edasitoimetamisel, vastutusele ei võeta. Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal o ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või o ei olnud võimeline vastavalt sellele juhtima seoses: · vaimuhaigusega; · ajutise raske psüühikahäirega; · nõrgamõistuslikkusega; · nõdrameelsusega või · muu raske psüühikahäirega (nt kurttummus, võõrutushäired sõltuvushaigetel jne). 4. Süüteo mõiste. Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. 5. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Põhikaristused: Rahaline karistus, vangistus, sundlõpetamine 6. Väärteo mõiste
· osaleb streigis, · on aja- või asendusteenistuses või õppekogunemisel. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel: Pooled võivad nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada §79 alusel. Vastavasisuline avaldus teisele poolele (suuline või kirjalik) Töölepingu lõpetamine tähtaja möödumisel: Eelduseks on tähtajalise lepingu olemasolu, mis lõpeb tähtaja möödumisel ja puuduvad ajalised ja isikulised piirangud. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tulenevatel põhjustel: Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist: · Töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu, · Töövõime vähenemine (ebapiisav tööoskus, sobimatus, kohanematus), · Töökohustuste korduv rikkumine. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel:
töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda 4. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? Millal aegub põhipuhkus? Millised on üldised põhimõtted puhkusetasu maksmisel. põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva. Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel
lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda 7. Mida tähendab töötasu alammäär? Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta 8. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. 9. Millal aegub põhipuhkus? Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel
oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. § 76 lõige 2 tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. 2. § 6 l 1 -hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. 3. Talle laienes katseaeg, sest see võib olla kuni neli kuud. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. 4. Miks ta selle tavaga kaasa läks varem, kui see talle niivõrd ebaõiglane näis. III kaasus Soolise võrdõiguslikkuse seadus. 1.Tegemist on diskrimineerimisega, see töökuulutus on juba suunatud mehele, ehk soolise eelistusega. § 6. Diskrimineerimine tööelus (1) Diskrimineerivateks loetakse tööelus
TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel, ja see omakorda võib viia hüvitise väljamõistmiseni tööandjalt. Õige lepingu liigi valiku eest vastutab tööandja. Kui poolte vahel tekib teenuse osutamise käigus või ka pärast selle lõppu eriarvamus selle üle, kas poolte suhtele laieneb töölepingu seaduse regulatsioon või mitte, peab väidetav tööandja olema valmis tõendama, et
leppida kokku seaduses sätestatust pikemas täistööajas. Võimalik on töötamine osalise tööajaga. 8) töö tegemise koht; Töötajal ja tööandjal on tulenevalt töösuhte iseloomust võimalik kokku leppida ka muu töö tegemise koht, kusjuures seadus eeldab, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse ehk linna või valla täpsusega. 9) puhkuse kestus; Töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkuseks on 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus on alaealistel, töövõimetuspensionäridel ning haridus- ja teadustöötajatel. 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; Töökorralduse all peetakse silmas eelkõige töö algusaega, tööpäevasiseseid puhkepause ja einetamisaega, vajadusel kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda, töötaja aruandmise korda jne
kasutatakse lühemat katseaega, tuleb see kokku leppida töölepingus. Tööandja peab teavitama töötajale katseaja kestuse. Katseajaks on esimesed neli kuud alates töötaja tööle asumise päevast. Katseaja eesmärk on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Töötajal on katseajal õigus saada kõikvõimalikku infot ja õpetust, mida ta oma tööks vajab Katseajal on töösuhte ülesütlemine lihtsustatud. Tööandja ja töötaja võivad katseaja jooksul öelda üles nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu 15-kalendripäevase etteteatamisega. Etteteatamistähtaja järgimata jätmisel on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles
Töötasu alammäär on vähim tasu, mida võib töötajale tehtud töö eest maksta lähtudes seadusest. 4. Mis on majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu? Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. 5. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? Millal aegub põhipuhkus? Põhipuhkus on töötaja iga-aastane puhkus pikkusega 28 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning
oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. § 76 lõige 2 tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. 2. § 6 l 1 -hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. 3. Talle laienes katseaeg, sest see võib olla kuni neli kuud. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. 4. Miks ta selle tavaga kaasa läks varem, kui see talle niivõrd ebaõiglane näis. III kaasus Soolise võrdõiguslikkuse seadus. 1.Tegemist on diskrimineerimisega, see töökuulutus on juba suunatud mehele, ehk soolise eelistusega. § 6. Diskrimineerimine tööelus (1) Diskrimineerivateks loetakse tööelus
seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. (4) Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. (6) Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. 4. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? Millal aegub põhipuhkus? Millised on üldised põhimõtted puhkusetasu maksmisel. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Puhkuse tasu makstase keskmise töötasu alusel. 5
19. Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal? Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel ( § 6) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku TLS § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. Töölepingu ülesütlemine katseajal (§ 86) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. 16 Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise
Töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada. Olukorras, kus tööandjal puudub võimalus katseaja tulemusi hinnata (näiteks on töötaja haiguslehel, rasedus- ja sünnituspuhkusel, ajateenistuses), peatub katseaeg lähtuvalt katseaja eesmärgist. Katseaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik katseaja eesmärki täita ehk hinnata töötaja-tööandja-töö vastastikust sobivust. Töölepingu ülesütlemine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu peab olema katseaja eesmärgiga kooskõlas, mis tähendab, et tööandja peab töölepingu ülesütlemisel suutma põhjendada, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema. Tuleb arvestada, et katseajal võib töölepingu üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga, kusjuures töölepingu võib katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üles öelda ka katseaja viimasel
sõlmitud või mitte. Töölepinguga võivad pooled kirjalikult kokku leppida, et katseaega ei' kohaldata või seda lühendatakse. Pikemas kui neljakuulises katseajas kokku leppida ei saa. Kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Näiteks 6-kuulise töölepingu korral ei või katseaeg olla üle 3 kuu. 10. TL ülesütlemine katseajal /§ 86; § 96/ Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest
üksnes Töölepingu seaduses sätestatud alustel (TLS § 83). Töölepingust taganemine on keelatud (TLS § 82) . Ülesütlemise viisid ja võimalused Tähtajatut töölepingut saab korraliselt üles öelda ainult töötaja ja seda igal ajal (TLS § 85 lg 1). Samas on töötajal keelatud tähtajalise töölepingu korraline ülesütlemine, kuid ühe erandiga lubatud üles öelda töötaja asendamise ajaks sõlmitud tähtajalist töölepingut. Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline (TLS § 85 lg 3). TLS § 85 lg 5 kohaselt ei või tööandja töölepinguid korraliselt üles öelda. 8 H. Raidvee , jt. Töölepingu seadus praktikas. Äripäev 2010, lk 76 8 Nii tööandja 9 kui töötaja 10 võivad töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja
4) see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest. (2) Tööandja ei saa tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet. (3) Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist. § 25. Konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemine (1) Tööandja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda igal ajal, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette. (2) Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette, kui tööandja huvi konkurentsi piiramise vastu ei ole asjaolude muutumise tõttu enam mõistlik. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib töötaja konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda
andma töötajale ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. Puhkust arvutatakse kalendriaasta alusel. Põhipuhkus-antakse kalendripäevades, selle hulka ei arvestata rahvuspüha ja riigipühi. Põhipuhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkuse jagamisel osadeks peab vähemalt ühe osa pikkus olema 14 kalendripäeva. TLS annab tööandjale õiguse keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Töötaja iga-aastane põhipuhkus on enamasti 28 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti (TLS § 55). Põhipuhkuse pikkus sõltub sellest, kas tegemist on tavalise töötajaga, alaealisega, töövõimetuspensioni saava töötajaga või haridustöötajaga. Alaealiste ning töövõimetuspensioni töövõimetuse alusel saava töötaja põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Haridus ja teadustöötajate iga-aastane puhkus on kuni 56 kalendripäeva
4) see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest. (2) Tööandja ei saa tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet. ■ Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist. Konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemine ( TLS § 25) ■ Tööandja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda igal ajal, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette. ■ Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette, kui tööandja huvi konkurentsi piiramise vastu ei ole asjaolude muutumise tõttu enam mõistlik. ■ Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda 30 kalendripäeva jooksul
1 Töösuhe ja selle reguleerimine Töökorraldus ettevõttes Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Töö tegemine on inimese igapäevane tegevus, et saavutada oma eesmärke. Siin müüb üldreeglina töötaja oma tööjõudu füüsilisele isikule või juriidilisele isikule. Seega tekivad tööalased suhted ja kellele müüakse oma tööjõudu, peab ka organiseerima kogu tööprotsessi ning tulemus mida saavutatakse kuulub seega tööandjale. Riik reguleerib vastavalt välja antud seadusandlusega selliseid ühiskondlikke suhteid ning ka töösuhteid vastavalt vajadusele. Seadustega on ära määratud töösuhte loomiseks vastavad võimalused. Ettevõtte kohustus on töökeskkonna korraldamine, seega üldvastutus lasub tööandja
alusel. · Kas koondamise kohta varem tehtud etteteatamine on jõus või on töötajal õigus nõuda hüvitist nagu ette hoiatamata jätmisel TLS § 87 lg 2 alusel? · Kas vallandamine oli seaduslik? (Vastu on võetud uus töölepingu seadus ja ülesandes esitatud vanad paragraafid ei ole õiged.) Eeldame, et tegemist oli täistöölepinguga, kuna küsimuses räägitakse koondamisest. Kuna toimus koondamine, võib eeldada, et töölepingu ülesütlemine oli majanduslikel põhjustel: § 89. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). (2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel;
Kasutust tagavad piiratud asjaõigused võimaldavad õigustatud isikul kasutada omaniku asemel. Kuulub hoonestusõigus. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja kohta käivad sätteid ehk sellele avatakse eraldi registri osa kinnistusraamatus ja seda saab koormata, pärandada, võõrandada nagu kinnisasja. Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes. Panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust. Asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma. Servituutide eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaal servituudi korral on ühe valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks hoiduma teatavas osas. Näiteks võib valitseva kinnisasja omanik saada õiguse kasutada teed, mis läbib nn teenivat
....................................................................................................... 54 § 22. Saladuse hoidmise kohustus............................................................................ 56 § 23. Konkurentsipiirangu kokkulepe........................................................................ 58 § 24. Konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivus pärast töölepingu lõppemist........... 60 § 25. Konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemine................................................. 62 § 26. Leppetrahv konkurentsipiirangu kohustuse rikkumisel..................................... 64 § 27. Teatamiskohustus............................................................................................. 65 § 28. Tööandja kohustused....................................................................................... 65
Tööleping võib tööandja algatusel lõppeda juhul, kui tööandjal on majanduslikud põhjused või siis töötajast tulenevatel põhjustel. Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist täidetavatelt tehingutelt makstava tasu sissenõutavaks muutumise võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. 9. Töölepingu (erakorraline ja korraline) ülesütlemine töötaja algatamisel Töölepingu korraline ülesütlemine. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse
maksta 5. Mis on majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu? Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. Kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele võlaõigusseaduse § 679682 6. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva 7. Millal aegub põhipuhkus? Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel
Töölepingu lõppemine Töösuhte lõppemise alused Kokkuleppel Tähtaja möödumisel Töötaja, tööandja surm Ülesütlemine Korraline Erakorraline Töölepingu ülesütlemine korraline ja katseajal Korraline § 85 Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda Töötaja võib tähtajatu töölepingu korraliselt igal ajal üles öelda Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda v.a töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut Katseajal §86 Mõlemad pooled võivad katseajal töölepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 15 kalendripäeva Erakorraline ülesütlemine §8791
kokkulepet tõlgendada VÕS §29 alusel. NB! Eestis sõlmitud konkurentsipiirangu kokkulepe on eelduslikult ruumiliselt piiritletud Eestiga. Lisanõuded pärast lepingu lõppemist - pärast töölepingu lõppemist on piirang kehtiv kui: 1. selle kohta on kirjalik kokkulepesee 2. kehtib kuni üks aasta lepingu lõppemisest 3. tööandja maksab selle eest pärast lepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist; 4. hüvitis peab olema õiglane ja kompenseerima töökohavaliku piirangut (3-2-1-14-05) Piirangu ülesütlemine - tööandja võib piirangu üles öelda vähemalt 30-päevase etteteatamisegatöötaja võib piirangu üles öelda vähemalt 15-päevase etteteatamisega, kui:tööandja huvi ei ole enam mõistlikta ütleb töölepingu üles tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu. Töötaja vastutus - pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista kahju
solidaarselt uue tööandjaga töölepingus tulenevate kohustuste eest, mis on tekkinud enne üleminekut ja on muutunud sissenõutavaks ülemineku ajaks või viie aasta jooksul pärast üleminekut. 312. Mis on töölepingu lõppemise alused? Poolte kokkuleppel; lepingu tähtaja möödumisel; töötaja surma korral; füüsilisest isikust tööandja surm, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades; töötajapoole ülesütlemine või tööandjapoolne ülesütlemine. 313.Mis on töölepingu ülesütlemine ja kuidas see saab toimuda? Töölepingu lõppemiseks on kaks põhiviisi, need on korraline ja erakorraline ülesütlemine. Töölepingu puhul käsitletakse korralise ülesütlemisena tähtajatu töölepingu ülesütlemist kohustusega järgida etteteatamistähtaega. See tähendab, et tähtajatu tööleping öeldakse üles, teatades ette töölepingu lõppemisest teisele poolele kindlaksmääratud aja võrra.
möödumist, loetakse leping tähtajatuks, kui tööandja ei avaldanud teistsugust tahet 5 tööpäeva jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist.; 3).Kui tööandja ütleb tähtajalise töölepingu üles majanduslikel põhjustel, maksab ta töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni Töölepingu töötajapoolne ülesütlemine: 1). Töötaja saab lepingu üles öelda kas korraliselt või erakorraliselt; 2). Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 3). Ülesütlemisavaldus ei või olla tingimuslik; 4). Erakorralist ülesütlemist peab töötaja põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötajapoolne korraline ülesütlemine: 1). Tähtajatu töölepingu ja teise töötaja asendamiseks sõlmitud tähtajalise töölepingu lõpetamiseks etteteatamise tähtaeg
5. Mis on majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu? Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. Kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele võlaõigusseaduse § 679682. 6. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Töötaja õigus saada puhkust. 7. Millal aegub põhipuhkus? Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust
tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 5)Töötasu koosneb nii rahapalgast kui ka mitterahalistest komponentidest, mis moodustavad ühtse terviku. Juurde võivad tulla lisatasud, (müügi)protsent, ärisaladuse hoidmise tasu, konkurentsikeelu- tasu jm. Töötasu alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. 6)Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Põhipuhkus aegub 1 kalendriaasta möödudes. § 24. Puhkusetasu maksmine (1) Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. (2) Töötaja, kellele ei makstud puhkusetasu käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 3 ettenähtud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra. (3) Kollektiivlepingus sätestatud tingimustel võib käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 4 ja 5
4) see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest. (2) Tööandja ei saa tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet. (3) Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist. § 25. Konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemine (1) Tööandja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda igal ajal, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette. (2) Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette, kui tööandja huvi konkurentsi piiramise vastu ei ole asjaolude muutumise tõttu enam mõistlik. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib töötaja konkurentsipiirangu kokkuleppe
tööajal. Muud lühemad vaheajad kokkuleppel ja lähevad tööaja sisse. - Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui see tuleneb tööandja vajadustest ja on mõistlik (§ 47 lg 4). Tööaja lühendamine (§ 53). Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja 3-tunni võrra. 6.Puhkus. Põhipuhkus. - Põhipuhkus 28 kalendripäeva (§ 55). - Põhipuhkuse erisused alaealine 35 klp (§ 56), töövõimetuspensionär 35 klp (§ 57), haridustöötaja kuni 56 klp (§ 58). - Põhipuhkuse arvestus kalendriaastas (§ 68 lg 3). - Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (§ 68 lg 6). - Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel ning vähemalt 14 p
Kasutust tagavate piiratud asjaõiguste hulka kuulub eeskätt hoonestusõigus. Hoonestusõigusele kohaldatakse reeglina kinnisasjade kohta käivaid sätteid, st sellele avatakse eraldi registri osa kinnistustraamatus ja seda saab koormata, võõrandada või pärandada nagu kinnisasja. Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes, panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust, st asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma. Servituutide hulgas eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaalservituudi korral on ühe nn valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist nn teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Näiteks võib valitseva kinnisasja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
