Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
populatsioon, diversiteedi, kooslus, mitmekesisus, ökoloogia, klassifikatsioon, konkurents, ökosüsteem, kasvukiirus, mutualism, liigirikkus, käsitlus, isend, liigitused, suremus, püramiidid, sümmeetriline, gause, saakloom, parasiitide, laguahel, mikro, liigilise, ühtlus, hüpotees, evolutsioon, kohastumused, põhimõisted, genet, kloon, rametÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e
a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3
3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid
Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver,
t. tegemist on vanusest sõltumatu suremusega, A on õige. 17. Kuidas aitavad häiringud kaasa liigilise mitmekesisuse tekkimisele ja püsimisele: A. Takistavad konkurentsitasakaalu tekkimist (domineerimisvõimeliste liikide vohamist)? B. Tekitavad materjali loodusliku valiku jaoks? C. Kiirendavad liigitekke mehhanisme? D. Seovad atmosfäärist süsinikku? Tuletame meelde Paine’i katset meritähe Pisaster eemaldamisega ookeanilahest ja järgnenud diversiteedi kollapsit merekarpide koosluses. A on õige. 18. Liigisisese konkurentsi intensiivsus sõltub: A. Populatsioonitihedusest? B. Konkureeriva populatsiooni tihedusest? C. Populatsiooni keskmise liikme elumusest? D. Populatsiooni keskmise liikme paljunemisväärtusest? Konkurents on alati populatsioonitihedusest sõltuv, nii ka liigisisese konkurentsi korral. A on õige. Liigisisese konkurentsi korral meid naaberpopulatsioonid ei huvita. 19
N isendite e. moodulite arv pindalaühikul. Npraegu = Nenne + Sü(nnid) + Su(rmad) + I(mmigratsioon) E(migratsioon) N=Sünnid-Surmad+Immigratsioon-emigratsioon Unitaarne (inimene) vs. modulaarne (maikelluke). Üksiku populatsiooni piiramatu kasvu e. Maltuse võrrand: dN / dt = rN; r erikasvu kiirus e. biootiline potentsiaal (palju üks liige keskmiselt ajaühikus toodab). Pidurdav mõju P.M.= N2 dN/dt = rN - N2; kus liigi sisene konkurents Keskkonna kandevôime: K=r/ =r/K Sigmoidset kôverat kirjeldav vôrrand: pannes kandevôime ka eelnevasse valmisse dN/dt = rN(1 N/K) = rN[(K-N)/K] Malthuse võrrand: dN/dt=B-D; B=cN; D=eN; dN/dt=cN-eN=(c-e)N=rN; dN/dT=rN Keskkonna kandevõime: dN/dt=rN(1-N/K=rN(K-N /K) Üksiku piiratud populatsiooni võrrand. K- annab ette populatsiooni tiheduse ülempiiri
Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt(ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus community. Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus funktsiooni järgi kooslused. Ökosüsteem Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935. eluskooslus ja selle abiootiline keskkond. Nt kuumaveeallikas, lillepeenar vms. Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma. Nt troopiline vihmamets, tundra. Biosfäär globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud süsteemid, st et nad vahetavad naabersüsteemidega nii ainet kui energiat, ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused. Ökoloogia valdkonnad:
12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad vôrrandid - eksponentsiaalne e. Piiramatu ja logistiline e. Sigmoidne kasvukôver; keskkonna kandevôime. N - isendite e. moodulite arv pindalaühikul. Npreagu = Nenne + Sü(nnid) + Su(rmad) + I(mmigratsioon) - E(migratsioon). Üksiku pop.i piiramatu kasvu e. Maltuse vôrrand: dN / dt = rN; r - erikasvu kiirus e. biootiline potentsiaal (palju üks liige keskmiselt ajaühikus toodab). Pidurdav toime P.M.= N2 dN/dt = rN - N2; kus - liigi sisene konkurents. Keskkonna kandevôime: K = r / = r / K. Sigmoidset kôverat kirjeldav vôrrand: pannes kandevôime ka eelnevasse valmisse dN/dt = rN(1 - N/K) = rN[(K-N)/K] 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid: tihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, "killing power", sündimus, Deevey kôverad. Populatsiooni tihedus - isendite arv pindalaühikul; N. Puhas kasvukiirus - R0=lxmx (summeerituna, kui x = 0 kuni lôpmatus), ehk siis viljakuse ja ellujäämistôenäosuse korrutis.
LEVIS ehk DIASPOOR = organ, mis on mõeldud ruumis ühest populatsioonist teise liikumiseks. 2 4. KOOSLUSE TASE – Sünökoloogia/Kooslusökoloogia Koosluse moodustavad omavahel koos elavad populatsioonid Mõiste „eluskoosulus“ – A.D de la Malle 1825 „societe“ prantsuse keeles kooslus. Tegu on vanima ökoloogia terminiga. Koosluses elavad populatsioonid mõjutavad üksteist suuremal/vähemal määral. Kooslus elab kindlas abiootilises keskkonnas. Lisades kooslusele biootilise keskkonna – saame ökosüsteemi. 5. ÖKOSÜSTEEMI TASE – Süsteemi ökoloogia Ökosüsteem = kooslus + eluta keskkond - A.Tansley 1935 Süsteemi ökoloogias vaadatakse koos kõikvõimalikke aine/info jne voogusid, mis võivad organismi mõjutada.
annaabi.ee 
