Võlaõiguse üldosa konspekt (0)

Võlaõiguse üldosa
07.09.20 Lepingulised suhted ● Lepingulisi suhteid reguleerivad mh ○ TsÜS, seadus sätsetab tsiviilõiguse üldpõhimõtted
○ VÕS, seaduse eesmärgiks on reguleerida lepingulisi suhteid isikute vahel
○ Tarbijakaitseseadus, seaduse eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle  kaitse  ● Au ja väärikuse riive, sellest tulenev kahju - lepinguvälised suhted, nõude alus VÕSist 1046- 1047 (ebaõige faktiväide) ● VÕS on VÕ keskne õigusakt ning puudutab KÕIKI lepinguid
● VÕS jaguneb üld- ja eriosaks ○ Üldosa sisaldab üldisi norme
○ Eriosa sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja kohustusi, mida pooled peabad  täitma, seal on puudutatud praktikas enamlevinunumate lepingute vorme 
konkreetsemalt nt käsunduslepingu 619-634 regulatsioonid ● Üldosa 1-207 (üldnormid)
● Reguleerib nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid võlasuhteid
● 9-62 lepingute sõlmimine
● EELDUSED, alati tuleb kontrollida kas seadusest tulenevad eeldused on täidetud
● Peale lepingu sõlmimist tuleb asuda lepingust tulenevaid kohustusi täitma
● Kuidas täita kohustust? Kui lepingus pole kohustuse täitmise tingimusi välja toodud siis tuleb  teenust täita keskmise kvaliteediga.  ● I sammas lepingute sõlmimine
● II sammas lepingute täitmine
● III sammas on seotud kohustuste rikkumiste ja õiguskaitse vahenditega. VÕS 100-140
● IV sammas puudutab lepingute lõpetamist. 186-207
● Kõigepealt vaadatakse eriosa ja siis üldosa (lepingute perspektiivist) ehk loeme tagantpoolt  ettepoole ● BMW kaasus. Küsimus, kas leping on sõlmitud? Mis on kohustused ja õigused?   208+217lg2p2 ● Õigus nõuda kohustuste täitmist
● Absoluutne ja relatiive (võlasuhe ehk kehtib ainult kahele osapoolele) suhe
● Kohustatud isik ehk võlgnik
● Õigustatud isik ehk võlausaldaja
● Kui võlgnik on isik, siis ei saa nõuda tema nt vanavanematelt võla tasumist 
● Reguleerib lepingulised, lepingusarnaseid ja lepinguväliseid võlasuhted. 
● Lepingueelsete läbirääkimiste käigus tekib lepingusarnane võlasuhe (2012, Riigikohus)
● Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool või pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.  ● Lepingusarnane - ei ole defineeritud, kuid suhe kus lepinguline võlasuhe puudub aga sellel  võlasuhtel on lepingu iseloom, nt kinnisvara ost, müügilepingu tingimiste läbirääkimine 14-
15, müüja lubab maja müüa ning ostja teeb juba kulutusi maja ostmiseks kuid viimasel hetkel 
enne lepingu allkirjastamist loobub müüja maja müümisest. Lepingu sõlmimist võib jagada 


etappidesse (RK): läbirääkimist, sõlmimine, täitmine. ● Lepingutest tulenevad lepingu pooltele õigused ja kohustused, mida tuleb täita senikaua, kuni  kohustused täidetakse nõuetekohaselt või kuni leping lõpetatakse.  ● Mobiiliarve tasumine ema poolt - õigusliku aluseta saadu, alusetu rikastumine ema Ardo  kasuks. Meesterahvas maksub kohvikus joodud tee, aluset rikastumine naisterahva kasuks.  ● Lepingu poolte õigused ja kohustused tulenevad järgmistest allikatest: ○ Leping (alati tuleb enne kindlaks määrata lepingu liik)
○ seadus aka VÕS
○ tava ja praktika
○ Kohtulahendid
○ üldpõhimõtted ● VÕS kokku 1068
● TsÜS õpetus sellest, kellelt mida ja kuidas me välja saame nõuda
● 23-25 loetelu õiguse allikatest, millest osapooltel tuleb lähtuda 
● Leping - Milline on lepingu olemus?
● Romet laenab auto Edithile ja maksab esimesele 500eurot, tekib probleem ning kahju  1200eurot, amortiseerumine? Rendileping, mitte üürileping! Sest Edith kasutas sõidukit tulu 
teenimiseks.  ● VÕS eriosa ja VÕS üldosa
● Tava on pikema aja jooksul välja kujunenud käitumisnorm, mida suurem osa inimesi järgib  kuid see võib tekkida ka väiksemas ringkonnas ● Praktika - lepingu poolte vahel pikema aja jooksul välja kujunenud käitumisreegel, mida  mõlemad pooled järgivad ja aktsepteerivad Võlaõiguses kehtivad üldpõhimõtted ● Üldpõhimõtted - ei ole defineeritud, aga on üldine käitumisreegel mille tõlgendamise kaudu  selgitatakse välja konkreetne õigus ja kohustus ● Privaatautonoomia põhimõte - igal isikul on õigus kindlaks määrata õigussuhte sisu milles ta  osaleb või milles ta soovib osaleda ● Lepinguvabaduse põhimõte - seisneb eelkõige vabaduses valida milline leping sõlmida,  millise sisuga, kellega ja millises vormis (ei ole absoluutne), piiratud eelkõige võlasuhte 
nõrgema osapoole kaitseks ● Dispositiivsuse põhimõte - vastavalt VÕS 5le võib seaduses sätestatust võlasuhte poolte või  lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte 
olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine 
oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Enamik 
normidest. Seadusest sätestatust võime poolte kokkuleppel mööda kalduda. Näide VÕS 94, 
intressi mõiste.  ● Imperatiivsuse põhimõte - seaduses sätestatuse kõrvale kalduda (nt võs 62, tarbija kahjuks,  sidevahendite abil lepingute sõlmimisel, seaduses sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on 
tühine) ● Hea usu põhimõte - VÕS 6 on sätestatud võlaõiguse üks olulisemaid põhimõtteid, milleks on  hea usu põhimõte. Hea usu põhimõtet ei ole võimalik üheselt defineerida. Küll aga võib väita,
et hea usu põhimõtte siuks on muuhulgas võlasuhtes osalejate kohustus teha koostööd, 
arvestada üksteise huvidega ning anda üksteisele võlasuhte sisu silmas pidades vajalikku 
informatsiooni.  ● Kas lepingu tingimused kehtivad? Või on nad tühised? Sidevahendite abil sõlmitud lepingu 


punktid on kas imperatiivsed või dispositiivsed? Imperatiivne õigusnorm on viitega, et 
seaduse sätestatud kõrvale kalduv on tühine, see võib olla ka jaos või peatükis korra mainitud. ● Pacta sunt servanda  - agreements must be kept, kokkulepetest tuleb kinni pidada st lepingu  siduvuse põhimõte ● Mõistlikkuse põhimõte - VÕS7lg1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mis samas  olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. ● Lepingu siduvuse põhimõte - VÕS8lg2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks  kohustuslik. See tähendab, et lepingust tulenevaid kohustusi tuleb täita nõuetekohaselt või 
seni, kuni võlasuhe lõpetatakse.  ● Mõistlikkuse ja hea usu põhimõtte on määratlemata õigusmõisted ja seetõttu ei tohiks neid ka  kasutada põhiargumentide, vaid toetavate argumentidena. Hea usu põhimõtet viimasel ajal 
kohtupraktikas rohkem, osakaal suureneb. Ehk mida sarnases olukorras tegutsevad isikud 
peaksid normaalseks. Vt ka Irene Kull - hea usu põhimõtte ema, doktoritöö. ● Kalli ostis kingad OÜ King käest 1.aprillil 2020 ja konts mutdus 1.juuni 2020. 218lg2 ja  222lg1. 1.sept 2020 võtab ühendust OÜ Kingaga ja vastatakse et jõuame jõuludeks siis on 
hästi. Kalli tahab taganeda lepingust, tugineb mõistlikkuse põhimõttele. Ise võib ka mõistlik 
olla. Kuidas ühiskonnas lugupeetud isik käitub. Saab raha tagasi küsida ja punkt.  09.09.20 Võlaõigusseaduse ülesehitus ● VÕS jaguneb üld- ja eriosa
● VÕS eriosa jaguneb kaheks: lepingud ja lepinguvälised võlasuhted ● Rattamüügi leping ○ VÕS eriosa
○ VÕS üldosa
○ Hea usu põhimõte ● Sõbranna andis sõbrale laenu 10k eurot, suusõnaline kokkulepe, laen 1aastaks, 1 aasta  möödas ja tahab raha tagasi, pangaülekanne.  ○ Kas A l on õigus nõuda 10k eurot tagasi? ■ Kas poolte vahel on leping? VÕS1027, alusetu rikastumine
■ Kas õigusnormi rakendamiseks on eeldused täidetud?
■ Lepingu olemasoluks peavad olema täidetud (!!!): ● Pakkumus
● Nõustumus ● Oluline on tõlgendada
● Kuidas kirjutada kohtulahendit? Andres Kanguri raamat Lepingute sõlmimine ● Mis on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel.
● Lepinguid võib sõlmida: suulises vormis, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,  kirjalikus vormis, notariaalses vormis ● Vormi valikul tuleks arvestada ka tõendamist.  ● Georg sõlmis lepingu Meredyga. Teenis sellega 25k, muruniitmine. Meredy tahab teada kas  tal on õigus mingitki raha Georgi käest saada? Jah VÕS580 


● Kapitalirendileping - omandiõigus läheb üle
● Müük - omandiõiguse üleminek ● Leping on sõlmitud sellest hetkest alates kui pakkumus saab nõustumuse
● Pakkumust (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab  pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga 
õiguslikult seotud. ● Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.  ● Lepingu olulisteks tingimusteks võib pidada neid tingimusi, mis määratlevad lepingu  olemuse ja mille kaudu me saavutame lepingu eesmärgi. Need on enamasti toodud välja 
VÕS eriosas. ● Müügilepingu olulisteks tingimusteks peetakse üleantavat asja ja tasu. VÕS208
● Pakkumust on võimalik kindlaks määratud isikule või isikute ringile
● Kui pakkumus on suunatud avalikkusele siis on tegemist ettepanekuga pakkumuse  avaldamiseks.  ● Piimapakid poes 20s tk on pakkumus kindlaskmääramata inimeste ringile. 
● Kui nõusolek muudab pakkumuse sisu, siis muutub nõusolek uueks pakkumuseks. Kui  muutub nõustumus, muutub ka pakkumus. Edithi variandid on kas anda nõustumus või teha 
uus pakkumus või keelduda.  ● Nõustumust võib anda nii otseselt (suuliselt) kui ka kaudselt (kirjalikult) kui ka  konkudentselt.  ● Eraparklate lepingud on üürilepingud (RK). Miks? VÕS16lg3
● Muutumine - VÕS97, lepingulise vahekorra muutumine / lepingu muutmine
● VÕS97 annab ühele poolele õiguse nõuda lepingu muutmist, kui muutunud on lepingu  sõlmimisel aluseks olnud asjaolu - kahepoolselt(igal ajal) või ühepoolselt(kui on olemas 
õiguslik alus kas tulenevalt seadusest või lepingust) ● Lepingut on võimalik muuta igal ajal poolte kokkuleppel VÕS13
● Õigus lepingut ühepoolselt muuta (kasvõi teatud punkte) - soovitus enda kaitseks tulevikus  lepingutesse lisada ● Nt VÕS299
● Lepingu muudatused VÕS13 ei pea lepingu vormimuudatused olema samas vormis algse  vormiga va juhul kui lepingujärgselt see peab ● Lepingut võib muuta ükskõik millises vormis, vorminõudeid ei pea järgima va siis, kui see  tuleneb seadusest AGA RK praktika põhjal võib ka notariaalse vormis muutmine olla 
vormivabam kui muudetakse väheolulisi lepingu tingimusi ● Näide. OÜ A ja OÜ B sõlmisid lepingud nii, et A pidi üle andma Ble metallvardad ning B  pidi peale varraste vastuvõtmist maksma Ale 25000eur. Leping 01.05 ning 25tk pidi üle 
antama, dets helistab B Ale ning ei vaja neid enam ehitusel. B on nõus maksma 25k aga palub
mitte kruntida, värvida, augustada. A nõustub.  A annab B-le üle talad 01.05 aasta hiljem 
03.05 esitab A nõude B-le, et ei ole värvitud, krunditud, augustatud. A ei ole nõus B-ga, kuna 
kokkulepe oli muu. OÜ B pöördus OÜ C poole, lasi muuta talad, maksis 20k, metalltalade 
tõttu hilines töö ning lisandus leppetrahv 25k. B nõue A-le on 45k. ÕT lepingu muudatus 
kehtib hoolimata lepingus sätestatud nõudest muudatused teha kirjalikult kuna VÕS13lg3 
lubab muuta seda ka muus vormis. SEE ON OLULINE ERAND! (RK VÕS13lg3 võib 
kasutada ka õiguskaitse vahendite kohaldamiseks ning lepingute muutmisel ja lõpetamisel). P 
- palju raskem tõendada, ei ole pealtnägijaid või -kuuljaid. Reaalsus, et B ei maksnud A-le 


25k ja oli seda teinud teadlikult. ● Keerukamate lepingute sõlmimisele eelnevad sageli lepingueelsed läbirääkimised.
● Millele on lepingueelsed läbirääkimised suunatud?
● Läbirääkimiste pidamisel tuleb arvestada kahe olulise põhimõttega tulenevalt VÕS 14: ○ Läbirääkimisi tuleb pidada heas usus;
○ Läbirääkimiste katkestamine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi,  kui isikud ei  riku hea usu põhimõttest tulenevaid kohustusi.  ● Lepingueelsed läbirääkimised toovad endaga kaasa ALATI lepingusarnaste võlasuhete tekke. 
● See toob endaga kaasa ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ja seda on oluline teada. 
● Reaalsus on see, et lepingueelsetesse läbirääkimistesse astumine toob endaga kohe kaasa  õigused ja kohustused VÕS14lg1 ja lg2. ● HUVIDEGA ARVESTAMINE + TÕESE INFO ANDMISE KOHUSTUS + HEAS USUS  TEGUTSEMINE (RK rõhub sellele aina enam) ● VÕS8lg2 -- VÕS76lg3 --nõuetekohane -- VÕS100 - VÕS101lg1
● Mati tahab maja osta. Ta tegi majale hindamisakti ja maksis pangale laenu saamiseks  menetlustasu kuid viimasel hetkel ei taha müüja maja müüa. Kulutused kokku 250eurot.  ● Õigusliku probleemi lahendamisel: ○ a) püstita hüpotees, Kas Mati saab nõuda 250 euro tasumist müüa poolt?
○ b) võlasuhte olemasolu ja kontrollida tuleb ka lepingu olemasolu, lepingusarnane  võlasuhe ○ c) kohustuste olemasolu ehk millised kohustused eksisteerivad? VÕS14lg1 ja lg2  puhul on informatsiooni andmise kohustus, on rikkunud seda kohustust infot anda 
ajakohaselt ○ d) kohustuste täitmine
○ e) kohustuste rikkumine 
○ f) võimalikud nõuded ehk võimalikud õiguskaitse vahendid, VÕS115 ja VÕS128  vara väärtuse vähenemine ehk kahju ○ g) lahendus ● Soovitus lugeda kohtupraktika analüüse! 
● Tuleb olla OBJEKTIIVNE
● Vähemalt 3 kaasust kodutööks + VÕS ja konspekt vaadata läbi tüüptingimuste regulatsioon,  sidevahendite abil sõlmitud regulatsiooni osas. Vaadata VÕS34-62 + Võlatunnistusega seotud
materjal ja RK lahendid konstitutiivse ja deklaratiivse võlatunnistuse osas+!!!!  Kodutöö: kaasus 14.09  ● Subjektid: OÜ Auto (ostja) ja AS Post (müüja)
● Objektid: raha, posttõstukid (müük), hooldustööd (hooldus)
● Subjektid kontroll: OK ● Lepingu liik: ostu-müügileping, VÕS-is on ainult müügileping (ost-müük posttõstukitega,  asja ja sellega seotud omandiõigus on üle antud), lepingus on ka teine osa - posttõstukite 
hooldus (töövõtuleping) ● Hüpotees: Kas ostja on kohustatud hooldustööd müüjalt tellima või mitte? Juhul kui on, siis 


kas ostjal on õigus leping lõpetada või mitte?  ● Võlasuhte olemasolu: Poolte vahel on sõlmitud ostu-müügileping ning seega on olemas ka  lepinguline võlasuhe ● Kohustuste olemasolu: müüja on kohustatud tagama ja korraldama posttõstukite ja  aluspukkide hoolduse pakkumuses sätestatud tingimustel (sh hind) vähemalt 5 aasta jooksul 
alates lepingu sõlmimisest ning ostja on kohustatud tasuma.  ● Kohustuste täitmine: pooled on seniseid kohustusi täitnud
● Kohustuste rikkumine: kohustusi ei ole rikutud
● Võimalikud nõuded: ei ole
● Lahendus: Ei ole võimalik lepingust taganeda, kuna Müüja on tulenevalt lepingu punktist 5.2 kohustatud tagama ja korraldama hooluse pakkumuses sätestatud tingimustel vähemalt 5 aasta
jooksul. Siiski tulenevalt lepingu sättest 8.1 on võimalik poolte kokkuleppel leping 
ennetähtaegselt lõpetada.  ● Kommentaar: Pooled peavad lähtuma hooldusteenuse osutamise puhul VÕS eriosast ja selle  regulatsioonidest, isegi kui lepingus midagi kirjas pole.  Tüüptingimused ● Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes  kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida 
tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes
ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. ● !!!Tüüptingimuste tunnused:  ○ lepingute tingimused, mis on eelnevalt välja töötatud määramatu arvuga lepingutes  kasutamiseks ○ Neid ei ole eraldi läbi räägitud 
○ Ühel lepingu poolel puudub võimalus nende sisu mõjutamiseks ● Sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui: ○ leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või  teenindussüsteemis; ○  ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja
○  lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus  võtta endale lepingulised kohustused (edaspidi tellimus), edastatakse eranditult 
üksnes sidevahendi abil. ● Kui pooled sõlmivad lepingu telefonitsi, on tarbija telefonikõne käigus võetud kohustustega  seotud üksnes juhul, kui ettevõtja on telefonitsi edastatut kinnitanud püsival andmekandjal 
ning tarbija on oma tahet olla telefoni teel võetud kohustustega seotud kinnitanud kirjalikku 
taasesitamist võimaldavas vormis. Käesolevas lõikes nimetatud nõuete rikkumisel loetakse 
ettevõtja poolt tarbijale edastatud asi, teenus või muus sooritus tellimata asjaks, teenuseks või 
muuks soorituseks käesoleva seaduse § 99 lõike 1 tähenduses. ● Tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva  jooksul. Võlatunnistus ● Võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse  iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu ● Võlatunnistus on ühepoolne tahteavaldus, mille alusel luuake kohustus. 
● Võlatunnistus peab olema kirjalik dokument, kui seaduses pole sätestatud teisiti


● Konstitutiivse võlatunnistuse sisuks on uue õigusliku kohustuse loomine, mis ei sõltu  varasematest õigussuhetest. Kui selgub, et algseid võlasuhteid poolte vahel ei olnudki (nt 
nende leping osutub tühiseks), ei tähenda see, et antud võlatunnistus (mis on ju iseseisev) 
oleks automaatselt kehtetu. ● Deklaratiivse võlatunnistusega uut kohustust ei looda, kuid see võib tähendada võimalikest  vastuväidetest (vähemalt nende asjaoludega seoses, mis olid võla tunnistamise ajal teada) 
loobumist ja tõendamiskoormuse ümber pööramist. 16.09.2020 ● Käsundusleping on teenuse pakkumine, mis on mõeldud kohustuse täitmiseks
● Töövõtuleping on samamoodi teenuse pakkumine, mille puhul on oluline eesmärgi  saavutamine ● Kui lepingu sisu ei ole ühesel arusaadav, siis tuleb lepingu rakendamiseks lepingu tingimusi  tõlgendada.  ○ Esimese sammuna tõlgendatakse lepingut subjektiivselt ehk nii, nagu lepingu pooled  lepingu teksti mõistsid. Ehk lepingupoolte tegelik tahe, lepingueelsed läbirääkimised, 
olemasolev info lepingueelsetest läbirääkimistest.  ○ Teise sammuna tõlgendatakse lepingut objektiivselt, ehk nii nagu lepingupooltele  sarnane mõistlik isik seda mõistaks. St eelkõige grammatiline tõlgendamine. 
Tõlgendatakse lahti sõnad ametlike allikatega EKI, ÕS.  ● Milliseid tingimusi kasutades on võimalik praktikas lepinguid sõlmida? Saab kasutada  individuaal- ja tüüptingimusi. Individuaaltingimusteks on lepingu tingimused, milles on 
lepingupooled eraldi läbi rääkinud.  ● Mida lepingupooled väljendavad tingimuste kaudu? Enda tahet. 
● Lepingutingimused, mille sisus on lepingupooled eelnevalt läbi rääkinud on  individuaaltingimused.  ● Eeldatakse    , et indivivudaaltingimused kajastavad lepingupoolte tegelikku tahet ning nad on  enne lepingu sõlmimist neid tingimusi mõistnud.  ● Tüüptingimuste abil sõlmitud lepingust võib olla väljapääs, neid kasutatakse enamasti e- kauplustes, sidevahendite abil sõlmitud lepingud, krediidiasutuste lepingud, samamoodi 
kasutatakse nt ujulates, kinos jne ● Tüüptingimusi ei kasutada pärimis- ja perekonnasuhete valdkonnas ning lepingutele  äriühingute, muude juriidiliste isikute ja seltsingute asutamiseks ning nende juhtimise 
korraldamiseks. ● Tüüptingimuste kasutamisel tuleb tähelepanu pöörata VÕSist tulenevatele nõuetele. 
● Armin tahab ujuma minna, shortsidega ei lubata ja rannavalve teavitab teda sellest. Tegu on  tüüptingimusega. Tüüptingimused võivad olla ka kujutised (no dogs allowed jne).  ● Tüüptingimusi nimetatakse võta või jäta tingimusteks
● Tüüptingimused on lepingu osaks, kui: ○ Neile on enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal selgelt viidatud;
○ Lepingupoolele on antud mõistlik aeg nendega tutvumiseks ● Tüüptingimused ei ole lepingu osaks, kui: ○ Tegemist on üllatustingimustega (lepingu tingimused, mille sisust ei ole mõistlike  jõupingutuste abil üheselt aru saada, tingimused mis oma väljenduslaadilt ei võimalda
arusaamist, võivad olla ka tingimused mis ei asu lepingus õiges kohas) ○ Lepingu tingimused kahjustavad ühte lepingupoolt ebamõistlikult
○ Tingimustes on eraldi kokku lepitud (individuaaltingimused) ● Kõige vähem pööratakse tähelepanu lepingu lõppsätetele
● Oluline pöörata tähelepanu VÕS 42-le, seda rakendadatakse nö altpoolt ülespoole


● Kaasus. Katrin kaotab peol ära garderoobinumbri, hommikul ei mäleta mis number kirjas oli.  Klienditeenindaja ei anna jopet ilma numbrita, viitab leppetrahvile 250eurot, ja osutab 
tagaseinal olevale sildile. VÕS42lg3p5. Isiku hoolsuskohustus on oluline. Leppetrahv 250 
eurot ei saa olla paberi kaotamise korral olla 250eurot, leppetrahv peaks olema summa mis 
katab tekkinud kahju. Seega on tegemist tühise tingimusega, esimene variant anda jope ära 
teine variant maksta leppetrahvi ja alusetu rikastumise prg alusel raha tagasi küsida. ● Kui praktikas on vaja lahendada õigusliku küsimust mille lahendamiseks on vaja lahti saada  tüüptingimusest siis tuleb kontrollida VÕS 42 lg 3-le, siis lg 2-te ja siis 1-te. VÕS 44 laiendab
VÕS 42 kohandamisala.  ● Kui tüüptingimusi kasutatakse, siis mida eeldatakse? Seda, et need on kasutaja kahjuks. Seda  peab tõendama tüüptingimuse kasutaja.  ● Kaasus. OÜ Laen annab Vambolale laenu 15 000 eurot kohustusega laen tagastada hiljemalt  1. Jaanuar 2020. OÜ Laen kannab raha Vambolale 1.juuni 2018. OÜ Laen on nö nurgatagune 
laenubüroo, mida juhib Kaupo, kelle on petuskeem. Laenulepingus on kirjas lause, et raha 
antakse lepingusõlmimisel üle ning laenuvõtja kinnitab oma allkirjaga, et on selle raha kätte 
saanud. Kaupo on seda suuliselt Vambolale lubanud. Vambola ei saa järgmiselt päeval raha 
enda kontole ning tema jaoks ei ole kohustust kuna raha ei kantud tema kontole. 1.jaan 2020 
ei ole Vambola OÜ Laenule raha kandnud ning OÜ Laen esitab tema vastu nõude oma 
lubadus täita. Praktikas, kohtumenetluses kehtib see, et negatiivseid asjaolusid me otseselt 
tõendama ei pea. Vambola: kas ma pean 15 000 eurot tagasi maksma või ei? Dokumentaalselt
anti laenu, faktiliselt mitte. Petuskeemi õhku laskmiseks on kindel meetod: Vambola ei ole 
raha saanud ega näinud. Sellel hetkel läheb kohustuste täitmise tõendamine üle OÜ Laenule. 
RK: oluline ei ole see, mis on dokumendis vaid see, mis on faktiliselt. Vambola tuleb uuesti 
meie juurde, et Kaupo lubas raha üle kanda aga ei kantud. 1.juulil 2019 saab Vambola e-kirja 
konstitutiivse võlatunnistusega, milles kirjas, et Vambola kinnitab, et võlgneb OÜ Laen 
iseseisva kohustusena 15 000 eurot. Kaaskirjas vaid palutakse allkirjastada dokument, siis 
väljastatakse laen. Praktikas, OÜ Laen annab seejärel Inkassole laenu üle, Inkasso pöördub 
vanaema Aita-Leida poole, kui lapselaps võlga ei maksa pannakse ta vangi. Vanaema maksab
võlgnevuse ära. Vanaema õiguslikult sidumiseks palutakse vanaemal väljastada OÜ Laenule 
konstitutiivse võlatunnistus, millega luuakse uus võlasuhe.  ● Kaasus. AS Pank ja Õnneleid. Õnneleid pöördub Panka sooviga sõlmida laenuleping. Sellega  soovib osta uue BMW X5-e, selleks on vaja 50 000 eurot. Õnneleiul on hea sissetulek, pank 
annab 50 000eurot laenu kohustusega see 5 aastaga tagasi maksta. Väljastatakse 1. Jaanuar 
2018. Ostab endale 3ndalt isikult auto. 2a käib tööl ja maksab kokku 1.jaanuariks 2020 20 
000 eurot. Lepingujärgselt tuleb maksta ka intressi 5% aastas ja lepingus on kirjas, et viivis on
0,2% päevas kui ta viivitab oma kohustuseks. Õnneleid kaotab ehitajana töö ning ta peab 
kodus olema. Pank ütleb 3 kuu möödudes 1.aprillil 2020 lepingu üles ja Õnneleid kohustub 
Pangale vabastama 30 000 eurot + intressi + viivise. Pank on üllameelne, ja intress on 1500 ja
viivis 2500 eurot, Panga ettepanek Õnneleiule väljastada konstitutiivne võlatunnistus, millega
Õnneleid kohustub maksma 34 000 5 aastaga, intressiga 5% aastas ja viivis 0,2%. VÕS 113 ei
luba küsida intressilt enam intressi. Võlatunnistusega lihtsalt 34 000 eurot tunnistab Õnneleid 
uue kohustuse, ning seepärast ei rakendunud enam VÕS 113. Kui tahad kedagi enda külge 
siduda, siis nõua talt konstitutiivset võlatunnistust. Võlatunnistusi kasutatakse palju 
tööõiguses, töötaja peab tööandjale kahju hüvitama ning tööseaduse järgi peab ta tasuma 
osaliselt ja sp tööandjad pressivad konstitutiivseid võlatunnistusi.  ● Võlatunnistuse eriliik on veksel
● Sidevahendite abil sõlmitud lepingud. 
● Martenile pakutakse 25tk kasutatud toole. Marten soovib pakkujalt toolid osta. 1 tool on 50 


eurot. Leping on sõlmitud - pakkumus ja nõustumus on olemas, pole isegi vaja lepingut. 
Vahet tuleb teha, kas e-kirja teel või e-kirja kaasabil. ● Selleks et sidevahendite abil sõlmitud lepingutes, on seadusandja loonud tingimused nõrgema poole kaitsmiseks.  ● VÕS 52-62 on toonud välja ainult tarbijalepingute tingimused, seadusandja kaitseb tarbija e  nõrgema poole huve. Tarbijalepingutes on alati VÕS normid imperatiivsed.  ● Sidevahendite abil sõlmitud lepingud ○ Poolte õigused ja kohustused - majandus ja kutsetegevuses osaleval isikul on oluline  kohustus -- teavitamiskohustus -, millega kaasneb kinnituskohustus, lisaks tuleb 
tarbijat teavitada seadusest tulenevast taganemiskohustusest, sidevahenditega 
sõlmitud lepingutest on võimalus 14p taganeda, see hakkab kehtima asja 
kättesaamisest. VÕS 54. Tagajärg VÕS 56 lg1-2. Kas tarbijal on vaja põhjust 
lepingust taganemiseks? Ei ole. 14p on tarbijal aega otsustada, kas ta tahab selle 
konkreetse lepinguga ennast siduda ning teiselt poolt annab see aega tutvuda kauba 
omadustega. SASL erinevus vahetult kokkupuutuvate lepingutega on see, et neid oste
tehakse tihti kiiresti. 14p aeg on suunatud kauba omadustega tutvumisele nii, nagu 
see toimub kaupluses. Asja ei tohi kasutada. Kaupa ei pea 14p jooksul tagasi saatma. 
Lepingust taganemiseks tuleb teha taganemisavaldus , ning see on see mida 14p 
jooksul peab tegema. Selle esitamine toob endaga kaasa lepingu lõppemise. 
Tagastamine-- VÕS56lg3, avaldusele järgnevalt on aega kaupa tagastada 30 päeva.  ○ Näide. Tarbijal ei ole õigust lepingust taganeda kui kauba pakend on avatud. Vale,  see ei anna võimalust kaubaga tutvumiseks. Antud tingimus läheb vastuollu VÕS56 
sätestatuga ning see ei kehti. Kui lepingus on kirjas, et tarbija võib kaupa tagastada 
siis kui pakend on terve, on kõik ok. Selliste tingimustega võetakse ära võimalus 
kaupa tagastada.  18.09.2020 Kaasus 1 Miljonär Kalle on kirglik kunstikoguja. Kõige enam vaimustavad teda ajavahemikul 1915 kuni 1940 
Eesti soost kunstnike tööd. Kuid vaatamata erakordsele rikkusele on Kalle kaunis tagasihoidlik ja ise 
kunstikaupmeestega ei suhtle. Selleks kasutab ta oma vana sõbra Siimu abi, kellel ei ole midagi selle 
vastu, et avalikkus teda kirglikuks kunstihuviliseks peab. Lisaks tuleb tõde tunnistada, et sõber Siim 
vaatab ise ka meeleldi kauneid maale ja seetõttu meeldib talle Kallet aidata. Kord, ühel juunikuu 
pärastlõunal (täpsemalt 17.06.2012), palub Kalle minna Siimul kunstikaupmees Peebu juurde ja osta 
temalt Eduard Wiiralti joonistus „Daamid“. Kuna Siim on ise ka päris varakas, siis ei pea Kalle 
vajalikuks pildi ostmiseks raha Siimule kaasa anda, vaid lubab hiljem vajaliku ostuhinna tasuda ja 
lisaks ühe hea margiveini kinkida. Siim lähebki 20.06.2012 kunstikaupmehe juurde, kaupleb osavalt 
esialgset turuhinnale vastavat müügihinda viie protsendi võrra madalamaks, tasub ostuhinna ja võtab 
Wiiralti teose kaasa. Lepingu p 2.2 kohaselt on maali hinnaks 25 000 eurot. 
Olles koju jõudnud riputab ta Wiiralti teose „niisama nalja viluks“ kamina kõrvale seinale, kus seda 
märkab ka Siimu abikaasa ja satub pildist lausa vaimustusse. Kuna Siim tahab väga oma imelist 
abikaasat rõõmustada, siis otsustab ta, et ei anna teost Kallele, vaid jätab hoopis endale. Siim teavitab 


Kallet 25.06.2012 oma kavatsusest ja keeldub Kallele maali üle andmast.
Kalle, kes on juba väga kaua sellest teosest unistanud, pöördub nüüd kahe päeva pärast, kui on teada 
saanud, et S keeldub temale pildi väljaandmisest, Teie poole ja tahab teada, mida ta saaks teha, et seda
enda kätte saada. Kuidas lahendate õigusliku probleemi? ● Lepingu liik    : müügileping (Siim ja Peep), käsundusleping (Siim ja Kalle) (isiklikult  täitmine, teenuse osutamine tasu eest kui selles on kokku lepitud) tasu ei pea olema alati 
rahaline. Tahteavvaldust võib erisuguselt tõlgendada. Tahteavaldus tuleb välja selgitada: 
varasem praktika, Kalle pöördub Siimu poole et ta talle maali ostaks, mille eest ta tasuks 
hiljem. Kohtupraktikas: Lepingupoolte õigused ja kohustused peavad välja kujunema ühe
lepingu raames.  Oluline on tõendada lepingu olemasolu! VÕS üldosa rakendub kõikitele 
võlasuhetele. ● Hüpotees: Kas Kalle saab maali endale nõuda?
● Võlasuhte olemasolu: On
● Kohustuste olemasolu: Siimul on kohustus anda maal üle ning Kallel selle eest maksta
● Kohustuste täitmine: Pooled ei ole oma kohustusi täitnud
● Kohustuste rikkumine: Kalle ei ole maksnud maali eest, Siim pole seda üle andnud
● Võimalikud nõuded: Kalle saab nõuda maali (VÕS 626-1) ja Siim raha
● Lahendus: Tõlgendamise küsimus, keeruline kaasus. Õigusteoreetiliselt saab Kalle Siimult  nõuda maali üleandmist aga praktikas on seda keerulist tõendada.  Kaasus 2 Ants soovib müüa oma 3-toalise Mustamäe korteri ning sõlmib selleks vastava maaklerilepingu 
kinnisvaramaakler Tiiu Tuviga. Maakler leidiski ostja Borissi, kes on valmis korteri Antsu poolt 
soovitud hinnaga ära ostma. Ants soovib oma korteri, mis asub Tammsaare tee 23, Tallinn, eest 47 
000 eurot. 
Tehingu vormistamiseks soovitas maakler Tuvi pooltel sõlmida kirjaliku eellepingu, mis tema väitel 
on kinnisvaratehingutes igapäevane ning kaitseb igati mõlema poole õigustatud huve. Maakler 
valmistas vastava lepingupõhja ette ning pooled kirjutasid sellele alla. Peale lepingu sõlmimist maksis
Ants Tiiule maakleri tasu, summas 5000 eurot.
Eellepingusse kirjutati sisse tingimus, mille kohaselt kohustusi rikkunud lepingu pool on kohustatud 
maksma leppetrahvi summas 5000 eurot.
Eellepingu kohaselt tuli notariaalne võõrandamisleping sõlmida 10. detsembril 2012 kell 12 notar 
Carli juures. Ootamatult teatas 10. detsembri hommikul Ants, et ta on saanud parema pakkumise, 
summas 50 000 eurot ning seetõttu ta notari juurde ei tule. 
Kuna Borissil oli soov osta endale korter Tammsaare teele, siis ostiski Boriss 5. märtsil 2012 endale 
korteri Tammsaare teele (maja nr 23). Korter oli täpselt samasugune, nagu Antsule kuuluv korter. 
Korteri eest tasus Boriss aga 57 000 eurot. 
Soolaleiva peol rääkis Boriss oma korteriostu saagast. Sõbrad naersid juttu kuulates Borissi üle ning 
ütlesid, et  10 000 eurot võiks Boriss Antsult välja nõuda.
Sellest lausest innustust saades pöördubki Boriss teie poole küsimusega, kas tal on õigus nõuda 
Antsult 10 000 eurot välja, lisaks kas saab Antsult nõuda leppetrahvi summas 5000 eurot? Millist nõu 
annaksite Borissile? ● Lepingu liik: eelleping (VÕS33, eelepingu põhileping on müügileping, laiemalt  võõrandamisleping, AÕS119 järgi peab olema notariaalselt vormistatud, TsÜS83-1 järgi 
vorminõude järgimata jätmine teeb lepingu tühiseks), maaklerileping ● Hüpotees: Kas Boriss saab nõuda Antsult 5000 eurot?
● Võlasuhte olemasolu: lepinguline võlasuhe ellepingu näol


● Kohustuste olemasolu: on
● Kohustuste täitmine: ei
● Kohustuste rikkumine: Ants rikkus eellepingust tulenevaid kohustusi (võõrandamine,  leppetrahv) ● Võimalikud nõuded: Boriss saab nõuda Antsult leppetrahvi tasumist + notari jms tasud
● Lahendus: Boriss ei saa nõude leppetrahvi ega midagi, puudub alus
● Järgmine küsimus, mida saab Ants nõuda hoopis Tiiult? Kas maakler oleks pidanud Antsu  teavitama sellest. Ants-Üllar tahab osta uut sõiduautot BMW. Läheb leiab Tallinna autoaeda, mis kuulub OÜ Ilus 
Autole, juhatuse liige on Vahur.  Ants Üllar otsustab selle auto välja osta, kellega peaks Ants Üllar 
lepingu sõlmima?  Ants-Üllar on ostja ja füüsiline isik e VÕS mõistes tarbija. OÜ Ilus Auto on 
juriidiline isik ehk VÕS majandus- ja kutsetegevuses osalev isik. Kui lepingu osapoolteks on Tarbija 
ja Majandu-või kutsetegevuses osalev isik on tegemist tarbijalepinuguga. NB see on ainult siis kui 
MVKT osalev isik osutab või müüb midagi tarbijaLE. VÕS oluline põhimõte: kui osapooled 
sõlmivad tarbijalepingu siis VÕS tulenev on imperatiivne.  ● VÕS 218 (2) Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse  eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul 
eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud 
lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole 
vastuolus asja või puuduse olemusega. ● Kui Ants-Üllar on natuke hooletu, siis avastab ta enda üllatuseks, et leping on sõlmitud Ants- Üllar ja Vahuri vahel. Miks praktikas juhatuse liikmed on nõus oma isikliku nime alt asju 
müüma? Sest siis ei kanna nende ettevõte vastutust ning tegu pole tarbijalepinguga.  ● Võlasuhte osapooli on 2: võlgnik (kohustatud isik)  ja võlausaldaja (õigustatud isik).  Kohustused ja õigused võivad olla mõlemad nii müüjal kui ka ostjal. ● Lepingud on kas kahepoolsed või vastastikused.
● Müüja on lepingu alusel kohustatud andma asja üle ja seega ostja on võlausaldaja. Kui ostja  on asja vastu võtnud siis on tema kohustus selle eest anda tasu ning sellega on tema võlgnik. 
Müüjal on seevastu õigus nõuda tasu ning seepärast on ta võlausaldaja.  ● Eelneva teadmine on oluline, et osata VÕS norme rakendada.
● Snäksimasinad on RK seisukohast tehnilised abivahendid
● Olukorda, kus võlasuhtes on mitu võlgnikku või võlausaldajat, nimetatakse isikute  paljususeks.  ● Kuidas liigitada isikute paljusust?  ○ Osavõlasuhe - Kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse,  peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Kõik isikud peavad täitma kindlaks 
määratud osa, peale seda saavad nad võlasuhtest välja astuda.   ○ Ühisvõlasuhe -   Kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist üksnes ühiselt. 
Leping tuleb täita ühiselt. (Nt. kinkeleping abielusisene, vanemad kinkisid lapsele 
maja, kingisaaja oli isa suhtes tänamatu, tütar kasutas isa suhtes jõudu ja sundis ta 
magama minema, isa solvus ja tegi notariaalse taganemisavalduse kinkelepingust. 
Kas isa saab kinkelepingust ühepoolselt taganeda kui ta selle koos emaga teinud? Ei 
saa, taganemisavalduse saavad teha ainult ema ja isa üheskoos) ○ solidaarvõlasuhe - Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt  (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist 


kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. (kõige sarnasem 
osavõlasuhtele, praktikas võlgniku kipuvad solidaarvõlasuhet osavõlasuhtega 
segamini ajama. Võlausaldaja saab valida, kellelet ta võla tagasi nõuab.  ● RK käenduslepinust tulenevalt solidaarvõlasuhtest hoolimata võivad pooled kokku leppida  osavõlasuhtes.  ● 2 tuttavad võtsid ettevõtlusega alustamiseks pangast laenu füüsiliste isikutena 50 000eurot.  Kodanikud pidid hakkama seda tagasi nõudma, lepingus polnud osasid kokku lepitud, raha 
kasutati ja mingi aeg saadi aru et ettevõtlus pole nii tulus. A kolis Soome ja B jäi Eestisse 
edasi. Kodanikel tekkis maksevõlg panga ees ning pank hakkas kohustuse täitmist nõudma B-
lt. B esimene küsimus: miks tema peab maksma? Tulenevalt lepingust, mille alusel võtsid 
laenu 2 inimest ja vastutuse määra poldud välja toodud. Võlausaldajal on õigus ise otsustada, 
kellelt ta võla tasumist nõuab. Kui üks võlgnikest üksi maksab võlausaldajale võla ära siis 
mida see kaasa toob? Nõudeõiguse teise poole suhtes e regressiõiguse e tagsinõude.  ● Millal võib isikute paljusus võlasuhtes tekkida? Kui isikute paljususe teke on seaduses  ettenähtud, kui see tuleb lepingust. Näiteks: abielu, pärimine, juhatuse liikmete vastutus. ● Ants ja Üllar üürivad Mari käest korteri. Ants ja Üllar peavad maksma üüri 400 eurot kuus.  Ühel päeval Mari läheb poodi, tema selja taga seisab Üllar, kes paneb tähele, et Mari on 
ladunud kassalindile palju asju ning Mari ei saa maksta ostetavate kaupade eest. Üllar tasub 
Mari arve. Mari kinnitab, et Üllar ei pea 200 eurot üüritasu maksma, Mari loobub sellega 
osaliselt nõudest. Mari nõuab uuel kuul Antsul üüritasu. ○ Mari saab Antsult nõuda 400 eurot, solidaarvõlasuhe, lepingus pole osamakseid välja  toodud. Õigusteoorias tegu rikutud solidaarvõlasuhe. Eesmärgi saavutamiseks ei ole 
oluline eesmärk ühiselt saavutada. VÕS66.  ● Vaadata kohustuste jutt konspektist, kohustuste liigitus, kohustuste täitmine 76-99 23.09.20 ● Kaasus: Aita kohustub Leidale andma 1.05.20  üle 75k maksva 2t ahjuküttega korteri, asub  sinna elama 15.05.20. Avastab puudused 25.05.20. Esimene probleem, et pliit ei tõmba, 
vannitoa põrandal olev põrandaküte ei tööta. Maja ise on ehitataud 1954.  ● Õigusi ja kohustusi tuvastame selleks et anda hinnang lepingu eesmärgi saavutamisele. ○ Võlasuhte olemasolu: kehtiv, lepinguline võlasuhe
○ Lepingu liik: poolte vahel on kehtiv müügileping
○ Õiguse ja kohustused: Müüja kohustub andma üle lepingutingimustele vastav asi ning teavitada VÕS218lg4 alusel ostjat puudustest. Ostja kohustus on võtta asi vastu ja 
maksta tasu. Kolmandas järjekorras vaadata asi üle VÕS76lg4.  ○ Kohustuste täitmine: Kas müüja on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud?  ■ Aeg-jah
■ koht-jah
■ on üle andnud õigel viisil - ei, ta ei ole üle andnud kvaliteedile vastavat  korteri st igal samaväärsel korteril pliit tõmbab+ iga keskmine vannitoa 
põrandaküte on toimiv st samamoodi kvaliteet ei vasta kohustustele 
(üleandmine jaguneb tänasel päeval kaheks : ühe korraga või ositi, lisaks on 
ka kohustuse täitmise kvaliteet, tuleb lähtuda eeldusest et kui lepingus pole 
kokku lepitud teisiti siis tuleb leping täita ühe korraga, VÕS83, VÕS77 
kvaliteet tähendab lepingutingimusi, kohustused tuleb täita vastavalt lepingu 
tingimustele, kui kvaliteet ei tulene lepingust siis tuleb täita keskmise 
kvaliteediga, tähendab kohustuse täitmist iga keskmine samaväärse 


kohustusega) PS ostja peab teatama VÕS220lg2 järgi kohustuse rikkumise. ■ Isikule - jah, ostjale (kui pole lepingus kirjas, kellele me kohustusi täidame,  siis täidetakse kohustused teisele lepingupoolele) ● Isik → (lepingud) kohustuse täitmine kolmandate isikute kasuks, võlgnik täidab kohustuse
kolmandale isikule  ● Isik → kohustuse täitmine 3-nda isiku poolt, alltöövõtt ● Ei ole lepingu, vaid kohustuste rikkumine! (Grammatika!)
● Tõendamisel tuginetakse ekspertarvamusele, fotodele, lindistustele, tunnistajatele
● Samaväärse kohustuse täitmine - tuleb võtta aluseks nt sõidukite puhul mark, läbisõit,  väljalaske aasta, mudel, korteri puhul ehitusaasta ja kapitaalremondi läbimata korterite 
seisukord ● Kohustuste täitmiseks loetakse ainultniisuguse teo tegemist või sellest hoidumist, mille  tulemusel saavutatakse võlasuhte eesmärk. ● VÕS76 kohaselt tuleb kohustusi täita vastavalt lepingule ja seadusele
● VÕS76lg3 kohaselt tuleb kohustusi täita: ○ Õigel ajal
○ Õiges kohas
○ Õigel viisil
○ Ja õigele isikule ● Kaasus Ants ja Üllar sõlmivad lepingu, mille alusel on OÜ Aken kohustatud paigaldama  aknad Üllari majale. Kes peab maksma tasu? Kui teenuse osutamise kohustus tuleb täita 
3ndale isikule siis ikkagi ei lähe tasu maksmise kohustus üle 3ndale isikule.  ● Kuidas liigitada lepingust tulenevaid kohustusi? Põhi- ja kõrvalkohustused
● → rahalised, VÕS91-94 ● → mitterahalised, VÕS 77-85 ● Kui ei ole lepingus määratud üüri maksmise viisi, siis kas sulas või ülekandega? Üks pool  soovib sulas teine ülekandega. Kui lepingus pole kokku lepitud teisiti kui majandus-ja 
kutsetegevuses on tavaline, et makstakse pangaülekandega, siis peetakse seda normaalseks ja 
nii ka tehakse.  ● VÕS94 → Intress, tasu raha kasutamise eest ○ Millal tekib intressi tasumise kohustus? Siis kui see on ette nähtud lepingu või  seadusega. Enamasti puudutab laenulepinguid ● Ants ja Üllar sõlmivad müügilepingu, mille alusel Ants kohustub üle andma BMW X5 ja  Üllar peab tasuma 25 000 eurot. Lepingutingimus on, et kui lepingupool taganeb lepingust 
siis on pool kohustatud tasuma 10% intressi tagastatavalt rahasummalt, kehtib VÕS189lg1 ● Tähelepanu tuleb pöörata intressi alaliigile: viivitusintress ehk  viivis (VÕS113), kahju hüvitis aja eest, mil lepingu pool ei saanud oma lepingust tulenevalt rahasummat kasutada.  ● Intress ei pruugi alati olla %-na, see võib olla ka summana mispuhul nimetatakse seda  varjatud intressiks. Nt kui Ants annab Üllarile laenu 2500 eurot ja Üllar tagastab talle 4000 
eurot siis on see 1500 eurot nn varjatud intress.  ○ Kui suur võib lepingus intress olla? See võib-olla misiganes summa, piirangut ei ole,  RK seisukoht on et kohtud ei saa vähendada intressimäära tuginedes ainuüksi hea usu
põhimõtetele.  ○ Oluline erand on, et tarbijakrediidilepingute regulatsiooni prg106s on  krediidikulukusemäär ning läbi selle piiratakse intressimäära 
tarbijakrediidilepingutes.  ○ VÕS94 ei ole EURIBORi määratletud, see kehtib eluasemelaenude puhul, jutt on 


Euroopa Keskpanga intressimäärast mis avaldatakse 1.jaanuar ja 1.juuli ● Kas saab küsida 100k euro pealt viivivst ja intressi? Viivist saab nõuda kui tagasimaksmisega  on hilinetud ning intressi juhul, kui see on lepingus või seaduses. ● Liitintress e rahvakeeli juudiintress - intressilt nõutakse intressi, seda saab nõuda ainult  lepingu alusel.  ● Dispositiivsuse ja lepinguvabaduse põhimõtte tõttu on lubatu ise valida sisu - ei ole keelatud  intressilt intressi nõuda. Liitintressi arvestatakse pikema ajaperioodi jooksul. Intressi 
arvestatatakse nt: Kalendriaasta jooksul sissenõutavaks muutunud intressimäär arvestatatakse 
põhivõlgnevuse hulka.  ● A annab Ü-le 100 000 eurot ning intress on 10%, intressi arvestatakse laenusummalt ja  sissenõutavaks muutunud intress lisatakse põhisummale. Nt I aastal on võlgnevus 100 000 
eurot, II aastal 110 000 eurot ning III aastal 121 000, IV aastal 131 000 eurot.  ● Millise ajaperioodi eest saab intressi nõuda? Päeva, nädala, kuu. Kuidas praktikas tarbijaid 
lollitatakse? Kõige soodsama tingimused - laenuintressi määr 9% *päevas*, tegelik 
intressimäär 9%*365p. VÕS406²lg1 →  Tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt 
tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas    ületab     krediidi andmise ajal Eesti Panga    viimati avaldatud viimase kuue kuu     keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud      tarbimislaenude kulukuse määra    enam kui kolm korda    . Käesolevas lõikes nimetatud  keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra 
arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse 
määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. ● Kui mitu kohustust võib ühele lepingupoolele lepingust tulla? Nii palju kui on lepingus kirjas. Lepingust võib tulla 1 või mitu põhikohustust ning 1 või mitu kõrvalkohustust.  ● Millises järjekorras tuleb täita lepingust tulenevaid kohustusi? 
● Võib panna mitu põhikohustust ühte lepingusse. 
● VÕS86-88, kui lepingust tuleb mittu erinevat kohustust siis võlgnikul on õigus  esmajärjekorras otsustada millises järjekorras ta neid täidab ● Ei tohi segamini aja alternatiivkohustust ja kohustuse täitmise asendamist. Need on oma  olemuselt erinevad asjad (RK). ● Kohustuse täitmise asendamine toimub üksnes võlgniku ja võlausaldaja kokkuleppel. 
● Praktikas rakendatakse üldsegi VÕS88lg8-lg9
● Kohtupraktika - viivist ja intressi mõistetena võib koos kasutada
● Nii kui põhivõlgnevus on täidetud jääb viivis väiksemaks. Oluline kohustuse täitmise  järjekord kindlaks määrata lepingu sõlmimise hetkel. Oluline lepingutesse lisada: 
Esmajärjekorras täidetakse põhivõlgnevus. ● Ebapiisavate maksete tegemine VÕS415lg4 - Krediidiandja ei või keelduda ebapiisavate  maksete vastuvõtmisest. ● Kodus vaadata VÕS97lg2 + RK lahendid
● Mida toob endaga kaasa olukord, kui me lepingust tulenevaid kohustusi pole 
nõuetekohaselt täitnud? Lepingu sõlmimine → pacta sunt servanda →nõuetekohane → 
lepingu lõppemine                                                                                    ↘ mitte nõuetekohane→koh.rikkumine 
VÕS100 ● Kohustused (ja nende rikkumine) toovad kaasa vastutuse Vastutus


● Vastutus jaguneb 2-ks: ○ Süüst olenemata vastutus (VÕS103), lepingulistes suhetes, lepingupool vastutab  olenemata sellest kas ta on süüdi või mitte ○ Süüline vastutus (VÕS104), vastutatakse ainult siis kui ollakse süüdi, on hooletus  (ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, kohustusi ei täidetud selliselt nagu iga 
keskmine heas usus tegutsev isik täidaks), raske hooletus ja tahtlus (sh ka tahtlus 
kohustust rikkuda ja tahte kaasa tuua kohustuse rikkumisega õiguslik tagajärg) ● Kui lepingus on sees, et üks lepingupool vastutab ainult tahtlikult rikutud kohustuse eest siis  vastutab ta ainult tahtluse eest.  ● Vastutust välistav asjaolu - VÕS103 vääramatu jõud (eeldused?), vastutust välistav tingimus  (lepingupool ei vastuta kohustuse rikkumise eest), VÕS103lg1 Kaasus 25.09 ● Pooled: OÜ Ilus Auto (juriidiline isik) ja Ants Suur (füüsiline isik)
● Võlasuhe: jah, kehtiv lepinguline võlasuhe (tarbijalemüügileping)
● Objektid: auto ja raha
● -------------------------------------
● Õiguse ja kohustused:  ○ Müüja kohustub andma üle lepingutingimustele vastava asja (ja teavitama ostjat  puudustest), andma selle üle lepingu sõlmimisele järgneval päeval ○ Ostja kohustus on võtta asi vastu ja maksta tasu + tasuma kulutsed seoses  üleandmisega ○ *Kolmandas järjekorras vaadata asi üle, ostja poolt siis
○ *Auto müük toimus 22.06.2011. Ostja esitas pretentsiooni 29.06.2011 ning müüja  vastas sellele 3.07.2011 ----------------- ● Ostjapoolne pretentsioon 29.06: Autol avastati vead peale 1 päeva sõitu ○ Auto on kasutuskõlbmatu + rihma pinguti on purunenud ning mootoris olevad klapid  on kõverdunud, auto seiskus kojusõidul.  ○ *Eksperdi hinnang on, et vedru purunemine oli vaid aja küsimus ning oli juba väga  halvas seisus.  ● Ostjapoolsed nõuded:  ○ Müüja võtaks tagasi auto ning tagastaks ostusumma
○ Müüja hüvitaks autole tehtud kulutused väärtuses 2500 eurot ■ Õlivahetus, kindlustusmakse, tasuline parkla tasu, värvikahjustuste  kõrvaldamine ------------------ ● Müüjapoolsed vastuväited: ○ Tulenevalt lepingu punktist 4.5 on ostja auto üle vaadanud ning müüja ei kohustu  seda tagasi võtma ○ Ei olnud vajadust õli vahetada
○ Mootori rikke eest vastutab omanik s.o. ostja
○ Kulutused on ostja teinud vabatahtlikult
○ Kokkuvõte: Kulud ei ole nende kandada ● Hüpotees:  ○ Ants tahab autot tagastada ja saada kahju hüvitamist.


Teie ülesanne:
Ostja, Ants Suur, pöördub teie poole murega:
Ostja sõitis müümise päeval autoga koju ja siis olevalt väidetavalt auto seiskunud. Ostja soov 
oleks autot tagastada ja müüja peaks tagastama nii ostuhinna ja lisaks veel kulutused, mis ostja 
tegi (õli, kindlustusmakse ja tasulise parkla eest jne).
Kuna müüja keeldus auto tagastamisest ja kulutuste hüvitamisest, siis ostja tahaks teada 
millised on tema õigused/kohustused ja kas tõesti müüja võib keelduda auto tagastamisest?
Ostja tahab jätkuvalt autot tagastada. Olge head ja koostage nõuded ja vastuväited mõlema osapoole seisukohast, ehk siis milliseid 
nõudeid saab ostja müüjale esitada ning millised oleksid müüja vastuväited ostja nõuetele. ● I Ostja nõuded:  Auto ei ole kasutuskõlblik ning sellega ei saa sõita, seega ei vasta  lepingutingimustele → VÕS 217 lg 2: Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui:
1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi;
2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks 
ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis 
mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, 
milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse
Ja ostja on teavitanud sellest müüjat, antud juhul 7 päeva peale müüki → VÕS 220 lg 1: 
Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul 
pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest 
müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.  ● II Müüja vastuväide: Viitab lepingu punktile 4.5 Ostja kinnitab, et on enne lepingu  sõlmimist asja üle vaadanud ja on teadlik asjal lasuvatest puudustest .  → VÕS 218 lg 4:  Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel 
asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. ● III Ostja vastuväide : → VÕS 217 lg 2 p 2: Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele,  kui: kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, 
milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui 
ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga 
otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse; ● → VÕS 218 lg 2: Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele 
mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi 
puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud 
lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole 
vastuolus asja või puuduse olemusega.
Kuna ostja viitab kelmusele → VÕS 104 lg 5:  Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine 
võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. ● IV Müüja vastuväide: Seda ei saa tõendada
● V Ostja vastuväide: Ei saa, sellegipoolest kehtib VÕS 218 lg 2. Lisaks soovib ostja  tagastada auto ning saada oma raha tagasi (mh ka tehtud kulutused väärtuses 2500 eurot). 
→ VÕS 116 lg 1: Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust 
tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
→ VÕS 116 lg 2 p 1: Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: kohustuse 


rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta 
õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse 
rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge 
samadel asjaoludel samuti ette näinud(mootor on auto oluline osa, keskmine tarbija ehk ostja 
tahtis autot sõitmiseks kasutada ning mootoririke välistab selle);
Samuti, kuna Ants soovib,et hüvitataks tema poolt tehtud kulutused siis kehtib ka see:
→ VÕS 241: Ostja võib nõuda müüjalt tema poolt ostetud asjale enne tagasiostu tehtud 
kulutuste hüvitamist ulatuses, mille võrra asja väärtus on kulutuste tulemusena 
suurenenud. Sellega on seotud autole teostatud tööd: õlivahetus (kohustusi ei rikutud seoses 
õlivahetusega, õlivahetus pole taganemisega põhjuslikus seoses) ja värvikahjustuste 
kõrvaldamine (kas see on loogiline kui autol oli mootoririke? vastutust välistab tingivus kuna 
on silmaga nähtav), kindlustusmakse (jah, kindlustuse kohustus rakendub alati kuid 
kindlustust saab peatada) ja parklatasud (VÕS 229, ei kuulu hüvitamisele), need ei ole seotud 
väärtuse suurusega ja ei sobi sellesse kaasusesse.  28.09.2020 ● Kaasus: OÜ A sõlmib AS Rendiga rendilepingu 15.jaanuar 2019, millega antakse kasutusse  äriruumid Tulika 27 270m² toitlustusega tegelemiseks aadressil OÜ A-le. OÜ A kohustub 
maksma 2750eurot üüri igakuiselt. OÜ A-d esindab Aita-Leida. Tallinna linn otsustab 
1.septembrist 2019 panna Tulika tänava remonti ja leitakse, et mõistlik on teha 
kapitaalremont. Tekib olukord kus OÜ A poolt peetavasse restorani inimesed ei jõua, 
jalakäijad jah aga teised mitte. Perioodil september - 31.detsember 2019 kukub OÜ A käive 
85%. Nüüd pöördub 13.jaanuar 2020 Aita-Leida teie poole küsimusega: kas ma saan nõuda, 
et AS Rent , variant A, vähendaks lepingus kokkulepitud renditasu või, variant B, kas ma saan
lepingu üles öelda? ○ Kas OÜ A saab vähendada lepingus kokkulepitud renditasu? Lepingu muutmine on  lubatud poolte kokkuleppel või ühepoolselt õiguslikul alusel, mis võib tulla lepingust 
või seadusest. Võlasuhe on muutunud, sest on muutunud lepingu aluseks olnud 
tingimused. OÜ A oleks pidanud arvestama võimaliku teeremondiga juba lepingut 
sõlmides. RK: see ei ole mõjuv põhjus.  ● Kas koroonaviirus on ettenägemata põhjusena VÕS 97 lg 2 p 1-le vastav? Jah  ● Kaasus: AS Rent kohustub andma OÜ A-le 100 tõukeratast ja OÜ A kohustub AS Rendile 50  000 eurot. Rent pidi rattad andma A-le üle 15.05.2020 ning Rent on teinud lepingu 3 isikuga, 
kes pidi tõukerattad talle andma üle 1. 05.2020 (100tk). Ka 15.maiks ei anna 3 isik rattaid üle,
ja 25.05.2020 pole OÜ A endiselt rattaid kätte saanud, A teeb ettepaneku AS Rendile hinda 
alandada põhjusel, et ta pole õigeaegselt kaupa kätte saanud. AS Rent esindajad vastavad, et 
see pole nende süü, nemad tellisid rattad õigeaegselt ära, 3 isik pidi 1.mai rattad üle andma 
aga kuna Punasel merel kaaperdasid piraadid laeva siis merekonteiner on kusagil kinni või 
streigi tõttu ei saa rattad kohale. OÜ A-l tekib kahju 5000 eurot. Kes vastutab kahju eest? ○ AS Rent ei ole OÜ A-d teavitanud hilinemisest VÕS 102. Kohustuse rikkumise  tagajärjeks on vastutus. See on süüst olenemata vastutus. Võlausaldaja eeldab 
võlgniku vastutust. Kas võlausaldaja peab midagi tõendama hakkama süüst 
olenemata vastutuse puhul? Ei pea. Süülise vastutuse puhul peab võlausaldaja 
tõendama võlgniku käitumise süüd. Süülise vastutuse põhimõte kehtib siis, kui selles 
on eraldi lepingus kokku lepitud. Vastusest vabanemiseks peab võlgnik tõendama, et 
kohustuse rikkumine on vabandatav. Vastutust välistav asjaolu on näiteks vääramatu 


jõud.  ○ RK    : vääramatu jõud esineb üksnes siis kui on täidetud 3 eeldust:  ■ tegu on erakordse asjaoluga, mida ei olnud lepingu sõlmimise hetkel ette  näha ja ■ mida ei saanud mõjutada.
■ https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-111-03      ● Kõigega tuleb arvestada kohustust võttes
● Iga üksikjuhtumi poolt tuleb vääramatut jõudu hinnata Kohustuste rikkumine ● VÕS 13 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuste rikkumine ei ole vabandatav
● Võlgnik vabaneb kohustuste rikkumisest, kui rikkumine on vabandatav. 
● Rikkumine on vabandatav, kui: ○ Kokkuleppeliselt välistatakse üühe isiku vastutus
○ Esineb vääramatu jõud
○ Kohustusi rikuti nn kannatanu tegevusest tingitult  ● Ühe isiku poolne kohustuste rikkumine toob endaga kaasa teise isiku või isikute õiguste  rikkumise ● Seadust ei ole mõtet lepingusse kopeerida, seadus kehtib lepinguga paralleelselt. 
● VÕS normid on dispositiivsed - pole kohustuslikud, st poolte kokkuleppel võib seadusest  kõrvale kalduda,  ● Mõistlik on vääramatu jõu mõiste lepingusse panna siis, kui tahetakse seaduse teksti  modifitseerida ● *Lepingupooled ei pea vääramatuks jõuks parklate ja teede sulgemist* näiteks selline lause  saab panna lepingusse ● Kuidas kajastada vastutust välistava tingimus? *Lepingupool vastutab üksnes tahtlikult  kohustuse rikkumise eest.* Lepingupool ei vastuta kohustuse rikkumise eest*  ● *Ostja kinnitab, et vaatas asja enne lepingu sõlmimist üle ning on teadlik puudustest.* 30.09.2020 ● Kaasus. OÜ Ehitus sõlmib Aita-Leidaga töövõtulepingu. Töövõtuleping sõlmitakse  17.03.2019 aastal. Lepingu kohaselt on OÜ Ehitus kohustatud ehitama lepingu punkti 3.1 
alusel Aita-Leidale maja. Maja tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile ja tuleb teha kõik tööd, 
ehk ehitada põhimõttel võtmed kätte. OÜ Ehitus on kohustatud vajadusel teostama 
ehituskoosolekuid, teostama igapäevaselt koristuse, vältima kahju tekkimise kolmandatele 
isikutele. Maja peab olema Aita-Leidale üle antud 22.06.2020. Aita-Leida on öelnud, et tahab 
uues kodus jaanipäeva pidada. Aita-Leida on kohustatud maksma töö eest 250 000 eurot, see 
tuleb tasuda põhimõttel 50 000 10 tööpäeva jooksul peale lepingu allkirjastamist ja ülejäänud 
200 000 10 tööpäeva jooksul peale tööde vastuvõtmist. Aita-Leida on kohsutatud 10 tööpäeva
jooksul peale lepingu sõlmimist ehitusprojekti üle andma. Aita-Leida annab ehitusprojekti üle
17.03.2019. OÜ Ehitus hakkab maja ehitama, ja 22.06.2020 ei saa maja veel valmis. Maja 
antakse üle 30.06.2020. Allkirjastatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. Majas elades avastab 
ta esimese nädala jooksul, 05.07.2020 puudused: vannitoa põrand on vale kaldega, kõik 
põrandaliistud on seina külge kinnitamata, korstna ehitus on jäänud katuse all pooleli ning 
kaminat kütta ei saa ning aknad on majale viltu ette pandud. Aita-Leida küsib: mida teha? 
Kuidas peaks probleemi lahendama? ○ Kellelt mida ja mis alusel me nõuda saame? ---Õiguskaitsevahendid!? Võlasuhe,  kohustuse rikkumine (mittekohane täitmine, ehitamine vastavalt ehitusprojektile - 


poolik korsten ei ole ehitusprojekti osa?), sealt tuleb vastutus ja vastutust välistavad 
asjaolud. Mitte midagi ei tohi eeldada. VÕS 101 lg 1 p 1 ja p 3 ○ Töövõtuleping (eesmärgi saavutamine): VÕS 635
○ Aita-Leida kohustused: on tasunud ainult 50 000 ning tal on veel aega tasuda 200 000 maja üleandmist päevast saadik. ○ OÜ Ehitus kohustused: hilines maja üleandmisega ja maja ei ole selline, nagu iga  keskmine teine maja VÕS 77. Maja ei ole ehitatud vastavalt keskmisele kvaliteedile.  ○ Vastutus? : Millise vastutuse põhimõte kehtib? Eeldatakse süüst olenemata vastutust.  OÜ Ehitus vastutab lepingus olevate kohustuste rikkumise eest ja Aita-Leida saab 
rakendada OÜ Ehitus suhtes õiguskaitsevahendeid. Saab nõuda kohustuse täitmist?  
VÕS 108 - kohustuse täitmise nõue. Õiguskaitsevahend: hinna alandamine- tuleb kõne 
alla rahaliste kohustuste kontekstis, sest siis saab 1 lepingupool maksta kokkulepitust 
väiksemat tasu.  Õiguskaitsevahendite kasutamine tugineb ühe poole tahteavaldusele, 
millega tekivad teisele poolele kohustused.  ● Õiguskaitsevahendi kohaldamiseks peavad olema täidetud üldised ja konkreetsed eelised. Nõuete 
ja mittenõuetekohase täitmise väärtuse vahe. ● Hinna alandamisega ei saa paralleelselt nõuda näiteks puuduste kõrvaldamist.  ● Praktikas on levinud olukord kus Aita võtab maja vastu ning seejärel saadab OÜ Ehitusele kirja, et
on leidnud vigu ning soovib teada, kui palju hinda alandatakse. OÜ Ehitus võib vastata, et on nõus
näiteks 10%-se allahindlusega maja teisest osamaksest. ● RK 2011: heastamiseks ei pea lepingupool tegema sõnaselget heastamisettepanekut. Kui 
lepingupool saab teada kohustuse rikkumisest siis  ● Võlgnikul on kohustus ise heastamist välja pakkuda.  ● Võlausaldaja võib heastamisest keelduda. Kui OÜ annab võimaluse Aitale maksta 20k eurot 
vähem siis kas tegu on hinna alandamisega? Ei, tegu võib olla heastamisega. Kui Aita avastab 
hiljem veel puudusi, VÕS 107 lg 4: Heastamine ei võta kahjustatud lepingupoolelt õigust nõuda 
kohustuse täitmisega viivitamise ja rikkumise heastamisega tekitatud kahju hüvitamist, muu 
hulgas viivise või leppetrahvi maksmist. ● https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-85-13     ● Kas Aita-Leida võiks rakendada OÜ Ehitus suhtes õiguskaitsevahendit - kohustuse täitmisest 
keeldumine?  ● Mis on kohustuse täitmisest keeldumise eesmärk? RK: Annab ühele lepingupoolele õiguse 
keelduda omapoolsete lepingukohustuse täitmiseks seniks, kuni teine pool on oma kohustuse 
täitnud. See on ajutise iseloomuga. Sellel hetkel, kui võlausaldaja täidab on kohustuse 
nõuetekohaselt on ka võlgnik kohustatud oma kohustused täitma. Antud õigukaitsevahendit 
saab rakendada üksnes koos teise õiguskaitsevahendiga. Nt. Aita-Leida nõuab OÜ Ehituselt 
puuduste kõrvaldamist ning paralleelselt keeldub oma kohustuse täitmisest. Nt leppetrahvi 
nõue ja kohustuse täitmisest keeldumine samal ajal.  ● Millisel juhul on võimalus keelduda kohustuse täitmisest? Siis, kui on täidetud seadusest 
tulenevad eeldused.  ● VÕS 11 lg 3: Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades 
mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse
suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. ● Hinnangu andmisel tuleb lähtuda sellest, kas asja saab kasutada eesmärgipäraselt. ● Kohustuse täitmisest keeldumine on hea mõjutusvahend ● *Juhul kui üleantud asjal või tööl esinevad puudused, on ostjal õigus keelduda tasu 
maksmisest kuni kõikide puuduste kõrvaldamine.* ● Üürileping üürileandja poolt: *Juhul kui üürileandjal tekivad üürniku suhtes rahalised või 


mitterahalised nõudmised siis on üürileandjal õigus piirata asja kasutamist.*  ● Kirjutage lepingusse õiguskaitsevahendid selliselt, et te välistate VÕSist tulenevate 
õiguskaitsevahendite piirangud. ● Praktikas Aita-Leida, avastades et majal on puudused ja olukorras kus ta ei soovi, et OÜ 
tuleks puudusi kõrvaldama, maksab Aita-Leida ära omaalgatuslikult osa summast ja saadab 
150k eurot + kirja, et võttis 50k maha, kuna OÜ rikkus lepingust tulenevaid kohustusi. 
Tegelikult pole tal õiguslikku alust maksta ainult 150 000.  ● Rahalise kohustuse täitmise tähtaeg on tähtpäev.  ● Võlaõiguses on leping seadusest kõrgemal v.a. Tarbijaleping ● VÕS 113 lg 1: Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda 
võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 
täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele
lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui 
seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. ● VÕS 94 lg 1:  Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on  intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele 
kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või 
lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. ● VÕS 1: Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või
muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele 
mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid 
mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud 
lepingust. ● Kui suur võib viivise määr lepingus? Piiranguteta kui kohus võib bähendada ebamõistlikult suurt 
viivisemäära mõistliku määrani. ● Kas võib nõuda põhivõlgnevust ületavat viivist? RK: viivisenõuet võib nõuda suuremas summas 
kui on põhinõue kuid põhinõuet ületava viivisenõude puhul peab võlausaldaja tõendama kahju 
tekkimist. Praktikas ei ole mõtet nõuda viivist, mis on suurem kui põhinõue. Viivisenõue peaks 
maksimaalselt olema samaväärne põhinõudega. Kujundusõiguse tulemusena võib võlausaldaja ise 
otsustada, kui suures summas ta viivist nõuab.  ● VÕS 113 prim e inkassoparagrahv: põhivõlgnevus 50 eurot + viivis 5 eurot + 150eurot 
sissenõudmise katteks. ● Kas viivse tasumist võib nõuda mitterahalise kohustuse täitmise puhul? Ainult juhul, kui see on 
lepingus ette nähtud.  ● Leppetrahvi nõue tuleb edastada lepingupoolele mõistliku aja jooksul. RK: mõistlik aeg võiks olla 
max 3 kuud.  ● Kaasus. Ants andis Üllarile jalgratta mille eest pidi Üllar tasume 1500 koheselt peale ratta 
üleandmist. 1.01.2018 antakse ratas üle. Üllar ei anna 1500 eurot ära, lepingus on, et viivis on 
0,5% päevas. Kas Üllar peab maksma nii pika aja jooksul veel viivist ja veel võlgnevuse 
(30.09.2020 seisuga). 1500 on nõus maksma aga viivis? Viivist võib nõuda kuni kohustuse 
nõuetekohase täitmiseni. Üllar maksab 30.09.2020 Antsule 1500 eurot. VÕS 88 lg 8 näeb ette, et 
esmajärjekorras sissenõudmisega seotud kulud on 0 ning teises järjekorras tuleb viivis. Üllar võib 
minna õiguste kaitseks kohtusse, kes on tõenäoliselt nõus, et makstakse 1500 eurot viivsteks. Kui 
Ants ja Üllar ei tee 3a jooksul midagi, ● Kui te lepingus koostate, siis mõelge alati selle peale, kuidas te sõnastate lepingu punkte. 
Lepingupoolel on õigus nõuda vs lepingupool on kohustatud maksma.  ● RK: juhul, kui viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõtega siis see ei kehti, kui teisele 
lepingupoolele tekib põhjendatud arusaam, et viivise nõuet ei esitata. ● Viivisemäärade arv lepingutes: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-118-16


● 3-2-1-128-41 , võlgniku arusaam, et võlausaldaja ei nõua viivist, hea usu põhimõttega vastuolus ● *Viivist võib hakata nõuda viivsenõude esitamisest kuni kohase täitmiseni.*  ● Viivisenõue aegub 3 aastat ● Millise aja jooksul tuleb tasuda viivse nõue, VÕS 82 prim, rahalised kohustused tuleb täita 30 
päeva jooksul. VÕS 113 lg 6 on imperatiivne ja näeb ette, et viivist ei saa nõuda viiviselt ja 
intressilt.  ● Võlausaldajal on õigus nõuda viivist alates viivse nõude esitamisest kuni kohase täitmiseni. 
Viivist ei või tagantjärgi nõuda kui põhivõlgnevus on tasutud, sest kohustus on täidetud.  ● Ants-Üllar võttis laenu äripartnerilt Aita-Leidalt 50 000 eurot kohustusega see tagastada 1k 
jooksul. Rahasumma tuli tagastada 1.veebruar 2016. Aita-Leida küsib raha, ei saa veel. 1,5 aastat 
hiljem saadab Aita-Leida uue kirja, et maksku raha. 2,5a hiljem võttis Aita-Leida endale esindaja, 
kes nõudis tasu koos viivistega. Selleks, et esindaja ja Aita-Leida maha rahustada, helistas Ants-
Üllar et naine Tiina kannab talle 2500 eurot. Esindaja võttis raha vastu ja oli õnnelik. 4k hiljem 
kandis Tiina oma kontolt veel 2500 eurot juurde. 2.02.2019 saabus ning Ants-Üllar otsustas mitte 
midagi kanda ning tugines nõude aegumisele. Kui hakkab nõudma siis Tiina nõuab alusetu 
rikastumise alusel 5000 eurot tagasi. See on ebaeetiline.  ● Nõuete aegumine tähendab, et võlgnikul on õigus keelduda. ● Kahjuhüvitise regulatsioon+2 kaasust.  05.10.2020 ● Kahju - negatiive tagajärg isiku varalises või mittevaralises sfääris ● Lepinguline kahju - võib tekkida lepingust tulenevate kohustuste rikkumies tagajärjel, VÕS 115 ● Lepinguväline kahju ehk deliktiõigus - ühe isiku tegevuse või tegevusetusega täidetakse seadusest 
tulenevad eeldused. Alus: VÕS 1043-1067. Deliktiõigust võib jagada kolmeks: ○ Delikti üldkoosseis ○ Riskivastutus ○ Tootja vastutus ● Neid (lepingulist ja lepinguvälist kahju) ühendavad kahjuhüvitiste nõude sisu  VÕS 127-140 ● Kaasus. Üks isik kirjutab netis, et Georg on lurjus ja kaabakas. Kas Georg võib hakata nõudma 
kahjuhüvitist? VÕS 134 on selle jaoks.  ● RK: Faktiväide on väide, mille tõepärasust on võimalik kontrollida.  ● Kahju jaguneb kaheks: ○ Varaline - võib seisneda kas vara vähenemises või oodatud vara suurenemise 
ärajäämises,otsene (VÕS128lg3, võib olla juba tekkinud aga võib tekkida ka tulevikus) ja 
saamata (VÕS128lg4, kasu, mida me oleksime saanud siis kui kahju poleks 
tekkinu/saamata jäänud tulu saab nõuda ainult siis kui on hakatud tulu teenima). Tuleb 
tõendada nii alus kui ka sisu e nõude suurus.  ○ Mittevaraline (hingeline ja füüsiline valu) vs moraalne (au ja väärikus) - VÕS 134, 
VÕS 130. Alus - tõendada, nõude suurus - subjektiive ● Varalist kahju ja selle tekkimist tuleb tõendada ● ‘Lepingupool vastutab üksnes varalise kahju eest’ on ebaõnnestunud lause, peeti silmas otsest 
kahju ● RK: juriidilisele isikule mittevaralist kahju tekkida ei saa. Rakendatakse moraalset kahju.  ● Kõige suurem mittevaraline nõue miljon eurot. Laps suri sünnitusel. ● RK: Erandlikud asjaolud lähedase surma korral on mittevaralise kahju nõudmiseks surma 
pealtnägemine.  ● MK: VÕS 134 lg 3 on analoogne lemmiklooma surm ● Kahjunõude eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud kui kahju 
poleks tekkinud. (Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku seadmine olukorda, kus ta oleks 


olnud kui kohustusi poleks rikutud.) ● Eeldused: ○ ↓Kahju olemasolu ○ ↓Kohustuse rikkumine/ õigusvastane tegu ○ ↓Põhjuslik ehk kausaalne seos  →→ conditio sine qua non, kasutatakse asendamise ja 
elimineerimise meetodit ○ →VÕS 127 lg 2 ja VÕS 127 lg 3 e kahju ettenähtavus ● Nende järjekord ei ole raudne, enne võib olla kohustuse rikkumine ja alles siis kahju tekkimine ● Diferentsihüpotees - kasutatakse kahju suuruse kindlaksmääramisel ● Kui kahju ei ole võimalik kindlaks teha siis võetakse aluseks asja soetamisväärtus ● Kaasus. Ants ja Üllar sõlmivad lepingu millega Ants annab Üllarile kasutada auto BMW X6 ja 
Üllar maksab 30-päevase kasutamise eest tasu 1000 eurot. Lepingu järgi peab Üllar Antsule auto 
tagastama 1.septembril 2020, auto vastuvõtmisel selgub, et autol on mõlk mõlemal pool küljel. 
Ants teeb kahju hüvitamise nõude ja teeb otsese nõude 1500 eurot Üllarile ja saamata jäänud tulu 
1000 eurot. Nõue kokku 2500 eurot. Kuidas peaks Üllar kahju suurust tuvastama hakata? Üllar 
võiks võtta näiteks 3st remondiettevõttest hinnapakkumised. Hüvitatakse ainult tekitatud kahju, ka
Üllar pidi ette nägema et autot tagasi viies tekib probleem Antsul auto andmiseks Priidule aga ta ei
saanud seda ette näha kuna Ants on füüsiline isik mitte juriidiline isik. Keskmine selline Üllar ei 
näeks sellist asja ette ja tema käest ei saa seda oodata. 2500 eurose nõude üle võib vaielda.  ● Kuidas tuleb kahju hüvitada? Kahju hüvitamine rahaliselt (esmajärjekorras) või 
naturaalrestitutsiooniga (poolte kokkuleppel, ehk natuuras, või ka juhul kui rahas pole mõistlik). ● Kahjuhüvitise regulatsioon VÕS 127-VÕS 140 ● Tuleb hinnata ka kahjustatava enda osa kahju tekkimises ● On varjatud (ei ole võimalik asja ülevaatamisel avastada) ja korrapärase ülevaatamise käigus 
avastatavad puudused 07.10.2020 Kõrvalkohustused § 141.  Kõrvalkohustused Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused;
2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused;
3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. ● Õigusabiteenuse lepingu alusel soovib, et antakse abi võlaõigusküsimustes. Naabrimees Ülo  jäi võlgu 25spl suhkrut ja tahaks selle koguse sisse nõuda. Kliendilepingus on kirjas, et 
lepingupooled on kohustatud hoidma saladust ja seda ei tohi avaldada mitte kellelegi 50a 
peale lepingu sõlmimist. Peale lepingu allkirjastamist räägitakse liigkasuvõtmisest ja anti 
tegelikult 2spl suhkrut aga 25spl soovitakse tagasi saada. A räägib Martenile mida ta kõike 
teada sai, rääkis kõik välja. Marten räägib kõik baaris välja lepingu sõlminud kliendile ning 
mida saab ta A-lt nõuda?  ○ Tuleks kontrollida kas leping on sõlmitud, millised on lepingust tulenevad  kohustused. Eeldame, et poolte vahel on leping sõlmitud (kliendileping või 
käsundusleping). Kõrvalkohustused: lepingupooled kohustuvad hoidma saladust, 
konfidentsiaalne kahju hüvitamine? Kui lepingutingimus on ebaselge siis tuleb seda 


tõlgendada. On rikkunud kohustusi, kui lepingus pole õiguskaitsevahendeid siis 
kohaldab VÕS üldosast tulenevaid õiguskaitsevahendeid VÕS 101 lg 1. VÕS 108 - 
täitmine on võimatu. Kui ei taha taganeda ega üles öelda siis jääb kahjuhüvitise nõue. ○ Õigustkaitsevahendite rakendamiseks peavad olema täidetud üldised ja üksikud  eeldused, mis on individuaalsed.  ■ 1. Kohustuse rikkumine - jah, tõendab kohtus
■ 2. Kahju tekkimine - jah, näiteks mainekahju, lepinguline kahju ja sellega  rakendatakse üldosast tulenevaid kahjuhüvitamise nõudeid, tuleb tugineda 
normidele, VÕS 134 lg 1 tulenevad eeldused millele tuginedes me saame 
öelda, et tekib pooltele kahju. Lepingust tulenevate kohustuse eesmärk on mh
hoida ära mittavaralise kahju teke.  ■ 3. Põhjuslik seos. Kui ei oleks rääkinud siis ei oleks kahju tekkinud.  ● Kas tegelikult ikkagi võiks sellise juhtumi puhul reaalses elus saladuse välja rääkimine kaasa  tüüa mittevaralise kahju hüvitamise nõude? ● Kui suur peaks üldse see mittevaraline kahju hüvitis olema?
● Mittevaralise kahju nõudmine on täna subjektiivne. 
● Lepingute koostamisel tuleb tihti arvestada, et alati ei too lepingust tulenevate kohustuste  rikkumine endaga kaasa õiguskaitsevahendite kasutamist. Reaalses elus ei pruugi nende 
tõendamine alati olla võimalik ● Mida teha, et lepingu pooled täidaksid alati kõiki lepingust tulenevaid kohustusi? Kõige  lihtsam on kirjutada lepingusse mõni kõrvalkohustustest. Kas hoida ära kohustuse rikkumine 
või tagada kohuste rikkumise järel rikkumiseelne olukord? Mõlemad  ● Kuidas rakendada kõikide lepingust tulenevate kohustuste rikkumise puhul sanktsioone?  Leppetrahv ● Mis saab siis kui? Alati esitada see küsimus endale lepinguid koostades. 
● Kõrvalkohustused. Esitab soovi teada, mida väite esitaja nende all mõtleb
● Kõrvalkohustused jagunevad kaheks: ○ Põhikohustuse täitmise tagamisele suunatud
○ Põhikohustuse täitmisele kaasa aitavad kõrvalkohustused Kõrvalkohustused põhikohustuste täitmise tagamiseks ● Vältida kohustuse rikkumist
● Lisa nõude andmine võlausaldajale
● Õiguste kaitsmine (heastamine) ● Kas usaldatakse korteri üürilevõtjat? Usaldatakse kuni esimese probleemini, tagantjärele ei  saa ennast enam kaitsta. Kahjuhüvitamist niisama nõuda ei saa. Eraõiguslik vaidlus. Kehv 
päev argumendiga, et ma usaldasin.. Juristina peab lähtuma põhimõttes, et kõik tahavad halba. ● Kahju 2500 eurot, midagi pole teha kui üürilevõtjal raha pole, lepingusõlmimisel saab  kirjutada: Juhul kui üürnik ei täida lepingust tulenevaid kohustusi täidab üürniku kohustusi 
isik X (nt ema). Tegu on kõrvalkohustuse ehk käendusega. Sellega kaitstakse enda õigusi. 
Kohustuse täitmisele tagamiseks suunatud õiguskaitsevahend.   ● Kõrvalkohustuse kasutamiseks õiguskaitsevahendina on eelduseks eraldi eelnev kokkulepe. 
● See võib olla põhilepingust eraldi. Selle vormistamist ei ole seadusega piiratud. Praktikas alati lihtsaim kirjutada põhilepingusse sisse, käenduse või garantii nõue kirjutatakse 
põhilepingusse aga need lepingud ise sõlmitakse eraldi. ● Kas soovitakse lepingus kasutadada varalist või isikulist kõrvalkohustust?
● Varalist kõrvalkohustust täidetakse vara kaasabil. Nt leppetrahv (VÕS), hüpoteek (AÕS), 


käsiraha, pant, tagatisraha, omandireservatsioon ● Isikulist kõrvalkohustust täidetakse kolmandate isikute kaasabil. Näiteks kohustus täidab ema, kui ei suuda täita üürileandja. Käendus, garantii (ja müügigarantii on erinevad!).  ● Lisaks varalisele ja isikulisele kõrvalkohustusele on ka aktsessoorsed ja mitteaktsessoorsed  (hüpoteek) kõrvalkohustused. Aktsessoorne on kohustus, mille kehtivus sõltub põhikohustuse 
kehtivusest. Näiteks leppetrahv, lepingu lõppedes leppetrahvi nõudeõigus lõpeb koos sellega.  ● Kõige populaarsem on leppetrahv, e varaline kõrvalkohustus. Leppetrahvi on kõige lihtsam  rakendada. VÕS 162 võimaldab ebamõistlikult suurt leppetrahvi vaidlustada.  Leppetrahv ● Leppetrahv on lepingus kokkulepitud rahasumma, mida üks pool on kohustatud teisele  poolele maksma kohustuse rikkumise korral. ● Mis on leppetrahvi eesmärk? Tagada põhikohustuse täitmine, ennetav funktsioon, on  kokkuleppeline kahjuhüvitssumma st funktsioon on kahju hüvitamine ● VÕS 161. Leppetrahv või kahju hüvitamine, eelistatakse leppetrahvi kuna sellega on lihtsam  ja seda ei pea tõendama.  ● Lepingus võib olla leppetrahvina nii rahaline kui ka mitterahaline.
● VÕSis sätestatu on dispositiivne, mitte imperatiivne
● ÄÜ puhul näiteks auto erastamiseks firmast pannakse lepingusse leppetrahvina, et kohustuse  rikkumise tagajärjel tuleb üle anda sõiduauto.  ● Leppetrahv peab lepingus olema väljendatud ning kui suur võib leppetrahv olla? Leppetrahv  võib olla ükskõik mil moel väljendatud, see võib olla ka protsendina. Protsendi puhul peab 
olema eelnevalt kusagil kajastatud summa, millest see % moodustab leppetrahvi. Leppetrahvi 
suurus ei ole piiratud, ainuke piirang VÕS 162-st, st see ei tohiks olla ebamõistlikult suur.  ● Leppetrahvi summa määramiseks on kasutatud taktikat, kus on arvestatud võimaliku kahju  suurust.  ● Iga kohustuse rikkumist võib käsitleda eraldi, nt leppetrahv 50eurot ja rikub 10t kohustust,  seega saab nõuda 10x50 eurot. ● ‘Lepingupool on kohustatud igakordse kohustuse rikkumise korral tasuma leppetrahvi X  eurot.’ ● Kui lepingupool on rikkunud kohustust siis tuleb saata leppetrahvi nõue ja see tuleb saata  mõistliku aja jooksul.  ● RK: mõistlik aeg võiks olla kuni 3 kuud.
● Kui mõistliku aja jooksul ei esitata nõuet, siis on see kehtetu. 
● ‘Üürileandjal on õigus nõuda üürilevõtjalt leppetrahvi.’+maksimaalne leppetrahvi nõudmise  aeg, ‘leppetrahvi nõude esitamise aeg on kuni 6 kuud alates kohustuse rikkumise 
teadasaamisest’ ● RK: kui lepingus on fikseeritud mõistlik aeg teavitamiseks, siis on see kõrgemal seadusest
● Täiendav tähtaeg peab olema mõistlik. VÕS 114: Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt  andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani ● Kaasus. Töövõtuleping OÜ Ehitus on kohustatud Ants-Üllarile ehtitama maha 250 000 euro  eest kaldele projekti alusel. Makstakse peale vastuvõtmist. Leppetrahv juhul, kui töövõtja 
rikub lepingust tulenevaid kohustusi siis leppetrahv 5000 eurot. OÜ Ehitus esindaja Mart 
pöördub Ants-Üllari poole ettepanekuga pikendada tähtaega 1.aprillilt 1.juunini.  ○ Vaadata lepingut. Millised on lepingulised õigused ja kohustused. Kuidas tähtaega  edasi lükata? Vorm, kas lepingumuudatusena? Sellisel juhul pole enam tegu 
kohustuse rikkumisega. Leppetrahvi nõue+ kohustuse täitmise tähtaeg edasi lükata 


viidates kohustuse rikkumisele. Leppetrahvi nõue tuleks teha enne lepingumuudatust. 
Kordub sama olukord ja tähtaeg 1.september. Maja vastuvõtmisel avastab Ants-Üllar,
et majas olevad põrandaliistud on jäänud põranda külge paigaldamata. Leppetrahvi 
nõue+ tööde teostamise nõue. 2.september et II korruse trepiastmed on lahti. 
Leppetrahvi võib nõuda. Kas lepinguline suhe lõppeb tõõde vastuvõtmise või 
kohustuste nõuetekohase täitmisega? Nõuetekohase täitmisega, seega leping kehtib ka
peale üleandmist. Osapooled peaksid kindlasti kandma üksteisele vastavad 
rahasummad. Leppetrahvi tõenäoliselt vabatahtlikult ei saa. Üks variant on 
tasaarvestus kuid VÕS 197, suur hulk eeldusi nt tasaarvestuse avaldus jne. Lepingus 
‘Ostjal on ühepoolselt õigus enne tasu maksmist töövõtjale makstavast tasust maha 
arvata kõik tekkinud rahalised nõuded’. Suur miinus töövõtja seisukohast kui ta pole 
ka kõige kirkam kriit topsis: lepingus oluline määratleda olulisest õigused ja 
kohustused. Olukord võib muutuda töövõtja jaoks väga kahjulikuks. Kohtusse 
minemiseks on vaja raha ja õiguslikku alust.  Käendus ● Praktikas on leppetrahvi järel populaarsuselt teine variant käendus
● Käendus - käendaja kohustus täita võlgniku eest lepingust tulenevaid kohustusi § 142.  Käenduse mõiste (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees 
vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. ● Käendaja ja põhivõlgnik vastutavad seaduse järgi solidaarselt. Lepingu põhjal võib minna ka 
osavõlasuhte teed. ● Milliste kohustuste täitmist on võimalik käendusega tagada? Kõigi kohustuste ● Eelkõige laenulepingutes ● Milliseid kohustusi võib käendusega tagada? Käendada võib reaalselt tekkiva või tekkinud 
kohustuse täitmiseks. ● Piisav määratletus - olukorda, kus lepingupoolele on arusaadav, mõistetav milliseid kohustusi ta 
käendusega võib tagada ● Kes võib olla käendaja? Iga isik nii juriidiline kui füüsiline, piiratud teovõimega isik võib teha 
esindaja nõusolekul, otsustusvõimetus tuleb tõendada, tarbija  ● Tarbijakäendus - (kui käendaja on füüsiline isik) on ainult siis, kui võlausaldajaks on majandus- ja
kutsetegevuses osalev isik (FIE, juriidiline isik, inimesed kes pakuvad teenuseid või asju müügiks) ● Tarbijakäenduslepingute kohta käivad sätted on imperatiivsed, vastutuse maksimumäär peab 
olema välja toodud. Kui maksimumäär pole välja toodud siis see ei kehti.  ● Tarbijakäenduslepingu vastutuse maksimummäära mõte on käendaja maksimummäär ära 
fikseerida.  ● Kelle vahel käendusleping tuleb sõlmida? Mis vormis peab see olema sõlmitud? Käendaja ja 
võlausaldaja vahel, ei ole vaja võlgniku nõusolekut.  ● Selleks, et oleks käendaja kaasatud peab käendus olema juba esimeses lepingus kirjas. St 
võlausaldaja-võlgnik. ● Käendus annab võlausaldajale kindluse, et kohustus saab täidetud. Annab võlausaldajale täiendava
nõude lepingust tulenevate kohustuste täitmisel.  ● Käenduse tekkimine tähendab, et võlausaldajal on õigus otsustada kellelt ta hakkab nõudma 
kohustuse täitmist. Käenduslepingu regulatsioonist ei tule välja, kellelt konkreetselt 
esmajärjekorras nõuda.  ● Praktikas käendajad käenduslepingute sisu ei saa eriti mõju, soovitatav tingimus et võlausaldaja 
võib nõuda käendajalt kohustuse täitmist alles siis, kui võlausaldaja on põhivõlgniku puhul 
rakendanud kõiki abinõusid kohustuse täitmiseks. 


● Käendajal tekib regressiõigus põhivõlgniku suhtes.  ● Vaadake nõuete-kohustuse üleminek + lepingute lõpetamine 14.10.2020 Kaasus 1 Jaanus ostis Priidult 29. augustil 2018. a sõlmitud notariaalse müügilepinguga (edaspidi müügileping)
Tallinnas Siili 14 asuva ja korteriomandina kinnistusregistrisse nr 29517 all kantud korteri nr 10
(edaspidi korter). Priit oli korteri omanikuks olnud viimased 10 aastat. Müügihinnaks leppisid pooled kokku 80 000
eurot. Lepingu p 3.1 kohaselt tuli 80 000 eurot tasuda ostjale koheselt, kuid mitte hiljem kui 3 päeva, peale
lepingu sõlmimist. Müügilepingu p 6.6 kohaselt kinnitas ostja, et ta on enne lepingu sõlmimist korteri
üle vaadanud ja on teadlik korteril lasuvatest puudustest. Jaanus hakkas reaalselt korteris elama 15. novembril 2018 aastal. 16 novembril 2018 hakkas Jaanus
korteris ahju ja pliiti kütma ning avastas, et need ei pea sooja ja korter on väga külm, mille peale
pöördus, 22.11.2018, Jaanus spetsialistide poole, kes leidsid, et ahi ja pliit ei ole kasutuskõlblikud
ning vaja on teostada kapitaalremont. Lõplikult veendus Jaanus, et ahi ja pliit ei ole korras, detsembri
teisel poolel, kui ahjust hakkasid tellised välja kukkuma. Probleemi lahendamiseks, esitas Jaanus 22.
jaanuaril Priidule ahju ja pliidi mittevastavusega seoses pretensiooni. Priit sai nõudeavalduse kätte
tähitud kirjaga 22 jaanuar 2019. Pretensioonis palus Jaanus Priidult, et viimane parandaks ahju ja
pliidi. Priit pretensioonile ei reageerinud. 7. veebruaril 2019. a tegid riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikud ettekirjutuse remontida korteris
olevad küttekolded 1. märtsiks 2019. a. Selle nõudmise täitmiseks pöördus Jaanus pottsepp Koidu
poole, kelle 12. veebruari 2019. a hinnapakkumise kohaselt maksab ahju ehitus 6730 eurot ning pliidi
ja soemüüri ehitus 1200 eurot. Jaanus pöördub teie poole küsimusega, kas ta saab midagi ette võtta? Kui jah, siis mida? ● Jah. Kuna poolte vahel (füüsiliste isikute) on sõlmitud notariaalne müügileping. 
● Kohustused: Ostja kohustus on tasu maksta ja asi vastu võtta, müüja kohustus on teavitada  ostjat ja anda üle korter ning andma üle lepingu tingimustele vastava asja. Müüja 
põhikohustus on anda üle lepingu tingimustele vastav korteriomand ehk korteri milles on ahi 
ja pliit. Kas ahi ja pliit on lepingutingimuste osa? Keskmine isik mõistaks, et on? Lepingust 
tulenevaid kohustusi tuleb täita nõuetekohaselt. Aeg, koht ja isik on nõuetekohaselt täidetud. 
Kohustuse täitmine keskmise kvaliteediga. Ahi ja pliit on kinnisasja olulised osad, 
üldreeglina. Kas ahi ja pliit vastavad tingimustele? Ei, keskmises samalaadses korteris on 
toimivad ahjud ja pliidi, ekspertarvamus. Igat keskmist ahju ja pliiti peab olema võimalik 
nõuetekohaselt kütta. Ahi ja pliit ei vasta nõuetele. Müüja ei ole kohustust nõuetekohaselt 
täitnud. Kas müüja on teavitamiskohustuse täitnud? Ei. Müüja on rikkunud nii asja 
üleandmise- kui ka teavitamiskohustust.  ● Milline vastutus eksisteerib? Kas vastutus võib olla välistatud? Süüst olenemata vastutus.  Eeldame, et lepingu pool vastutab süüst olenemata. Oluline hinnata vastutust välistavaid 
asjaolusid. Vastutust välistav asjaolu on näiteks vääramatu jõud, vastutust välistav tingimus. 
Kumbagi ei ole, (VÕS218lg4 müüja ei vastuta kui ostja teadis või pidi teadma vigadest). Ahju
ja pliidi defekte ei ole võimalik lihtsalt teada ja tegu oli varajatud puudusega, seega lepingu 
tingimus ei kehti ja vastutust välistavat asjaolu ei esine. 


● Õiguskaitsevahendite kohaldamine. Täitmisnõue VÕS 108 - puuduste kõrvaldamine.  Mittekohase täitmise parandamine. Kas Jaanus võib rakendada Priidu suhtes kahju 
hüvitamist? Kahjunõude eeldused! VÕS 128, kas kahju on olemas? Jah, vara väärtuse 
vähenemine on tulevikus ja kahju suurust tõendab pottsepp Koidu poolt tehtud 
hinnapakkumine. Kohustuse rikkumine esineb ning põhjuslik seos on ka olemas. Kui müüja 
poleks kohustusi rikkunud siis kahju poleks tekkinud.  ● RK heastamine ja täiendav tähtaeg kannavad sama eesmärki. Mida saab nõuda? Kahjunõue,  kas selle ulatuses võiks Jaanus alandada hinda? Jah. Hinna alandamist võib tagantjärgi 
teostada. Hinna alandamise puhul on risk, et see ei kata kogu kahjusummat + vaja on teha 
hinna alandamise valem. Lisaks võib Priit väita, et 1 hinnapakkumine ei ole piisav.  ● Mida saab Jaanus ette võtta? Näiteks nõuda kahju hüvitamist, või kohustuse täitmist.
● Millal pidi Jaanus teada saama puudustest? Kui ta hakkas ahju või pliiti kasutama. FI ei pea  kohe teadma, et tegu on füüsilise puudusega.  ● RK: teadmapidamise hindamisel tuleb võtta aluseks lepingupoole kasutusperiood ja tuleb  hinnata asjaomandi kasutamist ja omandisuhte olemasolu ja vaadata kas sama perioodi 
jooksul on asja omanik puudustest teadlik või ei.  Kaasus 2 TÜ Madara ja AS Lasref sõlmisid 4. oktoobril 2017. a ostu-müügi eellepingu, mille alusel kohustus
AS Lasref müüma TÜ Madarale 1 000 000 euro eest Tallinnas Majaka põik 17a asuva kinnistu osa
suurusega vähemalt 5000 m2 ja seal asuvad pooleliolevad kaarhallid pindalaga 720 m2. Maksmine pidi toimuma 5 aasta jooksul ja müügihinnast tuli maha arvata tasutud rent. Eellepingut
muudeti 24. juulil 2018. a sõlmitud kapitalirendilepinguga, mille järgi võttis TÜ Madara 1. augustist
2018. a viilhallid ja asfalteeritud teenindusmaa rendile. Lepinguobjekti müügihinnaks määrati 1 500 000 eurot. Renditud vara ostu-müügileping pidi olema
sõlmitud hiljemalt 24. juuliks 2019. a. Pooled kirjutasid 22. novembril 2019. a alla kapitalirendilepingu lisale, millega loeti TÜ Madara
maksekohustused   AS   Lasrefi   ees   täidetuks   ja   pooled   kohustusid   sõlmima   notariaalselt   tõestatud
asjaõiguslepingu hiljemalt 1. aprilliks 2020. a ning vabastama lepingu objekti kõigist koormatistest ja
eraldama moodustatavast kinnistust Majaka põik 17a. Vastavalt 22. novembri 2019. a kapitalirendilepingu lisale kohustus AS Lasref kapitalirendilepingu p-
s 3.1 näidatud kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma viivist 0,5% päevas lepingu objekti hinnast ja
lepingu p 3.2 täitmata jätmise või selles näidatud tähtaegade rikkumise korral kohustus AS Lasref
tasuma leppetrahvi 300 000 eurot. AS Lasref kokkulepitud tähtpäevaks oma kohustusi ei täitnud, millest tulenevalt helistas TÜ Madara
esindaja AS Lasrefi esindajale ja nõudis leppetrahvi tasumist summas 300 000 eurot. AS Lasrefi
esindaja keeldus leppetrahvi maksmisest. TÜ Madara esindaja küsib Teilt mida teha? ● Leping?  ○ Lepinguline suhe? Oluline on sisu ehk olemus on ostu-müügileping ja eesmärk on omandiõiguse üleandmine. ○ Ostu-müügi   eelleping   (?)   ja   kapitalirendileping   (kirjalik,   on   paigutatud liisinglepingute alla ehk kasutusleping) ja kapitalirendilepingu lisa (kirjalik) ○ Eelleping   oli   sõlmitud   ostu-müügilepingule.   Ostu-müügilepingu   alusel   sõlmiti kapitalirendileping   mis   on   ka   suunatud   eseme   üleandmisele.   Osteti   ja   müüdi


kinnisvara   ning   see   leping   peab   olema   notariaalses   vormis.   See   ei   olnud   aga
notariaalses vormis seega vorminõuete rikkumise tõttu on leping tühine. Madaral on
kehv päev.  Kaasus 3 OÜ Harrimann andis Jaanusele 29. augustil 2014. a sõlmitud laenulepingu nr 11 alusel laenu 125 000
eurot intressiga 10% kuus. Laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 29. oktoober 2019. a. 27. oktoobril 2019. a sõlmisid OÜ Harrimann ja Jaanus täiendava kokkuleppe, millega pikendasid
laenu tagastamise tähtaega 1. oktoobrini 2020. a. Laenu tagamiseks sõlmisid OÜ Harrimann ja Peep 29. augustil 2018. a kokkuleppe (garantiikiri),
mille kohaselt Peep kohustus tagama kõigi OÜ Harrimann nõuete rahuldamise kuni 250 000 euro
ulatuses,   mis   tulenevad   OÜ   Harrimann   ja   Jaanuse   vahel   sõlmitud   laenulepingust.   Kokkuleppe
kohaselt   laienes   Peebu   vastutus   muuhulgas   ka   tingimuslike   ja   tulevikus   tekkivate   nõuete
rahuldamisele. Garantiikirja  punkti  5  järgi  on garantii  soovinud  siduda  garantiikirja  kehtivuse  laenu  tagastamise
tähtpäevaga, milleks oli 29. oktoober 2019. a. Jaanus oma kohustusi OÜ Harrimanni ees tähtaegselt ei
ole tasunud, millest tulenevalt esitab OÜ Harrimann nõude nii Jaanuse kui ka Peebu vastu. Peep   pöördub   teie   poole   küsimusega,   kas   OÜ   Harrimann   saab   nõuda   temalt   Jaanuse   kohustuse
täitmist tuginedes käenduslepingu sätetele võlaõigusseadusele? Millist nõu üldse annaksite Peebule? ● Leping? Laenuleping ja garantiikiri
● Võlasuhe? Lepinguline võlasuhe (2tk, laenuleping ja tarbijakäendusleping, käendaja on FI)
● Kas lepingud on kehtivad? Laenuleping on kehtiv, tarbijakäendusleping kaheldav, kuna ei ole piisavalt   määratletud.   Garantii   andja   saab   olla   juriidiline   isik   ning   oma   sisult   on   tegu
käendusega. Tähtajaline käendus. Poolte tahe oli garantiileping sisduda kuupäevaga 29.okt
2019. Leping on lõppenud.  ● Kohustused? 
● Kohustuste täitmine?
● Vastutus?
● Õiguskaitsevahendid?
● Nõuded? ● Käenduse võib ka põhilepingusse panna, siis peab ka käendaja lepingule alla kirjutama. 
● Variandid on ettemaks, käendus, leppetrahv. Lepingut sõlmib juhatuse liige Aita-Leida, nt. Lepingut sõlmiv juhatuse liige vastutab oma isikliku varaga.  ● Kas Teil on õigus täna lepingu kaudu piirata lepingu lõpetamise õigust? Jah, kui see on lepingus kirjas.