Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Õigusõpetus - sarnased materjalid

taja, subjekt, iguse, igusnorm, subjektid, katseaja, estatud, organisatsioon, esindus, juriidilist, steem, hise, lmimise, elda, igust, katseaeg, lmitud, evad, igused, teov, iguslikud, lepingupooled, hemalt, iguste, tahe, tagaj, tahteavaldus, ldakt, ruse, tulundus, rgmised, igussuhe, ksikakt, viide, htub, normatiivakt, igusesse, konkreetsel, katseaega
thumbnail
12
doc

Õigusõpetus TTÜ

suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. *HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA-Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 avalikku kuuluvat õigusharu –kirikuõigus, haldusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus; 3 eraõiguse –pärimisõigus, ühinguõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, võlaõigus, autoriõigus; 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri

Õigus
5 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Õigusõpetus I KT

1. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. 2. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte elemendid on: 1. Õigussuhte subjektid ehk suhte pooled; 2. subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis subjekte seovad; 3. õigussuhte objekt. 8. Õigussuhte subjektid. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Õigussuhte subjektid ­ füüsilised isikud, juriidilised isikud Õigusvõime ­ õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimestel täisealiseks saamisega.

Õigusõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Õigusõpetus

· Õpetatakse teed, kuidas on võimalik jõuda õiglase otsuseni. Selle jaoks lahendatakse kaasusi. Common law puhul kujundab inimese juristiks alles konkreetne töö erialal. Mõnel pole õiguslik kõrgharidus üldse vajalik. 2 Tsiviilõigus Füüsilised isikud Füüsiliste isikute õigusvõime Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja -kohustuste kandja. Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit : õigusvõime teovõime Õigusvõime on isikuvõime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Ühetaoline õigusvõime Tuleb eristada konkreetse isiku subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Õigusvõimet ei saa piirata. Õigusvõime algab sünniga ja lõppeb surmaga.(§7 (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode

Õigusõpetus
73 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

TTU õigusõpetus

................... 11 74. Omandi kaitse ja valduse kaitse ............................................................................................................ 11 75. Ühisomand ............................................................................................................................................ 11 76. Kuriteo mõiste ....................................................................................................................................... 12 77. Kuriteo subjekt ...................................................................................................................................... 12 78. Kuriteo koosseis .................................................................................................................................... 12 79. Haldusõiguse mõiste ............................................................................................................................. 12 © 2001 - Ivari Horm (ranger@deepdust

Õigusõpetus
115 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Õigusõpetuse suur konspekt

Mitte läänelik õigus kaug-ida ja aafrika. Õigussüsteemis eristatakse erinevaid harusid. Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigisi. Õigusnormide liigitamise aluseks õigusharudesse on õiguslike reguleerime objekt ja õigusliku regullerimise meetod. Õiguslike reguleerimise meetodeid võib olla kaks. 1) Autonoomne 2) Autoritaarne Autonoomse meetodi puhul on reguleerimise subjektid võrdsed. Autoritaarse meetodi puhul on aga üks on üks subjekt teise suhtes kohustatud ehk madalam pool(Haldus-õiguslik suhe). Õigusreeguleerimise objekt kujutab endast erinevates eluvaldkondades esinevaid suhteid. Neid suhteid reguleeritakse ühetüübiliste normidega. Õigusharude sees eristatakse õigusinstituute. Õigusinstituut on õigusnormide sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsifiilist osa õigusharu poolt reguleerivatest ühiskondlikest suhetest.

Õigusõpetus
238 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Õigusõpetus KT1 vastused

Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon(lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist; vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik; üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe), Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel(lähtub üksikisiku huvist; mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud; mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus)/// Avalik:riigi, haldus, finants, kriminaal, protsessi, rahvusvaheline. Era:tsiviil, äri, patendi, autori, rahvusvaheline era. 7. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri

Õigusõpetus
255 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Õigusõpetuse esimene kt

1. Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahte moodi: 1) Riik aksepteeris tavasid , mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist ( riigi õigusloome) Õigusnormide täitmist asus riik tagama tema käsutuses oleva sunnijõuga

Õigusõpetus
288 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Õigusõpetuse konspekt

avaliku võimu volitused. Õiguse mõiste, seos majanduse ja poliitikaga. Õigusriik – riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Platon (üle 2500a tagasi): "Näen selle riigi peatset hukku, kus seadusel pole võimu..." Õigusriigi tunnused/põhimõtted: 1. Võimude lahusus – seadusandlikku ja täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). 2. Põhiõiguste tagatus. Põhiseaduslikud õigused, rahvusvahelised õigused. 3. Riigivõimu seotus põhiseadusega ja õigusega. 4. Seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalamad õigusaktid peavad olema vastavuses seadusega. 5. Õiguskindlus – õigusselgus, avaldamiskohustus, tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse põhimõte. 6

Õigusõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
4
doc

õigusõpetus

Tahteline, kuna seos, mis tekib subjekti vahel, lähtub inimeste teadvusest. Õigusnormis kehtestatakse õigussuhe ja antakse sellele suhtele juriidiline sisu, s.t. õigussubjektidele antakse juriidilised õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm asub inimesest väljaspool (sisaldub seaduses), aga niipea, kui tekib õigusnormi hüpoteesis märgitud tingimus e. juriidiline fakt, niipea tekivad inimeste........... S.t. et tekib õigussuhe, suhe, millega subjekt seotakse omavahel õiguste ja kohustustega. Sellega õigusnormi üldine ettekirjutus on jõudnud konkreetse indiviidi tasandile. Seetõttu subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused kujutavadki endast õigussuhte juriidilist sisu. Seetõttu võib ka öelda, et õigussuhe on reaalsuses eksisteeriva materiaalse (faktilise) suhte juriidiliseks vormiks. (Suhe on nii-kui-nii, kuid vahel antakse sellele juriidiline vorm, tehakse see kohustuseks; nt. vabaabielu). Õigussuhte sisuks on seega

Õigusõpetus
53 allalaadimist
thumbnail
7
doc

õigusõpetuse konspekt.

subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. ­erinevus!? Tava ­ harjumusel põhinev käitumisreegel. Õiguse seos riigiga.- Käitumisreeglite kogum · Kehtestatud riigi poolt · Selles väljendub riigi tahe · Üldkohustuslike normide kogum · Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Õiguse seos poliitikaga.- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. · Riik on poliitilise võimu organisatsioon. · Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. · Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega. - Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused.

Õigusõpetus
276 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Õigusõpetuse I kontrolltöö

tähtaega. Käskkiri on üksikakt, mida annab minister välja põhiseaduse põhjal. Käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. 6 Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. 7 Õigussuhte subjektid. Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektiivsus ehk võime osaleda õigussuhetes. 8 Õigusvõime. Õigusvõime on õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. See algab sünniga ja lõpeb surmaga. 9 Teovõime. Teovõime on füüsilise isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Euroopa õigussüsteemis tehakse vahet täielikul ja piiratud teovõimel

Õigusõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Õigusteadus

Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe ja tekib subjektide vahel nende teadvuses. Abstraktne õigusnorm hakkab mõjutama subjektide käitumist hetkel, kui leiab aset mõni õigusnormi hüpoteesis sisalduv asjaolu või tingimus (nt laenu võtmine, kuritegu vms). Sel hetkel tekib subjektil õigus või kohustus käituda teise poole suhtes nii, nagu näeb ette õigusnormis antud üldine käitumisreegel (nt õigussuhe üürniku ja üürileandja vahel). Õigussuhe on suhe, kus subjektid on omavahel seotud subjektiivsete õiguste ja kohustustega. Subjektiivne õigus ­ õigussuhte subjektile õigusnormi alusel kuuluv õigus teataval viisil käituda. Õigustatud subjektil on õigus nõuda kohustatud poolelt teatud käitumist, mis on riigi poolt tagatud riigi sunnijõu rakendamisega (nt üürilepingu õigustatud poolel on õigus üürida välja talle kuuluv korter, õigus lepingu sõlmimisel nõuda üüriraha tasumist)

Õiguse alused
52 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Õigusõpetus II KT

Tööandja korraldab tegevust Töövõtja korraldab oma tegevust ise 1) Kes korraldab ja juhib tööprotsessi. 2) Kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi. 3) Kellele kuuluvad töövahendid? 4) Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk? 5) Kes saab tulu või kasumi? 6) Kas tööd tegev isik on arvatud töötajate koosseisu? 7) Kas tööd tegev isik allub töökorralduse reeglitele? Tööõigusliku suhte subjektid. Töölepingu seaduse kohaselt on individuaalse töö subjektiks töötaja ja tööandja. Alla 18 aastaste isikute tööle rakendamisel noorte kaitse kohta käiva tööl. Teatud töödel eri vanusemäär. Alla 15 aastase ja kooli kohustusliku(põhiharidus või 17a) alaealise töötamise kohustust. Erandina võib 13-14 või 15-16 koolikohustuslik teha kerget tööd, kusjuures nende tööde loetelu on kehtestatud vabariigi valitsue määrusega. Kõikide

Õigusõpetus
221 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Õiguse konspekt

riigi ,,vees". Õhuterritoorium ­ ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi. Maavarad ­ kuuluvad riigile. Väikeses koguses omatarbeks võib omaniku kasutada. Suurema koguse müük nõuab riigi luba. Põhjavesi/päike/tuul ­ üldine hüve. o Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset (ise otsustav) võimu. Riik on rahvusvahelise õiguse subjekt. Rahvas valib esindajad, riigikogu, kes kehtestab reeglid. AUS on sõltuv UK-st. Eesti suveräänsem, kuid sõltume EU otsustest. Avalik huvi ­ kogu rahva huvides (ei saa keelata magistrali ehitamist maja juurde, lennukite lendamist üle mu maja jne). Avaliku huvi pole võimalik keelata. Leid, peitvara, aare ­ kuulub riigile. 50% hüvitatakse riigi poolt leidjale. Illegaalne müük ja omamine on kriminaalkorras karistatav.

Õiguse alused
9 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

(rahvahääletusel). Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Normatiivaktide kehtivus Iga normatiivakt omab juriidilist ehk õiguslikku jõudu ehk teisiti öeldes on kehtiv teatava aja jooksul teataval territooriumil ja teatava isikute ringi suhtes. Seetõttu räägitakse normatiivaktide kehtivuse piiridest: ajalistest, ruumilistest ehk territoriaalsetest piiridest ja kehtivusest isikute ringi suhtes. Normatiivakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Normatiivaktide kehtima

Õiguse alused
167 allalaadimist
thumbnail
64
docx

Õigusõpetus. Mahukas Eksami konspekt.

sunniasutusi), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.  Territoorium, millel see avalik võim kehtib – ruumiline ala, riigi eksiseerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus.  д, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2) Riigivalitsemise vormid. Riigivalitsemise vorm on riigivõimu seesmine organisatsioon, kõrgemate võimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiibid.  Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse vabariike ja monarhiaid, mille peamiseks eristamiskriteeriumiks on riigipea institutsioon.  Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt

Õigusõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Õigusõpetus teooria 1

Seadused jõustuvad Eestis 10 päeva pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole määratud teisiti. Määrused on EL-i teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määruse juriidilist jõud on võrreldav riigi sees, parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Käskkiri on seaduse alusel väljaantud üksikakt. 6. õigussuhe ja selle elemendid Õigussuhe on õigusnormide põhkal tekkiv ühiskondlik suhe, milles osalejatel on subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. 1) õigussuhte subjekt ­ juriid. või füüs. isik 2) subjektiivne õigus ­ õigustatud isikule kuuluv lubatud käitumise määr tema enda huvide rahuldamiseks

Õigusõpetus
724 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Õigusõppe konspekt

· On riigitahte akt. · Mittetäitmine on lõppastmes tagatud riigi sunniga. Ombudsman on riigiametnike õiguslikku tegevust uuriv ametnik. Õigus jaguneb: · Eraõigus · Avalik õigus. Eraõigus ­ riik reguleerib minimaalselt, annab õigusnormidega ette käitumist lubavad piirid. See on võrdsete poolte suhe. Kõik kokkulepped põhinevad vabatahtlikkuse alusel. Pooled lähtuvad oma erahuvist. Subjektid on eraõigussuhetes võrdsed ning riik tagab kaitse. Avalik õigus ­ riik kehtestab kohustusi, lähtudes avalikust huvist. Avaliku võimu esindaja võib seaduse piires teha ettekirjutusi, mida isik on kohustatud täitma. Subjektid on üksteise suhtes allutatud. Avalik huvi ei tohi vastuollu minna põhiseadusega(sõjaolukord ­ võib minna vastuollu). Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 21 dets 1920

Õigusõpetus
63 allalaadimist
thumbnail
55
docx

Õigusõpetus II kt konspekt

Asja piiritletus tähendab seda, et asi peab olema selgelt eristatav (nt maatükke eristatakse üksteisest piiride abil, vedelikke ja gaase piiritletakse neid mahutitesse või anumatesse kogudes, puisteained (nt liiv, vili jne) ei piiritleta mitte füüsiliste esemetena (teradena), vaid käibes kasutatavate mõõtühikute (nt kg, m3) abil). Valitsetavus tähendab seda, et asi peab olema valitsetav, st omandatav, hõivatav, kasutatav. Saksa õiguses inimene on õiguse subjekt, mitte ese. Erinev on surnud inimese, st laiba käsitlus. Elavalt inimeselt eraldatud kehaosade käsitlus sõltub näiteks saksa õiguses sellest, mis eesmärgil kehaosad eraldatakse. Kui need nt eraldatakse kehast ajutiselt ja siirdatakse pärast operatsiooni tagasi, jäävad need kehaosadeks ega muutu vahepeal asjadeks. Kui neid kehaosi ei kasutata isikute juures, kellelt need on võetud, siis muutuvad need kehast eraldumisel asjadeks sõltumata

Õigusõpetus
122 allalaadimist
thumbnail
24
odt

Õiguse alused

Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht ­ avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ­ ühiskond suutis end ise juhtida. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis olid kujunenud põlvkondade kogemuste põhjal. 3. Avalik võim Avalik võim on riigi omane tunnus territooriumi ja rahva kõrval

Õigus alused
16 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Õiguse alused

kehtib üldnorm. 7. Esita õigussuhte struktuuri osad ja iseloomusta neid. Õigussuhte struktuur rajaneb KOHUSTUSE mõistele, millest tulenevad kaks kõige üldisemat õigussuhte sisu elementi: konkreetne kohustus ja konkreetne õigus. Õiguse süsteem jaguneb kõige üldisemalt AVALIKUKS ja ERAÕIGUSLIKUKS. AVALIK ÕIGUSES ERAÕIGUSES Subjektid subjektid Juriidiline kohustus subjektiivne õigus Objektid (ese mis suhtes kehtib) juriidiline kohustus objektid 8. Kuidas muutub eluline fakt juriidiliseks faktiks? Õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise faktiliste asjaolude esinemisega. Need on juriidilsed faktid, mis sisalduvad õigusnormi hüpoteesis.

Õiguse alused
120 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Õiguse alused

81-83)  Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tekib sündimisel  Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Tekib täisealiseks saamisel 6. Füüsilised ja juriidilised isikud (Õigusõpetus, lk. 113-120) Mõlemad on tsiviilõiguse subjektid  Füüsiline isik on inimene, kel on õigus- ja teovõime. Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid(alla 18 on piiratud teovõime) Peab olema elukoht , kus isik alaliselt või peamiselt elab  Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja võib tekkida kahel viisil, teatud liiki

Õiguse alused
33 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Õigus nähtusena

järele, mille abil oleks kindlal viisil tagatav ühiselu korraldamine, kui ka saavutatud korraldatuse stabiilsus. Seega peaksid võimuorganisatsiooni kasutuses olema viisid ja 3 vahendid korraldamise ja korraldatuse tagamiseks. Niisuguseks tagavaks organisatsiooniks on tänapäeval riik (riigi süsteem). Ainult tagamisest ei piisa. Peab olema objekt, mida tagatakse, ning subjektid, kelle suhtes tagatakse. Antud kontekstis objektiks on kehtiv õigus ning subjektideks on isikud, kelle tegusid nad reguleerivad. Samuti püüab riik kõikide tema käsutuses olevate seaduslike vahenditega ära hoida kehtestatud õiguse rikkumisi. Eeltoodud õiguse käsitlust võib nimetada õiguse juriidiliseks käsitluseks, mille põhipostulaadiks on, et õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis väljendub õigusaktides. Ajalooliselt on

Õiguse alused
13 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Õigusõpetuse konspekt

konkreetsetele paragrahvidele. 13) Viide töökorralduse eeskirjade olemasoludele- eraldi dokumendina, töötajale tutvustamine peab olema allkirja vastu 14) Töö sisekorra eeskirjad (töö korralduse reeglid) 15) Viide kollektiivlepingu olemasolule Katseaeg: kas töötaja tuleb toime antud töökohas (kas oskused, võimed vastavad töökohale, kas tema isikuomadused on sobivad). Kestvus on max 4 kuud. Katseaja kehtestab tööandja. Kui lepingus pole kirjas katseaja kohta, siis tuleb kindel olla, et on 4 kuud katseaeg, seda lepingus ei kajastata, kui katseaega ei ole. Erand katseaja kestvuse osas on avalikule teenistusele- max 6 kuud (1. aprillist 4 kuud). Tööleping on sõlmitud määramata tähtajaga. Tähtajaga on max 5 aastaks. Lühemaks tähtajaks sõlmitud lepingul võib olla katseaeg max pooleks perioodiks kui nt on 8 kuine leping, siis 4 kuud katseaeg. Kui katseajal soovib töötaja töölt lahkuda, siis peab

Õigusõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
20
doc

ÕIGUSE ALUSED

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine RIIGI TEKKIMINE : Tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim

Õigus alused
51 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Õigusõpetuse arvestus

Töölepingu võib peatada: 1)poolte kokkulepe ­ palgata puhkuse kasutamine 2) puhkuse ajaks ­ iga aastane korraline puhkus(28 päeva) 3) ajutine töövõimetus ­ lühiajaline haigestumine 4) osalemine seaduslikus streigis 5)kaitsejõudude tegevteenistuses viibimise aeg 6) aeg, millal töötaja on arestis(väärtegude eest, max 30 päeva) või vahi all(kui oled süüdistatav kriminaalkuriteos) 7) kui töötaja on töölt kõrvaldatud distsiplinaarasja menetlemise asjus 7. Katseaja kohaldamine, kestvus, selle erisused TLS ja ATS järgi. Tööandja otsustada, kas anda või mitte Katse hulka ei lähe haigus-, streigi ja puhkusepäevad Katseaega pole alaealistel ja invaliididel Katseajal peab töötaja 3 päeva ette teatama, kui soovib töölt lahkuda Katseajal õigus töötaja ametist vabastada. TLS`i järgi on katseaeg max 4 kuud, ATS`i järgi max 6 kuud. Ametnikel lõpeb katseaeg vestlusega ametniku ja tema ülemuse vahel. Vaja kirjalikult

Õigusõpetus
457 allalaadimist
thumbnail
32
docx

ÕIGUSE ALUSED

Ekspress 12.01.2010.a. Riigikohtu esimehe iga-aastased ülevaated Riigikogule, www.riigikohus.ee Äriõigus · Äriõigus tegeleb äriühingutega seotud küsimustega. · Seal hulgas äriühingute: · asutamisega · juhtimisega · ühinemise, jagunemise, ümberkujundamisega · lõpetamisega Peamised äriõigust reguleerivad sätted on koondatud Äriseadustikku Valik mõisteid · MAJANDUSÜKSUS- iseseisev, majanduslikust tegevusest osavõttev ettevõte, asutus või organisatsioon. (EE,2006) · Majandusüksused võib jagada : - kasumit taotlevateks üksusteks ( äriühingud) - kasumitaotluseta üksusteks ( MTÜ, SA, riiklik üksus,kohaliku omavalitsuse üksus) Valik mõisteid · ETTEVÕTJA ­ on a) füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks ning b) seaduses sätestatud äriühing (ÄS § 1) · ETTEVÕTE - on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb (TsÜS § 661 )

Õiguse alused
20 allalaadimist
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

 Liberaalset riiki: esiplaanil seisab indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Samas peab riik suutma garanteerida avalikku korda ja julgeolekut. Sotsiaalriiki, kes sekkub laialdaselt ühiskonna ellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja.3 Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis eesmärgiga ühiskondlike ja riiklike olude korraldamine ja muutmine. Seda tegevust reguleeritakse eelkõige õigusega. Õigusaktis väljendatud riigi tahe on poliitiliste jõudude kompromiss. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend, poliitika ohjeldamise vahend. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?

Õiguse alused
186 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Õigusõpetus ja seadused

Mitte-läänelik õigus: - Kaug-Ida (nt Jaapan) - Aafrika Religioosne õigus: - islami õigus - hindu õigus Kontinentaal-Euroopa õigusperekonnas jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda: eraõigus ja avalik õigus. Kuidas neid eristatakse? 1) huviteooria ­ avalik õigus on see, mis on seotud riigi huvidega, eraõigus on see, mis on seotud üksikisiku kasuga. 2) subjekti teooria ­ eraõiguses on õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis; avalikus õiguses on õiguse subjektide vahel alluvussuhe Õigussuhte subjektid ­ need, kes võivad olla õigussuhte pooleks. Jagunevad: - füüsilised isikud - juriidilised isikud Füüsiline isik ­ inimene, kellel on õigusvõime ja teovõime - õigusvõime ­ võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. - teovõime ­ võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Piiratud teovõime on alaealisel ja

Ühiskonnaõpetus
134 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Õiguse alused

13. Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist Kui tavareeglid on loodud ja realiseeritud ühiskonna enda poolt, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. 14. Õiguse seos riigiga, majanduse ja poliitikaga Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse õigusriigi konstruktsiooni. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Majandust ei saa korraldada õiguslikke vahendeid kasutamata. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib mõjutada majanduse arengut kas soodustavalt või takistavalt. 15. Õigusriigi kontseptsioon Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude

õigus
22 allalaadimist
thumbnail
7
doc

K.Joametsa õigusõpetuse 1. kt kordamisküsimused - õppematerjal

KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist

Õigusõpetus
436 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

2) Riigi poolt kehtestatud normide kogum/ või sanktsioneeritud. Õigusnorme loob ainult riik. 3) Selles väljendub riigi tahe. 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum ehk kohustuslik kõigile riigis asuvatele isikutele. 5) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik püüab kõikide tema käsutuses olevate seaduslike vahenditega ära hoida tema poolt kehtestatud õiguse rikkumisi 6)õigus peab vastama yhiskonna õiglustundele. 16. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse juriisilise käsitluses ehk õiguse normatiivse konseptsioonis on õigus riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiallsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid. Õiguse loomuõigluslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele 17

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Õigusalused

Tööõigus on tööandja ja töötaja vahelised õigussuhted. Rahvusvahelineõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib riikide vahelist suhtlemist ja organisatsioonide vahelist suhtumist. Riigiõigus puudutab riigi seadusandlust, riigi tunnuseid, riigi võimu. Haldusõigus reguleerib täitevvõimu funktsioone. Kriminaalõigus reguleerib selliseid tegusid, mis on ühiskonnas keelatud. Protsessiõigus- kohtueelne ja kohtulik uurimine. Tsiviilõiguse subjektid Füüsilised isikud (inimene) Juriidilised isikud õigusvõime- tekib sünniga ja lõpeb surmaga. Õigusvõime on kõigil taoline ja piiramatu õigus omada õigusi ja kanda kohustusi (põhiseaduslikud õigused, näiteks õigus elule). Teovõime on iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime 18.a. (täisealine).

Õigus alused
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun