Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õigusõpetus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tööleping, subjekt, õigusnorm, eraõigus, töötaja, tööandja, subjektid, katseaja, õigusharugupool, organisatsioon, käitumisreegel, õigusnormid, juriidilist, õigussüsteem, üldkohustuslik, õigusvõime, katseaeg, tahe, väljendus, õigusakt, korduva, käskkiri, tähtaega, teovõime, deliktivõime, tahteavaldus, tühise, esindusõigusKORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist
ÕIGUSEÕPETUS. KORDAMISKÜSIMUSED I 1. Õiguse tekkimine. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil
Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid./// on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega./// Moraalinormid, Korporatiivsed normid, Tava, Religioossed normid, Välise kultuuri ehk kombestiku normid, Õigusnormid. 6. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon(lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist; vähemalt üks subjektidest
3) Avalik õigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest: HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust). SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe).
KORDAMISKÜSIMUSED Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate
tahe; see on üldkohustuslike normide kogum; õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga; peab vastama ühiskonna õiglustundele. 2 Õigusnormi mõiste- on inimeste käitumise reegel, suunatud teatud liiku suhete üldisele reglementeerimisele ja sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus- hõlmab õigusharusid, -instituute ja norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Autoritaarne meetod. Nt: haldusõigus, riigiõigus, kriminaalõigus. Eraõigus- moodustavad õigusharud, -instituudid ja normid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel
suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega 3)tava harjumusel põhinev käitumisreegel 4)religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone 5)välise kultuuri e kombestiku normid viisakusreeglid 6) õigusnormid 5. Avalik õigus ja eraõigus avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon (allumine). Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. 2 Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest 1)huviteooria avalik õigus lähtub ühiskonna e avalikust huvist, eraõigus üksikisiku huvist
1.Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Õigusnormi mõiste. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. ( riigiõigus, haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus ) Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad
1.Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õ on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. ÕS ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õ allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik
millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalsed normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Riik, kohalik omavalitsus, Riigikogu. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning
Nimeta õiguse allikad (ehk õiguse vormid) on: 1. Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava; 2. Õigusteadus; 3. Kohtu- ja halduspretsedent; 4. Leping; 5. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Tava erinevus õigusnormist tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajaalise ja korduva kasutamise tõttu, kuid õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu. Õigusnormi mõiste õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel,
Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Näiteks haldus-, finants-, ja kriminaalõigus. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel.
Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. 4. Õigusakt, mida tähendab õigusaktide hierarhia.
Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on üldise iseloomuga, kohustuslik käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras vajaliku institutsiooni poolt ning tagatakse riigi sunniga. On kujunenud ajalooliselt. Institutsioonide kaupa jagatud. (Sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.) Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus – õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte osapooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Avaliku õiguse harudeks on – rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kirikuõigus ja teised
Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2 Õigusnormi mõiste. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avaliku õiguse puhul on üheks pooleks riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu.Avaliku õiguse näited: haldusõigus, kriminaalõigus, rahvusvaheline õigus. Eraõiguses on mõlemaks pooleks üksikisikud. Eraõiguse näited: autoriõigus, patendiõigus, tsiviilõigus, äriõigus.
Õigusõpetuse I KT küsimuste vastused 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate
põhiliigid. Vastus: Õigusharu - Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Sotsiaalne norm - on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Põhiliigid: moraalinorm, korporatiivsed normid, tava, religioosed normid, Välise kultuuri ehk kombestiku normid, õigusnormid 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Vastus: Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel.
ühiskonna arengut temale vajalikus suunas. Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks riigi ja õiguse omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni. Õiguse seos poliitikaga. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Poliitika hõlmab kõiki neid suhteid, mis tekivad seoses riigivõimu omandamise, selle kasutamise ja säilitamisega. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. Poliitika eesmärk on ühiskondlike ja riiklike olude korraldamine ja muutmine. Seda tegevust reguleeritakse eelkõige õigusega. 1
subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. erinevus!? Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Õiguse seos riigiga.- Käitumisreeglite kogum · Kehtestatud riigi poolt · Selles väljendub riigi tahe · Üldkohustuslike normide kogum · Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Õiguse seos poliitikaga.- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. · Riik on poliitilise võimu organisatsioon. · Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. · Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega. - Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused.
1. Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahte moodi: 1) Riik aksepteeris tavasid , mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist ( riigi õigusloome) Õigusnormide täitmist asus riik tagama tema käsutuses oleva sunnijõuga
subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi, kaitseväeteenistusse kutsutud isik alluma kaitseväes kehtivatele õigusnormidele). Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtteid. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus-ebaaus, õiglane-ebaõiglane)
1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. V: Õigus ja riik on omavahel lahutamatus seoses, sest ilma riigi vahenduseta ei saa rahva tahe muutuda õiguseks. Õiguses väljendub riiklik tahe. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise otseseks vahendiks. Õigus tekkis koos riigiga. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu, riik on poliitilise võimu organisatsioon. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. V: Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud riigi poolt. V: Õigussüsteem on mingis riigis kehtiv õigus-normide süsteem. Ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. V: Õiguse allikad on õigusnormi väljendamise viis, mis on
ja Euroopa komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määruse juriidilist jõud on võrreldav riigi sees, parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Käskkiri on seaduse alusel väljaantud üksikakt. 6. õigussuhe ja selle elemendid Õigussuhe on õigusnormide põhkal tekkiv ühiskondlik suhe, milles osalejatel on subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. 1) õigussuhte subjekt juriid. või füüs. isik 2) subjektiivne õigus õigustatud isikule kuuluv lubatud käitumise määr tema enda huvide rahuldamiseks 3) juriidiline kohustus vajaliku käitumise määr, mida kontrollib riik 4) õigussuhte objekt väärtus, millele on suunatud õigussubjektide käitumine 7. õigusrikkumise liigid Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. See on juriidilise vastutuse aluseks.
·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õigus ja majandus ·Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. ·Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest
Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks ning need omakorda veel väiksemateks üksusteks. Igal üksusel on oma juhtimisorgan. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmestriigid või riiklikud moodustised (subjektid). Subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantonid jne. Föderatsioonid on kujunenud erinevalt, sellest on ka lepingulised(tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riikide moodustustiste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on oma konstitutsioon ja kodakondsus, tema piire ei või muuta ilma tema nõusolekuta) ja konstitutsioonilised föderatsioonid( luuakse riigivõimu aktide alusel"ülaltpoolt".
5. Nimeta õiguse põhivaldkonnad ja 3 õigusharu, mis vastavalt põhivaldkonda- desse kuuluvad. I Avalik õigus /*riigiõ võimuorganite süsteem, valimine jms; *haldusõ ametivõimude tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõ riigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks; *kriminaalõ sätestab, mis on kuriteod, milline on karistus; *protsessiõigus sätestab kohtupidamise korra/. Võib veel rääkida ka haridusõigusest, keskkonnaõigusest jne. II Eraõigus /*tsiviilõ normid inimestevahelistest suhetest: perekonna-, pärimis-, kahju hüvitamise jms. suhted; *kaubandusõ äriühingute loomine, kaubamärk, pangandus jne; *tööõigus tööandja ja töövõtja suhted: tööaeg, puhkeaeg, töötasu, töökaitse jne. *autoriõigus jne. /NB! Vahel on av. õ ja eraõ normid seotud nt. tööõiguses kollektiivleping; kriminaalkaristus eraomandi varguse eest jms. 6. Mille poolest erineb eraõigus ja avalik õigus
2) Kanoonilise õiguse mõju 3) Õiguskultuuri kõrge tase 4) Õigusriigi mõiste üldine toetamine Romaani-germaani õigusperekonda kuulub Eestis Civil law. Kujunes mandri euroopas välja rooma õiguse uurimise ja rakendamise tulemusel. Õigusnorm on kõige tähtsam. Anglo-Ameerika õigusperekond Common law. Kujunes välja inglismaal normannide vallutuste järel ja hõlmab nüüdisajal peaaegu kõiki inglise keelseid riike. Kui kontinentaal õigusperekonna juures oli kõige tähtsam õigusnorm siis siin on kõige tähtsam kohtulahend. Quasi-Läänelik õigus Põhja-korea, Kuuba, Hiina. Mitte läänelik õigus kaug-ida ja aafrika. Õigussüsteemis eristatakse erinevaid harusid. Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigisi. Õigusnormide liigitamise aluseks õigusharudesse on õiguslike reguleerime objekt ja õigusliku regullerimise meetod. Õiguslike reguleerimise meetodeid võib olla kaks.
................................. 7 32. Mis vahe on volitusel ja volikirjal........................................................................................................... 7 33. Juriidilise isiku lõpetamine...................................................................................................................... 7 34. Töölepingu mõiste................................................................................................................................... 7 35. Töötaja ja tööandja .................................................................................................................................. 8 36. Kuidas vaidluse korral eristada töölepingut ja muud tsiviilõiguslikku lepingut ..................................... 8 37. Töölepingu kohustuslikud tingimused .................................................................................................... 8 38. Millistel juhtudel võib töölepingu sõlmida määratud ajaks ..............
· riigi õigus · haldusõigus · finantsõigus · protsessiõigus kriminaalõigus eraõigus · kaubandusõigus · tsiviilõigus- AÕ, PÕ, VÕ, TÕ Rusikareegel: kui õigusuhtes on üheks pooleks avalik-õiguslik organ kui avaliku võimu valdaja, loetakse õigusuhe avalik-õiguslikuks, teistel juhtudel on tegemist eraõigusliku õigusuhtega. Huviteooria avaliku ja eraõiguse eristamisel- avalik õigus on see, mis on seotud riigi huvidega, eraõigus see, mis on seotud üksikisiku kasuga. Subjektiteooria eraõiguses on õiguse subjektid üksteisega võrdses seisundis, avalikus õiguses üksteisele allutatud. 1. Õigusakti mõiste. Õigusakti liigid. Õigusaktide hierarhia. Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi.
riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Nad teenivad rahva enamuse osavõtul samu eesmärke. Muutused majanduses kutsuvad esile ka muutused õiguses. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. Õigusriigi konseptsioon Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused 1) Võimude lahusus 2) Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena
pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mi, üldisemalt käsitledes, reguleerib suhte poolte vastastikust käitumist lähtudes õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest, tunnustades tsiviilõigussuhtes osalejate tahte autonoomiat, nende
Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa (Kiris jt 2009). (Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (Kiris jt 2009). Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum (samas). Õigusinstituut on õiguse allharu. ) ÕIGUS --- Eraõigus ja avalik õigus. õigusharud --- õigusinstituut (õiguse allharud õig. akt õigusnorm PS seadus seadlus VP määrus VV korraldus - otsus käskkiri Õigussüsteemide tüübid Mandri-Euroopa õigussüsteem Angloameerika ehk common law süsteem Skandinaavia õigussüsteem Islami, hinduistlik, judaistlik õigussüsteem Kaug-Ida õigussüsteem Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem Sotsialistlik õigussüsteem
annaabi.ee 
