Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Okaspuude luhikonspekt 2012 - sarnased materjalid

soomus, okaspuud, soomused, kadaka, rgus, dendroloogia, ivar, kuusk, pruunid, sibul, rsed, areaal, ikes, rsete, rist, rguse, nulu, nulgugapuu, pung, abies, elja, okaste, siber, ngad, geva, kadakas, elupuu, tsuuga, ikese, haljas, estik, hariliku, areaali, hend, pungad, pinus, lest, tali, picea, rgeim, valkja, ljel, isas, aasia, mber, gise, rgalt, kanada
thumbnail
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) ­ nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase

Dendroloogia
237 allalaadimist
thumbnail
73
doc

Dendroloogia

püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki, millised kasvavad Põhja-Ameerika, Euraasia, Kesk-Aasia, Himaalaja ja Aasia parasvöötmes. Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Puit on pehmem kui kuuskedel, tihedusega 350...500 gr/cm³ ning vaigukäikudeta, kasutatakse ehituskonstruktsioonides, tselluloosi- ja taaratööstuses. Koorest saadakse palsaminulul ja siberi nulul palsamivaiku, millist kasutatakse optikatööstuses, meditsiinis jne. Nulud on järjest laienev äriartikkel jõulupuudena. Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvatatakse sellel otstarbel laialdaselt jõulupuude istandustes euroopa, kaukaasia, korea ja hõbenulgu

Dendroloogia
53 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Käbid pudenevad laiali samaaegselt seemnete varisemisega ja pärast käbide pudenemist jäävad püsti vaid käbirootsud, millised püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki.Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Perekond Kuusk (Pícea A. Dietr.) ingl. Spruce; sks. Fichte; vn. . Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga puud. Võrsete harunemine monopodiaalne ( võrse peatelg jätkab kasvu, teise järgu teljed tekivad allpool ladvapunga). Okkad on tavaliselt ristlõikes rombjad või harvem lamedad. Okkad kinnituvad võrsete kõrgendikele, mistõttu võrsed on rõmelised ehk siis konarlikud (NB! nulgudel

Dendroloogia
266 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Dendroloogia eksami piletid

vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuu enamusega puistutes. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt pehmekarvane, sügisvärvus kollane kuni pronksjas, kuni 12 cm pikk. Vili 1-1,5 cm läbimõõdus, serv ripsmeliselt karvane. Haljastuses kasutatakse pargi- ja alleepuuna, dekoratiivne sügisese lehevärvuse tõttu. Perekond Mänd (Pínus L.)

Dendroloogia
138 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik ilupuu, kasvatatakse jõulupuudeks ja pärgade tegemiseks. Väga varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik, ei talu õhusaastet. Perekond kuusk: Kuused on igihaljad suured ühekojalised tuultolmlejad puud. Okkad teritunud või tömpjad, kinnituvad 1 kaupa tugevalt puitunud näsakestele. Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad. Puit valkjas, kerge, vaigukäikudega. Perekonnas umbes 40 liiki (harilik, kanada, must, torkav, serbia). Eestisse on introdutseeritud u. 15 liiki, looduslikult kasvab h. kuusk. Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse kütteks, ehituses ja paberi

Dendroloogia
75 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Okaspuude konspekt piltidega

Paljasseemnetaimed - Gymnospermae Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav) · võivad olla ka osaliselt või täielikult tagasi pöördunud Picea glauca - Kanada ehk valge kuusk

Dendroloogia
162 allalaadimist
thumbnail
45
xls

Puud

OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall,

Dendroloogia
162 allalaadimist
thumbnail
23
doc

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE

emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuliigiks on dauuria lehis Ida-Siberis, mis kasvab põhjas kuni 72 kraadi ja 30'-ni. Kanadas on kõige põhjapoolsemaiks puuliikideks kanada kuusk ja must kuusk, mis kasvavad seal kuni 72 põhjalaiuskraadini. Eesti asub 58. ja 59 kraadi 30' vahel. Helsingi asub 60.-l põhjalaiuskraadil. Umbkaudu samal laiuskraadil asuvad veel Peterburg ja Gröönimaa lõunatipp; 50. ja 60

Dendroloogia
66 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Materjalid metsanduseks

mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused ka neid kandvate okste kuivamise. teise rindega, männik kuuse teise rindega või ka Kõige levinum puuliik Eestis on mänd ­ 31% Valgusnõudlikel puuliikidel (kask,lehis, mänd) kuusik, kus nii esimeses kui teises rindes kasvavad II kohal on kask ­ 31% toimub see kiiremini kui varjusallivatel liikidel kuused. Ülarinde III kohal kuusk - 18% (kuusk, nulg). Lõpukskuivanud oksad kõdunevad, eraldamiseks peab selle täius olema vähemalt hall lepp ­ 9% langevad maha ja moodustub oksavaba tüve Järelkasv - noor metsapõlvkond, mis võib haab ­ 6% laasumine. Metsa tuleb mõista kui seostatud edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb

Eesti metsad
202 allalaadimist
thumbnail
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

valdkonda:  1. Metsakasvatus   2. Metsakorraldus   3. Metsatööstus  Metsakasvatus  –  esindab  ökoloogilist  suunda  metsanduses.  Metsakasvatust  võime  defineerida,  kui  tegevust  metsas  toimuvate  bioloogiliste  protsesside  mõjutamiseks,  eesmärgiga  kasvatada  majanduslikult  väärtuslikke  puistuid.  Metsakasvatuse  valdkonda  kuuluvad  sellised  distsipliinid  nagu  dendroloogia,  metsataimekasvatus,  hooldusraied,  metsakultiveerimine,  metsakaitse,  metsaselektsioon,  puhkemetsandus  jne.  Tegeletakse  probleemidega,  mis  on  seotud  uue  metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega.  Metsakorraldus  –  esindab  ökonoomilist  suunda  metsanduses.  Selle  valdkonna  tegevussuundadeks  on  metsade  inventeerimine  ja  mõõtmine,  metsaressursi  arvestamine, 

Eesti metsad
33 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september). Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust ­35- 500 C ja isegi madalamale, samuti teisi ebasoodsaid tingimusi. harilik mänd, harilik kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, harilik haab, siberi nulg. II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -350 C: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni - 250 C: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -150 C:

EestiI metsa ökosüsteemid
74 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsakorraldus ­ esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise, inventeerimise ja mõõtmisega ning metsadele majanduskavade koostamisega. Siia valdkonda kuuluvad sellised ained nagu metsatakseerimine, kaugseire,

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
74
odt

Ökoloogia konspekt

Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust

Ökoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eestis kasvavaid puuliike

osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5. Õied ja viljad: Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5-0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10-15 aastaselt (puistus 25-35). Tuultolmleja. 6. Kasvunõuded: Leplik liigniiskuse ja ka niiskusepuuduse suhtes, kasvades nii kuivades

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
17
sxw

Puude üldiseloomustus

Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja vastupidav puit. Harilik kuusk näiteks ei ole üldse haljastuses hea kasutada. Ei ole haljastusväärtusega. Puu võra- Suured, lai kuni kitsaskoonusjas Okkad- Kinnituvad näsadele, kui okka ära võtta oksa küljest jääb oks konarlikuks, nulul aga jääb

Dendroloogia
74 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Dendroloogia okaspuude võrsete ja käbide kirjeldused

Perekond kuusk (Picea) ­ Võrse vaoline ja piklikkühmuline, lennutiib on lusikas. 1) Picea abies ­ harilik kuusk *Võrse paljas või karvane, pikivaoline, kühmuline. *Okas neljatahuline, roheline. terav. Varjus okkad lamedamad. *Pung vaiguta. *Käbi kattesoomused puuduvad. Seemnesoomus (3tüüpi) rombjas, ots saagiline. 2) Picea glauca ­ kanada kuusk *Võrse paljas, helepruun. *Okas poolviltune, tipp suunatud punga poole, hallikasroheline, neljatahuline, rombjas. Okast hõõrudes eritub tugev lõhn(ebameeldiv). *Pung vaiguta, ümardunud tipuga, soomused asetunud katusekivitaoliselt. *Käbi helepruun/beezikas, seemnesoomus kumera servaga. 3) Picea mariana ­ must kuusk *Võrse tihedalt karvane. *Okas lühike, pehme, tömbi otsaga. *Pung munajas. Pungasoomus pungast pikem. *Käbi väike, tumepruun/hallikas, raskesti avanev

Dendroloogia
113 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

Islandi sambliku toimeainetel on ka omadus katta limaskesti, seepärast on teda kasutatud seedehäirete korral. Islandi käokõrv on Eestis tavaline liik. POROSAMBLIKUD ­ koosnevad esitallusest (pinnasel asuvatest soomustest) ja teistallusest (maapinnalt tõusvad naasklid, karikad, sarvetaolised või põõsasjad samblikukehad). Teistallus on tavaliselt 1,5-4 cm pikk, hallikat või rohekat tooni; vahel on arenenud ka pruunid, kollased või punased seeneeoslad e.apoteetsiumid karikate servades. Porosamblikud kasvavad kuivades liivastes kasvukohtades aga ka kuival turbapinnasel, katustel, kändudel, sammaldunud kividel. Tavalisemad liigid on: kobar-porosamblik, kõdu-porosamblik, lehter-porosamblik, naaskel-porosamblik, sarv-porosamblik, kähar porosamblik, karik-porosamblik jne. Raiestikel: suureneb kõrreliste ­ metskastiku, lamba-aruheina, lubika ja samblike ohtrus.

Eesti loodus ja geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
62
ppt

Puittaimed

Kloon- vegetatiivne järglaskond Takson- üksik taimeisend Puude ja põõsaste rühmitamine Puittaim- mitmeaastane puitunud maapealsete ja maa-aluste osadega taim Igihaljad Heitlehised Puu- hästi väljakujunenud varrega (tüvega) puittaim, millel on suured mõõtmed Põõsas- puittaim, mille tüvi haruneb maapinna seest (võsunditega) ja moodustab mitu tüvekest Põõsaste jaotamine kõrguse alusel Väga madalad- kõrgus 0,05...0,5m, n roomava kadaka sordid, jõhvikas Madalad põõsad- kõrgus 0,5...1m, n pukspuu, läiklehine mahoonia Keskmise kõrgusega põõsad- 1...2m, n Thunbergi kukerpuu, kuld- ja magesõstar Kõrged põõsad- kõrgus 2...5(8)m, n suur läätspuu, viirpuud, tatari kuslapuu Puittaimede esinevad eluvormid Kääbuspõõsad e puhmad- sarnanevad põõsastega, kuid on madalakasvulised, maadjate lühiealiste vartega (okstega) puittaimed Puhmaste maapinnga kokkupuutuvad oksad

Dendroloogia
102 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD

Antsla Gümnaasium LIIS TENNO 9.a klass EESTI OKASPUUD Uurimistöö Juhendaja:Õp. HALJA HALJASORG Antsla 2008 1 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1.okaspuud.................................................................

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte

(sügisel mulda). Jugapuu on kahekojaline. Noor taim tuleb talveks kinni katta ja alguses kasvab taim aeglaselt. Tolmule ja saastele vastupidav. 4. Kadakas (juniperus communis) Kadakas asutab kasvupaiku, kus ükski teine puu toime ei tule. Eestis on tüüpilisteks kasvukohtadeks kuivad liivasossid ja kivised paepealsed. Kadakas kaitseb väga hästi mulda. Pikkust tuleb kadakal iga aasta juurde umbes 2cm. Aeglase kasvu tõttu on puit tihe. Eestis võib eluiga ulatuda üle 500 aasta. Kadaka okkad on tipust hästi teravad ja torkivad sellepärast, et võimalikult vähe vett korraga ära auraks (suudab hästi vastu pidada seega põuasemates tingimustes). Kadakas on kahekojaline puu. Isaskäbid on ümarad, kollakat ja poole okka pikkused. Emaskäbid on isaskäbidest 2 korda väiksemad. Kadakamarjad on hästi C-vitamiini rikkad (5-6 korda rohkem kui apelsiinis, ananassis) Kadaka puit on oma tiheduse tõttu hästi vastupidav. Kadakamarjadest hakati tegema

Dendroloogia
39 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. Metsakorraldus ­ esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise, inventeerimise ja mõõtmisega ning metsadele majanduskavade koostamisega. Siia valdkonda kuuluvad sellised ained nagu metsatakseerimine, kaugseire,

Eesti metsad
186 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

· Võsastub mahajätmisel tavaliselt kiiremini ­ nitraadirohkus, lünklik rohukamar. Puisrohumaade taimkatte muutused majandamise lakkamisel: · rohustu muutumine kõrgeks, lopsakaks ja liigivaeseks (jäneskastik, sinihelmikas, angervaks jne); 6 · võsastumine, metsataimede sissetung (võsaülane, longus helmikas jne) · varise ja kuluhulga järsk tõus; · metsastumine (kiirekasvulised lehtpuud, kuusk, põõsarinde tihenemine). Kuidas ära tunda, et tegu on võsastunud puisrohumaaga? 1) eakad laasumata puud; 2) rohurinne on tavaliselt liigirikas (niidu- ja metsataimed); 3) võib esineda lagendikke või noore võsaga täitunud alasid; 4) puisniitudel esinevad puudena eelistatult vanad lehtpuud; 5) võib leida suure läbimõõduga sarapuupõõsaid; 6) otsesed tunnused: karjaaiad, jootmiskohad, küünivared, kännuvõsudest kasvanud puud, pügamisjälgedega puud jmt. Puisniitude taastamine:

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka taimestik Maal ­ kui seni olid valdavaiks okaspuud, siis jääaja lõpus tekkisid arukasepuistud ka lõuna pool (st kliima soojenes). VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS Keskmisel kiviajal (mesoliitikumis) u 12...5 tuhat a tagasi e.Kr tekkisid jahipidamise ja koriluse kõrvale karjakasvatus ja põllundus, arenesid tööriistad ning inimese sõltuvus loodusest vähenes. Animismi asemele tulid uued keerukamad mütoloogiad, kunst muutus skemaatilisemaks ja looduskaugeks - ei osatud enam otseselt kujutada uusi tekkinud mütoloogilisi sümboleid. Ometi

Maastikuarhitektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti okaspuud

Eesti okaspuud Referaat Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid ­ harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

varred olla välimuselt tundmatuseni muutunud, kuna on omandanud teisi funktsioone, kui vartele tavaline. Et tegu on vartega, näitab: 1) vartele omane kudede paiknemine e. organi siseehitus; 2) pungade või lehtede või mõlema olemasolu.Eristatakse maapealseid ja maa- aluseid varremuudendeid. Maapealsed: Köitraod e väänlad, astlad, maapealsed võsundid e stoolonid, sukulentide lihakad varred. Maa-aluse varre muudendid: Risoom e juurikas, mugul, mugulsibul, sibul. EHITUS: väljastpoolt sisse ­ epiderm, koore parenhüüm, endoterm, floeem, ksüleem, säsi, steel. Esikoor ­ koosneb varre puhul kollenhüümist. Jagunemine: dihhotoomne ­ kaheks harunenud teljed, monopodiaalne- 20.Pung. Esikasv, teiskasv. Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse

Bioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
162
odt

Puittaimede hooldusjuhend

.............................................................................................19 HARILIK PIHLAKAS (Sorbus aucuparia).............................................................................. 20 Iseloomustus..........................................................................................................................20 Kasutamine............................................................................................................................21 HARILIK KUUSK (Picea abies)..............................................................................................22 Iseloomustus..........................................................................................................................22 Hooldus................................................................................................................................. 23 MÄGIMÄND (Pinus mugo)...................................................................................

Ilutaimede kasutamine
26 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal

Botaanika
180 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Puittaimede ehitus ja talitlus

on kirjeldatud ka põhiliigi vormide või teisenditena (maarjakask – Betula pendula var carelica; muhumänd – Pinus sylvestris f gibberosa; muhukuusk – Picea abies f tuberculata). Puittaimede varrel moodustub kasvades võra mitmel viisil. Monopodiaalse harunemise puhul kasvab peatelg pidevalt ladvapungast ja sellest allpool asuvatest külgpungadest arenevad esimese järgu külgoksad, millest omakorda lähtuvad teise järgu jne külgoksad. Monopodiaalse harunemisega on okaspuud ja mõned lehtpuude perekonnad (tamm, vaher). Sümpodiaalse harunemise korral lõpetab peatelg teatud arenguastmel kasvamise ning sellest allapoole jääv külgharu pöördub ülespoole ja hakkab domineerima, kasvades algsest peateljest mööda. Sellise harunemisega on näiteks kase, paju jt perekondade tüved. Võra kuju sarnasuse järgi enamtuntud geomeetriliste kujunditega eristatakse ja nimetatakse neid kindlate terminitega – koonusjas, munajas, äraspidimunajas (võra tipuosa

Dendrofüsioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
126
docx

Puittaimede hooldusjuhend

..........................12 5.1 Kirjeldus...................................................................................................................................12 5.2 Kahjurid....................................................................................................................................12 5.3 Kasutamine...............................................................................................................................12 6. Picea abies - harilik kuusk..............................................................................................................13 6.1 Hooldus.....................................................................................................................................14 7. Pinus mugo - mägimänd.................................................................................................................15 7.1 Liigikirjeldus...........................................................................

Põllumajandus
22 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ilutaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus

Ilutaimede kasutamine
66 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun