaks nn. Lööviks. Kirik on lääne-idasuunaline, uks asus läänepoolses otsas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept põiki asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringkujuline võlvitud ruum apsiid. Nii meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem kui külglöövid. Kesklöövi seina nim valgmikuks, sest seal asusid aknad. Kiriku välisilme oli lihtne, tavaliselt ilma tornita
dünastia3 valitsemisajal (28.-26. saj. eKr.). Need kolmnurksete tahkudega kivimassid rabavad meid ka praegu oma mõõtmete ja täpsusega. Seest olid püramiidid umbsed; seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsaimat püramiidi asuvad Gizas. Need on: Cheopsi4 püramiid (esialgne kõrgus 146,6 m, praegune 137 m), Chephreni5 püramiid (136 m) ja Mykerinose6 püramiid (66 m). Cheopsi püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Niisama kuulus on ka Giza püramiidideväljal paiknev kaljust välja raiutud 20 m kõrgune sfinks, kellel on vaarao Chephreni näojooned ja kes valvab siin juba enam kui 4000 aastat oma isa Cheopsi, iseenda ja oma poja Mykerinose viimset puhkepaika. Algselt olid kõik kolm Giza püramiidi kaetud siledate kiviplaatidega. Praegu katavad need lihvitud kivid Kairo paleede ja moseede seinu. Kui Napoléon Bonaparte poleks oma
empoorid. Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv. See oli aga raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. Laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks ja igat sellist ruumiosa kattis ristvõlv. 31. Mille poolest erineb tüüpiline Lääne-Euroopa gooti katedraal romaani katedraalist? Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil, tugikaarel ja tugipiidal gooti katedraalide konstruktsioonis? Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul selle peaosad on pikihoone, transept ja koor. Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus
Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal küngas, mille servast mõnes kohas paljanduvad müürisäilmed. Linnuse asukoht on kantud arhitektuurimälestisena kultuurmälestiste riiklikku registrisse nr. 13866 (Jõhvi kirik vallikraaviga 14.-16. sajand ning arvele võetud 13.01.1988 aadressil Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Rakvere mnt. 6b). Linnuse asukohta ümbritseb muinsuskaitse piiranguvöönd. Härrastemaja Mõisa härrastemaja pärineb 18. sajandi teisest poolest, ümbehitatuna 19. sajandi teisel poolel hoonealune pind 655,6 m2. Hoone on ühekorruseline murdkelpkatusega kiviehitis, mille fassaadipindu ilmestavad kaaraknad ning nendevahelised liseenid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
