Emsi- teenija Mikumärdil Kogu tegevus toimub Mikumärdi talus. Seal suvitavad Mimm ja Silvia. Jaaku ja Maretit härib see, et Mimm ja Silvia ei löö kätt külge talutöös. Mimm noolib Jaaku endale, et saada talu endale ja Silvia ootab Ennu, kes on Aafrikas tööl. Sheelihow on talumajanduse nõuandja ja seetõttu tüütavad Mimm ja Silvia palju teda talumajanduse küsimustega. Silvial on tekkinud mõte, et ta tahab Sheelihowi endale meheks. Samal ajal kudrutavad Maie ja Ants. Maiel on kõrvale pandud tuhat eesti krooni ja Ants tahab rajada kunagi linnas virtsa poe selle raha eest. Maie piirab koguaeg Antsu kõrtsis ja kiigel käimisega. Antsule on see raske, kuna ta tahab ka käi igal pool, kui ainult Mikumärdil olla teenija, kuid kui ta kusagile läheb, siis alati ähvardab Maie, et nende vahel on kõik läbi. Sheelohow kosib Maretit, kuid Maret ei ütle kohe vastust vaid palub aega, mida talle ka antakse. Samal ajal tahab endale Maretit naiseks ka Juhan. Jüri
Et aga see pettus oli, siis raha ei saanud ja enesel polnud punast krossigi ja nõnda tuli Enn sama päeva õhtul Maiet nõudma, muidu andvat asja kohtusse. Aga sellele petisele teda anda ei tihanud. Asja tegi Peetri jaoks veel hullemaks see, et kõik nagu äravahetunud olid. Anne (tema naine) oli järsku meelt muutnud, et naine ikka mehe sõna peab kuulama ja kui mees iseenese tarkusest tahab Maiet ikka Ennule anda, siis las ta minna. Enne ikka oli Anne mulgi poolt. Maiel oli samuti, et koolis olevat tema õppinud, et ikka isa sõna peab kuulama ja nüüd Ennu kahe käega vastu võtab. Peetri enese arust polnud veel keegi aru saanud et kaup luhta läks ja rehe all 100 vakka valmis jahvatatud tangu on. Tegelikult olid kõik sellest juba siis aru saanud, kui laua pealt ,,Postimehe" tollelt kohalt avatud leidsid olevat. Aga et nad Peetrit mõistma tahtsid panna, siis tuli neil mängida süütukest
Emsi- teenija Mikumärdil Kogu tegevus toimub Mikumärdi talus. Seal suvitavad Mimm ja Silvia. Jaaku ja Maretit härib see, et Mimm ja Silvia ei löö kätt külge talutöös. Mimm noolib Jaaku endale, et saada talu endale ja Silvia ootab Ennu, kes on Aafrikas tööl. Sheelihow on talumajanduse nõuandja ja seetõttu tüütavad Mimm ja Silvia palju teda talumajanduse küsimustega. Silvial on tekkinud mõte, et ta tahab Sheelihowi endale meheks. Samal ajal kudrutavad Maie ja Ants. Maiel on kõrvale pandud tuhat eesti krooni ja Ants tahab rajada kunagi linnas virtsa poe selle raha eest. Maie piirab koguaeg Antsu kõrtsis ja kiigel käimisega. Antsule on see raske, kuna ta tahab ka käi igal pool, kui ainult Mikumärdil olla teenija, kuid kui ta kusagile läheb, siis alati ähvardab Maie, et nende vahel on kõik läbi. Sheelohow kosib Maretit, kuid Maret ei ütle kohe vastust vaid palub aega, mida talle ka antakse. Samal ajal tahab endale Maretit naiseks ka Juhan
Et aga see pettus oli, siis raha ei saanud ja enesel polnud punast krossigi ja nõnda tuli Enn sama päeva õhtul Maiet nõudma, muidu andvat asja kohtusse. Aga sellele petisele teda anda ei tihanud. Asja tegi Peetri jaoks veel hullemaks see, et kõik nagu äravahetunud olid. Anne (tema naine) oli järsku meelt muutnud, et naine ikka mehe sõna peab kuulama ja kui mees iseenese tarkusest tahab Maiet ikka Ennule anda, siis las ta minna. Enne ikka oli Anne mulgi poolt. Maiel oli samuti, et koolis olevat tema õppinud, et ikka isa sõna peab kuulama ja nüüd Ennu kahe käega vastu võtab. Peetri enese arust polnud veel keegi aru saanud et kaup luhta läks ja rehe all 100 vakka valmis jahvatatud tangu on. Tegelikult olid kõik sellest juba siis aru saanud, kui laua pealt ,,Postimehe" tollelt kohalt avatud leidsid olevat. Aga et nad Peetrit mõistma tahtsid panna, siis tuli neil mängida süütukest
Säärane mulk ehk Sada Vakka tangusoola Autor: Lydia Koidula Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, Anne, Maie, Jüts, Erastu Enn, Männiku Märt, Kure Aadu, Enn on alati Maiel taga käinud ja tahtnud Maiet endale, aga Maie ei tahtnud temaga isegi sõber olla. Enn olnud liisuvõtmise ajal puid raiunud ja langenud kaela, nüüd on ta pöidlast ilma. Maie tahab meest, kellel oleks kõik sõrmed alles. Maie läks õue, Enn jäi üksi tuppa. Ta oli Maie peale pisut solvunud, et nüüd kuulis, mida Maie temast arvab. Hetke pärast nägi ta eemal tulemas Maiet ja Märti. Ta jooksis ruttu parsile ehk ülesse talade peale.
5. Enn oli kõike pealt kuulnud ja tuleb nüüd parsilt alla. Noormees on veel vihasem ja haub kättemaksu. Jälle tuleb keegi sisse ja Enn ronib tagasi parsile. 6. Jüts ja Aadu tulevad sisse. Aadu arutleb Peetri mulgivihast ja et mulk just tema tütrele tahab minna. Jüts mõtleb uutest pastlatest. Suunduvad rehe alla. 7. Jüts jääb uksel seisma ja mõtleb Kure Aadu tulekust. Valla asju arutada pole, seega on Maiel uus kosilane. Jüts loodab et see Enn pole ja mõtleb kellele tema kosja võiks minna 8. Maie tuleb sisse ja pärib Märdi kohta. Jüts saab aru et Märt ongi Maie kosilane ja lubab neid aidata. 9. Kõik on läinud ja Enn tuleb parsilt alla. Ta on väga vihane ja jälle arutab Maie ja Märdi plaanitavatest pulmadest jne. Jälle tuleb keegi ja Enn ronib uuesti parsile. 10. Aadu Peeter ja Anne arutavad Märdist. Aadu ja Anne üritavad Peetrit veenda selles et
(Iseenesele.) Annel on keelt: see võib mind aidata! Lähme esmalt rehe alla! (Reheuksest välja.) 19 -7- Jüts (ukse juurest ümber pöördudes). Enn (ronib, nagu ülemal, poolelt teelt parsile tagasi). JÜTS: Ihihih! Ah ta arvab, et ma ei tea, mis (sõrm nina ääres) Kure onu meilt otsib? Valla asju meil arutada ei ole, seda ta ise õues ütles! Küllap tean! (Publiku poole.) MAIEL JÄLLE KOSILANE! – Aga – kes ta võib olla? (Rehealuse Enn ei meeldi poole.) Kas kuulatan? Ei, Maie ütles, see olevat inetu! (Murelikult.) Kui ta aga see pealuu ENN ei ole! Seda ma ei taha! See lipitseb isa ees ikka nagu Karja-Pits kannika ees, ja seljataga sõimab mind «rumalaks poisiks» ja «tahmapeaks». Kas ma ei ole ometi koolis kolmandal kohal –? (Põlgusega.) Va pöidlapurustaja
oli kuulda. Otsiti läbi kõik kohad majas, peale peidupaiga. Kui komtuur tahtis Priidu leidmiseni ema kinni siduda ja lossi sügavamasse kongi visata hüppas Priidu välja ja ütles, et võtke mind aga minu ema ärge puutuge. Komtuur lubas naisele, et su pojale tuleb karistus, kuid surema ta ei pea. Maie oli väga kurb ja nüüd Villu küsis, et kes see noor rüütel oli. Vastust teades läks Villu vihaseks, et isa on suremas, ise käib ta aga ilusaid tüdrukuid norimas. Maiel oli aga aeg koju minna, Villu saatis teda läbi metsa, kui nende teed lahku läksid. Villu pidi minema ju koosolekule. Varemetes oli nii palju inimluid, et isegi surnuaial pole neid nii palju. Kõigepealt otsis Villu munka, kui munk välja ilmus hakati koosolekuga peale. Kui munk oma kõne lõpetas olid enamus temaga nõus, et sõda peab tulema ja me ei lase kellelgil endale pähe istuda, ainult paar vanameest olid kahtluse all. Koosolek läbi pidid kohalolijad
sõbrannat leida polnud võimalik. Veel nimetas ta, et kuigi nende vahel polnud sõlmitud hoiulepingut, hoidis ta võõrast vara kokkuleppel 7 aastat oma riiulitel, mistõttu ta peab ka selle eest hüvitust saama. Sõbranna sellega ei nõustunud. Siis tegi ta Mari P. ettepaneku pöörduda advokaadi poole, kes selgitaks, kellel neist on õigus. 3.1. Mida soovitab advokaat vaidluse lahendamiseks? Kuna sõbrannad ei vormistanud mingisugust lepingut siis pole Maiel mingisugust õiguslikku alust neid raamatuid tagasi saada ning Mari ei pea talle mingit hüvitist maksma 4. 12-aastase Vello vanemad saatsid poisi poodi, et see tooks ema sünnipäevapeo ettevalmistamiseks puu-ja juurvilju: õunu, pirne, ploome, tomateid ja maasikaid. Kui hiljem ema ise poodi läks, et tuua veel lisaks peolauale toiduaineid, märkas ta, et poe ees oli puu-ja juurviljalett, kus need olid tunduvalt odavamad. Ema nõudis poes, et
Nii kindel oma armastuses, et enne hüppaks jõkke, kui läheb vastumeelsele mehele. Aga seekordki on õnne üle otsustajaks isa, kes algul tütre heaolust teps mitte ei hooli. Minu arvates on tema olukord väga sarnane ,,Saaremaa onupojas'' oleva Miinaga, kes pidi ka abielluma vastumeelse mehekandidaadiga ja enesel polnud selles mingit sõnaõigust, samas oma tulevasele julgesid mõlemad oma vastakaid tundeid tunnistada. Maiel oli rohkem vedanud, sest tal oli ema, kellele võis alati loota. Kuna neiu ei julgenud isale vastu hakata, paluski ta ema abi, sest teadis, et isa alati tema tahtmist teeb. Nagu õige tütar ikka, oli ka Maie tubli ja töökas ning aitas ja kuulas alati oma vanemaid. ......................17 On ka sõnakas pereema, kes oma rumalavõitu meest ohjas hoiab ja kelle sõna ikka peale jääb
polnud võimalik. Veel nimetas ta, et kuigi nende vahel polnud sõlmitud hoiulepingut, hoidis ta võõrast vara kokkuleppel 7 aastat oma riiulitel, mistõttu ta peab ka selle eest hüvitust saama. Sõbranna sellega ei nõustunud. Siis tegi ta Mari P. ettepaneku pöörduda advokaadi poole, kes selgitaks, kellel neist on õigus. 3.1. Mida soovitab advokaat vaidluse lahendamiseks? Kuna sõbrannad ei vormistanud mingisugust lepingut siis pole Maiel mingisugust õiguslikku alust neid raamatuid tagasi saada ning Mari ei pea talle mingit hüvitist maksma 4. 12-aastase Vello vanemad saatsid poisi poodi, et see tooks ema sünnipäevapeo ettevalmistamiseks puu-ja juurvilju: õunu, pirne, ploome, tomateid ja maasikaid. Kui hiljem ema ise poodi läks, et tuua veel lisaks peolauale toiduaineid, märkas ta, et poe ees oli puu-ja juurviljalett, kus need olid tunduvalt odavamad. Ema nõudis poes, et talle makstaks välja
Küll oli Risti Krõõt katsunud ümberkaudsetest mõisatest ja Viljandi linnast alamat saksa soost rahvast oma majasse meelitada ja oma Japsi nende noorema sooga sõbraks teha. «Antvärgid» tulid ka vahel jõuka perenaise toitu maitsema ja sealt seda või teist kinki kaasa võtma, vaatasid aga siiski «vabadele talupoegadele» üleõla ega kutsunud neid iialgi enda juurde võõraks. Priidu ja Mai olid sellest ammugi aru saanud ja ei läinud omalt poolt kedagi taga otsima. Maiel oli noorte meeste seas palju kummardajaid, aga saksa noorsandid liputasid ainult tema ilusa näo ees saba ja talupoisid roomasid tema vabaduse ja rikkuse ees kui ussikesed. Sepp Villu üksi armastas teda kui omasugust inimest ja kena, tarka tüdrukut. Kas Maieke seda nägi või mitte, on teadmata; teada on nii palju, et Mai iga kord, kui sepp Risti talusse võõraks tuli, oma ema meelest üleliia elavaks ja vahel koguni vallatuks läks . . . Priidu silmis oli sepp
annaabi.ee 
